Bilim salasyna, әdebiy-mәdeny jәne ghylymy ortagha tanymal Serik Smayylúly Qirabaev - býginde el aqsaqaly, әdebiyettanu abyzy dәrejesine jetken túlgha.

Ádebiyet, mәdeniyet jәne bilim salasy mamandary ýshin  «Akademik Qirabaev» atanghan abzal azamattyng kemi alpys bes jyldan asatyn shygharmashylyq dәuiri últymen birge jasap, halqynyng ruhany taghdyrymen birge órilip keledi desek janylyspaymyz.

Serik Qirabaevtyng professor palitosynan shyqqan sansyz shәkirtterining biri retinde qart QazPIY-ding eski ghimaraty men syqyrlaghan partalary elesteytin tәtti týsimizde ol kisini «aghay!» dep aghalasaq ta, ónimizde «Akademik Qirabaev» dep maqtanatynymyz ras.

Qazir ghylym talabynyng qiiy qashty ma, әlde adamdardyng bilimy talghamy әlsiredi me, әiteuir «mәrtebeli Akademiya» degendi de, «QR ÚGhA» degendi de úmyta bastaghandaymyz. Qarapayym sheneunik pen PhD ýmitkerlerine týsinikti bolsyn, bizding Serik aghay - Qanysh Sәtbaev qúrghan Akademiyanyng akademiygi. QR ÚGhA - Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasy. Yaghni, ghylymnyng tasy órge dóngelegen kezeng akademiyasynyng mýshesi.

Bilim salasyna, әdebiy-mәdeny jәne ghylymy ortagha tanymal Serik Smayylúly Qirabaev - býginde el aqsaqaly, әdebiyettanu abyzy dәrejesine jetken túlgha.

Ádebiyet, mәdeniyet jәne bilim salasy mamandary ýshin  «Akademik Qirabaev» atanghan abzal azamattyng kemi alpys bes jyldan asatyn shygharmashylyq dәuiri últymen birge jasap, halqynyng ruhany taghdyrymen birge órilip keledi desek janylyspaymyz.

Serik Qirabaevtyng professor palitosynan shyqqan sansyz shәkirtterining biri retinde qart QazPIY-ding eski ghimaraty men syqyrlaghan partalary elesteytin tәtti týsimizde ol kisini «aghay!» dep aghalasaq ta, ónimizde «Akademik Qirabaev» dep maqtanatynymyz ras.

Qazir ghylym talabynyng qiiy qashty ma, әlde adamdardyng bilimy talghamy әlsiredi me, әiteuir «mәrtebeli Akademiya» degendi de, «QR ÚGhA» degendi de úmyta bastaghandaymyz. Qarapayym sheneunik pen PhD ýmitkerlerine týsinikti bolsyn, bizding Serik aghay - Qanysh Sәtbaev qúrghan Akademiyanyng akademiygi. QR ÚGhA - Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasy. Yaghni, ghylymnyng tasy órge dóngelegen kezeng akademiyasynyng mýshesi.

Akademiyanyng qazirgi jayy bәrimizge belgili. Ádebiyetshi akademik te ol turaly: «Akademiyanyng qoghamdyq mәrtebe alghannan útqan eshnәrsesi joq. Qoghamdyq Akademiya ghylymdy úiymdastyrugha, ghylymy júmys jýrgizuge qatyspaydy. Akademiyalyq klub siyaqty nәrse» deydi. Áriyne, búl sózding astarynda ghalymynyng janany jatyrqauy emes, ghylymdy úiymdastyrudyng býgingi jaghdayyna degen janashyr sezimi, jankýier niyeti túnyp túr.

Múnday sezim men niyettegi akademikting qalamynan ne tudy degen súraqqa kóptomdyq shygharmalarynyng (Almaty, «Qazyghúrt» baspasy, 2007) 1-tomynyng alghysózinen jauap tabamyz. «30-gha juyq әdebiy-syn jәne әdebiyettik zertteu kitaptaryn, 15-tey oqulyqtar men oqu qúraldaryn, 800-den asa maqala jazyppyn. Áriyne, onyng barlyghy tap-taza «altyn» emes ekeni belgili.  Soghan qaramastan, kәsiby synshy, әdebiyet zertteushisi bolghandyqtan, әdebiyetting kórkemdik, estetikalyq sapasy ýshin kýreske belsendi aralasa jýrip jazghan enbekterim de az emes eken. ...Ádebiyet degen belgili bir shtamppen damymaytyn, әrtýrli oilap, shyndyqty ózinshe týsinip beyneleytin kәsipting týri ghoy. Mening týsinigimmen jazghan maqalalarym, syn pikirlerim de sol týrlishe úghym-týsinikting biri».
Basqany qaydam, Serik Smayylúlynyng osy sózderinen biz ol kisining adaldyghyn, qarapayymdylyghyn, qaghidatshyldyghyn (prinsiyp) kóremiz.

