Memlekettik til tiyisti túghyryna qonghansha, búl mәsele kýn tәrtibinen týspeydi!

Memlekettik til turaly zang qabyldau mәselesin «Aq jol» partiyasy QR Preziydenti janyndaghy Últtyq Kenesting 2019 jyly ótken birinshi otyrysynda kótergeni mәlim. Osynau úsynys boyynsha qogham talabyna say Memlekettik til turaly zang jobasy tújyrymdamasy jasalyp, 2020 jyly Ýkimetke jiberilipti. Atalmysh zang tújyrymdamasynyng Ýkimette qozghausyz jatqany әrbirimizdi alandatatyny anyq.

Búryn tughan tilin bilmese de, biylikting tizginin ústaghandardyng tirligine shydau mýmkin bolsa, qazirgidey geosayasy jaghdayda qol qusyryp otyru qauipke bas tigumen birdey.

Qazaqtyng úlan baytaq jerine kórshi memleketterding kóz tigip otyrghan osynday kezde irgemizdi bekemdey týsuimiz qajet. Kórshimiz Qytaydyng Balqashqa deyingi jerlerdi ózderining jerleri dep oqytuy bizdi oilandyruy tiyis. Biz qazir olardyng «erkelikterin» kótere bersek, memleketimizge óz qolymyzben qauip tóndiremiz. Sondyqtan da biz qazaq tiline degen qarsylyqqa búdan bylay tóze almaymyz. Naqtyraq aitsaq, bir til – bir memleket boluy kerek. Qazaq tilining últaralyq qatynas tiline ainaluy kerektigin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev shegelep túryp tekten tekke aitqan joq. Endi osy baghytta naqtyly ister atqarylatynyna senimdimiz.

Memlekettik tilimizding mәrtebesin zang jýzinde jeke dara anyqtaudy jýregi elim dep soqqan әrbir azamat qalaytyny sózsiz. Qazaq tilin qoldap, «Qazaq ýni» últtyq portalynda 130 myngha juyq qol jinaluy el Tәuelsizdigining otyz jyldyghyndaghy tarihy jaghday desek asyra aitqandyq emes.

Búl qazaq tilining mәrtebesi kezek kýttirmeytin mәsele ekendigin kórsetip túr. Mәjilis deputaty Qazybek Isanyng «Aq jol» partiyasynyng fraksiyasy atynan qoyghan osynau el ýshin asa manyzdy talaby halyq bolyp jappay qoldaudy qajet etedi. Qazaq tili ózining tiyisti túghyryna qonghansha, biz búl mәseleni kýn tәrtibinen týsirmeuimiz tiyis.

Sonday-aq, men halyq qalaulylarynyng arasynda últqa jany ashityn elding birden-bir azamaty dep Qazybek Isany tanityndyqtan, endigi jerde elimizdegi memlekettik mektepterdegi barlyq bastauysh synyp oqushylaryna sabaq tek ghana qazaq tilinde ótkiziluin talap etse degen úsynysym bar. Búl qazaq tilining abyroyyn odan әri asqaqtatugha baghyttalghan jol.

Ózim túryp jatqan Kerekude memlekettik tilimiz – qazaq tilinde taza qyzmet kórsetetin mekeme joqtyng qasy. Ol ýshin polisiya qyzmetine jýginip, tek ghana zang jýzinde talap etuimiz qajet. Búl túrghyda jergilikti biylikting kózboyaushylyq әreketterine jii tap bolamyn. Múny әleumettik jelilerde aityp ta, jazyp ta jýrmin. Ózimdi qoldaushy halqym barda qazaq tili ýshin kýrese beretinimdi taghy da aita ketkim keledi.

Ruza Beysenbaytegi 

Abai.kz