QAZAQ BAYGhÚS LENIN MEN KALININGE MÚNG ShAGhYP TÚRGhANDAY KÓ­RI­NEDI...

- "Órkeniyetti 50 elding qataryna qosylamyz" dedik. Talap dúrys. Biraq, ozyq elding qataryna qosylu ýshin tek baylyqty arttyru, baylardy kóbeytu azdyq etedi. Osymen birge demokratiyashyl ýrdisterdi, halyqshyl jón-joralghylardy da damytuymyz kerek. Kisiligimiz әrbir isimizden kórinip túruy kerek.

Al bizde qalay? Halyq jinal­ghan, halyq toptasqan jerden biylikting ólerdey qorqatyny nesi? Meninshe, biylik basyndaghylar "Kóp­ting aty kóp. Bireu bolmasa da bireu qoymamyzdy, qúpiyamyzdy, qoyamyzdy ashyp qoyady" dep oilap, halyqty taratqansha asyghady-au deymin.

- Halyq erikkennen jinalmaydy ghoy.

- Oghan sóz bar ma?! Jana­ózenning múnayshylardy jeti ay boyy ereuildedi. Erikkennen emes, әriyne. Ashynghannan, qorlanghannan, júmyssyzdyqtan, әdiletsizdikten. Olardyng mún-zaryn tyndaudyng ornyna ol beysharalardy qyrdy da saldy. Qazaqqa qazaq oq atty. Osylay qyra bersek, ne bolady? Bir qazaqty ekeu ete almay jýr­gende...

Beybit kýnde óz halqyna oq atu...Búl - ýlken úyat, ýlken masqara boldy. Bir qazaq atylsa, biz sonyng qúnyn daulauymyz kerek. Birde-bir qazaqtyng taghdyryn súrausyz, joqtausyz jibermeuimiz kerek! Al endi Janaózendegi qyrghynda qansha qazaq qaza tapty? Bireu 17 adam deydi, endi bireuler 70 deydi, 100-ding ýstine shygharyp jibergender de bar...

QAZAQ BAYGhÚS LENIN MEN KALININGE MÚNG ShAGhYP TÚRGhANDAY KÓ­RI­NEDI...

- "Órkeniyetti 50 elding qataryna qosylamyz" dedik. Talap dúrys. Biraq, ozyq elding qataryna qosylu ýshin tek baylyqty arttyru, baylardy kóbeytu azdyq etedi. Osymen birge demokratiyashyl ýrdisterdi, halyqshyl jón-joralghylardy da damytuymyz kerek. Kisiligimiz әrbir isimizden kórinip túruy kerek.

Al bizde qalay? Halyq jinal­ghan, halyq toptasqan jerden biylikting ólerdey qorqatyny nesi? Meninshe, biylik basyndaghylar "Kóp­ting aty kóp. Bireu bolmasa da bireu qoymamyzdy, qúpiyamyzdy, qoyamyzdy ashyp qoyady" dep oilap, halyqty taratqansha asyghady-au deymin.

- Halyq erikkennen jinalmaydy ghoy.

- Oghan sóz bar ma?! Jana­ózenning múnayshylardy jeti ay boyy ereuildedi. Erikkennen emes, әriyne. Ashynghannan, qorlanghannan, júmyssyzdyqtan, әdiletsizdikten. Olardyng mún-zaryn tyndaudyng ornyna ol beysharalardy qyrdy da saldy. Qazaqqa qazaq oq atty. Osylay qyra bersek, ne bolady? Bir qazaqty ekeu ete almay jýr­gende...

Beybit kýnde óz halqyna oq atu...Búl - ýlken úyat, ýlken masqara boldy. Bir qazaq atylsa, biz sonyng qúnyn daulauymyz kerek. Birde-bir qazaqtyng taghdyryn súrausyz, joqtausyz jibermeuimiz kerek! Al endi Janaózendegi qyrghynda qansha qazaq qaza tapty? Bireu 17 adam deydi, endi bireuler 70 deydi, 100-ding ýstine shygharyp jibergender de bar...

Jaraydy, halyq sheruge shyqty delik. Au, múnyng ne teristigi bar? Bizding Ata zanymyzda, Konstitusiyamyzda sheruge, mitingige shyghugha qúqyly ekenimiz taygha tanba basqanday etip jazylghan ghoy. Halyqqa "nege ereuilge shyghasyn?", "nege mitingige shyghasyn?" deu - qiyanat.

