NAURYZ MEYRAMYN ZAMAN TALABYNA SAY MEREKELEU TÚJYRYMY
QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev:
- Ayauly otandastarym, qadirmendi qauym! Kýn men týnning tenelgen, maldyng auzy kókke tiygen, adam auzy aqqa tiygen, týnning kýnge bet búrghan, tabighattyng gýldenip qúlpyrghan quanysh kezeni - Nauryz meyramy barshanyzgha qútty bolsyn! Jana jyldy 1 qantarda atap ótudi I Petr patsha Reseyge Europadan alyp kelse, odan bizge jetken. Qytaydyng ózinde búl mereke aqpannyng ortasyna taman bir apta boyy toylanady. Shyghys halyqtarynyng barlyghynda derlik solay. Týbinde biz de óz merekemizge oralatyn shygharmyz. Búl - halyqtyghymyzdyn, tәuelsizdigimizding negizgi tamyrynyng biri.
2009j 22 nauryz, «Astana-Bәiterek» alany
TÝRKILIK DÁYEKTER
Keybir ghalymdardyng payymynsha, Nauryzdyng 2,5 myng jyldyq tarihy bar, alayda, Nauryz merekesining dәl qashan әri qalay qalyptasqany turasynda payymdar bolghanmen, naqty derek kezdespeydi. Shamasy, búl merzimdi olar Nauryzdy zoroastr dinining tarihymen baylanystyra qaraudan shygharsa kerek. Alayda, qúmyq tarihshy Múrat Adjynyng uәjine [6] qúlaq qoysaq, búl merekening tarihyn altaylyq órkeniyetpen tyghyz qaraugha tura keledi. Al, búl órkeniyet týrkilik mәdeniyetting jemisi bolyp tabylady.
QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev:
- Ayauly otandastarym, qadirmendi qauym! Kýn men týnning tenelgen, maldyng auzy kókke tiygen, adam auzy aqqa tiygen, týnning kýnge bet búrghan, tabighattyng gýldenip qúlpyrghan quanysh kezeni - Nauryz meyramy barshanyzgha qútty bolsyn! Jana jyldy 1 qantarda atap ótudi I Petr patsha Reseyge Europadan alyp kelse, odan bizge jetken. Qytaydyng ózinde búl mereke aqpannyng ortasyna taman bir apta boyy toylanady. Shyghys halyqtarynyng barlyghynda derlik solay. Týbinde biz de óz merekemizge oralatyn shygharmyz. Búl - halyqtyghymyzdyn, tәuelsizdigimizding negizgi tamyrynyng biri.
2009j 22 nauryz, «Astana-Bәiterek» alany
TÝRKILIK DÁYEKTER
Keybir ghalymdardyng payymynsha, Nauryzdyng 2,5 myng jyldyq tarihy bar, alayda, Nauryz merekesining dәl qashan әri qalay qalyptasqany turasynda payymdar bolghanmen, naqty derek kezdespeydi. Shamasy, búl merzimdi olar Nauryzdy zoroastr dinining tarihymen baylanystyra qaraudan shygharsa kerek. Alayda, qúmyq tarihshy Múrat Adjynyng uәjine [6] qúlaq qoysaq, búl merekening tarihyn altaylyq órkeniyetpen tyghyz qaraugha tura keledi. Al, búl órkeniyet týrkilik mәdeniyetting jemisi bolyp tabylady.
Nauryz qashan payda boldy degen saualgha, әriyne, naqty jauap beru qyiyn. Alayda, Adam balasy Uaqytty esepteu men baghalay bilgennen bastap qana emes, miftik sana qalyptasqan sәtten Nauryzdy merekeleu qajettigi tuylghan bolar. Biz qarastyryp otyrghan osy jayt búdan 5-6 myng jyl búrynghy, Almatynyng soltús-batysyndaghy 170 shm jerdegi Anyraqay tauyndaghy jartasta qashalghan ejelgi suretterde beynelengen. Onda jer betilik maqúlyqtardan birneshe ese iri eki túlgha beynelenipti: ong jaghynda kýndidarly adamkeyipti kiyeli túlgha beri qarap túr, búl «Tәnir» atalyp jýrgen jarqyn kýsh, onyng sol jaghynda әri qarap, aididarly - Ynyr (Inir - búl qazaqtarda kýn batqannan keyingi kesh týsken uaqytty bildiretin úghym týrinde qalghan); olardyng ortasynda saghat tiline qarsy baghyt boyynsha Siyr jylynyng 4 mausymy beynelengen: jana tughan búzau, onyng ýstin ala baspaq jayylyp túr, al onyng sol jaghynda semiz, mýiizi qaraghayday iri búqa Tәnirge qarap túr da, onyng astyn ala mýiizi týsken, auru da kóterem siyr tәltirektep túr. Búl sәikes týrde beynelengen jyldyng tórt mezgili - kóktem, jaz, kýz jәne qys. Búlardyng bәrining astynda týrli aiuan beynesindegi on eki adam (kiye) biylep jýr. Búl - ejelgi Nauryz merekesi - siyr jylynyng nauryzyn meyramdau emey nemene?!
