Abylay hannyng armanyn iske asyru jolynda orys otarshyldarynyng zenbirekti, myltyqty alyp kýshterine qaramay Kenesary han qaytpas qaysarlyq tanytty. Qazaqtyng ruhyn kóterip, kózsiz batyrlaryn algha shygharyp, 10 jyl attan týspey, ajalyna qarsy túryp ólimge basyn tikti. Kenesaryday úly hanymyzdyng  tughanyna - 210 jyl, aqjoltay-qolbasshysy, Aghybay batyryna da - 210 jyl, azuyn aigha bilegen jas batyry Nauryzbaygha da - 190 jyl tolyp eske alyp otyrmyz. Jambyl jyraudyng «eteginen tartqan itterding kesirinen» jenilgenine barmaghymyzdy tistey otyryp, kimder ekenin anyqtaghymyz kelip edi. Bizding de etegimizden tartyp, tilge tiyek eter dәleli joq sózben, zәrin betke shashqan әpendi tehnika ghylymynyng kandidaty Ábil BÝRLIBAEV «Abai.kz» portalynda « Aruaqpen arpalysu - arsyzdyq!» degen atpen (http://old.abai.kz/content/ebil-b-rlibaev-aruakpen-arpalysu-arsyzdyk ) maqala jariyalady. Jauap jazugha tura keldi.

Ey, Ápendim!

Abylay hannyng armanyn iske asyru jolynda orys otarshyldarynyng zenbirekti, myltyqty alyp kýshterine qaramay Kenesary han qaytpas qaysarlyq tanytty. Qazaqtyng ruhyn kóterip, kózsiz batyrlaryn algha shygharyp, 10 jyl attan týspey, ajalyna qarsy túryp ólimge basyn tikti. Kenesaryday úly hanymyzdyng  tughanyna - 210 jyl, aqjoltay-qolbasshysy, Aghybay batyryna da - 210 jyl, azuyn aigha bilegen jas batyry Nauryzbaygha da - 190 jyl tolyp eske alyp otyrmyz. Jambyl jyraudyng «eteginen tartqan itterding kesirinen» jenilgenine barmaghymyzdy tistey otyryp, kimder ekenin anyqtaghymyz kelip edi. Bizding de etegimizden tartyp, tilge tiyek eter dәleli joq sózben, zәrin betke shashqan әpendi tehnika ghylymynyng kandidaty Ábil BÝRLIBAEV «Abai.kz» portalynda « Aruaqpen arpalysu - arsyzdyq!» degen atpen (http://old.abai.kz/content/ebil-b-rlibaev-aruakpen-arpalysu-arsyzdyk ) maqala jariyalady. Jauap jazugha tura keldi.

Ey, Ápendim!

Ápendiligindi jazghanynnan kórip, jaghamdy ústadym. Saliqaly oy tolghap, saraptap, aq adal sózindi jazbadyn. Kandidattyq tektilikten, ghylymy ústamdylyqtan maqúrym ekensin. Eger mening jazghanymdy babama  jabylghan «jala» desen, «Ógizdi mýiizinen ústap» degendey búltartpas dәlelder keltirip jazbadyng ba? «Qonaqtardyn» sózin maldanyp maltandy ezip mylyp kettin. Ózindi bilim dengeyimen, aqyl parasatymen on orap alatyn qazaqtyng múnyn múndap, joghyn joqtap, әdebiyetin zerttep, sózin júptaghan marqúm Aqseleu Seydimbekting artynan topyraq shashyp «traybalist», elge qamqor bola almady deysin. Sonda sen kimge qamqorsyn? Sypatay babana «qamqor» bolyp, «batyr, bi, sәuegey әuliye» jasap saghyzyndy shaynap jýrgening belgili boldy.  «Satqyn» degen sózdi men birinshi qoldanyp otyrghan joqpyn. Ákesi órip bergen segiz órme qamshyny jaugha júmsamay, úrlyqqa júmsap er jetip arany ashyldy. Ózining kindik qany tamghan jalayyrlardyng jerinde qyrghyzdarmen birigip jylqy úrlaudan jabysqan  satqyndyq, betine basylghan tanba boldy. Sen maghan joldaghan notanda babang Sypataydyng qay oryspen soghysyp, kimnen últtyng azattyghyn qorghaghanyn, qay qoqandyqtan jerin azat etkenin, by bolyp qay qystaudy, qay jaylaudy mekendegenin, sheshen bolyp Bóltirikpen beldeskenin aita almay baybalam salyp otyrsyn. Sayda sany, qúmda izi joq adamdy, «batyr» dep kóseu ústaghan babandy aqtaugha da negiz tappay qinalyp ótirikten ósek qúrap otyrsyn. Bógenbay batyr da jas kezinde taqymy keppes úry bolghan. El basyna kýn tughan kezde qol bastap batyr - qolbasshy bolghan. Sening atang búl dәrejege jete alghan joq. Qyrghyzdardyng «týnde úiyqtamaghan, kýndiz otyrmaghan» qolshoqpar úrysy boldy. Últtyng azattyghy ýshin jaudyng tileulesi bolghan qúda-qúdaghi, naghashy, qayyn júrt degen dәnekerlikke jýrmeydi. Senshe, qyrghyz jau emes, qarsy jaq dep sypaylaysyn. Sypatayshalap sening de býireging qyrghyzdargha búryp túrghan sekildi. Teksizdik degen osydan shyghady.

