Sheginis
Búl taqyrypqa beker baryp otyrghan joqpyz. Qazaqta «aqyrzaman bolarda kórdemshe kóbeyedi» degen ayan bar. Mәsele - aqyrzamannyng bolu bolmauynda emes, kórdemshelik nauqannyng beleng aluynda bolyp túr. Atam qazaq onyng aldyn alyp, talay tәmsil men tәsildi últtyq salt pen dәstýrge, yrymgha ainaldyrghan.
Sony boldyrmaudyng biri - kópәieldik.  Búl qazaqtyng islamgha deyin ornyqqan jәne ruhany zandanghan, dәstýrine ainalghan tuystyq-qandyq  talapty qanaghattandyrugha arnalghan dalalyq instituty bolatyn. Kópәieldik әielzatty kemsituden emes, onyng basty missiyasyn shynayy da әdil ornatu ýshin ornyqqan qoghamdyq -әleumettik zandalghan nәtiyje. Sebebi, әielding qoghamdaghy, memlekettegi, ortadaghy, janúya men әulettegi basty mindeti men qyzmeti - bataly da taza qandy, adal jandy úrpaq keltiru. Ol - erkekting de qolynan kelmeytin Jaratqangha ghana jarasatyn jasampazdyq qasiyet!

Sheginis
Búl taqyrypqa beker baryp otyrghan joqpyz. Qazaqta «aqyrzaman bolarda kórdemshe kóbeyedi» degen ayan bar. Mәsele - aqyrzamannyng bolu bolmauynda emes, kórdemshelik nauqannyng beleng aluynda bolyp túr. Atam qazaq onyng aldyn alyp, talay tәmsil men tәsildi últtyq salt pen dәstýrge, yrymgha ainaldyrghan.
Sony boldyrmaudyng biri - kópәieldik.  Búl qazaqtyng islamgha deyin ornyqqan jәne ruhany zandanghan, dәstýrine ainalghan tuystyq-qandyq  talapty qanaghattandyrugha arnalghan dalalyq instituty bolatyn. Kópәieldik әielzatty kemsituden emes, onyng basty missiyasyn shynayy da әdil ornatu ýshin ornyqqan qoghamdyq -әleumettik zandalghan nәtiyje. Sebebi, әielding qoghamdaghy, memlekettegi, ortadaghy, janúya men әulettegi basty mindeti men qyzmeti - bataly da taza qandy, adal jandy úrpaq keltiru. Ol - erkekting de qolynan kelmeytin Jaratqangha ghana jarasatyn jasampazdyq qasiyet!
Kópәieldik - kóshpeli qoghamnyng soghysqúmar tirligining nәtiyjesi emes, ol eng әueli asa biyik ruhany súranys pen talapty qanaghattandyru ýderisinde payda bolghan, atalyq  jalqylyq negiz ben analyq jalpylyq  negiz qatysyna sýiengen ejelgi ilimdik institut. Sonyng barysynda qazaqtyng bәibishe-toqal qúrylymy bir kindikten taraghan úrpaqqa alalamay birdey qarauy jalpymoralidyq týrkilik dәstýrli tәrbiyelik daghdygha úlasqan. Áriyne, әulettik missiyany atqara almaghan ishinara bәibishe men toqal antagonizmi (kýndestik) búghan qayshy iydeologiya bola almaydy. Ol kez kelgen ýderiste bolatyn azdaghan kemshilikterding bir kórinisi ghana.
Atalghan qazaqy ruhany iydeologiya daghdaryp, ómirdi ógey sayasy túrpat biylegen kezde qazaq әielderi men erlerining sanasynda búl qúrylymgha degen ekzotikalyq kózqaras pen óshpendi ógey sana boy kóteretini tabighy jayt. Desek te songhy kezde kópәielshildikti islammen baylanystyrghysy keletinder de, onyng әleumettik paydasyn ataushylar da mәselege ýstirt qarap keledi. Osyghan ylyghyp, namazgha jyghylghan baylardyng birshamasy birneshe әiel alugha bet búrghandary bar. Shyn mәninde búl últtyq ýrdis islamgha deyin ornyqqan әri iydeologiyalyq jaghynan әbden singen, biraq jana da songhy músylmandyqpen әdemi resmiylenip, qaptalghan ejelgi jantanu mәselesine qatysty taqyrypty qamtyityn týrkilik ghúryp edi.Áriyne, kópәiel alu qoghamdaghy diny әri últtyq qúndylyq retinde moyyndalyp qoymay, onyng jan jaqty ýilesimge negizdelgen kórinisi ghana jaghymdy jemis beretini týsinikti. Alayda, kópәieldik pen oinastyqty shatystyru da qoghamymyzda beleng alghan jayt. Endi sol jaghyna oiysayyq.