Búl qashama suret - búghan deyin beymәlim bolghan Nauryz ben onekimýshelik týrkilik kýntizbening tyghyz qatynasyn әigilep túrghanymen qúndy. Sonday-aq, ejelgi «Jana jyldyn» basy nege kóktem bolghandyghy da osydan týsinikti, óitkeni, kóktem - bitik surettegidey jyldyng balang kezeni edi! Jogharydaghy qystyng keypin kórsetip túrghan kóterem syiyr Jyldyng qartayghan, óler shaghyn da kórsetip túr: bar joghalady, Kenistik qysylady. Demek, qazaq tanymyndaghy Qystyng kәri beynesi o bastan keletin dәiekke negizdelgen. Endeshe kәri qysta Jyldyng tuyluyn merekeleuimizge jol bolsyn!..
Nauryz turasyndaghy kelesi bir nazar audararlyq tarihy aighaq saq-skifterding «ayuandyq stiyline» arqau bolghan altyn búiymdardyng beyneleri. Búl miftik zergerlik búiymyna qarap, biz mýsheldik jyl kiyeleri bolyp tabylatyn aiuandardyng әuelgi núsqasy men beynesin qalpyna keltire alamyz. Osy beyneden biz on eki mýsheldik jyl kiyelerin qalpyna keltiru mýmkindigine iyemiz.Tipti, birshama aiuan men januar ataulary miftik maghana bergendigine kóz jetkizemiz. Olardy saqtardyng baghaly búiymgha ainalghan Jylkiyelik «ayuan» saqinalarynan bayqaugha bolady: Tyshqan, Barys, Jylqy, Syiyr.
Al, keybir «baghaly aiuandar» túrpaty sәikes Jylkiyelerding minezderi men mazmúndarynan habar beredi: Meshining taltayuy - sol jyldyng is-әreketke layyqtyghyn; úiqydaghy Donyzdyng túrghanymen qazyna toly «sandyq» ekendigin; al dulyghagha týsken qoshqar mýiiz oi Qoy jylghy tuylghan batyrdyng belgisi me, әlde onyng Qoshqar ata degen piri me, kim bilsin?!
Atalmysh tarihiy-ruhany búiymdar bizding sheshilmey otyrghan kóp súraqtarymyzgha jauap beretin synayy mol: býginde qazaqsha «Úlu» atalyp jýrgen tenizding jәndik (ulitka) pe, әlde miftik aidahar ma degen saual nauryztanudaghy bir mәsele bolyp otyr. Alayda, búghan birjaqty týrde jauap beruge bolady - Úlu jyly degenimiz - Aydahar jyly. Al, qytaylardyng býgingi enshileui tarihiy-ruhany ortaqtyqty bildiredi. Búl jóninde mifolog Serikbol Qondybay [2] qytaysha «lun» atauy prototýrkilik «úran» (or, ora, orau sózderining semantikalyq týpki núsqasy) sózining keyingi núsqasy ekenin dәiektep qana emes, aidahartanu mәselesin barynsha jan jaqty qarastyryp, onyng deytýrkilik qúndylyq ekenin dәleldegen bolatyn.
NAURYZDYQ GhÚRYPTAR
Nauryz merekesi parsylyq «nov» pen «ruz» sózderi arqyly ghana syipattalmaydy. Meyramdy ashatyn birqatar atributtar men ghúryptar bolyp tabylady. Býginde óz aldyna bólektengen qazaqy ghúryptar men últtyq oiyn nemese rәsim retinde tanylghan birqatar qúndylyqtar - ejelgi týrkilik nauryz merekesining bólshekteri men egjeyleri.
Alastau
Nauryz kezindegi alau týrkilerde alastau rәsimimen baylanysty. Jalpy, ol Tәnir-Inir dualizmindegi Jaryqtyn, Kýnning ruhy sanalatyn Tәnirge qúrmet kórsetu men týnekti serpu, Inirdi jaryqpen әshekeyleu yrymy boluy kerek. Alayda, ottyng qasiyetin pash etudi de joqqa shygharu mýmkin emes. Kenes ókimeti kezinde sovhoz shopandary otarlary ýrke beretin daghdygha úshyraghandyqtan, kýn bata qoy otarynyng týnegine birneshe jerden alau jaghyp, olardyng arasynan otardy aidau arqyly alastau yrymyn jasaytyny bar edi. Soghan qaraghanda, nauryzdyq alaudy jaghuda birneshe maqsat kózdelgen boluy mýmkin. Biraq, kóptegen júrttar alaudan sekiru arqyly ózderin alastau rәsimin dәstýrge engizse, qazaqtar ottan attaudy jaman yrym, әdepsizdik, Otty qadyr tútpau sanaydy. Onyng ornyna shyraq jaghyp, oghan alaqandy tosu arqyly manday men bet syipau joralghysyn jasaumen shekteledi. Sonymen birge shyraq jaghyp, ýiding búrysh-búryshyna ot jýgirtip, alastaydy.
Aytys
Nauryzdyq nysan - dualistik tengerim (balans) ýderisi: Aq pen Qara; Jaqsy men Jaman; Kýndiz ben Týn; Jaryq pen Qaranghy; Atalyq negiz ben Analyq negiz; In (iyn) men En (yan), Qút pen Jút ... Al, dualizmning ýilesimi - olardyng beybit tartysynda, tәjikelesinde, sharpysynda. Búl kórinis qazaqtyng Aytys ónerinde arnayy missiyaday qalyptasqan. Aytystyng әuel bastaghy tuyndau sәti de Nauryzben baylanysta. Sol sebepti de, Óli men Tirining aitysy, Jaz ben Qystyng aitysy, Qyz ben Jigit aitysy t.t. qospolustik dialektikalyq aitys týrleri sayyp kelgende nauryzdyq túrghynyng nasihaty ghana emes, qarama qarsy qos taraptyng sharpysu kórinisining ónerdegi proeksiyasy bolyp tabylady. Qysqasy, Aytysty әuel basta tudyrghan birden bir týrtki - Nauryzdyq jýiege negiz bolghan tanym men prototýrkilik tújyrym!
