Aynar Tólegenqyzy Aybergenova: «ÁKEM ÓZ AJALYNAN ÓLGEN JOQ... QASTANDYQPEN ÓLTIRILDI... Anam ózimen birge alyp ketken búl qúpiyany 45 jyldan song ashyp otyrmyn...»

- Sanauly kýnnen song otyz-aq jyl ómir sýrip, sonyna ólmes ólen, bir úl men tórt qyz qaldyryp ketken qazaqtyng birtuar aqyny Tólegen Aybergenovting tughanyna jetpis bes jyl tolady... Qanday da bir sharalar qolgha alynyp jatyr ma?

- Jetpis bes jyldyqqa Actana qalasyndaghy barlyq alpys jeti mektep pen daryndy qyz balalardyng jәne úl balalardyng qazaq-týrik liyseyi, «Zerde», «Daryn» ortalyqtary, Nazarbaev atyndaghy bilim oshaqtary bәrin qamty otyryp oqushylar arasynda eki konkurs úiymdastyrghanbyz. Onyng biri - «Tólegen Aybergenov ólenderine jazylghan әnderding bayqauy», 15 aqpan kýni ótti. Ekinshisi - Tólegen Aybergenov oqulary. Búl sayys boyynsha 18 aqpan kýni qalamyzdaghy barlyq mektepterding 5-11-synyp aralyghyndaghy oqushylary ózderining aqyndyghyn syngha saldy. Onyng ishinde bir óleng Tólegen Aybergenovting shygharmashylyghynan oqylsa, bir óleng jas jetkinshekterding aqyngha arnauy, odan keyin erkin taqyryptaghy óleng oqyldy. Búl sharalardyng qorytyndysy qalamyzdaghy №66 mektepte 2 nauryz kýni shygharylatyn bolady.

- Bilim basqarmasy qoldau kórsetip jatqan bolar?

Aynar Tólegenqyzy Aybergenova: «ÁKEM ÓZ AJALYNAN ÓLGEN JOQ... QASTANDYQPEN ÓLTIRILDI... Anam ózimen birge alyp ketken búl qúpiyany 45 jyldan song ashyp otyrmyn...»

- Sanauly kýnnen song otyz-aq jyl ómir sýrip, sonyna ólmes ólen, bir úl men tórt qyz qaldyryp ketken qazaqtyng birtuar aqyny Tólegen Aybergenovting tughanyna jetpis bes jyl tolady... Qanday da bir sharalar qolgha alynyp jatyr ma?

- Jetpis bes jyldyqqa Actana qalasyndaghy barlyq alpys jeti mektep pen daryndy qyz balalardyng jәne úl balalardyng qazaq-týrik liyseyi, «Zerde», «Daryn» ortalyqtary, Nazarbaev atyndaghy bilim oshaqtary bәrin qamty otyryp oqushylar arasynda eki konkurs úiymdastyrghanbyz. Onyng biri - «Tólegen Aybergenov ólenderine jazylghan әnderding bayqauy», 15 aqpan kýni ótti. Ekinshisi - Tólegen Aybergenov oqulary. Búl sayys boyynsha 18 aqpan kýni qalamyzdaghy barlyq mektepterding 5-11-synyp aralyghyndaghy oqushylary ózderining aqyndyghyn syngha saldy. Onyng ishinde bir óleng Tólegen Aybergenovting shygharmashylyghynan oqylsa, bir óleng jas jetkinshekterding aqyngha arnauy, odan keyin erkin taqyryptaghy óleng oqyldy. Búl sharalardyng qorytyndysy qalamyzdaghy №66 mektepte 2 nauryz kýni shygharylatyn bolady.

- Bilim basqarmasy qoldau kórsetip jatqan bolar?

- Áriyne, qala әkimdigi, Bilim basqarmasynyng qoldauymen ótkeli otyr. Al talapty balalarymyzdy marapattau mәselesine kelsek, jekelegen azamattar qarjylyq qol úshyn sozuda. Olargha Alla razy bolsyn degim keledi.

- Qalamyzda T.Aybergenov atyndaghy mektep bar ekenin bilemiz. Is-sharany sonda ótkizu әserlirek bolmas pa edi?