Sózimiz dәleldi bolu ýshin bir tarihy derekke jýgineyik. Ataqty Esim hangha ekinshi ret opasyzdyq, satqyndyq jasaghan Tashkent biyleushisi han Túrsyndy óltirerdegi shayqasta Ýisinning Sýleymen batyry Qataghan taypasyndaghy ózining qúdasy Ayyrylmas batyrmen jekpe jekke shyghady. El men jerdin, Esimhannyng namysy tuystyqqa, qúda-jekjattyqqa qaratpady. Qayratyna shydatpay nayzamen týirep jer qaptyrdy. Qúba qalmaq túsynda qazaqtyng barlyq batyrlary qalmaqtyng nebir súlu qyzdaryn qos-qostap alghan. Kenesarynyng sheshesi de qalmaqtyng qyzy. Abylay, Bógenbay, Qabanbay, Bayan batyrdyng da birneshe qatyndary da qalmaqtyng qyzdary bolghan. Tipti, Jәngir hannyng ózi qalmaqtan qyz alyp Áz Tәukedey úl tughyzyp qazaqtyng hany jasaghan. Sypataydyng sheshesi osy atalghan handardyn, batyrlardyng әielderinen әulie me? Jaulyq niyet bildirgen song shabu kerek emes pe? Qyrghyz qazaqtyng ata jauy bolghan. Tek qana Abylay hannyng «Jayyl qyrghynyn» esine alshy. Tiri qalghandaryn Qarqaralygha aidap kelip «Jәy qyrghyz», «Bay qyrghyz» degen eki ruly el jasaghan. Áli de bar. Jambyl jyrau jyrlaghan Sauryq batyrdy da óltirgen qyrghyzdar emes pe? Joylyp ketetin soghysqúmar eldi oktyabri revoysiyasy - Sovet Odaghynyng qúryluy saqtap qalghan.

Arqadaghy músylman dinining altyn dingegi Qúnanbaygha da til tiygizip Kenesarymen soghysty, óltire jazdaghan son, Úly jýzge qashyp keldi degen derek te keltiresin. Onday ósek tarih tarazysyna týspegen. Dalanyng auyzeki tarihynda joq.  Saryarqa anyzynyng bilgiri, jazushy Kәmel Jýnistegi onday әngimeni jerde qaldyrmas edi. Tek Kenesarynyng aghasy Sarjan dendep kirgen qaruly orystargha, olargha qorghanys qamaldaryn saldyrmaugha qarsy shyqsa da zenbirek pen myltyqtan qashty. Sonyng belgisindey «Sarjan qashqan» degen boz jotanyng bar ekenin jazady. Sarjannyng asqan mergen ekenin tilge tiyek etedi. Qashyp kele jatqan Sarjan qolyn jau sanap aldynan shyghyp toqtatqan Qarakesek-Kerney Bodyq batyr sadaghyn kezengende Sarjan tóre birinshi kezekti súrap alady. Kindik túsynan dәldey atylghan jebe Bodyq batyrdyng qoramsaghyndaghy jebeni japyryp, qiratyp ketedi. «Sarjan qapy ketpeu kerek edi» dep tiri qalghanyna quanghan Bodyq batyr  «kezek meniki» degende «qoramsaghynda sau oq bolsa meni atarsyn» deydi Sarjan. Aytqanday qoramsaqta sau jebe qalmapty. Bodyq batyr attan týsip sәlemdesipti.

Qúnanbay Kenesarynyng últ-azattyq qozghalysyna qatyspasa da adam kýshimen, malmen, aqshamen kómektesip otyrdy. Orystarmen alystan  syilasyp tilin, bilimin, tehnikalyq ónerin ýirenuge qúlyqty boldy. Otyryqshyldyqqa beyimdelip, malgha jem-shóp dayyndaudy orys qarashekpendilerine tapsyryp, aqysyn tólep jaldap otyrghany Múhtar Áuezov shygharmalarynda bar. Qúnanbaydyng Kenesarymen soghysqany ras bolsa,  Múhang «Han Kene» piesasyna kirgizer edi. Nemese «Han Keneni» jazbas edi. Qúnanbay-Kenesary soghysy Mәshýr Jýsip jazbalarynda da kezdespeydi. Ósekshilerge arnalghan «jaghyna jylan júmyrtqalasyn» degen qarghys bar. Daualaryn qarghys bersin. Abylay әuletining de Shynghys bastaghan úrpaqtary bilimge erte úmtyldy. Shoqandy oqytty. Mektepter saldyrdy. Odan biz kemdik kórip otyrghan joqpyz. Shoqanmen maqtanamyz.

Ey, Ápendim!