Kókpar
Búl oiyndy Tәnir-Inir dualizmining taytalasyn ómirlik sayystan oiyndyq talas proeksiyasy týrinde tuyndaghan kóshpeli týrkilik joralghylardyng jalghasy deuge bolady. Kókpardy tәjikter de tartqangha úqsaydy. Jәne ony olar ejelgi kezderde negizinen [4] Nauryz qarsanynda ghana oinaghan eken. Oghan parsylar men týrkilerding yqpaldasuynan qalyptasqan etnos retinde tәjikterge tiyesili kókpardyng «bozkashi» jәne kýresting «gushtingri» týrindegi týrkilik ózge ataulary kuә. Tipti, «bozkashi» sóz tirkesi kókpar oiynynyng syipatyn asha týsetin jana derek bolmaq. «Bozkashi» qazaqtyng mal qúrbany «boz qasqany» (Aqsarbas) eske salady. Al, «gushtingri» sózi Tәnirding qúdyretin pash etuge arnalghan baluandardyng beldesui jәne ol «Tәnir kýshi» retindegi úghym ba, әlde, «kýsh tengeru» tirkesi me, anyqtay týsu kerek.
Kókpar shyn mәninde, Nauryz saltanatynda antipodtyq qos taraptyng arbasuyn ómirsheng oiyngha ainaldyru mýmkindigin pash etedi. Shayqastyng ornyna sayys, soghystyng ornyna talas tudyrumen ýilesim ornatu kórinisin nasihattaydy.
Altybaqan
Qazaqtyng Altybaqan oiynyna terenirek kóz jibergen әldeqayda nәtiyjeli bolar. Jalpy, alty baqandy tiginen ýsh-ýshten bastaryn mosysha baylau men jetinshisin olardyng bastaryn qosugha paydalanuda ýlken kosmogoniyalyq tanym jatyr. Búl rәsimde ejelgi ghalamnyng payda bolu qúbylysy oryn tapqanday, bizge jetken әfsanalar boyynsha alty kýn ishinde jeti ghalamshar jaraldy emes pe?! Endeshe, alty baqanymyz - ghalamnyng jasampaz alty kýni de, syryq sanynyng jeteu boluy - әuelgi jeti planeta qúrmetine degen nyshan boluy kerek. Al, búlargha bekitilgen әlpenshek (әtkenshek - mayatniyk) Tәnir-Inir dualizmining ýilesimin pash etuge arnalghan qondyrghy emes pe?! Tәjikter sekildi, jylyna bir ret keletin merekesinde kәreylerding de qyzdaryn әlpenshek teptiretin salty bar. Alayda, búlardyng altybaqandyq atributy kezdespeydi.
Onyng ýstine, qazaqtarda Altybaqandy kýn batugha deyin qúryp bitiredi de, ony tebu saltanatyn kýn batqan son, ay tughannan bastap, tang atqansha jalghastyru rәsimi bar. Búl degenimiz - Jút (tabighy tapyryq - haos) pen Jamanattyn, Týnekting kiyesi bolyp tabylatyn Inirge yryq bermeu niyetining kórinisi, joralghysy, yrymy! Qos taraptyng terbelu ýilesimin ornatu saymany - qazaqtyng Altybaqany ispetti.
Bastanghy
Nauryzgha qatystylyghy әbden kómeskilengen qazaqy bir ghúryp bar. Ol -«Bastanghy». Búl ghúryp kәzirde elding әr jerinde týrlishe úghylady: bireuleri jastardyng eresekterden onasha otyrysy, al endi bir ónirlerde qyz-kelinshekterding onasha otyrysy. Alayda, búlar - qazaqylanghan Bastanghynyng júrnaq núsqasy ghana. Onyng týpki syry «Bastanghy» sózining ózinde býguli. Qalay bolghanda da, búl әldebir toptyng onasha otyrys jasap, meyramdau kórinisi bolyp tabylady, alayda, «bas» pen «tanghy» sóz tirkesinen qúralghan búl otyrys әuel basta «onashalyqtan» góri jyldaghy Bas tandy qarsy aludan tuyndaghan joralghy boluy kerek. Al, jyl boyyndaghy basqy tan, sol jyldyng basynda bolatyny aitpasa da týsinikti, endeshe búl «Qydyrdy qarsy alu» sekildi miftik jeleuge negizdelgen Nauryz tanyn qarsy alugha arnalghan jastardyng ejelgi otyrystarynyng býginde «onasha otyrmaqqa» ainalghan týri boluy kerek.