Kerisinshe, biylikting ókili halyq jinalghan mitingige qatysyp, olardyng talap-tilekterin dúrystap tyndap, dúrystap den qongha tiyis. Halyq mitingide kókirekterindegi sherdi, zapyrandy tógedi. "Zapyrandy tógedi" degenimizden órbiydi, Almatydaghy 3-yqshamaudanynda bir shaghyn alanqay bar.

- "Saryarqa" kinoteatrynyng artyndaghy alanqaydy aityp túrsyz ba?

- IYә, sony aityp túrmyn. Mine, halyqtyng mitingisi osynda ótedi. Óitkeni, ózge jerge, Almatydaghy ýlken alandargha mitingi ótkizuge biylik rúqsat bermeydi.

Osy "Saryarqa" kinoteatrynyng artyndaghy alanqayda ótken mitingige talay ret qatystym. Ózi qysylshan, ayaday ghana tar jer. Almatynyng ortalyghynan alyp tastalynghan Leninnin, Kalininning eskertkishteri de qazir osy alanqayda túr. Mitingige jinalghan halyq últtyq tilding ahualyn aityp, últtyq mýddening úmytylyp bara jatqanyn sóz etedi. Sol kezde maghan qazaq bayghús ózining múnyn Lenin men Kalininge shaghyp jatqanday kórinedi. Óte bir jaman әserde qalamyn. Lenin men Kalininning eskertkishi túr qasqa­yyp. Al qazaqtar últtyq mýddening jayyn aityp jatyr. Mine, bizding jetken jerimiz! Qazaqtyng últtyq mýd­deleri nege zәulim saraylarda, әdemi alandarda, keng kabiynetterde aitylmaydy? Últtyq mýdde nege osynday tar, qysylshan, eleusiz jerde aitylady? Osynyng ózinen-aq bizding biylikting últtyq mýddege degen kózqarasy ai­qyn angharylady.

SAN BAR, SAPA JOQ

- "Jazushylar úsaqtalyp ketti. Maydalanyp, kýikilenip ketti" degen pikirler jii aitylyp jýr...

- Qalay úsaqtalmaydy?! Qalay maydalanbaydy?! Eger...

Endi osy mәseleni ret-retimen bayan­dayyn. Mine, Jazushylar odaghynyng kezekti sezin ótkizetin mezgil de kelip qaldy. Estuimshe, mamyr aiynda ótetin sekildi. Biraq, múny sozbaqtatyp, siyrqúiymshaqtatyp әri qaray sozyp jiberui de әbden mýmkin...

Al endi biz osy qalamgerlerding sezine qalay, qanday tabystarmen, qanday jetistiktermen keldik? San bar-au, biraq sapa joq.

- Múny qalay týsindik?

- Kenes zamanynda da Qazaqstanda 700-ge juyq jazushy bolatyn. Qazir de jazushynyng sany osy 700-ding ar jaq, ber jaghynda. Biraq, "biz jazushylardyng sanyn kemitken joqpyz" dep maqtanugha bolmaydy. Óitkeni әde­biyet­ti jeke talanttar, dara talanttar jasaydy. Mәselen, Qadyr, Júmeken, Túmanbay poeziyamyzdy qalay ósirdi, qalay kóterdi?!

Qazirgi 700 jazushymyzdyng qaq jartysynan astamy, tipti ýshten ekisi desem de bolady, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine Núrlan Orazalinning túsynda ótti. Qúday-au, múnyng ishinde kim joq deysin: jurnalist te jýr, estelik jazudan asa almaytyn zeynetker de jýr, óitip-býitip bir-eki kitap shygharghan әuesqoy aqyn da jýr, әuesqoy satiriyk, әuesqoy synshy, әuesqoy dramaturg, әuesqoy ssenarist... Jәne búlardyng 20-30-dan toptalyp ótetinin qaytersin. Osydan keyin Qazaqstan Jazushylar odaghynda qanday bedel, qanday salmaq bolady?!

"Bedel", "salmaq" degenimizden shyghady, Kenes zamany kezinde Jazushylar odaghy últtyq partiyanyn, tirkel­megen últtyq partiyanyng rólin atqardy. Qazaqstan Jazushylar odaghyn Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ánuar Álimjanov, Oljas Sýleymenov basqaryp túrghan kezde SK-nyng ózi jazushylargha qarap jaltaqtap otyratyn. SK degenimiz kim? Ortalyq Komiytet! Biylik! Sol biyliginning ózi jazushylar úiymymen sanasyp otyratyn. Kolbin Qazaqstandy qansha jyl basqardy? Eki jarym jyl. Osy eki jarym jyl ishinde Kolbiyniniz jazushylarmen eki ret kezdesti. Búl sanasqany emey nemene?!