Asyly, akademik S.S.Qirabaev - baqytty ghalym. Óitkeni, ol qiyndyqty da, qiyndyqtan sabaq alghan kezendi de, sol sabaqtyng kenes zamany men tәuelsizdik túsyndaghy qyzyghyn da, shyjyghyn da kórdi jәne kórip keledi. Ghalym osy ýderisting bәrin әdebiyet ayasynda qarastyrady. «Ádebiyet - últtyq mәdeniyetting bir salasy. Onyng damuy últtyng tilimen, dilimen, úghym-týsinigimen, parasatymen, dýniyetanymymen tikeley baylanysty. Osynyng bәri kórkem tuyndy arqyly kórinip, halyqtyng sanasyna singen, onyng ruhany ómirin qalyptastyrghan. Ádebiyet turaly ghylym kórkem әdebiyetting osy joldaghy izdenisin, oilau men beyneleuding joldaryn jinaqtaydy, qorytyndylaydy»,- deydi ghalym.

Osy rette Serik Smayylúly Tәuelsizdik kezeni әdebiyettanuynyng mindetterin naqty aiqyndap,  bylay dep kórsetedi: «Endigi jerde últtyq әdebiyetting ózindik kórkem tәjiriybesin jinaqtaytyn teoriyalyq enbekter jazyluy kerek. Ádebiyet damuynyng últtyq, basqagha úqsamaytyn sypattaryn ashu, ony teoriyalyq jaghynan dәleldeu - bizding kórkemdik oiymyzdy jalpyadamzattyq ortaq múragha aparatyn birden-bir jol».
Al, osy jauapty da kýrdeli mindetterdi sheshuge kelgende, aqsaqal jasyndaghy әdebiyetshi «zamanym ótti» dep otyra beru kerek pe?.. Joq, Serik aghay ondaylardyng soyynan emes. Sondyqtan da ol: «Jastyng úlghangy degen adam yrqynan tys qúbylys. Adam enbek etkennen, júmystan sharshamaydy.Tәuelsizdik kezenindegi barlyq әdeby múrany qayta qarau, janasha baghalau júmystarynyng ortasynda jýrdim. Alash jazushylarynyng aqtaluy, olardyng kitaptarynyng shyghuy, zerttelui mening basshylyghymmen iske asty. Ol kezde әdebiyet institutynda diyrektor edim. Qazir shyghyp jatqan on tomdyq «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» bas  redaktorymyn. Avtor retinde de qatystym. Kenes dәuirine arnalghan ýsh tomdy týgeldey ózim basqaryp, kóp taraularyn jazyp, redaksiyalap shyghardym»,- dep shyndyqty әuezeleydi.

Keyde «XX ghasyr әdebiyeti men әdebiyettanuy nesimen erekshelenedi?» degen súraq qoyyla qalsa, oghan: «Atalghan ghasyr talanty teren, qabileti eren  aqyn-jazushylardy shygharyp qana qoymay, kórkemónerdi týptep zerttey alghan әdebiyetshilerdi dýniyege әkeldi» dep jauap qayyryp jatamyz. Ádebiyet (adabiyat) - arghy ghasyrlardan jetken sóz bolsa, әdebiyetshi - sol ghasyrdyng sózi. Últ ruhaniyatynda әdebiyetti jeke-dara zertteu nysanasy etip qarastyru XX ghasyrdyng basynan Á.Bókeyhan men A.Baytúrsynúly bastaghan Alash túlghalarynyng enbegining arqasynda ghylym arnasyna týsti. Onyng buyny beky bastaghan kezi - 20-jyldar bolsa, qaz-qaz túryp, algha adymdaghan shaghy - 50-60 jyldar. Últ peshenesine jazylghan taghdyr solay bolghan shyghar, әdebiyet zertteudi ghylym arnasyna týsirgen Alash ziyalylarynyng bәri derlik 30-jyldary totalitarizm qúrbany bop kete bardy. Al búl salany qalyptastyrghan olardan keyingi eki buyngha әkimshil-әmirshil jýie jaghdayynda júmys jasau onaygha týspedi. Onyng ýstine songhylarynyng balalyq shaghy - qazaqty jappay qyrghan asharshylyq jyldaryna, jasóspirim-bozbala kezi - fashizmge qarsy soghys uaqytyna tura keldi. Yaghni, olar balalyq bal dәurenimen, qamsyz bozbala shaghymen amalsyz erte qoshtasty. Búlardy enbek erte eseytti. Sondyqtan da osy tolqyn «ruhaniyattyng enbektorysy» degen teneuge әbden layyq.

Qazirde agha buyn atalyp otyrghan olardy býgingi orta buyn «jiyrma jetining ardaqtary» dep ataydy. Búl - «bir myng toghyz jýz jiyrma jetinshi jyly tughan talantty әdebiyetshiler» degen sóz. Osy buynnyng kóshbasyndaghy azamattardyng biregeyi - Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng laureaty, akademik Serik Qirabaev ekeni júrtqa mәlim.

