Býgin - әigili aqyn, marqúm Túmanbay Moldaghaliyevting tughan kýni. Dәl osy kýni túma jyrdyng tuyn qolynan týsirmey ústaghan ghajap shayyr dýniyege ingәlәp kelip jatypty. Túmaghamyzdy júrt «lirik aqyn», «mahabbat jyrshysy» desedi. Alayda, aqynnyng sezimtal jýregi últ mәselesinde, alystaghy bauyrlardy ansap, uayymdaghan sәtterde, qazaqtyng úly tútastyghyn qamygha oilaghanda ýnsiz qala almapty. Tómendegi óleng joldarynan sony bek angharasyzdar.

«Abay-aqparat»

Amerikandyq qazaqtyng jyrlary

(Birinshi jyr)

 

Qazaqstandaghy saghynamyn men bir jerdi,

Sol jerde ótken júldyzdy, jyly týnderdi.

Qúla tay minip, qúldyray shapqan balalyq,

Baqytty kezin, jaqútty kezin kim kórdi.

 

Qazaqstandaghy saghynamyn men bir ýidi,

Eske alsam ony jýregim jaylap jylidy.

Sol ýide maghan anashym bayqús til qatyp,

Daladan kelsem, qúshaghyn jayyp jymidy.

 

Sol ýide maghan әkem de kelip qasyma,

Aldaghy kýnge aqylyn aitqan asygha.

Sol ýiden kettim qandy soghysqa attanyp,

Qoshtasyp ýnsiz sýiikti qaryndasyma.

 

Men kete bardym, jolyma qarap ol qaldy,

Úzatqan ýiden úmytam qaytip joldy әlgi.

Úmytam qaytip anam men qamqor әkemdi,

Býgin - әigili aqyn, marqúm Túmanbay Moldaghaliyevting tughan kýni. Dәl osy kýni túma jyrdyng tuyn qolynan týsirmey ústaghan ghajap shayyr dýniyege ingәlәp kelip jatypty. Túmaghamyzdy júrt «lirik aqyn», «mahabbat jyrshysy» desedi. Alayda, aqynnyng sezimtal jýregi últ mәselesinde, alystaghy bauyrlardy ansap, uayymdaghan sәtterde, qazaqtyng úly tútastyghyn qamygha oilaghanda ýnsiz qala almapty. Tómendegi óleng joldarynan sony bek angharasyzdar.

«Abay-aqparat»

Amerikandyq qazaqtyng jyrlary

(Birinshi jyr)

 

Qazaqstandaghy saghynamyn men bir jerdi,

Sol jerde ótken júldyzdy, jyly týnderdi.

Qúla tay minip, qúldyray shapqan balalyq,

Baqytty kezin, jaqútty kezin kim kórdi.

 

Qazaqstandaghy saghynamyn men bir ýidi,

Eske alsam ony jýregim jaylap jylidy.

Sol ýide maghan anashym bayqús til qatyp,

Daladan kelsem, qúshaghyn jayyp jymidy.

 

Sol ýide maghan әkem de kelip qasyma,

Aldaghy kýnge aqylyn aitqan asygha.

Sol ýiden kettim qandy soghysqa attanyp,

Qoshtasyp ýnsiz sýiikti qaryndasyma.

 

Men kete bardym, jolyma qarap ol qaldy,

Úzatqan ýiden úmytam qaytip joldy әlgi.

Úmytam qaytip anam men qamqor әkemdi,

Úmytam qaytip batagóy asqaq shaldardy.

 

Qazaqstandaghy saghynamyn úzaq bir baqty,

Jar sózin estip,

janyma mening qymbatty

shapaghat maghan sol jerde jaudy kógimnen,

mahabbat alghash úyalyp maghan til qatty.

 

Qazaqstandaghy saghynamyn men bir sudy,

Bilmeushi em onda renju menen úrsudy.

Ómirim algha jyljyghan sayyn aqyryn,

Sol sudy oilap, ishimnen ýnsiz kýrsindim.