- Ras aitasyz, biylikting aty - biylik. Biylik - qay kezde de, qay zamanda da biylik. Qay kezende de, qay zamanda da biylik onayshylyqpen iylige, iymene qoymaydy. Sol kezende jazushylar biylikti qalay iyliktirdi? Qaytip iymendirdi? Osynyng sebep-syryn aityp bere alasyz ba?

- Múnyng bәri basshygha baylanysty. Jazushylar odaghyn kimning basqaryp otyruyna baylanysty.

Jogharyda shet-jaghasyn aityp ta kettim ghoy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng min­deti - talanttardy ashu, talanttardy tabu, talanttardy shoghyrlandyru, talanttargha qamqorlyq jasau eke­nin. Sol siyaqty, Qazaqstan Ja­zushylar odaghynyng basshysy da ainalasyna auzy dualy, sózi ótimdi, be­deldi, talantty jazushylardy toptastyruy kerek. Qaraqan basynyng qamynan asa almaytyn, kýnkórgish, tilal­ghysh, kónimpaz, jerge qarap sói­leytin­derdi emes, semserding jýzin­dey ótkir, alghyr, elding qamyn, qa­zaqtyng mýddesin oilaytyn jazushylardy toptastyruy kerek. Múnday jazushylar bar ma? Bar! Biraq olar әr jerde, әr salada, әr qiyrda jýr. Osynday ónkey talant­ty, ótkir jazushylar toptassa, biylikti iyliktirmey qoymaydy.

JAGhYNU - JAZUShYNYNG ISI EMES

Endi, qaraghym, men saghan bir mysal aitayyn. Reseyding qazirgi preziy­denti V.Putin preziy­denttik saylaugha týser aldynda ózining saylaualdy shtabyn qúrdy. Sóitti de, shtabqa Govoruhindi basshy etip saylady. Govoruhin kim? Óner adamy. Ataqty kinorejisser. Eptilik, pysyqtyq jóninen Govoruhindi on orap alatyn sheneunik­ter bar. Biraq sonyng birine de toqtamay, Putin Govoruhindi qalady. Nege? Halyqtyng betin beri qaratu ýshin. Óitkeni, halyq Govoru­hindi erekshe jaqsy kóredi, syilaydy, qúrmetteydi. Múny ne ýshin aityp otyrmyn? Biylik eshuaqytta óner adamdarymen eseptespey, sanaspay túra almaydy. Ónerding atasy, ónerding kókesi - jazushylyq. Demek, biylikting jazushylardy sanattan shygharyp tastauy mýmkin emes. Núrlannyng bir jaman jeri, biylikti jaghynumen, jaghynu arqyly iyliktirgisi keledi. Jaghynu - jazushynyng isi emes. Biylikti jaghynumen jene de almaysyn, iyliktire de almaysyn. Halyqqa bedeling jýrse, halyqtyng aldynda bedeldi bolsan, biylik seni ózi-aq izdep keledi. Govoruhinning biylikke jaghynghanyn kórding be, ne bolmasa bir jerden oqydyng ba?

- Kórgen de, oqyghan da emespin!

- Ánekey, Govoruhindi biylikting ózi izdep tapty. Qazaqstan Jazushylar odaghy da biylikti bedelmen aluy kerek. Ol ýshin, jogharyda aitqanymday, ótkir de ótimdi, bedeldi jazushylardy shoqtay úiystyru kerek. Al bizding Núrlan, kerisinshe, talantty jazushylardy shashyratyp, pyshyratyp aldy. Onyng ese­sine, ainalasyna ózine dauys beretin­derdi jinap jatyr. Áytpese, Halyqaralyq "Alash" syilyghynyng birden 42 adamgha ýlestiriluin qay qisyngha jorugha bolady? "Halyqaralyq "Alash" syilyghy birden 42 jazushygha berildi" degenge әuelgide senbe­dim. Artynan "Qazaq әdebiyeti­nen" oqyp, osy 42 jazushynyng ishinde Halyqaralyq "Alash" syilyghyn alu bylay túrsyn, Jazushylar odaghyna mýshe bolugha sharty tolmaytyn jazghyshtardy kórip, kónilim mýlde qonyltaqsydy...