№ 6 «jyrau-jyrauyn» senen de ótken әpendi sanyrau jyrau eken. «Kórmes týieni de kórmes» degendey Kenesarynyng erligin, qazaq eli ýshin istegen maqsat-múratyn baghalay almaghan әpendi-әperbaqanynnyng oi-týisigi joq adam. Naqtylap aitqanda,  miykeshe. Kenesary tóre-súltandardy óltirse aitqanyma kónbedin, aidaghanyma jýrmeding dep óltirdi.  «Sol ólgen adamdardyng ishinde tuystarynyz bolsa ne ister eding deysin»? Sauap boldy der edim. Últ-azattyq soghysy - kiyeli soghys.  Zamanbek Núrqadilov, Altynbek Sәrsenbaev ólgende sender ne istedinder? Janaózendegi qyrghyndy aitsaq jan týrshigedi. Ne istedinder? Maghan kenes bergendi, aqyl aitqandy bilesin. Biylikke qanday aqyl aittyn? 70 myng mýshesi bar «Azat» partiyasy, oghan «Kommunister» men «Algha» partiyasyn qos. Bәri jabylyp 1,5 payyz dauys aldy soghan sender ne istey aldyndar?

Kenesary hannyng ólgenine  165 jyl toldy. Janaózendikterding qayghy qasiretine, oq attyrghan «búiryqshyldy» tapqyzugha әrekettengenderge ne aqyl aitasyn? Joq, qolymyz qangha ýirendi dep erteng de ata ber me? Kenesarynyng qatelikterin bilgish ekensing býgingi biyliktin  aqymaqtyghy Sypataydyng satqyndyghynan kem be? Jalang sózben, jadaghay әngime qúrap Sypataydyng satqyndyghyn býrkemelegenshe satqyndyqtyng tórkinin zerttemeysing be? Ru arasyndaghy qayshylyqty emes, qazaq-qyrghyz arasyndaghy qayshylyqty zerttep zerdelemeysing be?

Ey, Ápendim!

Kenesary Merkege Úlytau, Torghay, Yrghyz arqyly keldi. Búhar hanynan jer súraghan joq. Rýstem tóreden de jer súrap, ótingen joq. Ol qoqandyqtar biylik jýrgizip otyrghan jerlerdegi qazaqtardy azat etuge qyrghyzdarmen kýsh biriktiru ýshin keldi. Elshilikter jiberip pәtuagha shaqyrdy. Al olar qyrsyghyna tartyp, birigip el bolamyz dep kelgenderding jylqylaryn úrlap әbigerlerin aldy. Sypatay kisilik kórsete almady. Onyng kórgen-baqqany qyrghyzdargha qyzmet jasap jylqy úrlau. Sauryq batyr jasaghan kisilikti, qonaqjaylylyqty batyrdy batyrsha qarsy aludy bilmedi.

Kenesary batys ónirinen, Shekti jerinen oralghanda Biylikólde otyrghan Bayzaq datqa kýtip alady. Qyrghyzdarmen qarym-qatnas jasau ýshin Merki qalasyn qoqandyqtardan bosatyp alyp, bekinis jasap, jan-jaqqa elshilikter jiberiledi. Qyrghyz manaptarynan kelgen Qaliyghúldy Kenesary qúrmetti qonaq etip, syi-siyapat kórsetip qyrghyzdardy biriguge qol astyna shaqyrady. Qaliyghúl han men manaptar arasynda birneshe ret elshilikte jýredi. Osy saparlarynda  Nauryzbay batyrmen alghash jýzdeskeni, ýiinde qonaq bolghany, onyng bet beynesi Qaliyghúldyng sózinen jazylyp alynghany belgili.

Ey, Ápendi!

Kenesaryny túqyrtyp kórsetu ýshin «syn saghatta sarbazdaryn qútqaryp qaludyng ornyna ózining bas paydasyn kýittedi» deysin. Kýittegeni sol ma, ózi basyn ólimge tigip sarbazdaryna qorshaudy búzyp shyghuyna jarlyq bergeni. Sen Kenesary auyzymen jalghan sheshimder shyghartasyn. «Barlyq atty soyyp, 20 atqa artyp jayau qashu kerek» degizdiresin. Ózinde týisik bar ma? Qashqan adamgha 20 atqa artqan etting keregi ne? Aman shyghyp, Shoqpar dalasyna, Hantau jotasyna jetu ýshin bir asym etting de keregi joq. Úlytaudan Sozaqqa bes kýnde jetken Kenesary ayaq astynan aqylynan adasyp qaldy ma?

