ALTYNShY BÓLIM

AJAL AUZYNDA

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ly Shiyanjang ketken jyldyng jazynda Núrasyl avdokattyghyn qoya qoydy, tipti ýlken kóshege de barmay, jayau saudagerligin qala syrtyndaghy jol auzynda jýrgizdi. Bizding ýy qonystanghan shet Orqashar tauy men Jayyr qazaqtarynyng qalagha kirer joly edi. Búl jolmen teri, jýn, ishek satugha aidalghan qoy-eshkiler ótip jatatyn. Jayau saudagerler sony tosatyn da, keng balaq saharalyqtan satyp alyp, iri saudagerlerge aparyp ótkizetin. Al iri saudagerler ony jiyp aparyp Sou-sin torgige[1] nemese shekaradaghy sovet sauda punktterine ótkizip, bazar-dýkenderin jaynatatyn. Núrasyl sol úsaq alypsatarlyghyn shettey istep, erteli-kesh jol auzynda otyratyn boldy. Búl jazda patentsiz saudagerlerding alyp satuyna tyiym salyndy. Jol auzynda otyrushylardyng kóbengi sodan edi. Al, Núrasyl patenti bola túra shettep aldy. Joldan satyp alghan nәrselerin aparyp ótkizedi de, ózi barmay basqa bireuge patentimen berip ótkizip jýrdi. Jol auzynda otyryp-otyryp, bizding ýige kirip kelgen bir kýni әkem súrady búl jayyn:

- Núrasyl, sen nege búghyp jýrsing osy?!

ALTYNShY BÓLIM

AJAL AUZYNDA

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Ly Shiyanjang ketken jyldyng jazynda Núrasyl avdokattyghyn qoya qoydy, tipti ýlken kóshege de barmay, jayau saudagerligin qala syrtyndaghy jol auzynda jýrgizdi. Bizding ýy qonystanghan shet Orqashar tauy men Jayyr qazaqtarynyng qalagha kirer joly edi. Búl jolmen teri, jýn, ishek satugha aidalghan qoy-eshkiler ótip jatatyn. Jayau saudagerler sony tosatyn da, keng balaq saharalyqtan satyp alyp, iri saudagerlerge aparyp ótkizetin. Al iri saudagerler ony jiyp aparyp Sou-sin torgige[1] nemese shekaradaghy sovet sauda punktterine ótkizip, bazar-dýkenderin jaynatatyn. Núrasyl sol úsaq alypsatarlyghyn shettey istep, erteli-kesh jol auzynda otyratyn boldy. Búl jazda patentsiz saudagerlerding alyp satuyna tyiym salyndy. Jol auzynda otyrushylardyng kóbengi sodan edi. Al, Núrasyl patenti bola túra shettep aldy. Joldan satyp alghan nәrselerin aparyp ótkizedi de, ózi barmay basqa bireuge patentimen berip ótkizip jýrdi. Jol auzynda otyryp-otyryp, bizding ýige kirip kelgen bir kýni әkem súrady búl jayyn:

- Núrasyl, sen nege búghyp jýrsing osy?!

- Búqpasqa bolmaytyn siyaqty, Jәke... Bazargha týsip әdemiligimdi kórsetpey-aq, bes-alty shiyki ókpemdi amandyqpen asyrayyn degenge keldim. Sizding qorqaqtyghynyz maghan da júgha bastady.

- Jýzindi kórsetuden nege qorqasyn?

- Kórinsem-aq әdemi eken dep Ýrimjige ala jónele me deymin. Birdeme oilay alatyn, әdemi sóiley alatyn adamdardy "qúryltaygha" shaqyryp jatyr ghoy ýkimet.

- E-e-e, - dep soza kýrsindi әkem, - bizding elding zanshyly, jauap qaytarary jalghyz sen ghana bolyp qalyp edin. Endi Dәmeshterdi sýirey jónelse ýn shygharmay shúlghy beretin bolghanymyz ba!?

- Múng tyndap, aqqa jaq bolarlyq ýkimet Dórbiljinde qalmay barady ghoy. Bir daugha baryp, әdildik súrastyra qalsan, "e, sen de әdemi ekensin, jýre ghoy qúryltaygha" deytin zaman bolyp qaldy. Ýkimetting bir basy - múng tyndaghysh, sýikimdirek bas edi, sirә, ol janama bas bolsa kerek. Dulyghaly dýley bas sony kemirip jep jatyr. - Óner aldy... qysqan, ógizge tughan búzaugha da tumasyna kim kepil. Balalarymdy baghayyn!

- "Alty sayasaty" әli aitylyp jýr ghoy, nege týnildik sonsha?

- Alty sayasatty apamnyng mandayshasyna asyp, әlgi dulyghaly ay ghana qaldy ghoy, onysyn oryndap qansha jarytar deysin... Jә, endi Bighazynyzdy maghan qosyp beriniz! Malaylyqtan góri mening kәsibim sәl tәuirleu. Eng bolmaghanda, qojayyngha qoqandatpay, eriktirek isteytin kәsip qoy. Oghan qaryzgha bir soma tauyp bereyin de, qasyma erteyin!

- Sening kәsibing ghayypty kýtetin kәsip qoy, shyraghym. Ghayyptan týse qalghanda da eng aldampazdaryng ghana ala alasyndar. Qazir ol jas, tapqan paydasy aldamshylyq ýirenu ghana bolyp, onyng ýstine ziyan tarta qalsa qaryzyn qaytarta almay qan tyshamyz ghoy. Sauda týbi "borysh", mihnat týbi - "yrys" degen, qazirshe osy alal jalshylyghymen ghana jýre túrsyn! Áyteuir qazir baylar az bolsyn, kóp bolsyn, toqtamdy enbekaqyny mýlde jep ketpeytin boldy ghoy.

- Múng tyndaushylar mýlde joghalghanda, baylar múrtyn taghy tikireyte qoymasa!.. Sonda da oilap kóriniz, Jәke! - dep shyqty Núrasyl, - Bighazy eti tirileu, jigit bolatyn bala edi, qabyrghasy jastay qayysyp, jasyp jýrgendey kóringen song janym ashyp edi. Qaysynymyz qaryzdanbay kýn kórip jýr deysiz, kóppen birge kórmey me!

Ákem Núrasyl ketken son, oilana qaraghan shesheme sóiledi:

- Patent alugha da aqsha kerek, ony alghan song esh nәrse óndirmese de ay sayyn bajy tóley beredi, al patenti joq saudagerlerding kýnin itke bersin, bәibishe, qala ishinen kiyimi týzu bireu shygha kelse, saqshy men bajyhananyng tәinii dep qorqyp, búta-bútagha tyghyla qashady.

Osydan eki-ýsh kýn ótken song tәiniyge úqsaghan bir úighyr jigit keldi bizding ýige. Núrasyl biraz saudalyq baqal-mәlish alyp, jaylaugha shyghyp ketken eken. Jol boyynda otyrghan alypsatarlardyng tym-tyraqay qashuynan ol jigitti biz de tәiny dep bilip edik. Shekshie qarap, sherte basuynan, tipti "shendi agent" siyaqty kórindi. Ýige kirmey, eki býiirin tayanghan boyy eki eshkimizding qorasyna baryp ýnildi.

Shaghyn qalanyng qanday adamy bolsa da bir-birine týs tanystau keledi. Ol - men kórip jýrgen Abylahat deytin myrza - seri qasapshy bolatyn. Ýlbiregen jibek kóilegine daq týsirmey, symynyng qyryn syndyrmay, tipti qasapshy ekenin de bildirmey, kóbinese shertiygender arasynda jýretin. Úighyr tilining úyanyraq dybysty júta sóileytin әdetimen, "Ábilat" dep ataytyn ózin. Ábilat búrynghyday aiqúlaqtanyp, tóne qarady qoragha. Onda Jayyr tauynan týn qatyp kelgen bir tanys uaqtyng bes-alty qoyy qamauly edi. Agentting kózi qyzaryp ketkenin kórip, men seskene qaradym oghan.

- Ei, myna qoy kimdiki? - dedi. Ákem ýndemey qaldy da, jauapty sheshem qayyrdy:

- Taudan kelgen bir tanystyng qoyy.

- IYesi qayda?

- Ýide úiyqtap jatyr.

- Shaqyrynyz!

Shúghyl búiryqtan tiksinip qalghan әkem túra úmtylyp baryp shaqyryp shyqty.

- Myna qoylarynyzdy satamysyn, ei? - dep Ábilat qonaghymyzgha adyraya qarady. Ózi qoy satyp alugha kelgenin bilip, myna qoqandauyna qorlanynqyray qaldym men. Bir jenin kiyip, bir jenin kie almay qalqaqtay shyqqan momyn qazaq:

- Satamyn... Túyaghy seksen sәriden! - dedi.

- Ne dep túrsyn... Ol qaydan kelgen naryq?!

- Taqsyr, búl tandap әkelgen qoylarym, kórip túrsyn, bәri semiz, qúnan qoylar!..

- Qúnan qoygha da bazardyng narqy bar!.. Eng jogharghysy qyryq sәri, bilemisin! Bir-aq sóz, túyaghy otyz sәriden, beremisin, joq?!

- Tym tómen, taqsyr! Otyz sәrige múnday qoydy satqansha aidap qaytqanym jaqsy!

-  Ei, sen, qaydan keldin?

-  Jayyrdan.

- Qayda jýrsin?

-  Dórbiljinning sheti shyghar?

- Á... Búl, sening tauyng emes, Dórbiljin, naryqty órletseng pal salynady, úqtyng ba?.. Men seni synap qong ýshin dәl baghasynan artyghyraq aittym. - Satamysyn, joq?!

- Joq, taqsyr, sata almaymyn. Múnyng ekeui ghana ózimdiki, basqasy aghayyndardyng amanat qosqan maly, almasanyz óz erkinizde ghoy.

- Mening alatyn erkim bar... Ýkimet baghasymen alugha qaqylymyn. Qadiring barda sat, artyghyraq bagha aityp túrmyn. Shygharyp aidap aparyp, aqshandy al!

- Joq, satpaymyn!

- Qoydy bireudiki deysing ә, sen. Saudager ekendigindi bilip túrmyn, patenting qane!

- Patek degening nemene, taqsyr-au?! - Malshy kýlimsirep tandana qarady, ózinde joq, úyatty aspap súraghanday úghyp edi.

- Sauda qylatyn beletindi shyghar, kóremin! Sen saudager bolmasang múnday qymbat bagha shygharmaysyn!

-  Búl saudager emes, - dedim men, - taulyq mal baqqan adam!

- Sen tynysh túr! - dep Ábilat maghan edireye qarap tastap, malshygha әkirendey jóneldi,-patent joq pa?!. Jýr, aida qoyyndy, saqshygha barasyn!.. Qansha qymbat aitsan, sonshalyq pal tólep satasyn. Ýy iyesi sen de jýr, satpaq bolghan baghasyna kuә bolasyn!

Mal iyesi antarylyp túryp qaldy da, kýnkildey jauap qayyryp әkem tayqydy:

- Saudanda isim joq, shyraghym, óz júmysyma kettim! - dep shyghyp jýre berdi.

- Qaraghym, qoy alushysyng ghoy sen, - dep sheshem tigile qarady Ábilatqa, - onshalyq qorqytpay-aq saudalassanshy! Saudada zorlyq joq qoy!