- Eger N.Orazalin Halyqaralyq "Alash" syilyghyn birden 42 adam­gha, óziniz aitqanday, ýles­tirip berip, ózine dauys bere­tin­­derdi jinap jatsa, Jazushylar odaghynyng basshylyghynan ketpeu­ding qamyn oilastyryp jatqan boldy ghoy?

- Áriyne, búl - jazushylardyng plenumy qarsanynda, sezi qarsanynda ózin jaqtaytyndardy kóbeytu­ding amaly. Men Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Halyqaralyq "Alash" syilyghy jónindegi komissiyasynyng mýshesi edim. Búryn shaqyryp túratyn, búl joly, nege ekeni belgisiz, shaqyrghan joq. Soghan qaraghanda, meni komissiyanyng mý­shesinen shygharyp ta tastaghan siyaqty...

Qarap otyrsam, Núrlan Orazaliyn­ning Qazaqstan Jazushylar odaghyn bas­qarghanyna 16 jyl bolypty. Búl az uaqyt emes. Jana tughan sәbiyding at jalyn tartyp minetin azamat jasyna jetetin uaqyty! Al endi odan әri basqara berem deu - onsyz da berekesi qashyp túrghan Jazushylar odaghyn odan әri sansyratu bolar edi. Qazaqstan Jazushylar odaghyn eshkim de 16 jyl basqarghan emes! Búghan deyin eng kóp basqarghan Ánuar Álimjanov bolsa, sonyng ózi 9 jyl basqardy. Jazushylar odaghyna jana basshy kerek. Búl - kópting tilegi, kópting qalauy. Janaru, janghyru - uaqyt, zaman talaby.

HALYQTYNG AQShASY NEGE HALYQTYNG JAZUShYSYNA BÚIYRMAYDY?

- Ataqty, belgili, talantty jazushylargha ýkimet tarapynan mem­lekettik stiypendiya beriledi. Siz osy stiypendiyany 13 jyl boyy alyp kelipsiz. Al songhy jyldary búl stiypendiya Sizge berilmeytin boldy. Nege?

- Kompozitory, әnshisi, kýishisi, әrtisi, jazushysy bar, jyl sayyn 80-90 óner adamyna memlekettik stiypendiya beriledi. Búlardyng ishinde jazushylardyng sany 30-gha juyqtap qalady. Mine, men osy stiypendiyany 13 jyl boyy alyp keldim. Osydan dәl 16 jyl búryn Qazaq ýkimeti arnayy qauly qabyldap, memlekettik stiypendiya taghayyndaghan bolatyn. Jәne janylyspasam, osy qaulyda "búl stiypendiya shygharmashylyqpen tanylghan, moyyndalghan talantty jazushylargha berile­di" dep atap ta kórsetilgen-di. Qauly shyqqan jyldan bastap búl stiypendiya­ny ýzbey 13 jyl boyy alyp keldim.        3 jyl boldy, nege ekeni belgisiz, stiypendiya berilmeydi. "Nege berilmeydi, ne ýshin berilmeydi?" degen súraqtyng týbine jete almay-aq qoydym. Búghan kinәli Qazaqstan Jazushylar odaghy ma, QR Preziydenti әkimshiligi me, joq әlde ýkimet pe, sony naqtylay almay-aq qoydym.

Jylyna bir beriletin búl qomaqty qarajat әjeptәuir kómek edi. Sol kómekten aiyryldyq. Songhy 4 jylda 2 kitap shyghardym. Qol qusyryp qarap jatqan joqpyz, enbektenip jatyrmyz. 1990 jyly QR Memlekettik syilyghyna ie boldym. 1998 jyly "Qazaqstannyng halyq jazushysy" degen biyik ataqqa qolym jetti. Qarap otyrsam, qazir kózi tiri 8 Halyq jazushysy qalyppyz. Álgi memlekettik stiypendiya osy segiz jazushynyng ekeuine berilmeydi eken: onyng biri - men, ekinshisi - Múhtar Magha­uiyn. Ala qoydy bóle qyryqqanday biz ekeumizdi nege bólektep tastaghan? Búl qanday sayasat? Kimning sayasaty?