Ruhaniyat enbektorylarynyng әdebiyettanu әlemine alyp kelgen ne jaghday edi? Tariyhqa sәl-pәl ýnileyik. 1956 jyly ótken kommunistik partiyanyng XX sezinen song «últ ruhyna ýniludi» tyighan qatang jaghday birshama týzulendi. Qughyn-sýrginge úshyrap, ondaghan jyldar boyy tughan topyraghynan kýshpen, zorlyqpen alastatylghan ziyalylar elge orala bastady. Ádebiyette sony serpin, erekshe ayaqalys birden kózge shalyndy. 30-jyldary tipten aitugha mýmkin emes ruhaniyattaghy tylsym qúbylystar shetinen sóz etile bastady. Ádebiyet pen mәdeniyettegi «aqtandaqtar» birtindep qayta baghasyn alyp, halyq iygiligine ainalyp jatty. Biraq búl ýderis tym bayau, qorghanshaqtap jýrdi. Kommunistik irrarhiyanyng eng jogharghy baspaldaghyndaghylar IY.V.Stalin qazasynan song jeke basqa tabynushylyqty, orynsyz sayasy qughyn-sýrgindi syn nysanasyna alghanmen, totalitarizmning bet-perdesin ashu baghytyndaghy júmystardy dәiekti jýrgizuge keybirining batyly, qaysybirining azamattyghy jetpedi. Óitkeni olardyng barlyghy derlik túsynda әr týrli dәrejede qughyn-sýrginning kórigin qyzdyrghandar edi.

Alayda әdebiyetimiz búl jyldary solaqaylyqqa úrynbay, әsire sayasilanbay, kórkemdik quaty airyqshalanyp, bel-belesterge kóterildi. Ádebiyettanu men synymyz da tolysyp, jýielene týsti. «Qazaq sovet әdebiyeti tarihynyng ocherki» men 6 kitaptan túratyn 3 tomdyq «Qazaq әdebiyeti tarihy» jazylyp, әdebiyetke yntyzar qalyng qauymgha úsynyldy. Ádebiyetshiler әdeby ýderisting ótkeni men qaziri jayynda monografiyalar, irgeli zertteuler jaza bastady. Búl enbekter búryndary jazylghan maqala-zertteulerden ghylymilyghymen, naqtylyghymen, dәiektiligimen erekshelendi. Ádebiyettanu bilimdi, syndarly pikirli zertteushilermen tolyqty. Kommunistik partiyanyng әr týrli qauly-sheshimderi olardy sayasattyng nasihatshysy etkizgisi kelse de, búl jana tolqyn әdebiyet turaly shyn sóiley aldy. 50-jyldary sayasy aiyp taghylyp, qughyndalghan Múhtar Áuezov, Qajym Júmaliyev syndy qalamgerler sony oily әdebiyetshilerge kóshbasshy boldy. «Qazaq әdebiyeti» gazetinde әdebiyetting kókeytesti mәseleleri jii sóz etildi. «Qazaq tili men әdebiyeti» jurnaly dýniyege keldi. Osy basylymda jәne «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynda әdeby syndar basylyp túrdy. Jyl sayyn keneytilgen әdeby jiyndar ótkizilip, proza, poeziya, dramaturgiya, syn salalarynyng barysyna qorytyndylar jasaldy. Kenes odaghy respublikalarynyng ózara әdebiyet, mәdeniyet jaghynan qarym-qatynasy, birinen-biri ýirenui, tәjiriybe almasuy jandana týsti. Jýrip ótken jolgha qayta qarau, bitken is pen keleshek júmystargha baghdar jasau, paryqtau, kórkem tuyndyny tereninen zertteu, shygharmany әdeby ýderispen birtútas tabighy qalypta taldau saltqa ainaldy.

1955 jyly 1-3 jeltoqsanda Qazaqstan Jazushylar Odaghy basqarmasynyng II plenumynda әdebiyetshi Ayqyn Núrqatov «Jas synshylar men әdebiyet zertteushilerding enbegi» atty bayandama oqyp, onda qazaq synshylaryn әdebiyetting teoriyasy men metodologiyasyn tynghylyqty mengerip, qalamgerlerdin, shygharmalardyng jeke-dara erekshelikterin, artyq-kemshiligin dóp tauyp, shynayy, beysayasy túrghyda zertteuge shaqyrdy.