Búl jayynda belgili etnograf-ghalym Aqseleu Seydimbek,«Qazaq әlemi» (228-bet) kitabynda bylay jazady: «...Qyzyr týnin úiyqtamay ótkeru ýshin auyl jastary aluan týrli oiyn úiymdastyryp, Qyzyr atanyng nazaryn audaryp baqytty bolamyz dep, nebir tosyn tamasha-qyzyqtar kórsetedi... Osynau qyzyq-dumannyng ishinde «jandyquyrshaqtyn» jóni bólek. Ol ýshin jastar auyldaghy noqta kórmegen eng asau tayynshany ústap, eng eski ashamaydy salyp, ashamay ýstine eng eski kiyim-keshek pen qúrym kiyizden jasalghan quyrshaq ornatyp, tayynshanyng qúiryghyna eski shelek baylaydy da: «Úlys tany atyp qaldy, bar elge habar ber!» dep, shabyna shybyq jýgirtip, sauyrgha bir salyp qoya beredi. Asau tayynsha ókirip-baqyryp jóneledi. It ýredi, qotandaghy mal ýrkedi, ýi-ýiden shal-shauqan erbiyip shyghady, jastar mәz-meyram bolysady...» Shamasy, jogharyda sóz bolghan «Altybaqan» ghúrpy osy «Bastanghy» joralghysynyng bir qúramtasy bolghan. Onyng ýstine, boyjetkenderding erjetkenderge arnap әzirleytin «Úiqyashar» dastarhany men jigitterding ghashyqtaryna syilaytyn «Seltetkizeri» de osy otyrystyng sәnin keltire týsetin, býgingi «surpriyz» dәstýrine ainalghan salttyng egjeyleri (detali) desek, qatelespespiz.
NAURYZDYQ KEYIPTER
Qydyr ata
O basta, Qydyr ata Kókting perishte ókili retinde qút taratushy mindetin atqaratynday kiyeli túlgha. Tipti, «qydyr» sózining ózi týrkilik «qúd» jәne «yr» (gir, ghyr, ghar, ger júrnaqtarynyng arghy týbi) tirkesterinen tuyndap, «qút ýlestirushi» maghanasyn bildirgen.
Qydyrdyng miftik qaharman mindetining astarynda tereng tanym jatyr: týrki senimi boyynsha, әrbir jan ózining niyeti men enbegine oray Jarylqaushydan sәikes týrde nesibe alugha mýmkindigi bar. Al, qút degenimiz - Jarylqaushynyng kiyeli nesibeni darytu, bayandy etu qúdyreti! Qazaqtar býginde birin biri «Qútty bolsyn!» tirkesimen qúttyqtauynda «jaqsylyqtyng bayandy boluy Jaratqannyng búiryghymen bekisin» degen tilek bar. Qydyr ata sol qútty ýlestirushi perishte rólindegi ruhaniy-tarihy keyipker.Jyldyq búl qútty birjyldyq nesibelik baghdarlama dep te qabyldaugha bolady.
Úmay ana
Shyndyghyna kelgende, býginge jetken nauryzdyq shejirelerde Úmay ana keypi aitylmaydy, biraq ol týrkilik dýniyetanym nysany retinde asa zor manyzgha ie ekendigi óz aldyna, onyng Nauryzgha tikeley qatystylyghynyng dәiekteri tabylatyndyghy sózsiz. Sebebi, Jerding ruhy retindegi Úmay ana - Kókting darytqanyn molaytushy, qútty nәrselendirushi kiye. Bereke atalatyn kóbeiy men moldyqtyng basy - Nauryzdyq materialdyq baylyqtyng mәni bolyp tabylady. Berekening belgisi - aiuan әlemining kóbeyui men ósimdik bitkenning jasaruy: kókting býrshik atuy men tólding tuyluy. Nauryz aiynyng saqpan (maldyng tóldeu) nauqanyna sәikes kelui de qúbylys pen kóktemgi mausymnyng kórinisi, jana jyldy layyqty qarsy aludyng mýmkindigi bolyp tabylady.
NAURYZDYQ NYShAN
Týrkilik ghalamtanymdy kórsetetin miftik mynaday kórinisten attap ótuge bolmaydy. Ol kórinis mifologiyalyq arqau retinde týrkilik ertegilerge tәn bolyp keledi. Aydalada bәiterek ósip túrady, onyng basyna úya salghan samúryq qús túrady eken, biraq samúryqtyng balapandaryn jalmaytyn aidahar bәiterekting týbinde mekendeydi. Sóitip, aidahardy óltiretin asqaq batyr tuylmayynsha, samúryq búl tajaldan qútylmaydy eken. Batyr tuylady, aidaharmen aiqas bolady, jigit jenedi, samúryq onyng múratyna jetuge qyzmet etedi. Mine, búl - tiptik mifologiyalyq arqau. Bizding payymymyzsha, búl jerde әngime әdettegidey Jaqsylyq pen Jamandyqtyng kýresi turasynda emes, ghalam men adamnyng qarym-qatynasy jóninde. Bәiterek - adamzattyng Kókke órleu joly, ghúmyry. Bәiterek - týrkilik tanymdaghy ghalamdyq aghash. Al, bәiterekti orap jatatyn jylan keyipti jeti basty aidahar - Uaqyt. Aydahardyng jeti basty boluy onyng o bastan asa jetilgen ghalamdyq qúdyretti de qasiyetti qúdyret (stihiya) ekendiginde. Jeti sanymen týrkiler qúdyretti kemeldikti tanyghan. Al, samúryqtyng júmyrtqasy - adamzattyng armany, ansary; samúryq - Baq qúsy, adamnyng múraty, armangha jetkizer kóligi. Uaqyttyng talay tajalyna tózgen, óz ansaryna layyq bolyp jetilgen adam ghana múratqa jetedi, Kókke samghaydy, onyng ómir joly Jogharghy әlemde jalghasady degen danalyq jatyr búl әfsanada.