Kenesary qyrghyzdargha balalardyng «atyspaq» oiynyn oinaugha kelgen joq shyghar. Dәldep aitqanda, «sheshingen sudan tayynbas» degendey  shyndap   soghysugha ýsh-tórt myng Dulat jigitterining basyn qosyp, bel sheship «nar tәuekelmen» kelgen. Bir-aq ayaq astynan Sypataydyng «jiyendigi» ústap qyrghyzdyng jyrtysyn jyrtyp, jigitter arasyna iritki salyp, soghys bastalar aldynda maydan shúnqyrynan Sypatay bastap, Rýstem tóre qostap tuysy Bayzaq datqagha da qaramay qashyp ketedi. «Bólingendi bóri jeydi» degendey ózining qyrghyzdarynyng nayzasyna týirelip dalada qalghan jerinen Bóltirik sheshen tauyp alady. Kenesary tórt jaghynan qorshauda qalyp, «Bylay tartsang arba synady, bylay tartsang ógiz óledinin» keri bolady. Qysqa ghana әskery keneste «sheginu» úsynylady. Qayda sheginedi? «Han basymmen qayda sheginemin» deydi Kenesary. «Hannyng basyn han alady, qardyng basyn qar alady» Orman manap ta, Jantay manap ta tilge kelse meni óltirmeydi degen sheshim qabyldaydy. Sender qorshaudy búzyp shyghugha kýsh salyndar degen jarlyq beredi. Kenesary «qashyp qútylugha» kelisim bermeydi. Osal tústan qorshaudy búzyp shyqqan Aghybay, Nauryzbay bastaghan batyrlardyng bir toby aman esen qútylsa, bir toby Kenesary qasynda qalghan-dy. Qatelik sol: Nauryzbaydyng albyrttyghy, qayta oralyp Kenesary barmaghynyng tisteude ketuine sebepker bolady. Búny alghashqy maqalamda jazghanmyn. (Qiqarlar ýshin qaytalaugha tura keldi.) Kutuzovtyng Moskvany fransuzdargha tastap ketip, kýsh jinap kelip jeniske jetkenin eske alynyzdar.

Ey, Ápendim!

Áygili tarihshy Ermúhan Bekmahanovty qaralauda bayaghy Aydarova men Shoyynbaevtan da asyp týsip aldyna jan salmay túrsyn. Sýiinbay ólgendi ghaybattamaytyn әdetpen Batyrbekke degen kekesinmen aitqan. Sypataydy Áziz Tóle biyge tenese iysi qazaqta ataq-danqy qalar edi. E. Bekmahanovtyng Sypataydyng atyn atamauy rushyldyqqa bólinbegeni, az qazaqty alalamaghany. Qol bastap batyr ataghy shyqqan bolsa, E. Bekmahanov shyndyqty jazbay jasyryp qalmas edi. «Drugaya chasti vo glave s biyem Sypataem y Urestemom iz roda Dulatov, izmenila vostanii y pereshla na storonu vraga» degeni mýlde qate pikir dep «kóterisshilerge opasyzdyq jasap, jaulargha baryp qosyldy...» dep aitqanyna keneshe jabysyp kýstanalaysyn. Satqyndyqpen qashyp ketkeni jaugha kómekteskeni emes pe?

Ey, Ápendim, jau bireu-aq. Ol - qyrghyz emes pe edi? Sypatayyng qysyltayanda «ajal apanyna» Kenesaryny, ózining tuysy Bayzaq datqany tastap qashyp ketse, ol satqyndyq emes pe? Sonda qalay, E. Bekmahanovtyng dәlel, deregi joq bolady? Sypataydyng eldi alyp ketuge elding kelisimi, sheshimi sebep boldy deysin. Sheshimdi kim qabyldaydy? Han qabyldaydy emes pe? «Kenesary qazaqtyng eli men jerin, Abylay hannan qalghan, ózining jekemenshigi dep eseptegen deysin. Abylay han tәrizdi elge qyzmet etu emes, qayta elge ne istesem de óz erkim dep sanaghan.» deysin.  Ýisinder múnday kózqarasty dúrys dep sanamaghan. Dúrys-aq, qazirgi qazaq jeri, qazaq baylyghy, satylyp jatqan qyruar dýnie kimning erkinde? Ýisinder nege ýndemey otyr? Álde, satqyndyqtyng jalghasy ma? Kenesarynyng basyndaghy basty tragediya qazir bizding basymyzda. Sondyqtan da bolar elding Kenesarynyng basyn tauyp denesine qosudy armandap, izdeu salyp jýrgeni.         Ei, Ápendim!

Maqalanyzdyng jalghasy Úly jýz bolmasa Orta jýz ben Kishi jýz qarang qalatynday bolyp jazylghan eken. Qiyalynnan shyqqan qisynsyz qisyndargha týgeldey jauap bersem gazetke syya qoymas. Kitaptan oqyrsyn. Patsha әskeri qazaq jerine Omby jaqtan kirgeni ayan. Ile ózenining kýnshyghys betin jaylaghan Jalayyr, Saryýisin, Botpay, Siqym, Janys, Shymyr, Shapyrashty, Ysty, Alban, Suandy orys әskeri 1851 jyly baghyndyrdy. 1852 jylghy tarihta «Úzynaghash soghysy» bolyp qalghan әigili soghysta sening «batyryn» Sypatay men Qúdayberdi Bәietúly ekeui ózine ergen jigittermen kire tartyp, qaru-jaraq tasyp, Kalpakovskiyge kómektesip qarsy soghysqa qatysqan joq. Qatyssa erlik kórseter me edi?! Áy, qaydam? Qamshy órgen órimshiden tughan qyrghyzdyng jiyeni ne kórseter qoyar deysin?! 1853 jyly qoqan biyligindegi Ilening ontýstigindegi ýisinderdi týgeldey baghyndyryp, 1854 jyly Vernyy bekinisin saldy. Dihanbaydan da, Toyshybekten de rúqsat súraghan joq. 1856 jyly Alatau okrugin qúrdy.