 

Qazaqstandaghy ketpeydi esten bir túman,

Ketpeydi jәne kóndirgen bir qyz yrqyna.

Qaytadan keri qaytam dep oilamaymyn men,

Bir jetsem aman, ózimning tughan júrtyma.

 

Ekinshi jyr

Jol týsip dýniyeni araladym,

Ýirendim jýrginshining bar amalyn.

Tek qana tughan jerge bara almadym,

Saghyndym anashymnyng oramalyn.

 

Saghynyp anashyma jete almadym,

Qayteyin, nar tәuekel ete almadym.

Aldymda ajal degen ýkim túrdy,

Aynalyp sol ýkimnen óte almadym.

 

Dýniyeden arman bar ma kýlip ótsen,

Tughan jer, kóp shaqyrghan qúdiret sen.

Kep jýrdim Týrkistannyng manayyna,

Dep jýrdim anashyma tiri jetsem.

 

Shay ishtim Rimnen de, Tokiodan,

Dәm tattym neler shynnan, ne qiyadan.

Ekinshi anam boldy Alimaniya,

Baq izdep úzaq jýrdim baqy odan.

 

Sonan song Shtat keldim, nan izdedim,

Onda men jortqan bóri tәrizdi edim.

«Jan ana, jamanyndy keshire gór,

moynyma appaq sýting qaryz» - dedim.

 

Sonymen jete almadym men elime,

Ózimning ózim jandym ólenime.

Ol maghan ajaldan da qoryqpastan,

Sendim men izdep, tauyp kelerine.

 

Jyl kýttim kezdesudi, ay kýttim men,

Qalmaydy baqyt kimnen, baylyq kimnen.

Satqynnyng anasy dep halyq onyn,

Betine týkirer dep qaymyqtym men.

 

Jetpese maqsatyna tynyghar kim,

Moyynday bere me osy minin әr kim.

Sondyqtan tirligimnen habar bermey,

Múhittyng ar jaghynda jýrip aldym.

 

Anamdy kýndiz kórdim, týnde kórdim,

Balalyq bar kýndermen birge kórdim.

 

Tonsam da qazaq atyn joghaltqam joq,

Bolsam da azamaty irgeli eldin.

 

Anamdy tanda kórdim, keshte kórdim,

Kórdim men aq ýiinen kóshpeli eldin.

Ózine bara almaghan baqytsyzbyn,

Anashym, keshir meni, kesh, bógeldim.

 

Qolyma jantalasta ne ilindi,

Áyteuir kenge saldym peyilimdi.

Kesh ana, keshir ana, jamanyndy,

Ertip kep kórsetermin kelinindi.

 

Qoydy ghoy jaqyndatpay bir bәleket,

Jetsem dep jasamadym ne hareket.

Nemere qyzdaryng men úldaryndy,

Aldyna quantpadym ertip әkep.

 

Kesh, ana, astan-kesteng dýniyede,

Jetpedim men ózine - shyn iyeme.

Anamnyng janyn núrly ete gór dep,

Baghyshtap dúgha oqimyn әuliyege.

 

Batqan song tirshilikte bir kinәgha,

Aryla almaydy eken shirkin adam.

Batyrdyng anasy dep seni halyq.

Qolpashtap jýrgen shyghar,mýmkin o da.

 

Ýirendim ne týrine tәrtipterdin,

Aldymnan bir shyqpady bar kýtkenim.

Men batyr bola almadym, keshir, ana,

Odan da tirligimdi artyq kórdim.

 

Ólmedim, qol kóterip tiri qaldym,

Ókinish etkendeymin múny da әr kýn.

Osy kýn et ýirendi barlyghyna,

Dosymyn kókireginde múny bardyn.

 

Sen endi jolgha qarap alandama,

Jaqsylyq silamady jaman bala.

Aldynda sening ghana kinәlimin,

Qaryzdar bop baramyn saghan ghana.

 

Oylaman meni halqym qarsy alar dep,

Kelgende qaryndasym әn salar dep.