- Bilesiz be, 2000 jyldardyng basynda biz әkemizding aty bir mektepke berilse dep bastama kótergenbiz. Til basqarmasynyng qyzmetkerleri bizding úsynysymyz qabyldanyp otyrghanyn aityp, telefon shaldy. Ol kezde men Shymkentte túratynmyn. Biraq әkemning atyna berilgeli jatqan mektepte Y.Altynsaringe arnalghan búrysh bar eken. Búny estigen son, biz qalay tynysh otyramyz?! «Altynsaringe arnalghan búrysh bolsa, ol mektepke tiyispeyik. Bir túlgha ýshin bir túlghany yghystyryp shygharudyng qajeti joq» dep, bas tarttyq... Sodan keyin 2002 jyly qalamyzdaghy №16 mektep búiyrypty. Ózi orys mektebi edi. Amal ne? Biz de qarap qalmadyq. Shamamyzdyng kelgeninshe sol mektepti әkemizge qatysty qúndylyqtarmen qamtamasyz etuge atsalystyq. Ayta keterligi, qazir búl mektep aralas mektepke ainalghan. Ótken jyly qazaqsha bir synyp, biylghy oqu jylynda eki synyp ashyldy. Ákemizding atymen atalatyn mektepting qabyrghasynda osylay tilimizding auqymy keneyip kele jatyr. Oghan da tәubә! Al myna is-sharanyng №66 mektepte ótui ol mektep ghimaratynyng mýmkinshiligine bayla-nysty jaghday. Múnda 500 oryndyq ýlken zal bar. Kóp kisining basyn qosugha qolayly.

- ...Kóbinese aqyn, jazushylar ómirden ótkende olardy nasihattau jolynda qyzdary jankeshtilik tanytyp jatady. Sizdinshe, búl neden?

- Biz әkemizden tórt qyz, bir úl qalghanbyz. Biraq, әkemizding shygharmashylyghyn nasihattap, onyng el esinde qaluy ýshin bәrimiz birdey jan salyp ketken joqpyz. Búnday sharalardy Almatyda ýlken әpkem Saltanat, al Astanada ózim jauapkershiligime alghanmyn. Agham marqúm, rasynda da, shygharmashylyghyn taldap, óleni bir jerde qate jazylyp qalsa, ony týzetuge tyrysyp, jýgirmeytin. Shynynda salqynqandy qaraytyn. Biraq, qarjylyq jaghynan kómek kerek bolghanda, ayanyp qalghan emes. Songhy tiynyna deyin qaghyp beretin.

- Agham marqúm deysiz?..

- IYә, agham Dәuren 2010 jyly qaytys bolghan. Qazir Tólegen Aybergenovting tórt qyzy - Saltanat, Mahabbat, mening synarym Húsny jәne men qalyp otyrmyz.

- Al nemereleri...

- Úly Dәurennen bir úl, bir qyz bar. Odan keyin qyzdarynan balalar bar. Jalpy qazir on nemeresi bar.

- Siz óziniz әkenizdi kórgen shygharsyz?

- Kórdim desem de bolady, kórmedim desem de bolady. Óitkeni, әkem qaytys bolghanda men nebәri segiz-aq ailyq bolatynmyn. Múnday jasyna tolmaghan balanyng esinde ne qaluy mýmkin? Sondyqtan, men әkemdi bet-әlpeti, týr túlghasy boyynsha tanyghan emespin. Anamnyn, tughan-tuys, kóz kórgenderining aituy boyynsha, sosyn ólenderi arqyly tanimyn... Biraq, «jaqsy әke jaman balagha qyryq jyl azyq» demey me? Ákemning atynyng ózi meni tәrbiyelep ósirdi. Jas shaghymda, tipti qazir de ne istesem de, eng aldymen, әkemning atyna kir keltirmeudi oilaymyn. Tipti, sabyrymdy tauysar qiyn sәtterde de «Men Tólegen Aybergenovting qyzymyn ghoy» dep, ózimdi ózim aqylgha jendiruge tyrysamyn.

- Tólegen Aybergenovting tughan kýni 8 nauryz ekenin bilemiz. Biraq, qazir kompiuter týimelerin bassaq boldy «tughan kýni 3 nauryz (key jerlerde 8 nauryz dep jazylghan)» dep shygha keledi.

- Rasynda da, qaybir jyly poyyzda ketip bara jatyp, jolda oqiynshy dep kitap satyp alghanmyn. Ishinde әkem turaly da jazylghan edi. Qarasam, «tughan kýni 3 nauryz» dep túr. Kitaptyng shygharushylaryn anyqtap aldym da, telefon soghyp: «Nege qate jazasyzdar? Halyqty nege shatastyrasyzdar?» dedim. Sóitsem: «Biz de ol mәlimetti kitaptan alyp otyrmyz. Ensiklopediyada solay jazylghan» deydi... Sóitsem, qay jyly shyqqanyn bilmeymin Qazaq ensiklopediyasynda solay qate jazylyp ketken eken. Búl - mening úghymymda ýlken qatelik. Qalay da ol týzetiluge tiyis! Ákemning tughan kýni 8 nauryz ekeni anyq nәrse.