- Siz ýkimet zanyn bilmeysiz, ana, aralaspanyz, menin
búl is turaly mindetim bar! - búl sózimen Ábilat tәiny ekenin týsindirse de, maghan sheshemning sózi demeu bolyp, tiyanaq tapqanday boldym. - Jýr aidap, jýr! - dep Ábilat malshyny iytermeley týsti, malshy jalynyshpen qarady oghan:

- Mening baratyn ne júmysym bar, taqsyr-au? Satushy sәl qymbatyraq ta aitar, alushy әueli tómendete baghalap, kelise almasa órlete týsip, aqyrynda kelisushi edi ghoy! Músylmansyn, qaraghym, iman aghzamnyng joly sol emes pe edi! Saqshygha barmay-aq qoyalyq, ózing biraz órlep kórshi qane!..

- Qoryqpanyz, - dep malshynyng iyghynan týrtip qaldym men, -qoydy búghan satpa!.. Jýr, barsaq barayyq saqshygha!.. Búl sening qoyyndy qorqytyp almaqshy ghoy, qanshalyq tәiny bolsa da kórip alayyq, jýr kәne!

- Jýr! - dep Ábilat malshyny aldyna iyterip týsirdi de, meni qolymnan ústay aldy, - jýr, sening de batyrlyghyndy kóremin!

- Meni aidaytyn aqyng joq! - dep qolymdy serpip shyghardym, - ózim-aq baramyn!.. Sening mindeting ne ekenin men de kórmekpin, jýr ózin!

Mendey ekeu keletin úzyn Ábilat, qol júmsay almay yrqyndaghy malshyny aidap ala jóneldi. Ábilattyng ózin aidaghan tәrizdenip men onyng sonyna týstim. Ábilat jol-jónekey maghan qúqay kórsete, zanyn da týsindirip sóilep keledi. Jauabyna men de jauap qayyrghanymmen, jýreksinip, qúqayyna qúqay kórsete almay kele jatyr edim.

-  Sen úghyp qoy, - dedi bazargha tayay bere, - úry saudagerdi ýiinde saqtap, alghan malyn qoragha jasyryp otyrypsyn! Saqshygha barghanda múnyng qylmysyn jasyrushy bolsan, ózing birge qamalasyn! Sen tanys oqushy bolghandyghyng ýshin, qútylu jolyndy eskertip qoyayyn, búl ózining saudager ekenin aityp, shygharghan әlemde joq narqyna kuә bol, maqúl ma!.. Oqushy úry jaqta emes, ýkimet jaqta bolugha tiyis!

- Álbәtta! - dedim men. - Onyng sózine de, sening qylmysyna da kuә bolamyn!

- Mening ne qylmysyma kuә bolmaqsyn?! - dep ol atyla qarady maghan.

- Otyz sәrige bermese týrmeletip, pal saldyratynyndy, mindeting bar ekenin aityp qorqytqanyndy ghana aitamyn. Tәiniyligindi aityp, bireuding malyn tartyp almaqsyn! Búdan basqa ýlken qylmysyndy, osylay qorqytumen qansha adamnyng malyn jegenindi bilmeymin, ras emes pe!.. Al mynanyng qylmysy - "seksen sәri" degeni, sen aitqan otyz sәrige bermegeni, múny da qalystyqpen aitamyn!..

Ábilat qynq etpeytindey qampiyp, eki qolyn qaltasyna saldy. "Qylmystaryn" aitqanda malshy ghana qinala qarady maghan. Kózimdi qysyp qoysam da qybyjyqtay berdi.

- Ei, qalqam, - dep qayyryla qaldy bir kezde Ábilatqa, qaytadan saudalassaq qaytedi?

- Qoy, qoy, aqsaqal, malyndy qorqytushygha satpaysyn! - dep qolymdy qatty sermedim men, - endi osyghan satsang shyn qylmysty bolasyn!

Mening malshygha ashulanuyma bir-eki ret qarap qoyghan Ábilattyng bәsendep qalghany bayqaldy, múnan song ýndespedik. Suy jaz shyqqaly birneshe jerden buylyp, tartylynqyrap qalghan Emilding attamalarynan attadyq. Aydaushy bayaulau basty ayaghyn. Enkeyip bara jatqan jalyndy kýn, "endi qaysynyng qorqar ekensin" degendey synay ýnilip túrghan tәrizdi. Aspan әldeneden qauiptengendey, demin ishine tartyp tyna qalypty. Aldynghy jaghymyzdaghy kókjiyekten qoiy qara búlttyng týksiygen qabaghy kórinedi. Ashuy ishine syimay kónildi shanytymen zәrlenip kele jatqan doly siyaqty. Sol qahardan qaymyqqanday qarlyghashtar da shyr qaghyp, zyr qaghyp әuelep barady.

- Tez jýrinder! - dep endi men aidaushygha ainalghanymdy bildirdim, - tergeushi qaytpay túrghanda sóilesip alayyq!

Aghardyng batys jaq qabaghyna shygha bere Ábilat kýrenite "búiyrdy":

- Qaytyndar! Baghana músylmandyghyndy aityp eding shal, músylmandy músylman qamatqan bolmas, amal joq... Keshtim!

Ol basyn tómen salyp kete berdi. Auyr qinaudan jana qútylghanday kýrsingen malshy maghan qarap túra qaldy. Tәuekel dep týiiluim ghana bolmasa, mening de tutalaqay bolyp kele jatqan kishkene jýregim bar ghoy, saqshy mekemesine kiruden belgisiz qorqynyshpen ishtey seskenip kele jatqandyghymnan men de túryp qaldym. Ábilattyng sonsha qomsynghanyna qaray, mening de bir qorlap qalghym keldi:

- Ei, Ábilat, toqtashy! - dedim men, "Ábilat" sózin naqtylap aittym. Qayryla qaldy ol, - jasyng qansha ýlken bolsa da "agha" degen sózdi men saghan qimaymyn, sening atyng Ábilat ekenin bilemin, úyang dybysty jútyp qoyatyn әdetinmen «Abylqattan», «Ábilatqa» ainalyp qalghansyn. "Ábilat" bizshe albasty degen sóz. Adamnyng qabaghyna qarap basatyn albastysyn! Búl atyndy osy joly myqtap dәleldedin. Momyn malshyny jútyp almaq boldyng ghoy! Músylmandyqqa qarap "amal joq" demedin, albasty bolghandyghyng ýshin ghana amalyng qúrydy, osynyndy úmytpa!

Onyng beti shydamay jýre tyndady, ýnsiz ketti.

- Yapyrmay, pәleden qútylghanym ras pa! - dedi shal. - Jas bolsang da erlikpen qútqardyn-au meni!.. Sen bolmasang jarym baghagha tipti sonyng bergenine razy bola salatyn edim. Qasqyrdan aman qalghan ýsh qoydyng bireuin saghan-aq syiladym, qaraghym!.. Órkening óssin!

- Joq, agha, rahmet!.. Erlik emes, ózim de selkildep
tәuekelmen әreng kele jatqanmyn.

Saqshygha búl daumen barudan Ábilat tәiniyding ózi qoryqqandyghyna qarap, men "ýkimetting әdildigi» әli bar eken dep týsindim. "Múng tyndaytyn janama basyn negizgi dýley basy jep" jatqanymen, әdiletti әli de jemegen siyaqty kórindi. "Biraq әdilet jelinbegen bolsa, qúryltaygha osynday Ábilәttardy nege shaqyrmaydy?! Elsadyqtardy alghansha osynshalyq zoreker qútyrghandardy alsa, shyn әdildik sol bolmas pa edi!.. Alty sayasattyng paraqorlyqty-jemengerlikti joghaltqany qayda, kerisinshe múnyng tәiny bolyp asqany qalay?! Esiktey keudesi men tastay jýregi qalay saqtalyp jýr, búghan kim bu berdi?! Biraq, múndaydy bulandyryp qoyghan ýkimetting ózi desek, saqshygha tayanghanda búl Ábilat neden qoryqty?!

Búl kezde men tәiniylikting ýkimet qúpiyalyghy ekenin, búl qúpiyalyqty әshkerelep qoishyny, qanshalyq ardaqtysy bolsa da, ýkimet qatal jazalaytynyn bilmeydi ekenmin. Keyinirek, rasynda Ábilattyng sayasy tayny ekenin, ol osy zorekerlikti, ózining tәiniyligin әshkereley jýrgizgendigin, sol qylmysyn mening dәl jetkizbek bolghandyghymnan qoryqqanyn úqtym!

Ózim jana kórip kele jatqan jaqsylyqtyng janyshtala bastauymen qatar búzyqtyqtyng qayta bas kótere týskeni osydan tórt-bes kýn ótkende taghy da anyghyraq bayqaldy.

Jazdyq demalysqa bosaghannan beri qala ishine kirmep edim. Klubta taghy bir jaqsy kino qoyylatynyn kýn bata estip, jetkenimshe kino bastalyp ketipti. Ishinen bekitilgen. Esik ashylmaghan song baspaldaqtan endi týsip, qashugha bet alghanymda eki hanzu bala klubtyng bir jaghynan shygha kelip, art jaghyna: "hasa-hasa!" dep aiqay saldy. "Qazaq" degen sózi ekenin úghyp, antaryla qaradym. Sonyng arasynda eresek-eresek hanzu oqushylary tús-túsymnan shyghyp qorshap kep aldy. Keybirining qolynda shoqpar, keybirining qolynda tas bar, ne dep qaudyrlasyp, ne ýshin úrmaqshy bolghandyqtaryn týsinbey esim shyqty. Qiya bassam salyp jiberetindey. "Zu", "tupiy"[2] degen sózdi jamyrasa jaudyrdy. Bәri de jer jambyldyng iyen, qaranghy jaghyn núsqaydy. Jan-jaghyma qarap, ara týsetindey eshkimdi kóre almadym. Dórbiljindegi jalghyz elektr jaryghy jaynap túrghan jer edi. Bәri týsi tanys eken. «Tupi» degenin týsinbesem de, "zu" degenin tolyq bilem ghoy, tanbasyn ózim biyl ýirengen "jýr" degen sóz emes pe? Nege jýremin, ne qylmysym ýshin aidaydy!.. Biraq, jýrmesem úrugha kezelip túr. Shoqpar da - tas, tas ta - tas, qasha jónelseng eshqaysysy onay tiymeydi. Qarsylassam tipti qattyraq tiii haq. Jalghyzbyn ghoy! Onan da jýr degen jaghyna jýreyin. "Qazaq" dedi ghoy, qazaq bolghandyghym ýshin ghәzer bolsa bir-eki shapalaq úrar. Qol kótermey qoysam odan artyq úra bermes, jazyghym joq emes pe!

Qazaqsha tildi jaqsy biletini belgili bireuine jazyqsyzdyghymdy bildire qaradym:

- Ei, sabaqtas, men ne qyldym senderge, eshkimge tiyispegen edim ghoy?! - mening qazaqsha sóilegenim sham bolsa kerek, eki júdyryq qatar kelip tiydi. Boqtap, iytermelep sýirey jóneldi sóitip, eshqaysysy qazaqsha til qatpay hanzusha tildep, týigishtep әketip bara jatsa da, lajsyz taghy da qazaqsha sóiledim. Búl joly ýnim qattyraq shyqty, - men bәrindi tanimyn, jazyqsyz úrmandar meni!