Ádebiyettanugha belsene aralasa bastaghan orta buyn synshylargha әdebiyetting agha buyn ókilderi ónege kórsetti. M.Áuezovting «Ár jyl oilary», «Uaqyt jәne әdebiyet», «Mysly raznyh let (po liyteraturnym tropam)» atty monografiya, ghylymiy-syn enbekteri, S.Múqanovtyng «Ósu joldarymyz», «Jarqyn júldyzdar» atty enbekteri, Á.Tәjibaevtyng «Ómir jәne poeziya» zertteui jaryq kórdi. Agha jәne orta buyn synshylar búl jyldary irgeli әdebiyet synynyng qanatyn qataytty. M.Qarataevtyng «Tughan әdebiyet turaly oilar», «Sheberlik shynyna», «Mirovozrenie y masterstvo», E.Ysmayylovtyng «Syn men shygharma», «Jana beleske», B.Kenjebaevtyng «Shyndyq pen sheberlik», Q.Júmaliyevting «Stili - óner ereksheligi», enbekteri jaryalanyp, osy baghytty S.Qirabaevtyng «Órleu jolynda», R.Berdibaevtyng «Ádebiyet jәne ómir», A.Núrqatovtyng «IYdeya jәne obraz», Q.Núrmaqanovtyng «Liyteraturnye zametkiy», «Dәstýrli dostyq», M.Bazarbaevtyng «Jivye tradisiiy», «Ádebiyet jәne dәuir», B.Sahariyevting «Uaqyt tynysy» t.b. jinaqtary tolyqtyrdy. Búlar - qazaq әdebiyettanuy men synynyng bilik pen sapa dengeyine kótergen enbekter edi.

Atalghan әdebiyetshiler enbeginen kórkemónerding teoriyasy men metodologiyasyn әjeptәuir mengergeni, әdebiyetting últtyq erekshelikterin jiti aiyra alatyndyghy aiqyn kórindi. Olardyng әdeby zertteuleri, ansarlary ózimen bir dәuirde, yaghny kenes dәuirinde tughan Gh.Toghjanovtyng «Ádebiyet jәne syn mәseleleri» (1929), E.Bekenovting «Últ qozghalysy jәne últshyldyq әdebiyet» (1935) atty enbekterimen salystyrghanda anaghúrlym bayyptylyghymen, beysayasilyghymen airyqshalandy.

50-jyldardyng sony men 60-jyldardyng basynda respublika ómirinde әdebiyet pen mәdeniyetke iygi yqpal etetin, kórkemóner synynyng shyndaluyna sebepshi týrli ghylymi, tanymdyq, mәdeny sharalar túraqty jýrgizilip otyrdy. Olardyng birsypyrasy kommunistik partiyanyng kezekti sheshim, qaulysyna oraylastyryp ótkizilse de, negizinen búl jiyndarda әdebiyetting kókeykesti mәseleleri kóterildi. Múny kórip, astanadan auylgha deyingi mәdeniy-shygharmashyl qauym selt etip, serpildi. Kórkemónerdi baghalaytyn halyq «әdebiyet - elding jany» ekenin qayta týsingendey boldy.

Jeke basqa tabynushylyq әshkerelengennen keyingi uaqyttaghy әdebiyettanu men synnyng barysy sóz etile qalghanda, jazghytúrymgha  kóktey dýrkirey kóringen aldy sol shaqta 30 jastaghy talantty әdebiyetshi hәm synshy jastar legine qarap «jana tolqyn keldi» dep tújyrymdaymyz. Búl tolqyn - keshegi qalamger aghalarynyng jazyqsyz qúrban bolghanyng bilgen, ózderi de eptep sayasattyng sodyrlyghyn kórgen, әdebiyettanudyng aqsap jatqan tústaryn angharghan jastar edi. Olardyng lek-legimen әdebiyettanugha keluine, bir jaghynan, halyqtyng ruhany órleui men serpilui sebepshi boldy.

Jana tolqynnyng talantty ókilderi retinde Serik Qirabaev, Ayqyn Núrqatov, Qaljan Núrmahanov, Myrzabek Dýisenov, Mýsilim Bazarbaev, Zeynolla Qabdolov, Rahmanqúl Berdibaev, Túrsynbek Kәkishev, Zәky Ahmetov, Seydilda Ordaliyev, Balamer Sahariyev, Bekmúrat Uaqatov, Ánuar Derbisәliyn, Nyghymet Ghabdulliyn, Temirbek Qojakeev, Ábdilhamit Narymbetov, Kóbey Seydahanov, Túrlybek Sydyqov, Sheriyazdan Eleukenov, Shәmshiyabanu Sәtbaeva, Ýshkiltay Subhanberdina syndy jastar shygharmashylyghy aiqyn kórinip, halyqqa tanyla bastaldy.