E. Bekmahanovqa pәleqorlyqpen kýie jaqqanda Aydarova men Shoyynbaev sening qasynda jip ese almay qalady eken. Oiyna kelgendi ottaytyn zamanda tughanyna quan. E. Bekmahanovtyng «qorqyp», «qashty» degen sózine keneshe jabysyp «kópe-kórneu әdiletsiz qortyndy jasady, pikirleri qate, tipti ótirik» deysin. Ómirinde soghys kórmegen  Rýstem men Sypatay qorqyp qashpaghanda nege qashty? Sandyraqtaghan adamday sarsang kýige týsip M. Bekqojaevti kuәge tartyp «qashyp» ketken joq, «әskerdi bólip alyp ketti» dep shyr-pyr bolasyn. Ol «soryq deydi, men qyryq deymin» degen mәtelge ainalghan sózdi qaytalaghandaysyn. «Qashyp ketti» men «alyp kettinin» aiyrmashylyghy ne? Kenesarymen kelisip, rizashylyghymen ketken joq qoy.

Ey, Ápendi!

Qazaq pen qyrghyzdy arandatqan Jantay Qarabekov emes, sening Sypatayyn. Súltanhan Aqqúlúlyn ósekshige tenep, ol keltirgen dәleldi sózdi tәrk etip Álihan Bókeyhanovtyng Qaliyghúl Álibekovpen de tildeskenin teriske shygharghandaysyn. Súltanhan Aqqúlúly qyrghyzdargha jany ashyp otyrghan joq. Zamangha baylanysty «SOVETTIK KÓZQARASPEN» qarap otyr. Jetesiz әperbaqandar sening «qonaqtaryn» men saghan sensek, Kenesaryny halyq jauy etip, jiyrma jyldyq tәuelsizdigimizden bas tartyp qolymyzdy tóbemizge qoyyp Sypataydyng sonynan erip, qanghyp ketuimiz kerek.

Ey, Ápendi!

Sening sózinde pәtua bar ma? E. Bekmahanovtyng zertteu enbeginen keltirilgen sitatalar «Ýristem tóre men Sypataydy Kenesary ólimine qatysty» degen pikirding qate ekendigine kózimizdi jetkizdi deysing de, teris ainalyp Sypataygha qatysty tújyrymy ýstirt, pikir, dәleli joq, jel sóz dep qabyldap, Sypataydyng Kenesaryny nege qoldamaghanyn ashyp kórsetip bere almaghan deysin. Men aitar edim, E. Bekmahanov Sypataygha sózin shyghyn etkisi kelmegen. Mening de Sypatayda  «bes beresi, alty alasym» joq. Ayan Nysanalin men Ýmitken Sýiinishqyzynyng kóldey-kóldey eki maqalasy Sypataydyng syldyr sózben maqtauyn jetkizip, batyrlyghyn asha almaghanyna renjip, sen siyaqty bireuler «batyrlyghyn» ashar, sabama týsirer dep qarsy maqala jazdym. Sen de solardyng qatarynda kettin. Mening jazghanyma tikeley, dәlme-dәl jauap bergen joqsyn.

Ey, Ápendi!

Kandidattyq bilimindi qonaq-qandendershe ýrgizbey, tiyse terekke, tiymese bútaqqa dep bytyrlatyp, әr shópting basyn bir shalyp anau jaman, mynau jaman dep E. Bekmahanovtyng etegine jabysqansha, mening jaghamnan alyp jarapazanyndy әri qaray jalghastyrghanyng jarasar edi. Mening «әleuetim jetpey» jazyp jatqan kitabymdy «kriminalnyi» etip, el qyzyghyp oqitynday dәrejege kóteruge kómeging tiyer edi. Qazaq jerine jabysyp, tarihyn qayta jazyp jatqan jalghyz qytay emes, qyrghyzdardyng da dәmesi bar eken. Tarihty búrmalaytyn búralqylar endi bas kóterip jatqan sekildi. Sen Arghyndardy Dulattan taratsan, qyrghyzdar senen de asyp týsip, qazaqtardy qyrghyzdan tughyzyp, «qyrghyzdar - jer betindegi alghashqy adamdar, qyrghyzstan osy planetadaghy tirshilikting besigi» dep bósken Sypataydyng naghashysy  Arystanbek Abdyldaev Preziydent bolghanda Planeta Preziydenti bolady eken. Qúday saqtap qaldy.