Mine, osy tiptik mifarqaudaghy bәiterek ejelgi týrkilik Nauryz rәsiminde YOL (jolterek, baqan) retinde keyiptelse, al aidahardyng rólin yoldy ainala tizbektelgen adamdar atqarghan. Bir qyzyghy, qol ústasqan adamdar on eki aidyng nemese on eki mýsheldik jyldyng bolmasa ýsh jýz alpys bes kýnning keypinde biylep ainalady. Búl kórinisti Anyraqay tauyndaghy Tanbaly qashamasynan da kórip otyrmyz.Halqymyz әli kýnge abyzdyng molasyna syryq shanshyp, aq baylaydy; bylaygha beyitke týsti jyrtys qaldyrady. Búl - -dýnie men Búdýnie arasyndaghy baylanysqa degen adaldyq pen kie tútu kórinisi. Búl - Kók pen Jerdin, Alla men Adamnyng arasyndaghy baylanysty kóre bilu dәstýrining óshpeytindigi.
Anyzdaghy Jer men Kókti jalghaushy Bәiterek - Kenisting beynesi de, al aidahar - Uaqyttyng keypi. Kenis geometriyalyq jaghynan (úzyndyq, endik, biyiktik) ýshólshemdi bolsa, al miftik kenis te ýshólshemdi: jogharghy (bas), ortanghy (bel), tómengi (ayaq), búl - tiginki túrpaty, al kóldeneng túrpaty - on, orta, sol. Týrkilerding memlekettik qúrylymy da osy miftik birtútas ghalamdyq qúrylymgha negizdelgen bolyp shyghady.
Biz ataghan mifologiyalyq anyz ben Nauryzdyng arasynan qyl ótpeydi deuge bolady. Búl әfsana, adam kózimen qaraghanda, jauyzdyq pen bauyrlyqtyng arbasuy bolghanymen, týpki iydeyasy ghalamdyq ýilesimdi pash etu. Nauryz da sol ýilesimge qyzmet etuding basty rәsimi edi. Yaghni, Nauryz meframy gharyshty tapyryqtan (haostan) qorghau jolyndaghy adamzattyq әreket joralghysy bolyp tabylady. Álemtapyryqqa (vsemirnyy haos) ghalamnyng tengerimi sәtinde, jana uaqyttyq start kezinde oryn berilmeui eskerilgen.
NAURYZDYQ MÁN MEN DÁRIP
Jalpy, kýn men týnning tenelu sәtin gharyshtyq ólara mezet, jylaralyq meje retinde tandauy da beker emes, ony ejelgi týrkiler Uaqyt aghynynyn ýzigi retinde tanyghan. Nauryzdyng Jyl men Kóktemning basy boluy sol sebepti. Atalmysh ólara apta nauryz aiynyng kәzirgishe 14-22 (eskishe 1-9) aralyghyn qamtyp, toghyz kýnge sozylsa kerek. Sonda Nauryzdyng sharyqtau shegi kýn men týnning teneletin 21-22-si bolyp shyghady.
Isashar
Qúbylys degenimiz - ghalamdyq auqymdaghy Dәmnin, Ónning jәne Ýnning ýilesimdik kórinisi. Qúbylys - úly is. Qúbylys - Uaqyt pen Kenisting toghysuynda jýzege asatyn әreket pen bolmystyng kórinisi. Babalarymyz ejelgi zamandarda sol qúbylysty boldyratyn Uaqyt pen Kenisting basy retinde kýn men týnning tenesui bolatyn sәt pen jer betindegi jasyl ormandy alqapty tandasa kerek. Kókke shanshyla ósken, úshty, ónin ózgertpeytin shyrshany Uaqyt pen Kenisting toghysu nyshany retinde qalap, ony Kókten týsetin yrys pen Jerden shyghatyn niyet-tilekterding toghysyp, qúbylysqa ainaldyrar jol (yol) dep eseptegen. Al, Nauryz merekesin halyq bolyp jabyla meyramdau ghalamdyq Jyiyludyng kórinisi retinde bar qúbylystyn, yaghni, jaqsylyqtyng basy retinde moyyndalghan. Sondyqtan nauryz kýni jyl boyyna jalghasar isti bastaugha tyrysqan, jaqsylyq jasaudy úiymdastyrghan: kir-lastan qútylu, búlaq kózin ashu, aghash egu, egin egu, óskin kóktetu,tipti jana isti bastau t.t. bir sózben aitqanda, Nauryz - әlemdik is ashar shara.
Jylashar
Ejelgi anshy-kóshpeli týrkiler on eki jyldyq mýsheldi engizumen birge, olardyng әrqaysysyna aiuandyq keyip bergen, yaghni, әrbir jyl belgili bir aiuannyng túrpatymen keletinin nasihattay otyryp, olardy astrologiyalyq jaghynan syipattaudy mengerip, týrkilik kýntizbe týzgen. Al, әrbir jyldyq aiuannyng óni jeti týsten túrghan, sóitip, әrbir mýsheldik jyl jeti dýrkin týske boyalumen tolyq týstik mýsheldi ótkeretin bolghan. Búl - 84 jyl, búghan birjyldyq nәrestelik kezeng - mikromýshel (oneki ailyq) qosylghanda, adamnyng ortasha ómir sýru ghúmyry 85 jas bolyp shyghady. 12 aidyng bir jyldy, 12 jyldyng bir mýsheldi (mýsh+yil, yyl), 12 mýshelding bir ghúmyrdy, 12 ghúmyrdyng bir dәuirdi qúraytynyn eskergen.