Otyzynda әdebiyettanudyng ordasyn búzbay qabyrghasyn qataytugha bilek sybana kirisken Serik Qirabaev jylymyq jyldary әdebiyet tarihyn zertteu men túsyndaghy әdeby ýderiske syn jazudy qatar alyp jýrdi. Ghalym әdebiyet tarihyna aghartushy qalamger Spandiyar Kóbeevting esimin kirgizip, 1958 jyly ol jóninde monografiya jariyalady. Synshy óz túsyndaghy әdeby ýderiske jiti qarap, Ghabiyden Mústafin men Múqan Imanjanovtyng qalamgerlik qabilet-qarymyn anyqtady. 1956 jyly «Ghabiyden Mústafiyn» atty syniy-ghúmyrnamalyq әliptemesi jaryq  kórdi. Al, 1959 jyly ol Múqan Imanjanovtyn  shygharmalaryn jinastyryp, alghysóz jazyp jariyalady. 1960 jyly synshynyng «Órleu jolynda» atty jinaghy jaryq kórdi. Ghalymynyng búl jyldardaghy zertteuining bir bóligi S.Seyfullin shygharmashylyghymen baylanysty. Zertteushining 1962 jyly «Sәken Seyfulliyn» atty monografiya basylyp shyqty. Serik Smayylúly osy kezende orta mektepting 9 jәne 10-synyptaryna arnalghan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghyn jazugha da atsalysty. Búl shaqty akademik bylay dep eske alady: «50-jyldardyng basynda Qazaqstandy «últshyldyqpen kýres» nauqany biyledi. Mektep oqulyqtarynan «qateler» tauyp, Qajym, Esmaghambet syndy aghalarymyzdy ústap әketti. Mektep oqulyqsyz qaldy. Sol kezde oqu ministrligi meni, Mýsilimdi, Ayqyndy, Zeynollany jinap alyp, oqulyq jazdyrdy. Keyin Qajekender aidaudan keldi. Ol kisini avtorlardyng biri retinde qaldyrghanymda, qarsy bolghandar kezdesti. Men dәleldep atyn qaldyrugha sebepshi boldym. Sóitip ózi dýniyeden ótse de, oqulyqtardaghy aty jana oqulyq avtorlary shyqqansha týsken joq».
Ghalym sonymen birge joghary oqu ornynyng oqytushylary men studentterine arnap «XX ghasyr basyndaghy qazaq әdebiyeti» (B. Kenjebayúlymen birigip), «Kenes dәuirindegi әdebiyet» atty oqulyq ta jazdy. Professor S.Qirabaevtyng oqulyghynan san myndaghan qazaq shәkirtteri әdebiyet pen әdebiyettanudyng әlippesin ýirendi.

Jalpy akademik S.Qirabaevtyng ústazdaryna degen qúrmeti, niyeti bәrimizge ýlgi. Mysaly, ol akademik Q.Júmaliyevti «irkeri bolmaytyn, baryn shәkirtterinen ayamaghan ústaz» dep baghalasa, S.Amanjolov, A.Ysqaqov, T.Núrtaziyn, Sh.Sarybaev syndy professorlardy - «ýiretkeni kóp ústazdarym» dep ardaqtap eske alady.
Dey túrghanymen, «әdebiyet alyptary» atanghan Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Ghabiyden Mústafiyn, Ghabit Mýsirepov sekildi Sekenning syilas, qúrmettes ústaz-aghalaryn iltipatpen atap ketuding jóni bar. Osy alyptarmen aralas-qúralas bolyp, әrqashan talanty týgesilmegen Jazushylar odaghynyng manyzdy sharalarynyng ortasynda jýrgen Serik Qirabaev әdeby qauym turaly yqylasty sózin tómendegishe jetkizedi: «Qyryq jyldan astam jazushylar ortasynda bolyp, odaq júmysynyng qyry men syryna qanyghu men ýshin ýlken ómir mektebi edi».

Ádebiyetke jiyrma ýsh jasynda kelgen talantty jas synshy, әdebiyetshi, ghalym  A.Baytúrsynúly, S.Seyfulliyn, M.Áuezov, Q.Júbanov bir kezderi qyzmet jasap, ghalymdy mektep kalyptastyrghan Abay atyndaghy QazPIY-de student te, aspirant ta bolyp, bilim nәrimen susyndady. Kóp oqydy, kóp toqydy. Qazaq baspasózine student kýninen aralasty. Aspiranturada oqy jýrip «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng qyzmetkeri boldy. Al búl basylymnyn tóniregine toptasqan qalamgerler ruhany salada sony serpinning atmosferasyn jasady.

Qalamger sol tarihy 50-jyldardan beri últ baspasózinin, Mirjaqyp Dulaúlynsha aitqanda «últ ýmesinin», qaynauynda jýrdi. Alghash «Pioner» jurnalyn (qazir "Aq jelken") basqardy, keyin «Sosialistik Qazaqstan» (býgingi "Egemen Qazaqstan") gazetining bólimin mengeredi. 1958 jyldan kýni býginge deyin ózi týlep úshqan QazPIY-de ústazdyq etedi. Akademik Q.Júmaliyevten keyin jiyrma jyl osy oqu ornynyng qazaq әdebiyeti kafedrasyn basqardy. Bes jylday instituttyng prorektory boldy. 1988 jyldan 1995 jylgha deyin Últtyq ghylym akademiyasynyng M.O.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutyn basqardy. Osy iri ghylym ordasynyng diyrektory bola jýrip, instituttyng abaytanu bólimine jetekshilik etti. Astanada Elbasynyng bastamasymen L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti ashylghanda, jasynyng egde tartyp qalghanyna qaramay, osy oqu ornynyng әdebiyettanu jәne alashtanu salasyn qalyptastyryp damytugha qol úshyn berdi.