Memlekettik stiypendiya degenimiz - preziydenttin, ne bolmasa ýkimet basshysynyng aqshasy emes, halyqtyng aqshasy. Al endi sol halyqtyng aqshasy nege halyqtyng jazushylaryna búiyrmaydy? Qaulygha qarasan, stiypendiya "shygharmashylyqpen tanylghan, moyyndalghan talantty jazushylargha" beri­luge tiyis. Alyp jatqandardyng ishinde әli eshkim tany qoymaghan shiykiókpeler de jýr...

Múhtar Maghauinge kómek kerek emes dep kim aitty? Ol da bir zeynet­aqygha qarap otyr. Qazir Chehiyada jatyp 4 tomdyq "Shynghys han jәne onyng zamany" atty tarihy bayanyn jazyp jatyr. Múnyng birinshi kitaby jaqynda "Júldyzda" jariyalandy. Tórt nómir­ge. Synshysyng ghoy, ózin-aq aitshy, qalay eken?

- Ghajap! Asa qúndy, iygilikti en­bek! Búl - Shynghys hannyng búryn-sondy eshkim jazbaghan tolyq әri shynayy tarihy. Múny ýlken-kishige birdey qajet әri paydaly "Qazaq tarihynyn" asa ýzdik oqulyghy deu­ge de bolady. Jalpy, múnyng syrtynda Múhtar Maghauin ózining osy enbegimen "Qazaq tarihy qalay jazyluy kerek?" degen airyqsha manyzdy, erekshe kýrde­li saualgha da jauap bere ketkendey. Bizdinshe, qazaq tarihy dәl osylay jazylugha, osylay baghalanugha, osylay bayyptalugha tiyis! "Shynghys han jәne onyng zamanynyn" kirispe bóliminde avtor "Sayypqyran Shyn­ghys hannyng aruaghy riza bolghay! Qadym zamanda jasaghan Alyp Babalarymyzdyng asqaraly danqy dabylday bersin!" deydi. Birinshi kitapty oqyp shyqqannan keyin biz de "Alyp jazushymyz Múhtar Maghauinning mereyi men mәrtebesi arta bersin!" dedik shyn niyeti­mizben.

- Mine, ýkimetten beriletin kómek te әldekimderge emes, halyq ýshin, últtyng mýddesi ýshin, úrpaghymyzdyng erteni ýshin ayanbay enbektenip jatqan Múhtar Maghauin sekildi jazushylargha beriluge tiyis emes pe?!

"ABYLAYDYNG ASYNDA ShAPPAGhANDA, ATANNYNG BASYNDA ShABASYNG BA?"

- "Abylaydyng asynda shappaghanda, atannyng basynda shabasyng ba?!" degen mәteldi estigen bolarsyn?

- Estidik qoy.

- Estisen, múnyng astarynda "Abylay hannyng asynan ýlken as bolmaq emes, endi ónerin­di, baryndy osynday  ýlken as, úly jiynda kórsetpegende qayda kórsetpeksin?!" de­­gen mәn-maghyna jatyr. Búdan neni angharugha bolady? Qazaqtyng Abylay handy erekshe qadirlegenin, onyng qayrat­kerligin óte joghary baghalaghanyn bayqaugha bolady.

Qosh delik. Mine, biz sol kýl­li qazaq qadirlegen úly túlghanyng 300 jyldyq mereytoyyn atausyz qaldyrdyq.

Jasyratyn týk te joq, qazirgi kýni "Naghyz tarih bizden bastalady!" degenge sayatyn bir bayansyz, sholaq, kelte týsinikti qalyptastyrghysy keletin­derdi de bayqap jýrmiz. Múnyng bәri bos әureshilik! Ótkenge múryn shýiire qarau - jetesizdikting belgisi. Mәde­niyetsizdiktin, Naryqsyzdyqtyng bel­gisi. Qazaq osylay, dәl osy kýiinde aspannan ayaghy salbyrap týse qalghan joq. Qazaq memleketining tarihy tym әride jatyr. Qazaq handarynyn birazy maydanda, úrys dalasynda ólgen. Múnday siyrek mysal, múnday siyrek derek kez kelgen halyqtyng tarihynan tabyla bermeydi.

Endi Abylay hangha toqtala keteyin. Men - Abylay han turaly, onyng ainalasy turaly, Abylay handy qorshaghan qazaqtyng mýiizi shanyraqtay batyrlary turaly kórkem shygharmalar jaz­ghan adammyn. Shygharma jazu ýshin olardyng tarihyn, is-әreketin, tirligin zerttey­sin. Sonda kózim jetken bir nәrse, Abylay hannyng qazaq halqyna sinirgen enbegi úshan-teniz.