Qazaqtardyng úghymy boyynsha eski jyl 14-20 nauryz aralyghynda ketip, jana jyl kelmek, yaghni, әrbir eski jyl qysty ótkerip baryp, jana jyldyng kóktemin bastap ketpek. 14 nauryz - Kóktemning de, Jana jyldyng da alghashqy kýni. Búl kýni qystyng tony jibip, qar erip, say-salany qyzyl su qaptaytyn kýn. Nauryzdy osy kýni bastyp meyramdau kenestik dәuirde de toqyraghan emes, al kәzir elding batys aimaghy sol kýiinshe ústanyp keledi.
Mausymashar
Mausym jyldyng tirlikke tәn mezgildik kezenderi bolyp tabylady.Týrkiler Kenisti de, Uaqytty da tórtke bólgen. Jerbeti kýnshyghystan bastap, ongha qaray ontús, batys, soltús, shyghys bolsa, әr tústyng óz týsi bar: shyghys - kók (tuylu, bastau), batys - aq (kemeldenu), ontús - qyzyl (ómir, ýderis), soltús - qara (ólim, keri ýderis).
Jyldyq kezeng tórt mausymgha jiktelgen. Ár mausym, jyldyng jasyna qaray balalyq, jastyq, egdelik, qarttyq syipatty beynelegen. Árbir ýsh ay birigip, bir mausymdy qúraghan. Ár mausymgha tәn óz boyauy bar: kóktem - jasyl, jaz - qyzyl, kýz - sary, qys - aq.
Jyl basy mindetti týrde kóktem aiynyng alghashqy kýni bolyp tabylghan, óitkeni, nauryz aiynda toqsan kýndik qys ketip, kóktem keledi, al qys degenimiz - eski jyldyng songhy mausymy. Qystyng nyshany - qar, týsi - aq, yaghny tabighy qartayu men eskilikting shegi. Kóktem nyshany - ósimdikting kókteui, týsi - jasyl, yaghni, tabighy jasaru mejesining basy. Sayyp kelgende, Nauryz - jana jyldyq mýshelding mausymashary.
NAURYZDYQ TÚRPAT
Tanbaly jartastaghy qashama suretke kuә bolghanymyzday, Nauryzdy merekeleude on eki mýsheldik aiuan beynelerining qatysuy mindetti nyshan bolghandyghynda eshkimning dauy joq. Sonday-aq, «Alastau» rәsimining de óz aldyna orny bolghandyghy kýmәnsiz. Al, «Úiqyashar», «Seltetkizer» sekildi dәripter de Yrys týnin ótkizuge arnalghan birden bir ghúryp bolsa kerek.
Nauryzgha tәn úghymdardyng barlyghy da bir ghana merekening mәnin ashudan shyqqan desek, qatelesemiz. Kerisinshe, Nauryzdyng mereke boluynyng ózi belgili bir ejelgi adamzattyq iydeyanyng týrli senimder men tújyrymdargha bólshektelmey túrghandaghy tútas ýrdisining shyrqauynan shyqqan. Endi eskirgen, miftengen Nauryzdy zaman talabyna say layyqtaytyn onyng túrpatyn qalyptastyratyn úghymdar men nyshandargha, rәsimder men ghúryptargha toqtalayyq.
Ú Gh Y M D A R
Nauryz - «Kókting sony berekesi, yrysy, syiy búiyratyn, ghalamdyq Qúbylystyn, jerbetilik Jyldyn, Jyldyq mezgilding basy bolarlyq - sәt» degen senimnen tuyndaghan yrymdy jýzege asyru joralghysy; ghalamdyq «Úly Is» retinde moyyndalghan úly mereke.
Kók - barlyq iygilikting kózi; ghalamdy biyleushi Jaratqannyng tóri,túraghy,týrkilik jogharghy әlemdik meken.
Tәnir - ghalamgha jaryq taratushy, bar jaqsylyqtyng kózi, Jaratushynyng jasampaz ruhy, qayyrymdy qúdyret.
Inir - Tәnirding antipody, Jaqsylyqqa qarsy ruhany kýshterding basy, týnek taratushy qayyrsyz qúdyret.
Qút - Úly kýshtin, Jaratqannyn, kiyeli jandar men dualy adamdardyng batasymen bayandy bolatynday kepili bar qúbylys pen qúdyret kózi. Qazaqtyng «Qútty bolsyn!» aitu dәstýrining týbinde kez kelgen quanyshty qúbylystyng qúdyretti Kókting qoldauyna ie boluyn, Tәnir yrqyna negizdeluin tileu arqyly onyng bayandy boluyn ansau jatyr.
Yrys - Jaratqannyng búiryghymen, Qydyr atanyng batasymen daryityn syi, Jaqsylyqtyng nәtiyjesi, úly jospar - úly isting saldary.
Bereke - adamdardyng niyetine ryizalyqtan Tәnir men Úmay tarapynan búiyratyn tabys, jemis, búiyrym, nәrselengen nesibe.
K E Y I P K E R L E R
Qydyr ata - Jaratqannyn, Úly qúdyretting atynan jer betin aralaushy jәne adamzatqa qút ýlestirushi, ony qoldaushy kemel Ruh. Qydyr atany Nauryzdyng personajy retinde «tiriltuge» bolmaydy, ol mistikalyq túlgha bolghandyqtan, Yrys tanynyng basty miftik keyipkeri bolyp, Ayaz atanyng ornyn basyp, «tirilmegeni» jón.