Jogharyda atalghan irili-úsaqty qyzmet dәrejesine S.S.Qirabaev taban aqy, manday terining arqasynda jetti. Mysaly, әdebiyetting kóshbasshy mekemesine ol kisini institut újymy qalap shaqyrtyp, kópshilik dauyspen saylaghanyn býginde ziyaly qauym tegis bile bermeydi.

Ghalym Serik Smayylúly әdebiyet tarihyna irgeli zertteulerimen Spandiyar Kóbeyúlyn, Sәken Seyfollaúlyn, Jýsipbek Aymauytúlyn, Ghabiyden Mústafindi endirdi. Ras, búl qalamgerler - tarihta orny bar azamattar. Biraq sol oryndy anyqtap-dәleldeu, shygharmashylyghyna taldau jasau, bagha beru, ghylymnyng enshisinde bolsa, osy missiyany S.S.Qirabaev abyroymen atqaryp shyqty. Jogharyda atalghan azamattardyng әrqaysysynyng ómiri men shygharmashylyghy turaly bir-bir monografiya jazdy. Spandiyar múrasynan - kandidattyq, Sәken shygharmashylyghynan - doktorlyq dissertasiya qorghady. Ádebiyettanu ghylymy men ghylymy jobalardy úiymdastyrudaghy bastamashyl enbegi elenip, Últtyq ghylym akademiyasynyng tolyq mýshesi (akademiyk) bolyp saylandy, QR Memlekettik syilyghyn aldy.

Synshy retinde Serik Smayylúly 50-jyldardan Tәuelsizdik kezenine deyingi әdebiyette óz ýni bar jasamys ta, jas ta aqyn-jazushylardyng shygharmalaryna әdil taldau jasady. Ádebiyetshi aitalyq, marqúm Múqan Imanjanov pen Júmaghaly Sain shygharmashylyghyndaghy sheberlik hәm erekshelikti 50-jyldary-aq dóp aita aldy. Sonday-aq ol marqúm Oralhan Bókeev prozasyndaghy psihologizm syryn, Á.Kekilbaev, M.Maghauiyn, B.Qydyrbekúly t.b. romandaryndaghy tarihy shynayylyq pen kórkemdik sheshim mәselesin, Q.Amanjolov, Á.Tәjibaev, S.Mәulenov, H.Erghaliyev, F.Ongharsynova, T.Moldaghaliyev, Q.Myrzaliyev t.b. poeziyasyndaghy lirizm, pafos, filosofiyalyq oi-tolgham jayyn jan-jaqty qarastyrady. Zertteushi S.Qirabaev әrkez әdebiyetting ótken joly men qazirgi baghyt-baghdaryn salystyra otyryp taldau jýrgizdi. Búl rette ol HVIII-HIH ghasyr aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryna, әsirese "zar zaman" әdebiyetining ókilderine, Abay men onyng tóniregindegi aqyndargha, Shoqan men Ybyraygha, Sәken, Iliyas, Beyimbet, Múhtar, Sәbiyt, Ghabit múrasyna qayta-qayta oralyp, óz túsyndaghy qalamger enbegine aldynghylardyng biyiginen qarady. Ádebiyetimizdegi kórkemdik pen sheberlikting evolusiyasyna ghylymy sipattama beruge kóp qayrat júmsady. Ghalymnyng «Órleu jolynda», «Oktyabri jәne qazaq әdebiyeti», «Ádebiyet jәne dәuir talaby», «Revolusiya jәne әdebiyet» (2 tom), «Shyndyq pen shygharma», «Talantqa qúrmet», «Ádebiyetimizding aqtandaq betteri», «¥lt tәuelsizdigi jәne әdebiyet», «Tәuelsizdik ruhymen», «Tarih jәne әdebiyet», «Ómir taghylymdary» t.b. kitaptary jogharydaghy pikirimizdi rastaydy.