- «Kemesinde armannyn, Jalau etip órlikti. Eskek etip erlikti, Esip kele jatyrmyn... Ósip kele jatyrmyn» dep órge úmtylyp, ólmes ólenimen qalamgerler qauymynyng bel ortasynda belsendilik tanytyp jýrgen aqyn otyzdan jana asqan shaghynda dýnie saldy. Kóbine depressiyagha shaldyghu, aqyl azabyn tartyp, psihologiyalyq kýizeliske týsu, osy sekildi basqa da jan azabyn tartu talantty túlghalardyng taghdyryna tәn nәrse. Biraq, eseyip kele jatqan bir úly men eki qyzy, odan keyin segiz ailyq egiz balasy bar adamnyng múnday jan tragediyasyna úshyrauy mýmkin emes siyaqty. Eshbir adam perishtedey sәbiyin qúshyp jýrip jaman oigha berile almaydy ghoy...  Súrayyn degenim... aqynnyng ajaly neden boldy?

- ...Mening әkem, rasynda da, otyzdan asa bere dýnie saldy... Osy súhbat barysynda bir qúpiyany ashayyn. Ákem óz ajalynan ólgen joq. Ol qastandyqpen óltirildi... Múny negizsiz aityp otyrghan joqpyn. Ákem qaytys bolghannan keyin jeti-segiz jyl ótkende bizding ýige Qaraqalpaqstannan eki-ýsh adam anamdy izdep kelgen. Olar: «Siz kýieuinizding ólimine qatysty is qozghatynyz. Biz aqyndy kim óltirgenin aityp beremiz. Olar kýieuinizding iship otyrghan sharabyna steklovata salyp bergen. Sóitip, aqyndy qasaqana óltirgen. Biz shyndyqty bilemiz. Qylmystylardy qazir ústamasaq, keyin kesh bolady. Olar Qazaqstangha kóship ketkeli jatyr», - degen. Sonda anam: «Men qazir bireuding bala-shaghasyn asyrap, ýiining kózquanyshy bolyp jýrgen azamatyn jelkelep, temir tordyng ar jaghyna jibergenimmen Tólegen qaytyp tirilip kelmeydi. Onyng ýstine arada birshama uaqyt ótti. Bәrin bir Qúdaygha tapsyrdym. Qastandyq istegender de jazasyn búl dýniyede tartpasa, o dýniyede tartar. Sondyqtan, ekinshi maghan múnday nәrseni aityp kelmenizder. Basqagha da búlay dep aitushy bolmanyzdar!» - dep, qaytaryp jibergen. Biz, әriyne, ol uaqytta balamyz. Álgi kisilerding anamdy izdep kelgenin, әkeme qastandyq jasaghandardy ústap bermek bolghanyn, anamnyng eski jaranyng auzyn tyrnaghysy kelmey, olardy qaytaryp jibergenin anamyzdyng auzynan estip jýrdik. Áriyne, bizge emes, ýide ýlken kisilermen әngime ýstinde aityp otyratyn. Sonda kelgen qonaqtargha shay dayyndap, dastarhan jinap jýrip, qúlaghymyz shalyp qalady ghoy. Artynan boyymyzgha syimay: «Nege sonyn ashpadynyz? Nege әreketsiz qaldynyz?» dep súraytynbyz. Biraq, anamyz: «Qoy!» dep, bizdi tyiyp tastaytyn. «Sen nege sóz tyndap jýrsin? Bala emessing be? Ýlkenderding sózine qúlaq salma jәne aralasushy bolma!» dep úrsatyn. Búl taqyrypta sóileskisi de kelmeytin. Sóitip, aqyry anam osy qúpiyany ózimen birge kórge alyp ketti....

Biraq, shyndyqty, qúpiyany eshkim de býrkemelep túra almaydy ghoy. Anam kórge alyp ketkenimen, mine, qyryq bes jyldan keyin men ashyghyn aityp otyrmyn. Oghan sebep bolghan jaghday da bar. Ákemning 70 jyldyghyn ótkizgennen keyin ýiime bir kisi telefon shalghan. Mening Tólegen Aybergenovting qyzy ekenimdi súrap, bilip aldy da, ózin tanystyrdy. Sóitip, bir kisi sәlem aityp jibergenin, onyng ózi meni taba almaghanyn jәne qazir Astanagha kele almaytynyn aitty. Sonda týsingenim, Atyrau jaqta túratyn bir kәri apa bir kisige Tólegen Aybergenovting úrpaqtarynyng birin tauyp bershi dep ótinish aitypty. Bizding telefon nómirimizdi izdeydi. Ondaghysy, bizge aitqysy kelgen bir nәrse bar kórinedi. Áyteuir ishinde jýrgen birdemeni aityp, jenildep ketkisi kelgen sekildi... Biraq... habar maghan jetkende bәri kesh bolyp qaldy. Álgi apa qaytys bolyp ketken eken. Sondyqtan, osylay bizben, Tólegenning balalarynyng bireuimen bolsa da bir auyz tildeskisi kelip, birdeme aitqysy kelip, aqyry sol apanyng dýniyeden ótip ketkenin jetkizdi әlgi kisi... Búnyng bәri biz ýshin júmbaq bolyp qaldy. Bizdi izdegen apa kim? Ol nege izdedi? Ne aitqysy keldi?.. Qúpiya ashylmay qala berdi... Sol kezde әlgi apa amanat aitqan adamdar bizdi erterek izdep tauyp alghan bolsa, apamen biz tildese alghan bolsaq, kim biledi, biz barlyq qúpiyany ashqan bolar edik. Ákemning ólimi turaly shyndyqty bilip, kim óltirgenin de tabar edik...