- Úrsaq qaytesin, mine!.. Mә, qazaq, saghan!.. Mine tupi! - desip endi bәri qazaqsha sóiley tómpeshtep kele jatty. óltirmegen jaghdayda da esten tandyra soghatyndyghy bylay shygha bere týsinikti boldy. Adam bar jerden aulaqtaghan sayyn tayaq qataya da, jiyiley de týsti. Eshkim joq, dýley qaranghylyqqa sinip bara jattym. Bir top dýley jyrtqyshtyng qolynda beker ólgenshe mening de qarmanghym keledi, biraq, eshqanday laj joq: tosynnan silkip qolymdy bosatyp alarmyn-aq, biraq, myna qaranghyda tas tabyla qoyar ma, qoldaghy qarularynyng birin onaylyqpen qaysysy qaryzgha bere qoyar. Men jer sipalap birdeme tapqansha, jer jastandyrar. Soghysudan góri qasha jónelu qolaylyraq siyaqty, ayaghymnyng biraz jenildigi bar edi. Sol oimen óz erkimshe baghynghansyp, elpektey berdim.

- Qayda aparasyndar, ózim barayyn, qolymdy qoya ber! - dep eki qolymdy da silkip shygharyp, aldylaryna týstim. Eng ýlken ekeui eki qolyma qayta jarmasty da dedektete jóneldi.

Jer Dórbiljinning teriskey bir búryshynda jarlauyqqa jaqynday bergende:

- Bighabilmisin, ei!... Bighabil! - dep aiqay saldy artymnan bireu. Bәri jalt qarady, qútqarushy perishtem shaqyrghanday dereu: «men» dep quanyshty ýnmen jauap qayyrdym. - Ýi, qayda barasyn?!

Dauysynyng qarlygha shyghuynan tany qoydym, bizding shyghys shetting Gharypbek atty «qyran sarysy» eken. «Jangýdeylerge» kóbirek jaldanghandyqtan hanzusha jaqsy sóileytin, әri qalagha belgili júdyryqshy edi.

- Mynalar úrghaly aidap barady! - dedim men jan dauyspen.

Aqyryp jiberip, túra jýgirdi. Ata-analaryn dәl ózderinshe, óz tilimen sybay úmtylghanda, tym-tyraqay qasha jóneldi әlgiler, lezde ghayyp boldy.

- Ýi, sen olardyng aldyna týsip, nege elpek qaghyp barasyn? -dedi Gharypbek qolymnan ústay alyp, - iyen qaranghyda ólim izdep baramysyn! Eshkim kórmeytin jerde óltire salmay ma! Ekinshi bylay qolgha týssen, jaryq jerden, ne adam bar kósheden shyqpay jatyp al! Úrghysh bolsa adam kóretin jerde úrsyn, ólseng adam bar jerde ól, sonda ghana dereging tabylady.

Men qaterli kemshilik ótkizgenimdi endi týsinip, Gharypbekting qatal sógisin moyynday berdim.

- Siz qaydan kórdiniz, agha?

- Olar jabyla iytermelep klub qaqpasynan alyp shyqqanda, men Tórt kóshe jaqtan kele jatyp kórgenmin. Kim ekendikterindi tanymasam da, әiteuir bir tóbeles qoy dep, jedeldey basyp jetkenimshe, seni syrtqa qaray búryp ala jóneldi. Jýgirip kelip búrylystan tynday qalsam, sening ýning estildi. Endi búl jaqqa keshte jalghyz kelushi bolma, úry-qaraqshy, sotanaqylar kóbeyip qaldy.

- «Tupi» degen ne?

- Qaraqshy, bandy degen sózi. Tupy dedi me?

- IYe, "hasa", "tupiy", - dep aidady. - Biz qaraqshy ataldyq pa endi?!

Gharypbek ashuymen myrs ete týsti.

-  Altaydaghy qazaqtan "bandy" shyghypty deydi. Qazaq bolghan song bizdi de soghan syndyrghany ghoy!..

"Bandy" jayyn kenite sóiley erip, Gharypbek meni ýige sheyin jetkizip saldy. "Jana Shiyanjannyn" kóp baryp túratyn mektebining oqushylary shynymen osylay tәrbiyelengeni me?!" degen oy qúrystap aldy meni. Esimhan kóterlisinen aman qalghan Ospandardyng kóbeyip, endi Kóktoghay, Shingil audandaryn týgel "bandygha" ainaldyryp alghanyn estidim. Biraq, olargha bizding ne ortaqtastyghymyz bar edi. Olar "bandy" boldy dep bizdi "bandy" dep atasa, әdiletsizdikting eng soraqysy sol ghoy! Elsadyqtardy әlde sonyng sebebinen ústady ma eken!.. Olay bolsa Kerim Shiyanjang men Qúsayyn qazaq emes qoy, al Ly Shiyanjang tipti hanzu emes pe!.. Joq, olardyng ústalu sebebi basqa. Biraq, qalayda Altaydaghy "bandygha" bizdi qosyp jazalau, tek osynday búzyq balalardyng ghana isi!"

Sol oimen olardan ertenine-aq kek almaq boldym. Sodyrlardyng búl qylyghyn óz kóshemizdegi "jayyndargha" jetkizip edim, olar "sodyrlardy" tynyshtandyru qimylyna qyza qatysyp, jar ýstine týgel kelip jatysty. Biraq, sol kýni biz de әdilettikten jazyp qalyppyz: mening óshim, әriyne, barlyq hanzu balasynda emes qoy, jazagha týngi sodyrlyqqa qatysqandar ghana tartyluy kerek edi. Sugha kirgen song "jayyndardyn" kózi túnyp ketip, bәrin "júta" berdi. Men kórsetkenderdi anyqtap aiyra almay "jútty", soghys maydanyndaghy jauyngerlerdi "haq jau", "naqaq jau" dep tandap soghu ózi ýshin qaterli de bolmay ma. Soghysta qarsydan kelgenning bәri qas. Sol jaghdayda jappay soghyldy.

Ózim bir jauymdy anyq tanyp, dәl ýstine sekirip týsip edim, sugha tolyq toydyrmaq bolyp sony ghana ýsh ret "syilap" shyqqanymda, býkil kólding pyryldap-shiqyldap úlar shugha ainalyp bolghanyn bir-aq kórdim. Jargha shygha salyp qúlap, tanylyp qalmau ýshin kenereden syghalay qarasam, óz jazalaghanymnan basqanyng bәri naqaq sabaqtastar siyaqty kórindi. "Ósh almay, obal arqalap shyghyppyn-au!" degen keyispen jar ýstindegi qúmaytqa aunay kettim. "Jayyndardyn" bәri batpaq sauyt kiyip alghandyqtan, hanzu sabaqtastar olardyng eshqaysysyn tanymay, ulap-shulap kiyimderin kótere-kótere jóneldi. Alysyraq baryp, kiyimderin kie túryp, jabyla boqtyq jaudyrdy da kete bardy. Kópshiligining jansaq jazalanyp ketkeni anyq eken. Endi múnan song jappay jazalau jýrgizbey, anyq tanylghan sodyrlardy ghana baptaugha kelistik.

Mening eng negizgi nysanam, týnde ózim jalynyp aitqan, qazaq tili bar sodyr edi. Tәtti jalynyshyma qatty júdyryq qaytarghan ghoy ol, sonyng keluin tosyp, jardy kóp jastandym, kelmey qoydy. Sol ghana emes, tipti hanzu balalardyng kóbi kelmeytin boldy. Jalygha-jalygha jar ýstinde Jәken ekeumiz ghana qaldyq bir kýni.

Taugha kóp qúighan nóserding tasqyny kelip, Emilding suy asa molayghan kýni edi. Týske kóterilip qalghan kýn ashyq, ystyq bolsa da, týndegi janbyr qaldyrghan dymdy lepten bolsa kerek, su boyyna eshkim kele qoymay, qúlazy bastadyq. Qútyrghan tasqyn biz jaqtan jar qabyrghasyn ars etip qauyp, shap etip jalap ótip jatty. Tereng iyirim shyr-kóbelek iyirilip, ash aidaharday shiyq-shiq jútynady. Jýz tolghanyp, myng býktelip, jolbarystay yrshyghan sarghysh tolqyndar qarsy jaqtaghy qalyng shym bógeudi ýzdiksiz basyp, júlqylap jatyr, tipti kemirip jep barady. Ózen ashuymen qaynap ketti.

Kózikken sodyrym kelmey mening de kegimdi qaynatty. Esime týsken sayyn mening de ashu-yzam osylay jútynyp, osylay qútyryp jatty. Ol meni soqqylap qana qoymay, beyuaz hanzu sabaqtastargha soqtyqtyryp, ózimdi sodyrgha ainaldyrdy ghoy!.. Osylay daghdaryp tolqyngha tónip jatqanymyzda, әr ýiding suyn tasyp kýn kórip jýrgen Jarbol deytin jyndy keldi sugha. Ol jyndy bolghanymen eshkimge soqtyqpaytyn, eshkimning ala jibin attamaytyn. Tek ózinen-ózi aiqay salyp, bar sóleket әuenimen "óleng aityp", baqyldap, barqyldap, shanghyrlap jýretin auysqan adam edi. Eshkimge paydadan basqa ziyany joq, adal enbegimen jaqqandyqtan, kirgen ýiinen toya iship, toya jep jýretin qayghysyz-qamsyz, toq jyndy Jarbol jarday jalpighan semiz de kesek deneli bolatyn.

Sol jyndy aiqaylap kelip, eki shelegimen iyin aghashyn bizding qasymyzgha qoya saldy da, sheshine bastady. Jardyng toghan shygharylghan tómengi jaq oimauytyndaghy sugha qúlay ósken ýienkining týbine jyrtyq kóilegin tәptishtep býktep qoyyp, kenep dambalyn art jaghyna laqtyra saldy.

- Jarbol, týspe!.. Maltu bilemisin, ey Jarbol?! - dep shoshyna súrady Jәken. Jarbol ýn qatpay ayaghyn salbyratyp jaghagha otyra qaldy. Men qatty aiqaylap әreng qarattym.

- Jarbol!.. Jarbol!.. Týspe! Týspe! Qarashy ózing búl su teren, boyynnan asyp ketedi, ólip qalasyn!

- E... Kimdey, sender týsken sugha men týse almaymyn ba!

-  Biz maltu bilemiz, sen bilushi me edin? - dep Jәken qayta súrap ýlgire almady. Jarbol syrghyp týsip, baqyra úmtylghanymen, salbyrap túrghan ýienki bútaghyna qoly jetpey qaldy. Basy bir batyp, bir shyghyp, pyrylday jóneldi. Tulaghan sayyn, beri qaray úmtylghan sayyn ary kete berdi.

Dýley shynyrau Jarboldy jalmap tartyp, jútyp barady, men Jәkenning qolynan tartyp qolqalay týstim. Ol kýshti de eng jýirik sushylymyz edi.

- Ústap alsa jibermeydi. Ózimen birge óltiredi,
týspeymin!.. -  dep birjolata bas tartty!

- Men de týseyin, ekeumiz eki qolynan ústayyq!

- Joq, ekeumizdi de óltiredi!

- Suda adamnyng jalanash denesi tayghaq bolmay ma!.. Jabyla jarmasqan jiyrma qoldan sytylyp shyghatyn eng ghoy, osynyng bir qoly sóz be saghan!

-  Joq, múnyng qoly sol jiyrma qoldan da qiyn!..