Álbette, ghalymnyng enbegi jazghan kitabynyng sanymen emes, sapasymen ólshense kerek. Osy túrghydan kelgende Serik Smayylúlynyng әrbir kitaby oqyrman kókeyinen shyghyp, әdebiyettanudyng kókeytesti zәrulikterin sheshuge jәrdemin tiygizdi. Akademik S.Qirabaev - qyryqtan asa ghylym kandidatina jetekshilik etip, jiyrmadan asa ghylym doktoryna kenes beripti. Búl - alpys enbekke baghyt siltedi, kemi alpys ghylymy janalyqtyng ashyluyna múryndyq boldy degen sóz. Sonday-aq ghylymy jetekshi boluda eshqashan san qughan emes. Áli esimde, bir joly belsendileu әriptesine ol kisinin: «Shay ishken jerine kandidattyq, et jegen jerine doktorlyq qorghatqanyng jarasapas. Ghylymdy ghylymnyng adamyna qorghat» degeni bar. Jalpy akademiktik ataqtyng jauapkershiligi de, talaby da osyndayda bayqalsa kerek.
Óz basym Serik Smayylúlyn 1983 jyldan bilemin. Aspaytyn, menmendikten ada, syrt kelbeti de, jan dýniyesi de ghalym degen úghymnyng tura balamasynday osy jannan kisilik qasiyet anyq bayqalatyn. Student kýnimizde talapshyl, jastardy tynbay ghylymgha shaqyratyn professor S.Qirabaevty bilushi edik. Oqu bitirgen son, Qúday búiyryp, osy kisi basqarghan ghylymiy-zertteu institutyna qabyldanghanda, Sekenning әdildigine taghy kózimiz jetti. Jasyryp ne kerek, 80-jyldary Almatydaghy qazaq oqyghandary júmys isteytin mekemelerding aghzasyn týrli "...shyldyq" pen "...shildik" dert әbden mendegen edi. Akademiya da osydan qúralaqan emes-tin. Ghabiyden Mústafindey iri túlghadan tәlim alghan Serik Smayylúly M.O.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner instituty qyzmetkerlerin jappay ghylymgha júmyldyra aldy. Bos әngime ózdiginen tyiylyp, jayyna qaldy. Sekenning obektivtiligin barlyq ghalymdar aityp jýrdi. Institutty basqarghan jyldary ghalym keng auqymda ghylymiy-úiymdastyru júmystaryn jýrgizdi. Qoljazba ortalyghyn, abaytanu, ejelgi әdebiyet bólimderin ashty. Talantty jastargha ózi jeke habarlasyp (kóp lauazymdy adam múndaydy kishirey dep biledi), olardy ghylymgha tartty. Últymyzgha tanymal Aqseleu Seydimbek, Qoyshyghara Salgharaúly, Qúlbek Ergóbek, Túrsyn Júrtbay, Túrsynjan Shapay, Beysenbay Bayghaly ghylymgha qalamgerlik men derektanudan Sekenning túsynda keldi.

Búl jyldary ruhaniyatta «aqtandaq» túlghalardy tariyhqa endiru mәselesi kóterilgen edi. Sekeng tiyisti oryndardan qarjy tauyp, jastardy Mәskeu, Peterbor, Orynbor, Omby, Tashkent, Qazan, Ufa t.b. qalalardyng arhivterine jiberip, Shәkәrim, Ahmet, Álihan, Ghúmar, Mәshhýr Jýsip, Maghjan, Smaghúl, Qoshke, Jýsipbek, Mirjaqyp syndy túlghalardyng enbekterin, olargha qatysty  kújattardy jinatty. Osynday iygi missiya maghan da búiyrdy, eski múragha yqylasymdy audarghany ýshin ústazymyzgha әrqashan qaryzdarmyz.
90-jyldardaghy akademik Serik Qirabaevtyng eleuli enbegi - dana da dara aqyn Abay Qúnanbayúlynyng 2 tomdyq akademiyalyq shygharmalar jinaghy men aqyn turaly zertteulerding jazyluyna múryndyq boluy edi. Syrt kózge kórine bermeytin beyneti kóp osy júmysty Sekeng aqynyng 150 jyldyq meretoyynan ýsh-tórt jyl búryn bastady. Nәtiyjesinde bilikti abaytanushylar toby qúryldy. Búl top Abaydyng búrynghy basylymdarynda qate jazylyp kelgen 250-den astam sózdi qalpyna keltirdi. Aqynnyng әrbir sózi, әrbir sóilemi ghylym tarazysyna salyndy. Sóitip ýlken mәtintanushylyq júmys jýrgizdi.

Serik Smayylúly ghalym, synshy retinde ghylymy orta men oqyrmangha qanshama túlghanyng shygharmashylyq daralyghyn, ereksheligin taldap, saralap jetkize aldy. Synshynyng qazirgi әdeby ýderis turaly jazghan enbekteri de az emes. Múnyng bәrinen de Sekenning oqushylar talghamyn qalyptastyrugha degen niyeti, әdebiyet dengeyin kóteruge degen janashyr kónili bayqalady. Sondyqtan 60-70 jyldardaghy әdeby jiyn-sezderdi, әdeby jinaqtardy, basylymdardy synshy Serik Qirabaev esiminsiz elestetu qiyn. «Ádebiyet - ardyng isi» degen naqyl sol shaqtyng sipatyn dәl kórsete alady. Atalghan shaqta әdebiyet pen әdebiyettanu da toqyrau emes, órleu bolghanyn ruhaniyatqa yqylasty júrt jaqsy biledi.