- Tapqanda... siz ne ister ediniz?

- Kim biledi... Anam ózimen birge jer qoynauyna alyp ketken qúpiyany, bәlkim, shygharmas ta edim... Joq! Biraq, shyndyq aityluy kerek qoy. Men bәribir aitar edim. Qylmystyny qyryq jyldan song qudalap, sonyna týspesem de, әkemning qalay qaytys bolghanyn, kim óltirgenin, ne ýshin óltirgenin bәribir tariyhqa jazdyryp qoyar edim. Nege deseniz, múnyng bәri týptep kelgende kórealmaushylyqtan, qyzghanyshtan bolghan. Eshkimge qiyanat jasamaghan, eshkimge tizesin batyrmaghan әkemning basqalay jauy boluy mýmkin de emes. Onyng ýstine, әkem qylshyldaghan jas jigit, bar bolghany otyzda ghana bolatyn. Eshqanday auru-syrqauy da joq edi deytin anam. Al әlgi steklovata degen nәrse, bertinde anyqtamalyq kitaptardan qarap kórdim, óte uly zat eken. Kәdimgi u! Onyng qasiyeti ishke týsken son, bauyrdy iritip jiberedi. Al mening әkem qaytys bolarynyng aldynda qan qúsqan ghoy!

- Sonda ózi tughan Nýkis qalasynda qaza boldy ghoy?

- Jaghday bylay bolghan. Býkil Kenes ókimeti boyynsha bir marapat belgilenip, mening әkem sonyng ishinde basty jýldelerding birin alatyn bolghan eken. Sóitip, әkemizding jýlde alghaly jatqanyn aityp, bireuler is-sharany úiymdastyryp, basy-qasynda bolynyz dep, Nýkiske shaqyrtady. Quanyp әkemiz Nýkiske ketedi. Artynsha eki-ýsh kýn ótisimen әkemning qaza bolghany turaly habar keledi... Sonda jýldesine quanyp, kóppen birge toylap jýrgen ghoy. Boy sergitip, sharap ishken. Mine, sol sharapta u bolghan. Sóitip, tanghy 5-te әkem kenetten qaytys bolghan... Oilap qaranyz, sol kýni-aq anamyz birden úshaqpen Nýkiske tartady. Aeroportqa kelip týsse, әkemizdi jerleuge әketip barady eken... Nege? Músylmanshylyqta tym bolmasa bir kýn, eki kýn qoya túryp, qoshtasugha mýmkindik beredi emes pe?.. Biraq, ondaghylar óitpegen. Óitkeni, kýnәlary ashylyp qalatynyn bilgen...

- Osy Múhtar Shahanov, Esenghaly Raushanov, marqúm Jarasqan Ábdirashev, Tynyshbay Rahym, taghy basqa da aituly aqyndarymyzdy Aybergenovting shәkirtteri bolghan dep jazady. Al aqyndar Aybergenovti «ózime ústaz bolghan» dep moyynday ma?

- Múhtar aghamyz barlyq jerde aityp jýredi. Bizdi de ýnemi izdep, qamqorlyq tanytudan tanbaydy. Al basqalaryn bilmeymin.

- Tólegen Aybergenovting tuyndylary shet tilderge audaryldy ma?

- Orys tilinde shyqqany ghana bar. Biz qazir aghylshyn, fransuz, nemis tilderine audarylsa eken degen ótinishimizdi aityp jýrmiz. Biraq, onyng qashan jýzege asatyny belgisiz.

- Al jariyalanbaghan tuyndylary bar ma?

- Aqyn bolghan song el aralap, jer aralap ótti ghoy. Sonda әr aimaqqa barghanda, jazyp qaldyrghan ólenderi bar kórinedi. Biz qazir sol shygharmalarynyng bәrin tolyqtyryp, bastyryp jatyrmyz. Jaqynda әkemizding atymen ghalamtordan blog ashtyq. Soghan әkeme qatysty barlyq dýniyelerdi jazyp, engizip jatyrmyz. Endi sayt jasau ýstindemiz. Keyingi úrpaq internet arqyly Tólegen Aybergenovting barlyq múrasymen kez kelgen uaqytta tanysa alatyn bolady.

Ángimelesken -

Nәzira BAYYRBEK,

«Astana aqshamy» gazeti