Abylay han 1754 jyly qazaq jerin basqynshylardan tolyq azat etti. 40 jylgha sozylghan osy soghysty óz basym "Otan soghysy" dep atap jýrmin. Tarihshylarymyz osyny qabyldap-qalyptastyryp jiberse, tipti jaqsy da bolar edi. Qalay Otan soghysy de­meysin, býgingi tilmen aitqanda, bizding bes oblys (Shyghys Qazaqstan oblysy, Almaty oblysy, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Jambyl oblysy, Týrkistan Tashkentimen qosa) jonghardyng atynyng túyaghynyng astynda qaldy. 1754 jyly Abylay han qazaq jerin jongharlardan tolyq tazartty. Al endi osydan dәl bir jyl keyin, naqtylay aitsaq, 1755 jyly әigili Manshyng ókimeti "Jongharlardy jer betinen typ-tipyl etip qúrtamyz!" dep joyqyn shabuylgha shyqty. Jongharlar toz-toz boldy. Al eger sol jongharlar búrynghyday Qazaq jerinde otyrghanda ne bolatyn edi? Qytaylar jongharlardy, ózderi aitqanday, "jer betinen typ-tipyl qúrtyp jiberu ýshin" Qazaq jerine de keletin edi ghoy. Sonan keyin olardy qazaqtar jongharlar siyaqty qayta quyp jibere alatyn ba edi, jibere almaytyn ba edi, búl - óte kýrdeli súraq, qiyn súraq...

Jalpy, tarihty jasaytyn túlghalar ghoy. Abylay hannyng aibynynyn, amal-aylasynyn, sesi men súsynyng qanshalyq ekenin, onyng qayratkerlik, úiymdastyrushylyq qabiletining qanshalyq ekenin mynadan da bayqaugha bolady. Abylay han ólgennen keyin 10 jylgha jetken joq, Ontýstik Qazaqstandy Qoqan basyp aldy. Myna jaqtan Resey de qazaq jerine qol sala bas­tady...

- Qazaqtyng kóripkel ghúlamasy Mәshhýr Jýsip Kópeev "Batyrda Qarakerey Qabanbaydan ótken batyr joq, Biyde Ýisin Tóle biyden ótken by joq!" dey kelip, qazaq handarynyng ishinde Abylay hannyng enbegin airyqsha biyik baghalaydy. Tarihy derekter keltire otyryp. Mәshhýr Jýsip Kópeevting tolyq shygharmalar jinaghynyng 12 tomy basylyp shyqty. Búryndary Mәshhýr Jýsip Kópeevting Abylay han turaly aitqandary ghylymy ainalymgha týspey kelip edi, endi týsetin shyghar...

- Qazaqtyng belgili adamdary, qazaqtyng ghúlamalary men tarihshy-ghalymdary bylay túrsyn, Abylay handy shet júrttar da biyik baghalaghan. Qy­­tay­dyn, Resey­ding tarihshylary búl jóninde jazyp qaldyrghan.

Qay bir kýni, ә-ә-ә, endi esime týsti, 16 jeltoqsan, yaky Tәuel­siz­dik kýni biraz ziyalylar bizding ýige telefon soghyp, "Abylay hannyng eskert­kishine gýl qoyayyq" dep ótinish bildirdi. Ekinshi Almaty temirjol vokzalynyng aldyndaghy Abylay hannyng eskertki­shine kelsem, 40-50 adam jinalyp qalypty. Almatynyng әdebiy-mәdeny ziyalylary, Abylay hannyng qazirgi úrpaqtary, taghy taghylar. Sodan әlgi jerde jiyn jasap, sóz sóiledik. Tәuelsizdik turaly aittyq, Abylay han turaly aittyq. Ánsheyinde órip jýretin telejurnaliys­terdi kóre almadym. Sóitsem, osy jiyndy úiymdastyrushylar bireu emes, ekeu emes, bes birdey telearnagha telefon soghyp, Abylay hannyng eskertkishi­ne gýl qoyatynyn eskertip-habarlapty. Biraq birde-bir telearna tóbe kór­setpedi. Nege? Óitkeni olar da joghary jaqtaghylardyn, biylikte­gilerding Abylay hangha salghyrt qaraytynyn se­zip-bilip otyr. Sodan keyin qalay keledi?!