Kenesaryny qaralaudan aldyna jan salmay jan týrshiktirer siltemeler jasaysyn. Birer mysal keltireyin. «Kenesarygha baylyqqa jetu ýshin qosyldym», «Kenesarygha qosylghan adamdar bay bolady eken degen song tughan-tuystarymmen kóship bardym», «Kenesarynyng tuynyng astyna ýisiz-kýisiz jigitter jinalghan»,  «Kenesarynyng qolastynda 1500 jasóspirim qazaq baqtashylary bar», «agha súltan etip saylamay, búl ataqty qarapayym biyge bergendikten kelip qosyldym», tipti soraqysy, «Kenesarynyng kedeyligin, qarusyz ekendigin kórdim. Olar zoryghyp ólgen jylqynyng etin jeydi, әri kiyim kiyisteri jútan... Olar әdettegi bayghústar siyaqty ómir sýredi...». Súltandardyng kópshiligi «halyq arasyndaghy yqpalyn joyyp aludan, baylyghynan aiyrylyp qaludan qorqyp qosylghan» dey kelesinde Úly jýzge kelgende jyrtylyp-ayyrylasyn. Al Úly jýz «Resey otarshyldaryna qarsy kýresin, egemendi (últ-azattyq emes) qazaq elin qúru iydeyasy ýshin qoldaghan», Resey patshalyghynyng «itarshysyna» ainalghan qyrghyz manaptaryna qarsy joryghyn quattaghan» dep qúityrqy sezimderge bólenesin.                               Ei,Ápendim!

Kenesarynyng joryghyn quattasan,  Kenesary qolynan Sypatay babang ómirinde soghys kórmegendikten qorqyp, qashyp ketti emes pe? Qay betinmen «patriottyq, mәrttik» dep maqtanasyn?  «Orta jýzdin, Kishi jýzding kedey-kepshik, bayghústarynday bay nemese bay-shonjarlarynday tonalamyn» dep qosylmaghan. «Úly jýzde kedey kepshikter meylinshe az, al bayghústar bolmady deuge bolady» deysin. Qalay-qalay bósesin, qayran Ápendim. «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamada» әr 10 ýisinning 7-8-i ólip, bar malyn aidap әketti emes pe? (H. Dosmúhammedov) Tóle by eki balasyn qalmaqtargha amanatqa berip jan saqtasa, Abylay han bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen qalmaqtardyng auyr salyqtarynan bosatyp, azattyq әpergen joq pa edi?! Ol kezde sen siyaqty tehnika ghylymynyng kandidaty joq. Tehnikalyq órkeniyetke jetkemiz joq. «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamadan da», odan keyingi qalmaq joryqtarynan da Orta jýz de, Kishi jýz de mal-jannan shyghyngha úshyraghan joq. Tarih betterinde solay jazylghan.

Ey, Ápendi!

Sypatay babannyng patsha ókimeti tarapynan birneshe ret marapattalghanyn, әsirese Kenesary ólimi ýshin aiyryqsha marapattalghanyn moyyndaghyng kelmeydi. Er moyynynda qyl arqan shirimes. Tarihy faktilerge jýginseng moyyndaytynda kýn tuar. «Baqyryp bay bolmaysyn» degendey halyq sanasynda qalyptasqan, sen ýshin ashshy shyndyqty, qúr baybalam salghanmen óshire almaysyn. Shyndyq  óshpeydi, órshy týsedi. Kózindi jetkizedi. Sypatay ózing jazghanday «patsha әskerin qoldap, qaru-jaraghyn tasymaldasyp» Taraz, Sayram, Aqmeshit, Tashkent qalalaryn azat etuge qatysty deysin. Qolyna qaru alyp soghysqa qatysqan emes. Ondyq, jýzdik basqaryp attandap jaugha shauyp batyrlyghyn, erligin kórsete alghan joq. Kolpakovskiyding Súranshygha jazghan haty Kenesary ólgennen keyin bes jyldan keyin «Biz sizderdi qorlatpaymyz, patsha әskerin qoldandar» delingen. Kenesary han Ýristem tóreni, Sypataydy tyndamady dep renjiysin. Sypatay Kenesarynyng kegin joqtamay-aq qoysyn, naghyz qazaq bolsa, ózining atalasy Sauryq batyrdyn, Súranshy batyrdyng kegin joqtar edi. Esesine Jambyl jyrau jyrlap tarihta atyn qaldyrdy. Sypataydy jyrlamady.

Ey, Ápendi!

Kenesary-Nauryzbay kegin joqtaghan Alban-Suandar Búghy ruynyng Boranbay manabyn óltirip, malyn talaugha saldy. Sen keltirgen óleng Jambyl jyraudyng 1946 jyly shyqqan tolyq jinaghynda joq. 1955 jyly qayta basylyp shyqqan jinaghynan Jambyldyng Sypataygha arnaghan mir oghynday birneshe ólenderin aldyrtyp tastap kirgizgen ólenderinning siqy tómendegidey. Týgel keltireyin el bilsin, oqysyn, talqylasyn. Jyraudyng ólenderimen salystyrsyn.

Barayyn endi ayandap Sypataygha,

Aytpay ony ketpeymin tegi jaygha.

Úly jýzding tiregi - batyrym ghoy,

Bir bolmaghan yghay men syghayyna.

Qayyry qarashygha sonday jaqsy,

Qandyryp susyndatyp qant pen shaygha.

Baylyq, baqyt tek onyng erliginde,

Erlikpen el namysyn berdi kimge?

Kiming bar Sypatayday tónirekte,

Arghymaq mingizedi at kerekke.

Erligi men jomarttyghy jannan asqan,

Paydasy tiyip jatyr kýnde kópke.