Ólmedim, kinәm mening osy, apa,

Ólmedim seni tiri kórsem-au dep.

 

Nesine taptyn, anam, tappas úldy,

El tynysh, lapyldaghan órt basyldy.

Áli de tiri jýrmin, anam, anam,

IYsem dep ayaghyna aq basymdy.

12.12.1990

Ýshinshi jyr

Jasqa jas qosqanym ba bar qylghanym,

Sýiindim, sanghyrladym, danghyrladym.

Shashtym men ondy-soldy ayamastan,

Qazaqtyng qasiyetti alghyr qanyn.

 

Ishkenim, júrttan erek kóp jegenim,

Ónetim kezderimde ónbegenim.

Múnymdy oyatady úiyqtap jatqan,

Jynymdy keltiredi keyde menin.

 

Janatyn kezderimde janbaghanym,

Tәttini ishken sayyn qanbaghanym.

Sodan da bir ókinbey jýretinim,

Rettep alatynday alda bәrin.

 

Jýrdim men aspanym dep jat aspanyn,

Oylasam kimdermenen otaspadym.

Uaqytty qyzyq quyp ótkizgende,

Baqytty bolam dedim - shatasqanym.

 

Sandaldym, sanam bayqús úqty neni,

Kelmeydi, baqyt úzaq kýttiredi.

Jylatyp jan-jaghyndy kýlu ýshin,

Keudende soghu kerek it jýregi.

 

Ottary tirshilikting ýiimde óship,

Baghy da ketkendey-au biyl kóship.

Poezdan orta jolda týsip qalghan,

Otyrmyn jolaushynyng kýiin keship.

 

Tórtinshi jyr

 

Saghynyshtyng týrmesine qamaldym,

Sol týrmede jan berisip, jan aldym.

Tenizdegi bir janqaday mәngige,

Tughan elding nazarynan joghaldym.

 

Óship ketken bizding ýiding shamy da,

Kóship ketken kempiri de, shaly da.

Tosyp kópten jýretúghyn anashym,

Jolgha qarap túrma býgin taghy da.

 

Nesine, apa, jamanyndy kýtesin,

Ol bolmaydy endi saghan qút esim.

Úrshyghyndy iyire ber kýn boyy,

Qoy jýnin de әdemilep týtesin.

 

Maghan arnap kórpe jasap ne soryn,

Bolym-au men jazylmaytyn keselin.

Boldym-au men bitpeytúghyn saghynysh,

Shatastyrdyng jyldardyng da esebin.

 

Maghan arnap toqymqaqty jasama,

Aldanbaydy, aldan kýtken qosaba.

Saghynyshtyng týrmesinen shygha almay,

Shalghayda ótken jalghyzyndy kesh, ana.

 

Besinshi jyr

 

Mening miner kezim edi-au at tandap,

Ayamastan qoydy-au ómir qaqpandap.

Úghar kezde bir qara kóz ózimdi,

Shyghar kezde aldymyzdan baqtan baq,

 

Bastaldy bir soghys degen súrapyl,

Súramady eshbir jannan búl aqyl.

Qansyrap men jatyr em ghoy okopta,

Sonyng sony qalay boldy... túra túr.

 

At baqqyzdy nemis maghan, at baqtym,

Ensem týsip, óluge de shaq qappyn.

Aytatúghyn eshkim bolmay múnymdy,

Qaytatúghyn joldyng jónin tappappyn.

 

Satqyn degen basyp taghdyr tanbasyn,

Búlt shaldy ghoy men mekender tau basyn.

Kókem jaudy tas-talqan qyp oraldy,

Degen sózdi aita almadyn, qaryndasym.

 

Qaryndasym, qara kózim, tuysqanym,

Biyiginde qanat qaghyp úshpadym.

Sening baqyt toyyna kep, qúshaqtap,

Qoldaryndy qayta-qayta qyspadym.

 

Án salmadym bir tebirenip sol toyda,

Adasqan búl aghandy oilap qartay ma.