- Qabeke, osy Sizden kópten beri súrayyn dep jýrgen bir saualym bar edi. Bizding ghalymdarymyz Abylay hannyng sýiegin tapty, búl sýiekting Abylay handiki ekenin "búltartpay dәleldedi", osy sýiekter arqyly Abylay hannyng jana portretin jasady. Ghalymdarymyzdyng dәleldeuinshe, Abylay hannyng boyynyng biyiktigi 157 sm eken, auzynda bir tis joq, kemiyek kórinedi... Osy ghalymdarymyzdyng dәlelin, boljamyn, olardyng zert­teuin, tekseruin, tirligin, әreketin ózinizding әriptes ininiz, qazaqtyng kórnekti jazushysy Tynymbay Núrmaghambetov býge-shigesine deyin, egjey-tegjeyli joqqa shyghardy. Búl jóninde T.Núrmaghambetov bir maqala, eki maqala emes, tútas bir kitap jazdy. Ol kitap jaryqqa da shyqty. T.Núrmaghambe­tovting kitabyn zeyin qoya oqyp shyqtym. Shyn mәninde, sýiek Abylay handiki emes eken. Múny jazushy eshbir tarihshy, eshbir ghalym, eshbir zertteushi uәj qaytara almaytynday etip dәleldegen. Dә­lelderi - nyq, temirdey. Jәne búl mәseleni T.Núrmaghambetov óz tarapynan meylinshe tereng zerttegen.

Sýiek Abylay handiki bolmasa, ghalymdarymyzdyng osynday asyghystyqqa baratynday, eldi aldaytynday ne bastaryna zor kýn tudy?

- Tabylghan, zerttelgen sýiek Abylay handiki emes. Basqa bireuding sýiegi qalay Abylaydiki bolady?! Men búl jóninde osy sýiekti Abylay handiki dep "dәleldep jýrgen" ghalymdardyng betine aitqam.

"Zamanyna qaray adamy" deydi qazaq. Qazaqtyng handarynyng bәri shetterinen batyr bolghan: Áz Jәnibek, Kerey han, Búryndyq han, Qasym han, Esim han, Haqnazar han, Tәuke han, Ábilhayyr han, Salqam Jәngir... Múnyng bәri batyr! Óitkeni ol kezde batyr emes adam han saylanbaghan. Han bolghyng kele me, mindetti týrde batyr boluyng kerek. Sondyqtan da hannyng túqymdary, hannyng úrpaqtary qarshadayynan bastap qylyshtasu, semserlesu, nayzalasu, sadaq tartu, shoqpar sil­teu, aibalta júmsau sekildi ja­uyngerlik amal-tәsilderdi ýirenuge kirisken. Olardy "oghlan" degen. Al oghlangha jauyngerlik amal-tәsildi ýiretetin adamdy "atalyq" degen. "Atalyq" degenimiz - ústaz. Ol batyr bolumen qatar, bilimdi, bilikti, san qyrly bolghan. Oghlangha onay adam ústaz bolushy ma edi?! Abylaydyng atalyghy - Oraz. Osy Oraz Abylaydy jauyngerlik amal-tәsilderge 7 jasynan ýirete bastaghan. Qylysh jastanyp ósken, qarshadayynan shynyghyp, shirap ósken bala er jetkende qalay ghana 157 sm bolady?! Tarihy derekterden belgili, onyng ýstine Abylay - jekpe-jekke shyqqan batyr. Qarsylasy - әigili Sharysh noyan. Jonghardyng aituly, irikti batyry. Sharyshty shanshyp týsiru ýshin de (Abylay Sharyshty nayzamen shanshyp týsirgen) kýsh, qayrat, salmaq kerek. Abylay hannyng keremet alyp adam bolmauy әbden mýmkin, biraq onyng boyly-soyly bolghanyna kýmәn keltiruding esh reti joq. Eger janylyspasam, Ýmbetey jyrau boluy kerek, Abylay hannyng egde tartyp, qartayghan shaghyn tilge tiyek ete kelip, "kebeje qaryn, keng qúrsaq" deydi. Boyy 157 sm adam "kebeje qaryn, keng qúrsaq" bola almaydy. Dene bitimi mol pishilgen adam ghana "kebeje qaryn, keng qúrsaq" bola alady. Ýmbetey - Abylay handy óz kózi­men kórgen adam.