Ánsheyinde óte kónilshek Jәken kóner emes. Ólimning ózine de tasbauyr bolyp alghanday, qataya týsti. Su astynda oqtay tez atylushy edi. Basymen arghy jaghynan beri qaray bir sýzip ótse de jaghagha jaqyndar edi dep qatty dilgir boldym. Su Jarboldy, Jarbol sudy jútyp, ólim men ómir әlem-tapyryq alysyp jýr. Songhy minut bolsa kerek, Jarbol basyn sudan kidire bir ret shygharghanda, shyday almay atylyp týstim. Ylay bolghandyqtan su asty býgin óte qaranghy eken, art jaghynan kelip әreng taptym. Baltyrynan qúshaqtap kóterip edim, eki bilegimnen shap berip ústay aldy, syrtynan kótergendigimnen onysynan qorqa qoymadym, sudan basy shyqqany bayqaldy, asa terenge әli de jetpegen eken, ýienki jaqqa eki-ýsh ret adymdap apardym da, bar qauqarymmen iytere serpip tastap, su betine shyqtym. Bir dem alyp qayta sýngidim de, jәne solay jyljytyp aparyp serpidim. Endi eki ret osynday ónimmen jyljytugha shydasam, jyndynyng qolyna ýienki bútaghyn ústatugha bolatyn siyaqty. Baltyrynan ýshinshi ret kótergenimde, ol qolymnan ústamay, tóbeme qolyn tirep, shashymdy shengeldey kóterildi. Shashym qysqa bolatyn, múnyng qaupi tym az sezilip, búl joly algha nedәuir óndire jyljytyp aparyp shyghyp edim, ýienki bútaghynyng astyna baryp, byrghyldaghany kórindi. Jan alqym qayta sýngip baryp kótergenimde, qoly meni qarmady. Bútaqty ústaghany bilingen song alystamay, dәl artynan shyqtym. Bútaqqa qos qolymen myqtap jabysyp, artyna qarap túr eken. Bedireygen boyy maghan qadalghan kózi qybyrsyz tónip qaldy. Meni bas salyp jegisi kelgen qaharly jyrtqysh taghysha kirpik qaqpaghan suyq kózi tu syrtymnan ótip barady. Ólim ýreyi sonshalyq yzgharly bolady eken, ózimning de әlim qúryp, basym zengip ketip edi, maghan atylatynday keypinen seskenip, alystap baryp, su ýstine shalqalay jattym. Jәken әli miz qaqpay qarap otyr eken. Búl otyrysyna yzam qaynap ketti:

- Ei, shoshqa, tart qolynan! - dep aiqaylap jiberippin. Ol ýnsiz shirap kelip, Jarboldyng qolynan tartyp shygharyp aldy. Raqymsyzdyq onda mýlde joq siyaqty edi, artynan bayqasam, tosyn kórsetken adamgershilik beynesinen namystanghanday, ózining de esi shyghyp ketkendey kórindi. Sudan shyqqan song әlgi qatty tilime til qayyrmady, sary jýzi qyp-qyzyl bolyp tómen qarap qaldy. Jarboldyng basyn tómen qaratyl, etpetinen jatqyzyp qoyypty. Onyng auzynan su tógilip jatyr.

- Keshir, Jәken! - dedim men. - Sәl ýlkendigine qaramay tilim tiyip ketti. Qasyndaghy adamgha ólim qaupi tóngende, mynau otyrysyng jaqsylyghyna ýilespegen song ishime syimay ketti.

- Men keshirmeytin ne bar? - Ol tómen qaraghan boyy bayau qayyrdy jauabyn. -  Sen keshir, qoryqqanymnan esim shyghyp ketipti!

- Sen neden qoryqtyn?! - dep qalshyldap otyryp kýldim men. Jәken onan sayyn qyzardy:

- Jarbol seni ústap alsa, eriksiz týsem ghoy... Ekeuing birdey jabysqanda mening nem qalar, bәribir óldim dedim men... Sen óte qaterli is qyldyn, myna dәu qúshaqtap alsa typyr etpey óletin edin! Bir jyndy ýshin sap-sau basyng kete jazdady!

- Bireudi túnshyqtyr dese, on-on besin biraq qiqyldatar eding ghoy... Qúrtugha bar, qútqarugha joq bolghanyng ba, qalay?!.

Jәken suda bireudi qolynan tartyp jabystyryp aludan ayaghynan tartyp batyra salu onay ekenin dәleldep otyrghanda, kóshe jaq tapyr-túpyr etip, kóp adam shygha keldi:

-  Kim ketti sugha?!.

-  Aman qalyp pa?!.

- Kim shyghardy? - desip súrasyp jatty kelip. Ákem de
entige jetti. Jәken bolghan jaydy jasyrmay bәrin aityp, qaterdi maghan taman qaptata sóiledi.

Ákem sudyng pighylyna ýn-týnsiz qarap, túnjyrap túr. Kiyinip, basyn kóterip otyrghan Jarbolgha keybireui úrysyp jatty. Esine tolyq kelip qalghan Jarbol da boy berer emes.

- Meni sudan shygharghan sender emes, aqyrma! Áne, Jappar atamnyng balasy! Ol úrysqan joq qoy, әueldeseng úrghan da joq, әne, ózinen súra! - dep auzynan kóbigin shasha baqyldap ketti.

-  Sen sugha ózing ghana ketip qoymay, balalardy óltire jazdadyn, endi týspe sugha!

- Qúday saqtaghan eken!

- Mynaday suda túrmaq, jay jýrgende adamnyng jýregin úshyratyn myna dii ústay alsa, aygha týsken qarshyghaday balada ne qauqar bar, tyrp ete alamay ketkeni ghoy!.. Ras saqtaghan!

- Keshirer ómiri, kórer qyzyghy bar ghoy aldynda, ómiring úzaq bolsyn, balam! - dedi bir qart. Ákem búl alghysqa da qaramay, sugha ýnilgen boyy túnjyray týsti. Sózinen qyzyq kýtetin bireu Jarboldy ainaldyrdy:

- Ei, Jarbol, seni qalay shyghardy myna bala?

- Balyq meni jegeli jýr eken dep qoryqtym. Ayaghymnan jútatynday boldy... Biraq tistemedi, myna qúiryghymnan kóp týrtti... Shashynan bildim, balyqta shash joq siyaqty bolatyn... ógiz siyaqty aidap shyghardy.

Qaryq bolyp quanyp otyrghan Jarboldyng shashyran sózine kópshilik úzaq kýldi. Maghan alghysty kózderimen qarasty. Men qanshalyq andysam da әkemning rayynan jylynu shyrayy bayqalar emes, biraq, ashu da joq tәrizdi, kózi jasaurap, anda-sanda búlt ete týsken shyqshyt sýiegi ghana azuyn qatty basyp qalghanyn bayqatady. Mynau raqymsyz tasqyn ayauly balasyn jútyp ketkendey-aq daghdaruly túr.

Men aldynghy jyly búl kisining tayaghynan kóshege jalanash qashyp shyqqanymda tógilgen abyroyymdy osy joly qayta býtindep jiyp alghanymdy kópting alghysynan bilip, kónildenip otyr edim. Bayqasam, sol bir masqara bolghan kezimde qatty kýlgen qyz-kelinshekter de kelip túr eken. Sol kýnnen beri olargha úyalmay qaraghanym býgin ghana bolar, keshirim alghan qylmystysha jýzimdi alghash ret asha qaradym.

Ákem qasyma kelip, "jýr ýige!" dep kýbire ete týsti de, búl joly aldyna salyp qualamay, qolymnan jetektep qaytty.

- Jәkeng endi qamaydy ony! - dep qaldy art jaghymyzdan bireui. Búl boljaldyng shyndyghy ile-shala dәleldendi. Bylay shygha bere әkem:

- Osy sugha endi kelseng ayaghyndy qyrqamyn, - dedi jalghyz-aq. Osy kesimnen song sәti týskende ghana, tym siyrek kele alatyn boldym da, kegimdi qaytara almay qaldym.

Ádiletti "tergeushim", búl taraudan siz mening әlemde joq erekshe qylmysker ekendigimdi kórip otyrsyz. Jyndydan qoryqpaytyn adam joq, óitetini, ol zangha baghynbaytyn sodyr emes pe. Men sol sodyrdy sudan jan sala qútqaryp, sau adamdy jan sala túnshyqtyrghan sodyrmyn. Jyndyny órge sýirep, saudy kórge iyteru adam balasy ótkizuge tiyisti qylmys pa!

II

1940 jyldyng kýzi kýngirttenip týiile jetti. Mektepke qayta jinalghanymyzda qoi qara týtin men boz týtek qaptaghan suretter synyp qabyrghalaryna kóp japsyrylghanyn kórdik, ónkeygen súry kiyingen nemis, sary kiyimdi tapal japon әskerleri beynelengen suretter tipti oiran-asyr. Jalandaghan, órt týtegen uly gaz, qaraushyny titiretetindey tym suyq kórinister sol eki fashizmning dýniyege órt shashyp jatqanyn kórsetedi. Bәri de Sovet Odaghynda basylyp shyqqan asa aiqyn suretter. Biz qútyrghan it kórgendey tiksine qarasyp jýrdik solargha.

Ózine tartyp, kóp ýniletin kelbetimen keneltetin bir ghana suret - Marks, Engelis, Leniyn, Stalin sureti mektepting eng túnghyshy - bizding altynshy klasqa ghana ilinipti. Aldyna jii kelip, kóp ýiirilip, qarasa berdik solargha. Keyingi ekeui maghan búrynnan kózi tanys, óz semiyamyzdyng atasynday kórindi. Aldynghy eki qariyany bir-birimizden kóbirek súrasyp, sabaqqa kirgen múghalimderge de olar turaly súraudy kóbirek jaudyryp jýrdik. Biraq, biz qansha kóp súraghanymyzben múghalimderden qaytatyn jauap tym kelte boldy. Olar atyn ghana aityp berip, keybiri "jaqsy adamdar", "ýlken ghalymdar" dep qana ketedi. Solardyng arasynda Ýrimjiden oqyp kelgen bireui ghana tartynqyrap aitsa da, tap basar jauap aitqanday            boldy: "býkil dýniyedegi kedeylerding kósemi. Kedeylerding joghyn joqtap, kóp kitap jazghan ghalymdar!"

Ly Shiyanjannyng leksiyalarynda kóbirek atalghan kisiler osylar ekenin bilgen son, sonda mysalgha alghan sózderin eske týsiruge tyrysyp kórip edim, kókeyime tolyq qonbady. Ózim kórip jýrgen kóp júmbaqqa oiystym. "Búl kisilerdi jaqtaytyn, kóp aitatyn Ly Shiyanjandy, Elsadyqtardy nege úrlap әketti eken?! Olar ashyq aitushy edi, qazir múghalimder búl kisilerding atyn ataugha da tartynyp jýrgeni nesi?!. Tanystyrugha shynymen tartynsa, mektepting eng tórine nege shyghardy?"

Osy súraudy qasymda otyrghan Beksapagha qoydym bir kýni:

- Búl kisilerding jaqtaushylary men maqtaushylaryn týrmege tyghyp, ózin biyikke kótergeni qalay?

- Olardan qorqady! - dedi ol sybyrlap qana, - alty sayasatpen fandiyqúy úiymy túrghanda, kórinis ýshin bolsa da kótermey me, Sovet Odaghynan qoryqpay ma...