Men adastym, bizding shaghyn auylgha,

Adastyrmay aparatyn jol qayda?

 

Qayda sol jol, ketti me ýstin shóp basyp,

Kezdespedik, jarty ghasyr ketti asyp.

Jas-kәrimen sayran salyp kóktemde,

Dostarymmen jýrmedim-au qúshaqtasyp.

 

Ómir qayda maghanaly, mazmúndy,

Men qasynda ótkizbedim az kýndi.

Agham tiri dep oilaysyng sendaghy,

Balam tiri dep anashym kóz júmdy.

 

Men tirimin, tiri jýrgen ólikpin,

Jelge minip nemenege jeliktim.

Jerden, elden aulaq ketip, adasyp,

Jer ortasy jetpiske de kelippin.

 

Alasúryp japa shekken janym-ay,

Meni kýtken kәni kóktem, kәni may?

Izdep seni baram qalqam juyrda,

Jan kókendi qalyp jýr me tanymay.

 

Elge bastap meni býgin myrza kýn,

Algha tartty tirshilikting bir zanyn.

Bauyryma seni, qalqam, bir qysyp,

Odan keyin kóz júmsam da yrzamyn.

 

Biyiginde qanat jayyp úshpadym,

Meyli, mening taghy alystay týs, baghym.

Qaryndasym, seni qyssam bauyryma,

Qayyrymdy qalqymdy da qysqanym.

 

Aytpayynshy azabymdy joldaghy,

Otym ishte, ókinish te mol bәri.

Men barghanda kókeshim dep aldymnan,

Ózing shyqsan, ózing shyqsang bolghany.

15-16 jeltoqsan, 1990 jyl

***

Jigitter, Qazaqstangha qaytpaysyndar ma,

Babalar ruhyna bir jyly sóz aitpaysyndar ma?

Senetin bolyp baru ýshin de aldaghy keler jat ghasyrlargha,

Qaramaymyz ba toptasyp algha.

 

Senderdi kýtip tughan jer jatyr, bilding be, batyr,

Kele beruge bolady Qazaqstangha búl kýnde batyl.

 

Babalar jortqan jotagha shyghyp demalyp biraz otyrmaysyng ba,

Dalany ansap jýrmiz deysinder, jýrmiz deysinder, apyrmay, shyn ba?

«Kelem deushige qúshaq ta ashyq, qabaqta ashyq» - deydi qazaghyn,

Qazaghyng aitqan osy bir sózge qúlaq qoyasyng ba, maqúldaysyng ba?!

 

Baq izdep, bauyrym, barmadyng qayda, armanyng qayda ardaq tútynghan,

Qinamaydy endi aldan shyghyp ta, jamanshylyqtar zarlap qútylghan.

 

Qinamaydy endi qaydan kelding dep, kózderin eshkim alartpaydy da,

Babalargha arnap oqysang meyli, oqy ber, bauyrym, tang atpay dúgha.

Bosagha kýtedi ylghy alysta jýrgen óz perzentterin,

Tasada túryp senderge eshkim endi myltyq kezenip, oq atpaydy da.

 

Baq izdep әure bolmandar sender, baq degen baba mekeni ekenin,

Bilmegenderge, «bilmeysinder» - dep, qattyraq aityp tóte ketemin...

Tilimdi saqtap, dinimdi saqtap, dilimdi saqtap jýrgen qazaqty,

Bauyrym demey, qauymym demey, qalaysha bólip, bóten etemin.

 

Qazaqstangha qaytpaysyndar ma, qaysar úldary, Asan qayghynyn,

Aldynnan shyghyp kýtem senderdi, kýtem senderdi qashan, qay kýni.

«Qazaqpyn!»- degen qasiyetti ýnge, qasiretti ýnge kimde-kim bolsyn,

Arystan ýmit, alysta jýrip ýnime mening qosa almaydy ýnin!