Úmay ana - analyq negizdi әielbeyneli túlgha, bereke men qayyrymnyng kózi, jer betine Jaratqannyng búiryghymen daryghan iygilikterdi tuyndatushy, eseleushi, molaytushy keyip; Jerding miftik beynesi, kiyesi. Nauryz merekesining basty keyipkeri retinde túlghalaugha túratyn beyne. Ol negizinen nauryzdyq sahnanyng kórki, basty túlghasy, oqighanyng keyipkeri bolghany abzal.Sebebi, Nauryz meyramy - jasaru men janaru, týleu men molan, tazaru men arulanu sekildi Tabighatqa әieldik syipatty teliytin mereke!
Jylkiye - әrbir jyldyng mazmúnyna sәikes keletin týrli jyldardyng kiyesi sanalatyn aiuandar túlghasy; Uaqyttyng mýsheldik túrpaty; onekijyldyq mýshelge sәikes 12 jylkie bolady; jylkiyeler nauryzdyq negizgi keyipkerler bolyp, Úmay anamen birge sahnalyq oqighany damytugha qatysady. Nauryz saltanaty kezinde әrkim óz jylynyng kiyesin dәripteu maqsatymen soghan sәikes betperde taghynghan. Kәzirgi karnavaldar sol jylkiyelerding ejelgi kóshin beyneleydi.
Aldarkóse. Búl - ejelgi kóse әri qyzyl telpekti Nauryz әmir, Nauryz qoja atalghan nauryzdyq personajdardyng qazaqylanghan jalghasy. Nauryz merekesin qyzdyrugha birden bir layyq tarihy keyip bolyp tabylady. Odan basqa ertegilik keyipkerlerdi de balalargha arnalghan nauryzdyq saltanattargha engizuge bolady.
R Á S I M D E R
IYis. Nauryz bastalardan búryn Áruaq әlemining qajetin «IYis» rәsimimen óteu «jeti shelpek», «mayshelpek», «jeti nan» atalghan tagham pisirip taratu, dúgha oqumen jýzege asyrylghan. Búl da nauryzdyq úqtyrymdardyng sarqyty. Alayda, ol býginde islamdyq dәstýrmen astasyp ketken.Eshbir tanym men nanymgha qayshy emes, jalghastyrugha túrarlyq rәsim.Búl - Kók pen Jerdi, Jaratushy men Jaratyndyny jalghaytyn birden bir ejelgi joralghynyng júrnaghy.
Kórisu - qazaqtyng quanysh pen qayghydaghy niyet biriktiru yrymy, ghúrpy; adamdardyng bir birimen tós qaghystyra sәlemdesui. Tósting ózi qazaqsha «kókirek» atalady da, ejelgi týrkilik kók+irek (yraq), yaghni, «Kókke tiyesili qaqpaq» (irek, yraq - qaqpaq, luk; mysaly: shan+yraq) degendi bildiredi. Kókirekterdi týiistiru arqyly, adamdardyng bir birimen búlaysha sәlemdesui, kókirekke úyalaghan jaghymdy niyetter men bastamalardy biriktiru, molaytu pyighyly jatyr.
Bastanghy. Búl - Kókten jana yrys tileu; jana Uaqyttyng janarghan Keniske (Jerge) keluin tileu, pendelik pyighyl men niyetterdi bir mezgilde bir arnagha toghystyryp, Jaratqangha qúrmet kórsetu, onyng nazaryna iligu; tang atqangha deyin saltanatpen úiqysyz ótkizu ghúrpy; Jana jyldyng jana Tanyna kuә bolu; Nauryzdyn 21-nen 22-ne qaraghan týngi tannyng alghashqy sәulesin qarsy alyp, basqy tangha sәlem etu, jas sәulege shomu, alghashqy pәk quatqa kenelu rәsimi. Jyl sayyn tanghy 5:15 -te nauryzdyq tang sәulesi rauandaytyn sәtti týni boyy merekeleumen qarsy alu sharasy.Atalmysh shara qazaqtyng úghymyndaghy qyz-kelinshekterding onasha otyrysy auqymyna qusyrylghan tar syipattan keneytip, janghyrta úsynyp otyrmyz.
Altybaqan - Kýn men Týn, Tәnir men Inir, Qút pen Jút ýilesimining belgisi, últtyq oiyngha ainalghan bas tandy qarsy alugha arnalghan ejelgi úmyt bolghan nauryzdyq jastar joralghysy.
Gh Ú R Y P T A R
Alastau. Alastau nemese shyraq jaghudyng birneshe mәni bar: Qydyr atanyng jolyna jaryq týsiru; otaudy alastau, las quat pen kir niyetten tazaru; ýidegi qút pen yrysty, jylu men oshaqty qadyrlau belgisi; Ruhany әlemmen syilasu, olargha qúrmet kórsetu nyshany. Shyraqtyn jeteu bolghany abzal.
Úiqyashar. Boyjetkender tarapynan ghashyq jigitterine arnap pisirilgen, Bastanghy kezindegi dastarhan mәziri. Qazaqtyng ejelgi dәstýri bolsa da, kәzirgi zaman talabyna kirikpey keledi.
Seltetkizer. Jigitter tarapynan boyjetkenderge arnayy, aldyn ala, әzirlengen syilyq. Búl syilyq Bastanghygha jyinalghan jigitterding boyjetkenderge syilaytyn tosyn da sýiikti syilyghy - surpriyz.