Bayqasam, biyl sabaqtastardyng kóbi sayasatshyl bolyp alypty. "Yr" dybysyn "i" dybysyna, keyde "yl" dybysyna ainaldyryp sóileytin Oraz atty saqau sabaqtasymyz "Shynjang gazetin" qolynan tastamay, tipti sabaq uaqytynda da oqidy. Sabaq aralyghyndaghy demalystarda múghalim shyghyp ketisimen sonyng ornyna baryp túra qalady da, gazetten tapqandarynan leksiya ótedi. Ol ózi soqtalday deneli jigit bolyp qalsa da, saqau sóileytin sebebi jalqy, erke bolghandyghynan ekenin әli kýnge alynbaghan úzyn aidary әshkerelep túratyn. "Múghalim bolyp, bas kiyimin ýstelge tastay salghanda, týiip qoyghan aidary shashylyp ketip, du kýldirip jýrdi.

- Endi Oyaz әpendi sabaq ótedi deydi sendeyge, - dep gazetin stólge jaya salady ol, - taghy da dýnie ahualy jayynda sóileymin. Bighadil, týi!.. Qalitagha shyq!

Qabyrghagha ilingen ýlken qaritanyng jazuy slavyan әripinde bolghandyqtan, oghan ózining tisi batpay, «múghalimdigin» paydalanyp, maghan búiyrdy.

- Daniya qaysy? Chehoslovakiya qaysy! Endi Polishany kóiset! Oinyna oti! Kóidindey me, balalay, i? Daniya men Chehoslovakiyany Gimaniya fashisty jútyp aldy. Gitley óneshin endi Polishagha sozdy, Sovet Odaghy oghan qaysy bolyp «tak-tak» aityp jatiy.

- Germaniyanyng ózi qayda túr, múghalim, kórsetshi! - degen súraugha:

- Bighabil, kóisetip qoy, balalaygha! - dep taghy da maghan búiyra saldy.

- Múghalim, ózing kórsetshi, oqushylaryng qate kórsetip qoyar!

«Tynysh otiynday! Ol qate kóisetse, men týzeymin! Otiy.... Gimaniya degen sol. Dýniyejýzilik biyinshi soghysta jenilip qúlghan sol qanqúily Gitley taqqa shyqqan song qayta qútiyp, býkil Eupany oilandap basyp jep jati! Dýniyeni jútpaq!

- Gitler degen qaysy memleket?

- Balalay, tym nadan ekensindey! Gitley, Shenbiylen, Sheyshil, Uazveit deydi bilmesendey, men qaytip oqytamyn sendeydi! -dep shygha bergen Oraz qayta qayyrylyp túra qalady. - Sendey basqa múghalimdeyge múnday súraq qoymasynday ghoy! Ónsheng dý....lyt ayaq!... Aynalyp kep mening aidayymdy aghaytqansha Gitleydi Nәbiolla moldadan súyap úqsanday bolmay ma! Molda aityp jýietin qaziyaiyley sol Gitleyding dәl ózi!

Mening artymdaghy partada otyratyn Ómirbek deytin sabaqtas, Orazgha bir qoqaydyng deregin kórsetip edi, Beksapa qúbyjyqtyng dәl ózin aldyna qoya qoydy:

- Olay bolsa, Gitler qúdaydyng perishtesi bolghany ghoy!

- Hazireyildi de Gitler tektes laghnat kórding be, Oraz әpәndim, osynyng pәtuasyn moldadan súraymyz, túra túr!

Nәbiollanyng aldynda qoryqqanynan namaz-dúghalaryndaghy «yr» әrpinde «yr-yr-yr» dep kýshtep oqityn Oraz, osy sózder shyqqanda ýdireye qalyp edi:

- Aghataylay, basqasyna aitsanday da moldagha aitpanday! - dep stoldan tayqay berdi, - endi múnday sózdi sóilemeymin.

- Basqa múghalimder de dúrystay qoymas búl sózindi, Gitlerdi hazireyil siyaqty qúday taghalanyng ózi belgilep qoyghan perishtesi dep aqtap, pәk qylyp kórsetpeksing ghoy!

- Joq, basqa múgalimdiyge aitatyn patuam bay, olay til biledi ghoy.

- Qanday patuang bar?

- Balalay, men endi sendeyge sony týsindeyin, moldagha aitpasanday bolghany! - dep Oraz "múghalim" stolyna qayta keldi, - mәselening shyndyghyn oilap kóiindeyshi! Eshkimge jazyghy joq jaqsy adamdaydy óltiygenge, kim bolsa da - biz "qansheiy", "qanqúily" dep at qoysaq, kýnә bolay ma edi? Qane aityndayshy!.. Bolmasa "kýnә bolady degendeyin qol kóteyshi qane!.. Á, mine, eshqaysylayyng qol kóteymedindey ghoy, demek kýnә bolmaydy. Endeshe adamzat jaylaghaly ghaziyailding óltiygen jazyqsyz adamy az ba! Ózdeying kóigen ólim - qazalaydy ghana oilap kóiindeyshi! Ol qay qashan jazyqsyz, óz enbegimen ghana kýn kóietin enbekshiliyding jetim-jesy qoyghansyz adamdaydyng janyn kóp alyp jýimey me, jemengey baylaygha az tiyisedi. Olay bolsa, ghaziyailding Gitleyden qay jeii kem?! Menishe, payqy bii ghana: Gitley kózge kýiinip kelip, tayys-týiis dauys shyghayyp atady da, ghaziyail kýiinbey kelip ýndemeytin myltyqpen atady. - Orazdyng búl sózine sýiine kýlisken kópshilik sabaqtastar hazireyil turaly aitylghan kinәgha talas aitysty. Keybiri tipti daurygha jónelisti.

- Hazireyil tek taghdyry bitken adamnyng ghana janyn Allanyng búiryghy boyynsha almay ma? Al Gitler kimning búiryghymen qyrady?

- Soghysta taghdiy bitken adam ghana óldi diysek, Gitley de qúdaydyng búilyghy boyynsha ghana óltie alady.

- Sen saqau ne dep byljyrap túrsyn, hazireyil ynghay kedeylerdi alady degening qay sandyraq! Baylar ólmey me!

- Óledi ghoy, óledi, biyaq, az óledi, - dedi Oraz taghy da, - oqystan, qiynshylyqtan óletini tipti az!

- Ynghay baylar ghana ólse, qybyng sonda qanbaq qoy! - dep Mәken kók kóz úzyn moynynyn soza týsti, - hazireyil baylardyng janyn alsa, Gitler baylardy ghana qyrsa qanisher atalmaq emes qoy!.. Ei, saqau, baylar sonshalyq nendi aldy senin?!

Quanyshqan búl sózden kuat tauyp ile zekirdi:

- Qúdaydan bezip shoqynghan ekensin!.. Aydaryndy júlyp alamyn, otyr bylay! - Orazdyng kýlkili әri oily sózin qyzygha tyndap otyrghan bizding jaq, zekirushilerdi myqtap toytardy.

- Jә, myrza, sening mýiizing ne ghyp syrqyray qaldy?! - dep aldymen Ómirbek mysqylday kýlimsiredi. Sóitse de, qara tory tolyq jýzi sәl súrghylt tartypty. Qiyalzat aragha ashyq týskendey ray bildire shekteu aitty:

- Janaghy aitqanynday, qúdaydyng búiryghynsyz sen de onyng aidaryn júla almaysyn!

- Qane, júlyp kórshi, óz moynyng júlynsyn! - dep Jәken dýrse qoya berdi.

-  Qúday men olardyng perishtesi senderge ghana tәn kapital emes, bizge de ortaq qoy, elden erek senderding nelering kýiip ketti deymin! - dep Ómirbek taghy da mysqyldy ajar kórsetti. Etti sopaqsha kózi kýlkimen júmylyp, kóldeneng syzyqtay kórindi endi.

- Tek, olay demender, sóz saptaularyna qaraghanda búlar sol janalghyshtardyng erke nemeleri bolsa kerek! - dep Beksapa kósip jiberdi. Býkil synyp bolyp kýldik. Kóp qoldaugha ie bolghan Oraz endi kýle sóiledi:

- Jigittey, mening aidayymdy júlu onay, ózim de qútyla almay jýimin, biyaq, sendey ózdeying mening pikiyimdi jaqtap alyp, aitynan boqtaghandayyng qalay?!

- Qashan jaqtadyq? - dep Mәken bastatqan birnesheu óre túrdy.

- Alghashynda kesetip aitqan sóz esterinde bar ma? - dedi Beksapa, olardyng múghalimderge aityp qoiynan Orazdy saqtaghysy keldi, - ol: "eshkimge jazyghy joq, jaqsy adamdardy óltirgenge - kim bolsa da, biz qanisher dep at qoysaq kýnә bola ma!  - dep súrady ghoy, biz oghan kýnә bolady dep toytarys bere almadyq. Bәrimizding jaqtaghanymyz sol emes pe. Senderding bireuing toytarys bersender sóiler me edi! Múnyng sondaghy kesetkeni bay da, kedey de emes, "eshkimge jazyghy joq jaqsy adamdardy óltiru kýnә bola ma, bolmay ma, ol kýnә dep atalsa, әriyne, ony óltirgen adamdy qanisher dep ataugha bolady. Al, endi biz osyny aitqan Orazdyng ózin qanisherge  ainaldyryp, aidaryn júlyp  alsaq  kim bolghanymyz...

- Súrau da, jauap ta Gitler jayynda ghoy, - dedim men, - búl jerde baydyng janyn alghaly baqyrtyp basyp otyrghan eshkim joq. Oraz jay baydy emes, jemenger, soyqan baylardy aitty. Sender ózderindi ózdering әshkerlegen jansha, zúlymdargha bolysyp shyryldamasandar da bolar! "Taqiya tastamaq oinasa, tazdyng basy qyshidy". Senderding bastaryng sap-sau emes pe edi, nege qyshidy sonsha?!

- Eshkimge jazyghy joq adamdy ghana emes, tipti jazyghy bar adamdardy da kýnәsine layyq qana jazalamay óltire qalsa, ol qanisher atalmay ma? Al hazireyilge kelsek, ol perishteni tipti qúday taghalanyng ózi de jan almaydy dep aqtaghan emes. Jaratushynyng ózi hazireyildi "jan alghysh" dep jariyalamasa, ony kórmegen Oraz bayghús qaydan bilmek. Oghan týs shayysudyng jóni tipti joq!..

Orazdyng qylmysyn osylay juyp-shayyp, egesti búl joly bassaq ta, ertenine molda kelip bas saldy:

- Oraz, ne aittyng keshe!.. O, dó... yrt ayaq, shyq bylay!

- Ony aqtaghandardy da shygharynyz! - dep qaldy Mәken. Nәbiolla bizge tiyispey Orazdy ghana shygharyp túrghyzyp qoyyp, tergey jóneldi. "Alla taghalanyng perishtesin shoqynshyq Gitlerge, iya yuzma-yuzdey joyytqa úqsatqanyna qatty qaharlandy ol kisi. "Kәpir", "shoqynshyq" dep zekire berdi. Oraz da tayynar emes:

- Moldaeke, siz, haz.. aiyldy әmse jan alatyn, Alla taghalanyng jan alghysh jendeti dep ýilettiniz ghoy. Odan basqa isteytin jaqsy qyzmetin estimegen son, Gitley naq sonday eken dep týsindim. Ágәy jaqsylyghyn ýiletseniz Gitleyge úqsatpas edim!