 

Qazaqstangha qaytpaysyndar ma, aitpaysyndar ma kórgenderindi,

Quantpaysyng ba, únatpaysyng ba ózing keler dep qúshaghyn jayyp kelgen elindi.

Sender kelsender, úlan asyr toy bolar  baghymyz asyp, dәriyamyz tasyp,

Sol toyda shabar jaratyp jýrmin qysy-jazy baptap kók dónenimdi!!!

(«Amerikamen betpe-bet» siklinen alyndy)

Alystan kelgen bauyrlaryma

Almatyda ótetin

Dýniyejýzi qazaqtarynyn

qúryltayshylaryna

Mening jerim myna jer - sening jerin,

Jarasyp túr sol jerge kelulerin.

Osy alqapta sening de malyng jatyr,

Jayqalyp túr shabylmay eginderin.

 

Mening kólim myna kól - sening kólin,

Sening arqang kónilge semirgenim.

Joghalmasyn, aghayyn, joghalmasyn,

Jetem degen sol kólge senimderin.

 

Mening tauym myna tau - sening tauyn,

Aqbas shynyn alty ay jaz jughan jauyn.

Jalghyz ret kórseng de tirliginde,

Múmkin emes sol taudy saghynbauyn.

 

Tuy da bir ishetin suy bardyn,

Áureledi búl jerden quyp әr kim.

Myna orman meniki, sen de sonyn,

Aghashynan ýiine uyq alghyn.

 

Kórding bәrin, kóp týsti jan da azapqa,

Týsken kezi kóp jәne ar mazaqqa.

Toghaydaghy tolghaghysh qústar da ortaq,

Dýniyeni jaylaghan bar qazaqqa.

 

Mynau ózen meniki, el kýnige

Sýiinedi úrpaqtyng erligine.

Qimay ketken sol sudy atalaryn,

Betin juyp songhy ret móldirine.

 

Mynau teniz meniki - seniki ol da,

El yrysy dәl býgin bekem qolda.

Ár bútasy, aghashy tughan jerdin,

Ystyq tarta beredi eken jolda.

 

Jelbiredi kógimde mine tuyn,

Túlparym da dayyn túr minetúghyn.

Mynau ýlken mәngilik qalalarda,

Ýilering túr kóship kep kiretúghyn.

 

Kelshi, bauyrym, keshikpey kir qatargha,

Menireuge menireu til qatar ma.

Myna tauda sening de jylqylaryn,

Jatu kerek shúrqyrap kýn batarda.

 

Jazym da erek, biylghy kýzim bólek,

Almam da erek mol biyl, jýzim de erek.

Myna kólde sening de balalaryn,

Asyr salyp tal týste jýzu kerek.

 

Kel, bauyrym, nesine jýrsing jyraq,

Ishing de únap túr maghan, syrtyng da únap.

Senderding de bir salghan әnderine,

Bar taulary qazaqtyng týrsin qúlaq.

 

Jendik bizder tirshilik kýresinde,

Áni esinde elinnin, jyry esinde.

Qay qiyrgha úshsang da qazaq bolsan,

Abayyndy eske almay jýresing be?!

 

Jastau bolsang jayqalyp, jalyndap al,

Baqyt ózi kep sonda qolyndy alar.

Qazaq bolyp tughanyng ras bolsa,

Saryarqagha saghynysh qanynda bar.

 

Tughan elsiz eshqashan kógermeysin,

Kim qashanghy búghaugha kóner deysin.

Qazaq bolyp tughanyng ras bolsa,

Almatygha bir kelmey jәne ólmeysin.

 

Mýlgiysing be jyrymmen úshyqtasam,

Quatym dep Syr suyn ishipti Asan.

Qazaq bolyp tudym dep aita kórme,

Alataudyng basyna bir shyqpasan.

 

Oyanady kónilden qaydaghy arman,

Baqyt jeli eskendey jaylap aldan.

Preziydentim bar mening eli týgel,

Aq kiyizge kóterip, saylap alghan.