Dey túrghanmen, ghalym S.Qirabaevtyng túlghasy halyqqa qazaq әdebiyeti oqulyghynyng avtory retinde de asa ystyq. Oqulyq - bala kózqarasyn qalyptastyrushy, oqulyq - jany aq paraq bala men ghylymnyng arasyndaghy dәneker. Búl orayda Serik Smayylúly A.Baytúrsynúly bastaghan otandyq oqulyq jazu isine tabandy týrde enbek sinirgenin aitqan lazym. 1952 jyldan beri jarty ghasyr ýzilissiz mektepke, joghary oqu oryndaryna qazaq әdebiyeti boyynsha oqulyq pen oqu qúraldaryn jazyp keledi desek, bireu sener, bireu senbes. Biraq kórgende oghan kózi anyq jeter. Elu jylda milliondaghan qazaq balasy mektep kórdi. Solardyng ishinen myndaghan jazushy, san myndaghan múghalim shyqty. Al osylardyng bәri - Sekeng siyaqty oqulyq avtorlarynyng shәkirti desek, qatelesemiz be? Bireu jas bolyp, bireu qaymana bolyp oqulyq avtorynyng kim ekenine kezinde nazar audarghan joq shyghar. Biraq búghan qarap, búl azamattardyng ruhany әlemi tolyqpady dey almaspyz. Sonday-aq, olargha S.Qirabaevtay oqulyq avtory ghalymdardyng da naghyz ústaz bolghanyn eshkim teris demes.

Sekendi jaqsy әri jaqyn tanityn shәkirtteri biledi, ol kisi eshqashan «men týgendi bitirdim, mynany oryndap tastadym» dep keudesin soqpaydy. Menmendikke barmaydy. Naghyz ústaz, shyn ghalym qalpynda qanaghatshylyqpen, adamshylyqpen jýredi. Jas әdebiyetshiler arasynda ol kisining әdildigi, sózi men isi bir jerden shyqqan azamattyghy jii әngime etiledi.
80-jyldardyng sonynan bastap bizde oyanu jәne oilanu, yaky el bolu ýderisi jýrip jatyr. Búny «Tәuelsizdikting mәnin jәne qadirin týsinu ýderisi» desek qatelespespiz. Múndayda asyghystyq - jau, bayyptylyq - dos bolatyny týsinikti. Osy atalghan uaqytta qazaq baspasózinde akademik Serik Qirabaev әdebiyet, óner, bilim turaly qanshama súhbat berdi nemese nesheme bayypty maqala jazdy. Solardyng ishinde 90-jyldardyng basyndaghy «Tughan әdebiyetimiz ben ónerimizge kim janashyr bolady?» atty ýndeu-maqalasy, ghylymy mamandardy әzirleu problemasy turaly maqalasy, 1990-2000 jyldary jariyalanghan súhbattary әdebiy-ghylymy ortany, eldi beyjay qaldyrmady. Sonyng birinde akademiyk: «Qay zamanda bolsa da әdebiyet uaqyt shyndyghy men tarihty jazu negizinde óristegen. Tәuelsizdik zamanynda da solay bolugha tiyisti» dep jazdy. Taghy birde: «Dәstýr әr halyqtyng últtyq túraqty úghym-týsinigi, kózqarasy negizinde tuady, kórkemdik oilaudyng últtyq erekshelikterine sýienedi» dep tújyrymdady.
Ómir - mektep, ghalymnyng ghúmyry men shygharmashylyghy - tandauly mektep. Aldaghy kezde de Sekenning әdebiyet pen әdebiyettanu aqsaqaly retinde túlghalar múrasy men múratyn qalyng oqyrmangha keninen asha beretinine senimdimiz.

Qazir akademik Serik Qirabaev ózi damytqan M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynda jәne úzaq jyldar boyy ghylymiy-bilimy baylanysyn ýzbegen Abay atyndaghy QazPIY-de (QazÚPU) qyzmet isteydi. Astananyng ghylymy ortasymen de qoyan-qoltyq baylanysta. Ghylymda da, bilim salasynda da saliqaly aqsaqal Sekenning әdemi qartayyp kele jatqany da jarasymdy әri taghylymdy.
Aqyly kemel, payymy teren, jady myqty ghalym, ústaz, әdebiyetshi Serik Smayylúlynyng shygharmashylyghy men kisilik qasiyetinen otandastarymyz, jalpy oqyghandar alugha tiyis taghylym az bolmasa kerek.
Dihan QAMZABEKÚLY,
L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU prorektory,
professor

«Abay-aqparat»