Jenilgendikten tym qatty shyghyp ketken moldanyng dauysyn estigen bolsa kerek, ynghay sayasat sabaghyn ótip jýrgen Sәrsen múghalim kirip keldi.

- Ne sebepti? - dep súrauy-aq múng eken, moldamen jarysa sóiledi Mәken. - Jazyqsyz adam óltirgendi qanisher desek kýnә bola ma degen sózdi kim aitatynyn Sәrsen múghalim qayta súrady da, Mәken aldymen aitushyny da, artynan qúptaushyny da, myqtap bekitushini de qaytalap aityp shyqty. Atap, kóziktire әshkerlegeni - Beksapa ekeumiz. Onyn jaqtastary qosarlana shauyp, bastyra jóneldi bizdi.

Múghalim moldagha ym qaghyp, Orazdy iytermeley aidap shyghyp ketti de, biz jym-jyrt otyryp sabaghymyzgha qaradyq. Sol din sabaghy saghatynda Oraz da, tipti moldanyng ózi de qaytyp kirmedi. Olar keshikken sayyn kýdiktenip otyryp, ýziliske shyqqanymyzda múghalim men moldanyng múghalimder bólmesinde jarysa aqyryp jatqany estildi. Biz kidire almay syrtqa shyghyp kettik. Orazdyng nelikten múnshalyq tergeuge týskeni bizge tym qiyn júmbaq boldy.

Synypqa qayta kirip edik, sayasat sabaghyn óteuge Sәrsen de kelmedi. Qauiptene týsip otyrghanymyzda, Beksapa ekeumiz shaqyryldyq, múghalimder bólmesinde sol eki tergeushi men tergelushiden basqa eshkim joq eken. Oraz aidary dodalanyp jylap túr. Tolyqsha qyzyl qonyr jýzi isinip alypty. Múghalimning sarghysh kózi qyp-qyzyl, qylmystygha atylatyn oq jylansha qarap qadalyp otyr.

- Jaqsy adamdy óltirushini qanisher desek, kýnә bola ma degen sóz qaydan shyqty? - dep sústana qarady ol bizge. Biz ýnsiz oilanyp túryp qaldyq. Shyndyghy әrkimge ayan osy bir "jazyqsyz" súraudy ghana qudalap otyrghandyghyna ishtey anyrys bar edi.

- Osy súraudy kim ýiretkenin aityndar! - dep Sәrsen quzay týsti, - búl ózdering shygharghan sóz emes!

Aldymen kimnen estigendikterindi aityp bersender bolghany, senderde mәsele joq, qaytip shyghyndar da sabaqtaryndy oqyndar!

Múghalim búl súraudy aldymen Orazgha qoydy. Biraq, «múnyng bylay qoyynda da eshqanday mәsele joq?» dep Beksapa Orazdyng moldadan qoryqqan jayyn, óz sózinin shyndyghyn dәleldeu ýshin osy suraudy qoyyp, qorqytyp otyrghan sabaqtastaryn moyyndatqanyn tolyq bayandap berdi, - biraq, osy súraudyng nelikten múnshalyq tergelgenin týsinbey túrmyz! - dep kýlimsiredi.

Múghalim qatulana týsti. Aryq qyzyl sary jýzi súrlanyp, búrynnan qyzghysh tartyp túrghan sarghysh kók kózi onan sayyn qyzaryp, tútanyp ketti:

- Búl súrau osynday jay qaljynda ghana tuylghan súrau emes, múnday súraudyng dәl qazirgi kezde tuyluy tegin emes. Múnyng sayasy maqsaty, tórkini bar! Qaghynghan kekse bireuden shyqqan súrau. Osy súraumen ýkimetke halyqty qarsy kótermek!.. Ony aitpasandar, ózderine jaman bolady. Qashan iyesin aityp bergenshe, qamalasyndar!.. Sender ynghay jaqsy oqushysyndar, qimay túrmyz, shynyn aityp qútylyndar!..

- Múghalim aghay, osy súraudy ýkimetke qaratylghan sóz dep týsinesiz be? - dep dir qaqtym men. - Biz sizding oqushylarynyz ghoy, anyqtap týsindirip berinizshi. Qay sózinde mәsele bar múnyn?! Shamdansa, Gitler siyaqtylar ghana shamdanatyn sóz ghoy! Adam qanyn tógushini, әsirese, jazyghy joq adamdardy qyrushyny fashizm dep, qanisher demey ne deymiz? Búl súraugha hazireyil mysal bolyp ketkendikten moldamyzdan keshirim súrarmyz, biraq, sizdin múny ýkimetke qaratyp alatyndyghynyz týsimizge kirmepti!

Sóilep túrghanymda múghalim moldagha qarap kýlimsirep edi. Mening dirildeuime kýlgen bolar dep sezip, sózding sonynda qatulana týstim. Búl "jigerimnen" Oraz qayrat tapty bilem!

- Múghalim әbzi, siz óziniz ýkimetinizdi qanishey dep týsinesiz be?!-dep qaldy.

- Ei, sen saqau ne dep túrsyn? - dep tóne týsti múghalim.

- Biz halyqshyl ýkimetimizding qan ishkenin kóigemiz joq, múghalim!.. Biz búl sózdi ýkimetke ne ýshin qayatamyz!..

Beksapa jayma shuaqtap, kәrilengen múghalimdi ózine qaratyp әketti:

- Múghalim, Oraz "eshkimge jazyghy joq enbekshi adamdy óltirushini aityp edi" eshkim toytarugha bolmaytyn shyndyq bolghandyqtan, múny býkil synyp bolyp moyyndaghanbyz. Sizge Mәkenning bayandauynda jansaqtyq bolmasa, biz qalaysha tergelemiz?!

Ózi ishtey synyp qalghan múghalim, osy sózden song úzaq týsinik beruge kóshti. Týiiri týbine týsip ketken búl "týsinik" qanshalyq súiyq bolghanyna qaramay, ýnile simirdik. Qanshalyq ýnilgenimizben de shyndyq onyng bergen týsiniginen kórinbey, "sekiruinen" ghana tabyldy. Bas iyzektep, óz mólsherimizshe bas iyip, әdil shyndyq tapqanday bolyp shyqtyq. Búl súrau ýkimetimizge túp-tura qaratylyp qoyylsa, ornyn tipti myqtap tapqanday myghym súrau eken. Sezikti tergeushimiz sekirmese, múnday týsinikke jete almas edik.

Sóitip, qanisherlerge taghy bir naq qanisherdi jalanashtap tauyp qosqanday bolyp, tergeuden tabyspen shyqtyq. Tartqan jalghyz-aq shyghynymyz týski tamaqqa bara almaytynday keshigip bosaghandyghymyz ghana boldy. Búl ýshin Mәkenderge óshigip shyqtyq. Orazdyng demalys uaqytynda janama "múghalimdigi" búl tergeuden múqala qoymady. Erteninde-aq bir gazetti әkelip, múghalim stolynyng ýstine jaya salghanda biz du kýlip edik.

-  Kýlmende, balalay, býgin jana sabaq ótemiz, - dep bastady da, Germaniya men Sovet Odaghynyng jasasqan on jyldyq sharty jayynda sóilep ketti. Oqushylargha tyng jana habar eken. Biri - soghys órtining oshaghy, biri - tynyshtyq oshaghy dep atalyp, tiktesip qalyp túrghan eki myqty memleket. On jyl boyyna soghyspau shartyn jasasypty. Múny ózi qatynasyp kelgendey tolyqtap sóilep túrghan saqaudyng sheshen sózi býkil qalasty ózine tartyp, úiytyp ala qoydy. Shart turaly habardy ayaqtata kele, - mizalay, búdan sendey ne týsindindey? - dep ol Mәkenderge qarady, - Gitley yas qútighan qanishy bolsa, soghyspau shaityna qol qoya ma, ol qanishy emes eken, dep aqtap týsingen shyghaysynday-au? "Múny qanshy desek kýnә bolady" dep moldagha taghy jetkizsendey endi myqtap qatelesesindey! - Orazdyng búl sózine әriptesteri de eriksiz kýlisti. - Balalay, men ózim gazetten oqyp qoymegen qanishiydeydi kesheden beyi kózimmen kóidim! Naqaq kýigizetin ósekshi jalaqoylay da naq qanishy eken. Qoyytyp aitqanda, men anyqtaghan qanshi, ýsheu boldy... Toyteu demendey, ә, ýsheu! - dep Oraz ýsh sausaghymen anyqtap kórsetti de, dalagha shyghyp ketti. Beksapa ekeumiz onyng "tórteu demender, ә!" dep naqtap eskertuine qatty kýldik. Keshegi tergeude týsingen qanisherdi qosudan qorqyp aitqan eskertui edi. "Halyqshyl kósem atalyp túrghan Shyng Sysaydy "qanisher" atau ýshin batyrgha da jan kerek siyaqty.

Oraz jaghynan ol әli qanisher dep jariyalay koymasa da, auzyn taghy da kere ashqanyn sezdik bir kýni: 1941 jyly jazgha salym, Shagan merekesi qarsanynda "jasasyn" taghy da boray jauyp ketti. Kerme qyzyl tu men qyzyl plakattar, úrandar kósheni әlem-jәlem boyap, kóshe ýgitshileri jetistikterimen "danyshpandyqtardy" sayrap ketti.

- Taghy da "qúryltaygha" shaqyrady-au! - dep kaldy Beksapa.

Elsadyq ketkennen beri audandyq qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymynyng basshylyq qyzmetin orynbasar Shiyanjang Núrjan qosymsha atqaryp jýr edi. Ol úiym mekemesine katarlas otyratyn bir úighyr bayynyng jalghyz qyzymen jaqynda ghana ýilengen bolatyn. Sol alau-jalau úrandy kýnderdin bir keshinde ýsti keneppen jabylghan kara mashiyne ony ýiinen alyp ketti. Erining qayda ketkenin súray almay qalghan jas júbay, týn boyyna úiyqtamay tosyp, kelmegen song ertenine audandyq ýkimetke baryp súrasa, "Ýrimjige" tosyn bir mәjiliske "ketkendigi" ghana aitylypty. Núrjandy júmyspen izdep ýiine barghan úiym qyzmetkerlerine Gýlnisa jengey: "qúryltaygha" shaqyryp ketkenin aityp jylaghanyn estidik.

"Qúryltaygha shaqyrylghandardyn" kóp ekeni, sol eki-ýsh kýnning ishinde-aq jayylyp boldy: Núrjanmen birge Tashkentten oqyp kelgenderding jәne olarmen ýiirlesip jaqyn jýretin kózi ashyq azamattardyng kóbi-aq ketipti.

«Tashkentten oqugha ózi bekitip, ózi qamdap jibergen ýkimet borlaghan qoyynday endi ózi soghymgha jiyp jatqany ma?" degen kýbirler әr jerden estildi. Bizge búl habarlardyng kóbin jetkizgen Oraz ózining saqaulyghy men aidaryn "qúryltaygha" shaqyrylugha jasy tolmaytyndyghynyng kuәsi etip kýldirdi:

- Aydayym bay, tilim mynau, qúdayga shýkiyshilik, búl qanshy qaziyshe maghan tiyise qoymas! - dedi ol sybyrlap qana.