 

Tuym biyik býginde, nuym da әsem,

Estiler shaq ketti ótip ýnim bәsen.

Qazaqpyn dep aipa sen, jan bauyrym,

Almatynyny tirlikte bir kórmesen.

 

Qauqyldasyp qaldyq-au, esendesip,

Tannan taghy terbetti sheshem besik...

Qarsy alugha dayyn túr bauyrlaryn,

Óz jerine bәring de kelseng kóship...

1992 jyl

QÚRYLTAYGhA KELGEN BAUYRLARGhA

Jolynnyng bәri bastap keldi Abaygha,

Quanyp kýnmen oina, jelmen oina.

Basyna bir auyr is týse qalsa,

Qamqorshy preziydentim bar dep oila.

 

Anqidy júpar iysi baqtan gýldin,

Osynday jerim bar dep maqtan, qúrbym.

Sәlem ber Almatygha aldymenen,

Sonan song aulyna bar qart Jambyldyn.

 

Búl qazaq qysy-jazy at baptaydy,

Beredi ozghan atqa maqtap bәigi.

Barlyq jol ózing jýrer, ózing kórer,

Ayauly Astanagha kep toqtaydy.

 

Soqqan joq bostandyqtyng beker jeli,

Qazaqtyng osy kýni aty órledi.

Astanam súlu Esil jaghasynda,

Tórt-bes jyl boldy ensesin kótergeli.

 

Kýshin de, aqylyn da ayamaydy,

Erlerding enbegin de baghalaydy.

Qalanghan әr kirpishin jas qalanyn,

Preziydent baqytynday ayalaydy.

 

Qiyagha әkeledi bastap anyz,

Qanatyn erkin jaydy jas qalamyz.

Men kórgen ay astynda súlu qala,

Osynau bizding jana Astanamyz.

 

Ketpeydi jaqsylyqtyng kýni qashyp,

Meymangha núry joldas, gýli ghashyq.

Asyqpay bir kórip qayt Almatyny,

Ayandap Alataudyng shynyna shyq.

 

Boyyndy ayalaydy terbep әnim,

Jeli kep aimalaydy keng dalanyn.

Bir kórseng Almatyny,

ekinshi ret,

Kóruge qúmartaryng elge mәlim.

 

Ár sәtin, әr saghatyng ózine artyq,

Túrady sýiispendik sezimi artyp.

 

Úshaqtan qarsy alady qyzdar seni,

Ánimen, biyimenen kózdi tartyp.

 

Qazaqtyng әr aghashy әn salady,

Jýzindi aimalaydy tang samaly.

Úshaqtan qarsy alady Qara Ertisim,

Súlu Syr, Aqjayyghym qarsy alady.

 

Jaynaydy, qúbylady dýnie shirkin,

Jel aidap jóneledi qonyr búltyn.

Qalarsyng preziydentting qolyn alyp,

Basynda baghyng bolsa, ol da mýmkin.

 

Qyzyqtar úmytylmas joldan kórgen,

Túlparyng su ishedi arman kólden.

Ánmenen ayalaymyz tuysqan dep,

Qúrmetti ayamaymyz qoldan kelgen.

 

Jolyqqan janday bolyp әpkesine,

Kónilding shyghady úshyp kók tósine.

Kórgendi, estigendi tút jadyna,

Qúryltay qúrmetin de saqta esine.

 

Elimning at ýrikken ataghynan,

Óz belin tәUekelge ata bughan.

Bauyrym, Qazaqstan saghan da Otan,

Asyl úl alystamas Otanynan!

 

Bilesin, dәl osynau kezende әsem,

Aqpaydy búrynghyday ózen bәsen.

Kóship kel Otanyna,

óz anannyn,

Qúshaghyn taghy da bir sezem desen.

 

Ketpese meyirimning kózi shyghyp,

Boy alyp ósedi әli sezim shybyq.

Kóship kel Otanyna,

ata kónil,

Aldynnan qarsy alady ózi shyghyp.

2005 j.

"Abay-aqparat"