Kim maqtamas qayyrymdy er Sypataydy,

Dәuletimen oraghan Alataudy.

Qansha halyq aralap jýrsem-daghy,

Jalghanda kórgenim joq onday jandy.

Pay, pay! Erlik pen batyrlyqty jyrlaghan, Ótegen, Sauryq, Súranshyny elge tanytyp tolghaghan Jambyl jyraudyng auzynan osynday ólendi shyqty deuge adam sene me? Qay jyrynda Jәkeng jaryqtyq «shәy ishkenin, at mingenin» jyrlap edi?

Ey, Ápendim!

Qayta ainalyp soqqan qúiynday, qayta-qayta úiytqyp soghyp E. Bekmahanovty qaralaudan jalyqpaysyn. Kenesarynyng ólimi   Sypataydan emes, soghysty dúrys jýrgize almaghandyghynan deysin. Kenesarynyng soghys jýrgizu tәsilin býkil Evropa moyyndaghan. Qolynda otty qarulary bolsa, eng ýzdik qolbasshy bolar edi dep qyzyqqan. Sol Kenesaryny qyrghyz qolynan ólmegende, orys әskerining qolynan ólui kәdik edi dep sәuegeysip kýstәnalaysyn. Ólimge basyn tikpegen adam qolyna nayza, qylysh ústap soghysqa attanbaydy. Sening babang Sypatay qúsap tiyip-qashyp úrlyq jasap, tamaghyn toyghyzyp, jasyrynyp jýrip, әr úrlyq jasaghan sayyn bir óledi. Qyrghyzynnyng Sarbaghysh ruynyng manaby Ádil, jylqygha maza bermegen son, Sypataydyng bar jylqysyn barymtalap, ózin de baylap matap alyp ketedi. Sypataydy qútqaru ýshin Súranshy batyr Ádil manapqa 1862 jyly eki ret hat jazyp «óz erkinmen bermeytin bolsang kýsh qoldanamyn» dep qorqytyp Sypataydy da, ózine tiyisti malyn da qaytartyp alady. Sol Súranshygha Sypatay ne jaqsylyq jasady? Sayramda qapiyada qolgha týsken Súranshygha tuysqandyq kómek te kórsete alghan joq.  Al Kenesary han úrlyq jasatqan joq. 20 myngha jetken әskerin tamaqtandyru ýshin salyq-zeket tólemegen baylardyn, әsirese, súltan, tórelerding maldaryn qaryndasy Bopay hanymgha aidatyp alyp otyrdy. Últ-azattyq qozalysy jolyndaghy qataldyghy ýshin kýnәdan pәk. Baylyghymyzdan aiyrylamyz degen tóre - ózining tuystary Kenesary qozghalysyn qoldamaghany ras. Birqatary orystyng bilimine, tehnikalyq ónerine kónil audaryp órkeniyettikke úmtyldy. Al Kenesary derbestigin, jeke handyghyn, terezesi teng memlekettigin saqtaghysy keldi. Sol jolda óldi. Bir-aq ret óldi.

Ey, Ápendim!

Kenesaryny Kavkazdyng Shәmil imamymen tenestiruge kelmeydi deysin. Shәmilding ústanghan ústanymy bólek. Dinge berilgen adam. Kenesaryda ólseng shәiit bolasyng degen senim joq. Kenesarynyng ruhy biyik. Eger jazatayym orys әskerining qolyna týsse «...men Reseyding osynday alyp el ekenin bilgende, búlay soghyspas edim...» degendi Kenesary aitpaydy. Bәibishesi Kýnimjan tútqynda otyrghanda da aitqan joq. Óz basyna da «ajal qylyshy»  tónip túrghanda da qyrghyzdardan keshirim súrap basyn iygen joq. «Óz elining erkindigi men tәuelsizdigi jolynda ózi jýrgizgen asa auyr kýresin bayandady. Saryarqanyng keng dalasyn, shayqasta qaza tapqan serikterin eske aldy.» Al endi basymdy shapsang shaba ber, tek janymdy qinamay óz qylyshymmen shap degen tilek oryndalady.

Kenesary tútqyngha týsti degendi estip, Tezek tórening basshylyghymen birinshi bolyp Alban-Suandar atttanady. Jolay Kenesarynyng óltirilgenin estip, kektenip, joldaghy Búghy ruyn shauyp, Boranbay manapty óltirip, malyn aidap әketedi. Orman manap orys әskerining kómegimen Búghy ruynyng Ystyqkól jaghalauyndaghy bay jayylymdaryn basyp alu soghysynda 1855 jyly qaza tabady. Kenesarynyng kiyesi úrghan Tóregeldi manap maly talauda, ózi qamaugha alynady. Jantay manap ta ekijýzdilikpen orys әskerinen pana izdep «qyrghyzdargha sengenshe maghan seniniz» dep satylsa da ajal tapqanyn Jambyl jyrau «Súranshy batyr» jyrynda  bayandaydy. Qyrghyz manaptaryn Kenesarynyng kiyesi úrdy degen - osy.