-  Shynduban atamyzdy "naq qanisher" ataugha sharty ras toldy ma? - dep súradym.

- Álbette, múnyng shaity bolmasa, Gitleyding shaity mýlde tolmas!

- Qalaysha?

- Meninshe, Gitley ózine baghynbaghandaydy, qaysy qúyal kóteygendeydi qúitady. Al, búl "atan" ózine senip baghynghandaydy da soghyp jatpay ma! Eng jazyqsyz, tipti adamzat qoghamyna paydasy tiyetin ynghay sanaly kisileydi tandap soghyp jati, senshe qalay?

- Halyqqa esh jazyghy bolmasa da, ol ózine jazyqty, ózine qarsy dep tanylghan adamdardy ústap jatqan bolar. Jәne eshqaysysyn óltirgenin estimedik qoy. Tekserip-tekserip, naqaqtaryn qoya berer.

- "Sengen siylym sen bolsan, kýisegenindi... - dep Oraz qarqyldap kýlip jýre berdi, - osy ketkendeyding eshqaysynyng ogan qaysylyghyn estimedim. Júit tandanyp júi!

Men Orazdyng sózine qosyp, Núrasyldyng tyghylyp jýrgen jayyn eskerdim de, onyng múnysy bilgerlik eken dep sýiindim. "Ol ýkimetke qarsy top qúrushy emes, kýn kórushi adam ghoy". Solay bolsa da onyng kәsipti tyghyla jýrip isteui Orazdyng pikirin dúrysqa shygharghanday. Biraq, Núrasyldyng aituynsha, "kýshti dulyghaly bas múng tyndaghysh basty kemirip jatyr", eng dúrysy  osy bolar. "Ústalyp jatqandar, halyq múnyn tyndaghyshtyghymen dulyghaly basqa qarsy sóilep, iә top qúryp әshkerlenip qalghandar shyghar?!" degen oimen, Oraz tildep ketse de óz pikirimde qala berdim.

"Qúryltaygha shaqyrylghandar" ketisimen bizding ýidi Qanipa sheshemiz toygha shaqyrdy. Dәmeshti úzatu toyyn jazgha qaldyryp jýr edi, tym tosyn shaqyrdy, baqsaq onyng ózi sýiip uәdelesken jigiti de "qúryltaygha shaqyrylghandardyn" bireui bolyp qalypty. Ynghay týnde әketetin qara mashiyne kelgenin bilgen saq jigit, qorasynyng artqy dualynan sekirip týsip, Shәueshekten osynda Dәmeshting ýiine kelip tyghylypty. Ózi bizge de sary sýiek jekjat keletin Ádilbek deytin jigit edi. Ol «Sou-sin torgte» qyzmet istep jýretin, shekaranyng irgesi Sovetke ótip ketuge eng qolayly jer bolghandyqtan, Dәmeshti qimay, ala ketu ýshin kelipti. Áke-sheshesi de, qayyn enesi de qala túryp, aldymen qaterde túrghan ekeuin úzatyp salugha bekip, toy yrymyn erdebe-serdebesiz tez ótkize salmaq eken.

Dәmeshting jaghdayy tipti "qúryltaygha" shaqyryluynan da qaterlirek edi, Qanipa sheshe jaldanghan qojayyn Dәmeshti óz balasyna әperuge zorlay bergen son, Ádilbekting bir shettegi naghashysy Qanipany kóshirip әketip, óz qasynan oghan eki auyz ýy salyp bergen. Sonda da qyzyl kórgen qara qústay ainalsoqtap, tónip jýrgender kóp. Ony týrmeden qútqarushy úighyr-qazaq kepilderi de tús-tústan zil tastap, bizding el aqsaqaldaryn shyrghalap-shyrmap jýrgen.

Biraq, ol shaldardyng sheshendigi mening әkemning minezin ghana shengelderine syighyza almap edi: "bir ret satylyp әreng qútylghan Dәmeshti, endi onyng sheshesine de ekinshi ret satqyza almaymyn! - dep short qayyratyn әkem, - ol әkesinen jastay jetim qalyp, kóp sorlanghan bala, endi kimge barsa da ózi kelisip, ózi barady. Balajandyqty, "basyn uaqytynda baylaytyn" qamqorlyqtaryndy óz qyzdaryna kórset!"

Ózining syrtynan talas-tartystyng kóbeygenin bilip jýrgen Dәmesh te týrmeden ýirenip shyqqan batyl tildiligin jetildirip alyp edi. Qatyn ýstine sóz salushylargha: "erlik-opalylyghynyz bolsa, ýiinizdegi әielinizge ghana bolsyn. Mening basymdy ashqan - әielderding erligi edi. Eshqaysysyna kýndes bolyp, kóz jasyna qalmaugha bekip shyqqanmyn!" dep qayyratyn.

Búryn ýilenbegen myrzalargha qayyratyn jauaby tipti short bolghan: "ózim baydan әreng qútylyp shyqtym, endi baygha barmaymyn!" deytin.

- Týbinde bireuge barasyng ghoy, aldymen óz aldyna kelgen menen attap ótip, basqa bireuge ketetin bolsan: "erdi namys óltiredi" degendeyin, aiyqpas óshtigim, ayamas qastyghym bolady, búl bekim seni eshkimge qimaytyn adal jýregimnen shyqqan. Aytyp qoydym, jaqsy sózindi kýtemin, oilan! - dep
zәresin ala qorqytyp shyqqandardy da estip edik.

- Jerge kirseng shashynnan, kókke shyqsang ayaghynnan
tartamyn, sәuleshim, seni ózimnen basqa eshkimge qiya
almaymyn! - dep bar ghashyqtyghyn jendetinshe attanysqa
keltirip shyqqandar da bolghan. Sóitip, olardyng qay-qaysysy da óz erkimen tiymegen jaghdayda әlsizdigin paydalanyp, Dәmeshti alyp qashu synayyna da tym jaqyn jýrgen. Tipti olardyng Dәmeshti birinen-biri syrttay qyzghanyp, birining maylaghanyn biri estise, kóz alartyp qapysyn tauyp qaghysyp, soghysyp jýrgenderin de estiytinbiz.

Búl kezde jigittik kәmeletke tolyq jetken Biygeldi aghamyzdyng jayyn әke-sheshemiz de oilasyp kórip edi. Biraq, úlynyng eshkimnen qalysa qoymaytyn mýsini sheshekting órisindey bolyp tonalghandyghynan shekteldi bilem, Qanipa sheshege "kýnekeyindi bizding kýiik shekege tanayyq" dep aita almady. Al, Biygeldining óz nysayyna baqsaq, ol bizding auyr túrmysymyzdy bar ómirimen arqalap kele jatqan qaqpysh tory siyaqty, bas kóterip, esh jaydy oilar emes. Dәmeshti kóre qalghanda qasiret pen derttengen kishkene qaryndasynday esirkep, ainalyp ýiiriledi. "Jabyrqamay, erkin jarqyldap jýre ber, jaryghym!" dep shәugimdey kýsti qolymen ony әdemi basynan sipap, erkeletkenin kóremiz. Ol ekeuining auyzdarynan bir-birine týiitkilsiz-týiinsheksiz "agha" men qaltyqsyz -  qamsyz "jaryghym" ghana shyghady.

Dәmesh basy ashylghan song bir jarym jyldan keyin tabysqan Ádilbek bizding ýige de sәlem berip kelip, ketip jýretin. Tileui qosylyp sóz baylasqanyn әke-sheshemiz de qúptaghan bolatyn. Birneshe myqtynyng anduynda túrghan Dәmesh qastyqtan, syrttaghy soqtyqpaly soyqandardan kóp saqtandy. Toy yrymyn jasyryn ótkizip, eshkimdi arandatpay Shәueshekke yn-jynsyz ketuding orayyn kýte kelip, aldaghy jazgha toqtatyp edi. Endi, mine qos qabat  qaterlerden tughan jerine qaytyp ketip, bir-aq qútylmaq bolypty.

Keshtete kelip kirgen әke-shesheme osy jaylaryn jarysa sybyrlaghan Qanipa men Ádilbekting naghashysy: "toy retinde emes, әke-sheshesi men aghalarynyng batasyn әperip jóneltu" ekenin de aityp sinirdi. Bizding ýy men Qúryshbek, Núrasyldy ghana shaqyrypty. Keyingi tóngen zorlyq-zombylyqty syrttan shektep jasqap bergen osy ekeui edi. Yrym-tileuge shaqyrghan adamdary osy eng jaqyn tileulesteri ghana eken.

Qúryshbek pen Núrasyldyng ayaq jaghyn ala, tómendey kelip otyryp, ol ekeuine araq qúighan Ádilbek basyn tómen salyp shimirikkendey, kýrsine soyledi:

- Toy yrymy jóninen osylay tilimizge kýrmeu, betimizge shirkeu týsip otyr, aghalar!.. Sizder bar jerde Dәmesh әkesiz de, aghasyz da emes qoy, "jetim qyzdyng toyynday^,, ótkizbeyik dep, kóp tosyp, auasy ashyghyraq kýn kýtip kelip edik. Tap bolghan kýnimiz osy borandy týn       boldy! - dep alyp, óksip-óksip qaldy jigit. Az kidirip qayta jalghady sózin, - búl jetim qyzdyng toyy emes, jelkesine         myltyq tóngen qashqynnyng qalyp bara jatqan qimastaryna óz jónin aityp bata súray ketui ghana. Keshirinizder bizdi!

Sheshe tósegining ayaq jaghynda otyrghan Dәmesh te túnshygha jylap, solqyldap ketti. Ýy ishi jym-jyrt, bógilip qalyp edi.

- Jasymandar, balalar - dedi әkem, - tónip túrghan qaterge karamay, ýlkenning razylyq batasyn ala ketuge osy shaqyrularynnyng ózi de jetedi!.. Múnday kezde yrym-iba demey-aq, Qanipadan sәlem tastap, ýn-týnsiz kete bersender de keshirer edik. Rahmet, Alla joldaryndy ongharsyn, qayda jýrsender de aman bolyndar!..

- Jaqsy jolgha jabyrqamay attanularyng ghana kerek bizge, - dep qostady Núrasyl, - jetim qyzdyng toyy emes, ýlken toy osy. "Dәl qazir qúryltaydan aman qútyludan ýlken toy da, úly quanysh ta bolmaq emes. "Betke shirkeu, tilge kýrmeu" bolarlyq týk te joq, shyraghym! Jetim emessinder sender! Tenimen tanysqan ekeuine jaqsy tilek aityp, batasyn berip otyr mynau júrt. Qazir búdan ýlken toy bar ma! Jәkenning batasy Qyzyr payghambardyng batasy bolsyn!

- Solay, balalar, - dep Qúryshbek te, Quat ta qosa
qúptady, - el kepili - birlik, toy kepili - tirlik. Tiri bolsandar
talay toy kórsetersinder de, talay toy kórersinder de.
Senderding armandap otyrghandaryng - әke-sheshe, agha-
bauyrlaryna ýlken toy kórsetu bolsa, bizding kazirgi tilegimiz
ózderinning bas amandyqtaryng ghana, úzaghynan sýiindirsin,
shyraqtarym!..