Kórdemshetanu
Elding janasha qogham ornatuy túsynda, jana da eski ýrdisting boy kóterui barysynda jas astana perzenthanalary alghashqy kórdemshelerdi qabylday bastady. Búl úghymgha lingvistikalyq jaghynan myna anyqtamagha iyek artyp qol jetkizeyik.
«Qazaq tilining týsindirme sózdigi»,- Almaty: Dayk-press, 2008. - 968b.:
Kórdemshe - nekesiz tuylghan jas nәreste, bala.
Kórbala - kórgeni joq, bilimsiz, nadan, týisiksiz.

Qysqasy, kórdemshe qazaqtyng úghymynda jaqsy maghynagha ie emes. Shyntuaytyna kelsek, ejelgi tәnirlik ilimge qatysty alghanda, kórdemshe - Jaratqannan jan úrlau jolymen bala tughyzu bolyp tabylady.Búl - jana senimderde de janghyrghan ilim. Alayda, taza jandy Tәnirden úrlau mýmkin emes, onday jandar jogharghy әlemning qoqysyndaghy Tozaqtan ghana «úrlanady». Bylaysha, aitqanda, kórdemshege taza jan qonbaydy, taza jan bata men әri shynayy tilekpen ghana Úshpaqtan keledi deytin ejelgi týrkilik tәmsil bar. Ony qazaqtyng jyrlarynda talay baq pen baylyqqa kenelgen dalalyq elitanyng aghyl-tegil jylap-syqtap jýrip, jalghyz balagha ie bolatynynan úghamyz. Al, aiuan qúsap, kóringen jerdi tósek, kóringen qúshaqty jar etu arqyly qonatyn jan kórden búiyrady degen úghymmen, qazaq olardy kórdemshe «partiyasyna» әuelden-aq jatqyzghan. Mine, jerbetilik Tirshilik pen Ómir biyligine sol kórlik «partiyanyn» ie boluynan әlemdik abyzdar men ghúlamalar zәredey qoryqqan. Onday qadamgha barghan qarapayym adam men ortashalar ólimge kesilgen, al biyleushiden halyqty ajyratqan, «qazaq shyqqan» kezderi de bolghan. Sol sebepti tórelerding kindigi baqylauda bolyp, balalary qatang tizim men bataly boluy qadaghalanghan, odan tuylghan úrpaq erekshe qamqorlyq pen shaytannyng shalyghynan saqtap otyrghan. Sebebi, biyleushi Jaratqannyng jerdegi ókili tanylghan! Sol talapty ayaqqa basqan alayaq biyleushige ýzildi-kesildi moyynsúnbau, hantalau  sekildi sharalar jýzege asqan.
Qadaghalu men baqylau birneshe instituttar arqyly jýzege asyp, onyng bәrin saralau men baghalau bir maqalagha syimaydy.Sol instituttyng biri - kópәieldik. Búl shara әiel alushy erkekting birjaqty qúzyrymen bolatyn is emes, biyleushi bolsa, abyzdar men Kókting qas qabaghyn qaraushy dindarlardyn, aqsaqaldardyng batasymen bolghan, bertin kele  oghan qosa bәibishening kelisimi manyzdy oryn alghan. Qazaqta múnyng bәri jymdasqan әleumettik ýlgige ainalghan edi. Kýni keshege deyin bir әulette bir shaldyng apaly-sinlili sekildi qos kempirining boluy - sol últtyq әdepting kórinisi men nәtiyjesi bolatyn.
Kórdemshe tughyzudyng ózi - kýnәharlyqtyng bir belgisi jәne Tozaqqa kandidattyqtyng nyshany әri Saytan men Lusifirdin  (Lusy - núr, fir - biyleushi) qyzmetshisine ainalu tetigi bolyp tabylady. Múny din qaghazgha ainalmay túrghanda -aq, Jaratushygha moyyn búrghan ata-baba jaqsy bilgen әri onyng yrymyn ayaqqa baspaghan.

Kórdemsheletu mәselesi
Kәzirgi qoghamda kópәieldik taqyrybyn alghash kótergen demograf Maqash Tәtim myrza «kók kórpe» úghymyn qoldanghany bar.Ol kisi múny halyqtyng demografiyalyq sanyn molaytu kózi retinde úsyndy, biraq ol jan jaqty institutqa ainalmaghandyqtan, jalang úran bolyp qaldy. Dese te, aqannyng auyzyna Alla salghanda «kók kórpe» degende, Kókting batasy aitylyp túrghanyn bireu úqsa, bireu bilmes.