- Osy sózinizden shyghady, bizding kóbimiz Qarghaboyly Qaztughandy shaghyn deneli, qoltoqpaqtay ghana adam bolghan dep týsinemiz. Qarghaboyly Qaztughan әri aqyn, әri batyr bolghan adam ghoy. Songhy kezderi aitylyp jýr, Noghaylyda "qargha", "qarghaboyly" degen rular bolypty. "Qarakerey Qabanbay" degen siyaqty Qarghaboyly da Qaztughannyng ruy kórinedi...

Tipti Abylay handy qoyyp, bergi Syrym batyrdyng zamanyn ala­yyqshy. Syrym batyr әri by de bol­ghan ghoy. Syrym biylik aitqan kezde biylikke kóngisi kelmey qy­nyratqyghandardy taqymyna basyp, sabap-sabap alady eken.

- IYә, ol kezde el basqarghan adamdargha bilikpen qatar, bilek te kerek bolghan. "Suvorov qoltoqpaqtay ghana kisi bolghan ghoy, Abylay hannyng boyy da 157 sm bolsa bolghan shyghar..." deydi keybir әriptesterim. Suvorovtyng zamany bólek qoy. Suvorovtyng zamany - ot qarudyng (zenbirektin, myltyqtyn, mýshkettin) zamany. Suvorovqa shtabta otyryp, karta syzyp, óz әskerining strategiyalyq baghytyn belgilep berse, bitip jatyr. Al Abylaydyng zamanynda Abylay hangha әr adym basqan sayyn bilek kýshi kerek, qajet bop otyrghan. "157 sm" degenmen kelispeytinim de sol. Búl - Abylay handy qorlau, onyng sýiegin qorlau.

JANA ASTANANYNG SYNYN BÚZATYNDAY...

-Tek Abylay handy ghana qorlap, jalghyz Abylaydy ghana eskerusiz qaldyrsaq bir sәri-au...

- Dúrys aitasyn, Álihan Bókeyhanovtyng 140 jyldyq mereytoyy oblys­tyq dengeyde ghana atalyp ótti. Semeyde...

Alashtyng kósemi. Qazaqtyng kósemi. Últtyng kósemi. Últtyng kósemine qanday qúrmet kórsettik? Ne eskertkishi joq. Ne onyng atyna berilgen kóshe joq...

Alashtyng kósemining mereytoyy - býkil alashtyng toyy, qazaqtyng kóse­mining mereytoyy - kýlli qazaqtyng toyy emes pe edi?! Álihan Bókeyhanovtyng 140 jyldyq mereytoyyn respublikalyq dengeyde atap ótuge ne kedergi boldy? Meninshe, biylikten tek ynsap qana ketken joq, sonymen birge úyat ta ketti. Álihan Bókeyhanov, Álimhan Ermekov... Qaysybirin aitayyn, Alashtyng ayauly túlghalarynyng mereytoylarynyng jetim qyzdyng toyynday bolyp ótui de - biylikting yqylassyzdyghynan.

"Yqylassyz" degenimizden shyghady, Qazaq memleketining irgetasyn qalaghandar kimder? Áriyne, әz Jәnibek han men Kerey han. Áuelgide "әz Jәnibek han men Kerey hannyng eskertkishteri Qytayda qúiylyp edi. Jóndi qúiylmapty..." degen sóz shyqty. Erinbey Astanagha izdep baryp, eskertkishterdi әdeyilep kórdim. Qúisa Qytay qúisyn, eskertkishter әdemi qúiylypty: aibyndy, ajarly. Sodan qoyatyn jer tappay, búl eskertkishter bir qys kýresinde jatty. Halyq shulap ketkennen keyin, búl eskertkishterdi eleusizdeu bir jerge qoya saldy, әiteuir. Qazir Astana "eski Astana", "jana Astana", "Esilding ong jaghalauy", "Esilding sol jaghalauy" dep bólinetin boldy ghoy. Qayran әz Jәnibek han men Kerey hannyn, qazaqtyng mandayyna basqan kiyeli túlghalarynyng eskertkishi tap bir jana Astananyng synyn, sәnin búzatynday, eski Astanada, adam ayaghy jii bara bermeytin eleusizdeu bir búryshta túr...

- Ángimenizge raqmet!

Ángimelesken - Ámirhan MENDEKE.

«Jas Alash» gazeti