Búl sózder qayauly jandardy tez jadyratty da tez shiratty. Qalauy tabylghan qadirlesterding osy tórt-besi ghana ótkizip otyrghan qaltqysyz shýnkili - úly toyday úlan asyr sezildi maghan. Barlyq shyray ashylyp, barlyq aq kónil aqtarylyp jatty. Núrasyldyng bәseng bolsa da әsem aitylyp otyrghan óleni toqtay qalghan bir kidiriste Qúryshbek Ádilbekke bir súraudy ashyq qoyyp qaldy.

- Shyraghym, "keter ayaghyn, ketpen tayaghyn" ghoy, bir jaydy úqtyra ketshi maghan!.. Osy senderdi qara mashiynege qalay tyqpalap jatyr? Osy ketkender ne jazyghymen ketip jatyr?

- Agha, osy súraudy men de әrkimge koyyp edim, - dep kýlimsiredi Ádilbek júqalang qyzghylt jýzi toq qyzylgha ainala qaldy. Bir jaghynan erkin jyghyla qoymaghan kayratty qara shashyn úzyn salaly sausaghymen taray qasyp, shodyrlau bitken keng mandayyn uqalap-uqalap jiberdi, - bilse osy biler-aq degen neler myqtylardan da súrap kórip edim. Olar tipti sol qara mashinagha ózderining de týserin bilmey jýrip, zyrylday jónelgenin bir-aq bildi.

- Olardyng Dubangha qarsy úiymdastyrghan tobyn, iyә, qarsy sózin estigen jering bar ma?

- Joq, men olardyng birsypyrasymen alys-beris, barys-kelis jasap, kóp aralastym. Bilim izdeu talabym, kitap qúmarlyghym bar edi. Sol jóninen men olardyng ishine enip, syrtynan shyghatynmyn. Ýkimetke eshqanday qayshy isin kóldeneng sózin estimeppin!

Búl sózdi dombyra shegin basa qoyyp tyndaghan Núrasyl shiraq bir "Kenes" kýiining tolqyndy yrghaghyn qaghyp-qaghyp jiberip, dombyrasyn jýkke sýiey saldy. Qushykesh kózin syghyrayta kýlimsiregende, aq súry jýzi týgel kýlimsirep kelteleu juan múrny tanyraya qarady sóileushilerge.

- Eri jolaushy ketkende syrtqy nesibeden eki qabat bolyp qalghan bir kelinshek, kýieui qaytyp kelip tergeuge alghanda: "Osyghan apa da tan, men de an-tan!" dep qútylghan eken deydi. "Adaldyghymdy apam da biledi" dep aqtalghany ghoy. Ádilbek shyraghym, sen de sonyng әdisin qoldanyp otyrghan joqpysyn! Aqtyghyndy ketken aghalarynnan qalay súraymyz endi! - degende ýy ishi du kýldi.

- Joq, agha, Shyng Sysaygha bizding qarsy isimiz bolghan jaghdayda da, ol sizderding aldarynyzda masqaraly is bolmas edi, qayta halyq aldynda jýzimiz jaryq bolar edi. Endi ketkeli otyrghanda sizderden jasyryp qaytpekpin, anyghynda sol ketken aghalar da an-tan, men de an-tan, naqaq ketip jatyr.

- Olay bolsa, múny nelikten dep oilaysyn! - dep Kúryshbek taghy da quarlay týsti. Ádilbek oilanyp, soza kýrsinip aldy, onyng aldynghy sózine karaghanda Oraz saqau maghan taghy da "kýisegenindi..." dep tildegendey, onyng pikiri tolyghymen quattalghanday, Shyndubannyng "qanisherligi" mýlde talassyz shyndyqqa ainalghanday bolyp edi. Men әli de tal qarmaghanday taghatsyz úmtyla tyndadym.

- Bizde "úrynyng arty quys" deytin maqal bar ghoy, - dedi Ádilbek, - orys halqynda osy mәndes bir mәtel bar eken: "mysyq kimning etin jegenin ózi biledi" deydi. Men búl "qyrandyqty" úrylarda bolatyn osynday әsire sezimtaldyq qasiretten bolar dep oilaymyn! Múnyng úrlyghyn betine kim basypty? Úrlyghyn jasyru ýshin istep jatqany osy bolsa, búl qaraqshylyghyn qalay jasyrmaq?! Eshkim betine baspasa da, kóretin kózi barlardan, kommunizmshilderden qorqady. "Qoryqqan búryn júdyryqtaydy" Qazir túp-tura halyqtyng kózine júdyryqtap jatyr. Qarashyqty aghyzyp, qaraqshylyghyn jasyrmaq. Sóitip, tapjyldyrmay basyp jatpaq bolar. Ekinshi jaqtan, Altay kóterilisi Shyng Sysaydyng kózin kórdey qaranghy kýmәngha toltyrdy...

Osymen sóz dogharyla qaldy, juan bir myrza tosynnan  kirip keldi de, Qúryshbekting súrauy ýzilip qalghanday boldy.

Mәsele Shyndubannyng kýmәninen bolyp jatqan eken dep qana týsindim de, Oraz saqaugha aitqan óz pikirimde de shyndyq bar eken" degenge qayta oralyp, sony pysyqtay týstim. "Kýmәnnan iman qashpay ma, kýmәnmen ústaghan adamdaryn tekserip kórer de qoya berer. Múndaydy ataqty qanisher qataryna qosugha bolmas..."

Mening beybit oiym short ýzildi, qydyryp kelgen myrza qyzu eken, qynyratqy jóneldi Núrasylgha. Núrasyl ony ózining jogharghy jaghyna otyrghyzyp, osy ýige "qonaqqa" kelip otyrghandyqtaryn bildirip edi. Myrza aldyna qoyylghan araqty qaghyp qúlata saldy.

- Meni kishkene balasha kәmpitpen aldamaqsyng ghoy! - dep ornynan atyp túrdy. Qara súry jýzi qanyn ishine tartyp, qiyqsha kózi qantalap, naqtyly qandy kózding ózi kórindi. Juan denesi qalsh-qalsh ete týsti. - Balamyn ba, әkemin be, kórseteyin men saghan!..

Odan da qara súrlau, úzyn boyly Qúryshbek te atyp túryp ústay aldy:

- Oi, Kәke, tasyghanyng ba, basynghanyng ba mynauyn! Shaqyrghannan basqa jazyghy joq, ýy ishining shyrqyn búzbay beri shyqshy ózin, әngimeleseyik! - dep bosagha jolymen dedektetip ala jóneldi.

- Bar saudany bitistirip jýrgen sensin, Núrasyl, sózim sende! -dep qayyrylghanda:

- Sózing mende bolsa shyqtym men de!- dep kýigen Núrasyl ere shyqty. Bәiken ekeumiz de shyghyp, arttarynan qarap túrdyq. -  Al, Kәke, mende ne sózing bar, endi aitshy!

- Aytarymdy aityp bolghanmyn, qolymdy talay
qusyrghanmyn sening aldynda! "Jaqsynyng altyn basy enkeyse, jamannyng boqty k...i tenkeyedi" dep býgin qúiryghyndy qalay qisaytyp otyrghanyndy kórdim!.. Ayyp mende emes, ketiser kezenge jetippiz, kettim!

Qandy kóz qolyn siltep tastap jýre berdi, Qúryshbek pen Núrasyldyng shaqyruyna moyyn búrar emes.

- Men de aityp bolghanmyn! - dep Núrasyl artynan dauystap sóilep qaldy, - sóz tospauyng - sonyng tosqauyl bolaryn bilgendigin. Ketseng de sol jauabymdy qaytalap oilay ket, aityp qoyghan songhylyqqa jaqsy!

Ýy ishi ýdireyisip qalypty. Búl myrza - Dәmeshting qyr sonynan qalmay jýrgen qyrghilardyng bireui eken. Qúryshbek pen Núrasyl qaytyp kirisimen onyng endi shataq shygharu ýshin qol jighaly ketkenin aitysty da tezdetip dastarqan jayysty.

- "Qashpaq bolsang zymyra" dep Núrasyl kýlip ap kýrsindi, - attanushylardy tez attandyrayyq, qalghandarymyzgha ne qylmaq!

Biz qaytyp ýige kirgenshe Qanipa men mening әke-sheshem de osy sózge kelisken eken. Batagha soyylghan qoydyng eti aldygha shiykili-pisili keldi de, kelte ghana "qosaghynmen qosa aghar" degen bata berildi.

Qúiryq-bauyr asatatyn qúdalyq toy da, "qorjyn toyy", neke qiyar da, úzatylu toyy da, au-jar, әn men jyr da... Bәri de osy batamen bitti. Áyelder múrnynyng shyrylymen, tyrs-tyrs tamshy Dәmeshting shiyq-shiq óksik ýnimen basqa dybys shygharmay dalagha shyqtyq. Ádilbekting naghashysy aulanyng bir býiir qaltarysyna prashkasyn jegip dayyndap qoyghan eken. Sheshemning qúshaghynan óksy shyqqan Dәmesh meni bauyryna katty basyp, enirep jiberdi de, arbagha úmtyldy. Kóz jasymdy yrshytyp qalyp, qoltyghynan men de kóteristim. Óz sheshesi men kishi bauyry - Bәiken de arbagha shyqty. Olar Ádilbek pen Dәmeshti shekaragha jaqyndatyp salyp, Shәueshekke kúdasynyng ýiine bara túrmaq.

Toya maylanghan arba syqyrsyz syrghy jóneldi de, týn karanghylyghyna lezde sinip, ghayyp boldy. "Shytyrmangha kirgen týlkidey qandykózding túyaghynan Dәmesh qútyldy^,, dep eseptedim men. "Endi shekaradan aman ótip, jayynnan Ádilbek qútylsa..."

Mening kózime endi túnghiyq múhitta jyrtqysh jayyndardan qashqan qos shabaq elestedi. Myna sheksiz qaranghy týn ol shynyrau múhittyng dәl ózi ispetti. Biz - sonyng eng týbine, esepsiz qatty qysymgha týsken úsaq jәndikter siyaqtymyz. Tisi yrsighan qalyng mýiiz sauytty zor jyrtqyshtar bizge tús-tústan auyzdaryn aranday ashyp túrghanday. Sol auyzdar bizdi talshyq etuge әdeyilep aitpasa da, ózimiz-aq tap bola salatyn siyaqtymyz. Manaydyng bәri auyz bolghan son, birine týspey, qayda baryp qútylarsyn!..

- Qabyken, jýr, qaytayyq! - dedi sheshem, Dәmeshterding artyna qarap túryp qalghan maghan.

- Jýr, tez jýr! - dep әkem artyma týsti. Sóitip, biz de qashyp, ýy jaqqa jónelip berdik.

- Endi qútyratyndardan qútylayyq! - dep Núrasyl men Qúryshbekter de tartyp otyrdy.

Qúrmetti "tergeushim", bizding qoryqpaghan kisimiz, qashpaghan kýnimiz bar ma. Sóitip, yn-jynsyz úrlap jasaghan toyymyzdy jyrsyz jylap ótkizdik te, bet-betimizge qashtyq. Ýige qashyp kele jatsam da, qanisherlerdi barmaqpen basyp sanap kele jattym. Búl tarauda qanisherlerdi qarshadayymnan sanap ýirengendigim әshkerelendi. Býgindi qoyyp, keshegi kýnderde qylmysty sanamay, qanisherlerdi sanay da alqymnan ala týsetin asqan sodyr qylmys qoy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Sou-Sin torg - Sovet - Chinsyan sauda birlestigi.

 

[2] Tupy -Qytaysha. Qaraqshy degendi bildiredi.