Alayda, búl úrandy qolgha almasa da, ózin naghyz erkek retinde jәne úly sezim iyesi ekenin bildirgen qazaqta mandayy jarqyray tughan bir azamat boldy, ol - qazaqtyng erke qyzy Maqpal әnshige resmy ýilengen Zamanbek edi. Biraq búny kópәieldik núsqasy deuge kelmeydi. Zәkenning alghashqy әielin bәibishe, Maqandy toqal deuge bolmaydy, sebebi, Zamanbek agha ekeuimen de ózining dara ómirin baylanystyrmay keshti jәne ekeuimen de Allanyng batasymen әri resmy tirkelumen ghúmyr keshti! Maqannan tughan Merey perishte Allanyng da, ata-anasynyng da bataly perzenti! (Elge ýlgi ústaghanymyzgha Zamanbek aghanyng ruhynan da, Maqpal zamandastan da keshirim súraymyz - bәri de halyq sanasyn janghyrtu ýshin ghoy!)
«Bәibishe» degende onyng asa manyzdy missiyasy bar, «toqal» degende onyng kemsitu orny bar deuge kelmeydi. Árqaysysynyng ómirde óz orny bolghan, ol óz aldyna bir әngimening taqyryby.
Qazaqstannyng jana dәuirinde kópәieldik taqyrypty qayta qozdyrghan deputat Amangeldi Aytaly bolatyn. Alayda, ol kisi múnyng týpki syryn ashpay keledi. Bizding oiymyzsha, búl mәseleni deputattyng auyzyna salghan 2000 jyldardan bastau alghan elitalyq ortadaghy oinastyq-kónildestik ýrdisining qoza bastauy bolar. Al, búl óz kezeginde eldegi jana astananyng boyy kóteruimen jәne Almatynyng «bәibisheler qalasyna» ainaluymen baylanysty. Jana astanagha barghan sheneushi әri qanaushy top, eldi basqarumen ghana emes, qazynagha qol súghumen de shektelgen joq, qyz-qyrqynnyng qoynyna qol salumen de ainalysty. Tipti, búl kәzir internetke týsip jatqan talay masqara aqpardyng tasqynyna úlasyp otyr...
Osy joldar avtory juyrda orystildi Ermek degen aqmolalyq qazaq taksist jigitting ózin qos әielding kýieui ekenin jәne ekeuine de resmy ýilenip, qaghaz alghanyn, ekeuinen bes qyzy baryn aitqanda esten tana jazdaghanmen, onyng qazaqtyng bar ruhany saltyn sol kýii saqtaghanyna riza boldym. Jәne de ol qyzdarynyng sheshesi kim ekenin aitpaytyny әri qaran qalarlyq әri olardyng qos anany birdey tútu tәrbiyesi! Basynda teris qaraghan búrynghy múghalim, birinshi qayyn enesi kәzir janúyanyng eng janashyry kórinedi! Shamasy, ony ómirdi shalqyp sýrip, shayqap iship jýrgen bay-baghylangha Jaratqanie ýlgi qylyp otyrghanday kýy keshtim. Mine, biz izdegen kórdemshege jol bermeuding kepili - Bata men Kelisim!
Atalmysh taqyrypty sóz qylu asa auyr bolsa da, anghal da perishtedey taza halqymyzdyng qalpy taza kýiinde qalsa eken jәne aq pen qarany ajyratyp, taqyrypty tazalyq pen lastyqtyng alasapyrany etpey; әr qazaq jigit pen qazaq qyzy halyqtyng qúndylyghyna abaylap qarap, ony býlinu men bylyghudyng tetigine emes, janaru men molandyng zandy da tabighy jolyna qayta týsuding reti dep qarasa deymiz.
Oyymyzgha endi 10-15 jylda biylik pen baylyqqa kórdemshelerding kelui jan shoshytady. Olar dýniyege batasyz kelgenimen qoymay, sol ýshin el men jerden kek alu kodyn oyatatyn birden bir jeksúryndar men súmyraylardyn, kórbalalar men kórjandylardyng partiyasyna ainalmay túryp, qoghamdyq orta esin jyighany abzal. Sebebi, kóz aldymyzda kórdemsheler kózge týsip, kólbendey bastady...
"Abay-aqparat"