E. Bekmahanov Aydarova men Shoyynbaevtyng t.b. aryzymen Mәskeuding qyspaghyna týsse de, ózin ashyq qúrbandyqqa shala otyryp, Kenesarynyn, Aghybay batyrdyng ýlken tarihy panoramsyn jasap ketti. Kenesarynyng dýnie tanymy ekeumizdikinen joghary, ekeumizdikinen auqymdyraq. Syrym Datov, Tilenshi Jolamanov, Isatay men Mahambet orys otarshyldaryna qarsy kýresse, Kenesary Úly hanymyz Abylaydan qalghan jer ýshin kýresti. Memlekettik ýshin kýresti. Sen jazghanday, «qúrt-qúmyrsqa terip jep» ólmes kýni ýshin qyrghyzdarmen de, orys otarshyldarymen de soghysqan joq. Imam Shәmil qúsap «jihad» jariyalmasa da, Imam Shәmilden artyq ister tyndyrdy. Ózining «qasiyetti soghysy» jolynda basyn bәigege tigip, sheyit boldy. Qazaq jerin týpkilikti otarlatpaugha alghysharttar jasap óldi. Esimi qazaq halqy ýshin úrangha ainaldy. Býgingi egemendigimizding bastauy  - Kenesary hannan bastalatyny sózsiz. Sen ony moyyndauyng kerek.

Ey, Ápendim!

Kenesary hatshysy Seydaq qojagha jazdyryp qaldyrghan qújatty-hattaryn oqyghan siyaqtysyn. Orynbor әskery gubernatoryna jazghan hatynan mәlimet keltirip Kenesarynyng maqsat-múratyn anyqtap, jeke basy ýshin emes, býkil qazaq ýshin alysyp, arpalysyp jýrgenin jazasyn.  Sóitesinde, «ólgen jylqynyng etimen» tamaqtandyryp qorlaysyn. Búl qay mazaghyn? Ózinde úyat bar ma? Sypatay ghúrly tamaq tauyp jey almaghany ma?

Mening Esimhan, Jәngirhan zamanynda ómir sýrgen, әskerlerining qolbasshysy bola bilgen Kókbóri Kerney babam Tәnirge tabynudan músylmanshylyqqa kóship jatqan kezde, soghys ýdep túrghan shaqta, namazgha jyghylghan sarbazdaryna «Qúdaygha ózing ýshin sen, jauyndy jenu ýshin almas qylyshtyng jýzine, aq nayzanyng úshyna sen» degen eken. Men qalamnyng úshyna, tilding kýshine senem. Babam aitqanday, óz Qúdyym óz jýregimde, ar-imanym taza. Taghy qaytalaymyn, mening eshkimde «bes beresi, alty alasym joq». Qútyrynyp túrghan osy zamanda satqyndyqtyng betin ashqym keldi. «Kenesary ardaqty bolsa, Sypatay da qúrmetti» dep Kenesarymen salystyrghanyng qay sasqanyn? Kandidat bolyp ghylymy tújyrym jasaghanyng osy ma? Ekeumizding maqalamyzgha pikir bildirgen 100 den astam «qonaqtardyn» 70-80 payyzy Sypataydy satqyn dep esepteydi. Al, sen Sypataydyng әruaghyna syiynyp «tiling kýrmelip, kózing alaqtap qalsasyn» dep qarghaysyn.                                                                                                                                      Ei, Ápendim, men syiynyp otyrghan Kenesary hannyn, Aqjoltay-Aghybay batyrdyng әruaghy Sypataydikinen kem be? Onda olar nesine han, nesine batyr? Kenestik qazaqstannyng úly tarihshysy Ermúhan Bekmahanovtyng әruaghy taqiyana tar kele me? Áruaqtardan qorqatyn bolsan, osy úlylardan qoryq. Men, sen qúsap qarghys tilemeymin.

Ey, Ápendim!

Maghan aqyldy kóp aityp sanamdy ashqandaysyn, esime eki shaldyng әngimesi týsip otyr. Ayta keteyin. «Ýisinning eki shaly kezdesip sәlemdesip túrypty. Biri - Saryýsin, biri - Shymyr. Shymyrdyng jetektegen tórt-bes jasar balasy bar eken. Shymyrdyng shaly balasyna: Saryýisin atana sәlem ber depti. Sonda bala: Saryýisindi qyzdan tughan dep otyrushy edinder ghoy, qaytip ata deymin» depti. Sol aitpaqshy qaydaghy bir qyrghyzdyng jiyenine, batyr bop jau shappaghan, sheshen bop dau sheshpegen, by bolyp kósh bastamaghan adamgha tabynyp «qúrbandyq shalyp, jazdym-janyldym» dep keshirim súraytyn ne jónim bar. Kisi óltirgen, úrlyq jasaghan jaghdayym joq. Osyghan oray myna bir tórt taghandy da keltire ketsem artyq bolmas.

Ey, Ápendim! aqylshy kóp osy-aq qiyn,

Dýniyede aqyl aitqysh dos-aq qiyn.

Ógizden sýt sauam dep әure bolma,

Aqyldyng púty degen bes-aq tiyn.

Áriyne, búl ólendi kim jazyp otyrghanyn mening Ápendim biledi dep oilaymyn.

"Abay-aqparat"