Belkóterer. Qariyalardyng Yrys tanyn qarsy alu kezinde tamaqtanuyna arnalghan merekege layyq as mәziri. «Belkóterer» әdette auqatty otbasynyng qadyrly qarttardy shaqyryp, Qydyr týnin ótkizuge arnaghan qonaq asy. Sol týni kópti kórgen egde jandar ótken-ketken qyzyqty әngimelep, jastyq shaqtaryndaghy dәurenin eske alysyp, uaqyt ótkizedi, ózara eski jyldaghy jaqsylyqtardy eske alady, jana jylgha boljam jasaydy.
N Y Sh A N D A R
Nauryzkóje (jeti dәm)- ghalamdyq qúbylystyng kemeldengen dәmin pash etuge arnalghan, Nauryz merekesine arnap jeti dәmnen pisiriletin yrymdyq as. Nauryzkójening mәni - «eski» dәmderdi biriktire otyryp, jana jas dәm alu; әlemdik jana ghúmyrdyng basy retindegi jerbetilik selding (alasapyran) apatyn pozitivtik arnagha búru niyetinen tuylghan. Búl tagham ejelgi Núq payghambar zamanynan qalghan tasqyngha oray tuyndaghan joralghy boluy da mýmkin. Alayda, qazan toltyra asylatyn búl kóje «Qazantoly» atalyp, jana jyldyng berekeli, toq jyl boluyn tileytin rәsimdik syipaty da bar.
Jeti(k) ýn (jetigen) - ghalamdyq qúbylystyng kemeldengen ýnin pash etuge arnalghan, jeti dybystyng biriguinen shyghatyn qasiyetti әuen; Inirding (anyr, ynyr) kýsh aluynan tuyndaytyn «ynyrsudyn» aldyn alu niyetinen qalyptasqan rәsim. Qazyrghy kezde «jetigen» sózi qazaqtyng jeti ishekti sazdyq aspap atauy. Ejelgi týrkilik «jetik ýn» tirkesinen shyqqan boluy yqtimal.
Bezendirim - Nauryz kezindegi ýidi, mekemeni, ghimaratty, kósheni, auyldy jәne ainalany jaynatyp bezendiru. Onyng basty ústamy: aluan týsti boyaudyng ýilesimin qarastyru. Ejelgi zamandarda japyraq shýberekterdi talgha ilu, ýi-jaygha aluan týsti jyrtystar men mata qiyndylarynan kóktelgen qúraq kórpe, tekemet, syrmaq, alasha, kilem jai, t.b. әreketter oryn alghan.
Joldyq. Nauryzda «Jyl qútty bolsyn!» aita kelgen qonaqtargha, jolyqqan tanystargha ústata salatynday, sonday-aq, Nauryz sharasyna qatysushylargha ýlestiriletin úsaq ta qarapayym, kәkir-shýkir syilanym. Búl - nauryzdyq Kók jolyna jәne jana jylgha ryizalyq niyet bildiruden tuyndaghan yrymdyq syilyqtar. Ejelgi kezde Jolterek aluan týsti japyraq matamen, shúghamen, terimen әshekeylengen boluy kerek. Nauryz rәsimi bitkesin ony yrym qylyp, júrt taratyp alyp, qasiyetti yrys keltirushi tәbәrik retinde kiyim-keshek nemese qúraq kórpe tigilgendey synayy bar. «Joldyq» ýlestiru kәzirde Ayt meyramyna da enip ketken. Osyzamanghy joldyq esebinde nauryzdyq qútparaqty da (otkrytka) taratugha bolady.
NAURYZDY ZAMANGhA LAYYQTAU
Memlekettik merekege ainalghan Nauryzdy resmy meyramdau jóninde songhy kezderi birshama syny pikir qalyptasty. Sonyng biri - «Nauryzdyng merekelenui Jana jyldyng atalyp ótu dengeyindey emes, tar auqymda әri júpyny» degendey uәj. Búghan qosa, «Nauryz merekesi búqaralyq syipattan ajyrap, sahnalyq keyipke enip, azdaghan júrtshylyqtyng qyzyqtauyna ghana ainalghan foliklorlyq qoyylym kórinisinen aspauda» degen de pikir bar. Qysqasy, qazaqtyng Jyl merekesi uaqyt talaby men egemen elding ómirine sәikes býkilhalyqtyq iydeologiyalyq kóz quanyshqa ainaldy deuge erterek.
Etnostyq, tarihy da tanympazdyq әri jasampazdyq bolmysymyzdyng kórinisi bolyp tabylatyn Nauryzdy toqyraghan tanymnan arashalap, óz dengeyinde pash etetin kýn tudy. Ol ýshin, aituly merekemizdi halyqtyng shynayy qabyldauyna layyq atributtar men joralghylardy uaqytqa sәikestire otyryp, qalpyna keltirudi qolgha alghan jón. Tasyr iydeya men qarabayyr mazmúngha toly ersi kórinisterden birte-birte qútqarsaq, Nauryz elding eng ayauly meyramyna ainalady da qoyady. Jәne de halyqtyng ózi qaldyrmay saqtap kele jatqan tústaryn ýkilep, odan әri jetildire týsu kerek. Mәselen, elding batysy Jana jyldy nauryzdyng 14-nen bastap qolgha alady jәne oghan eshuaqytta resmy mereke súrap kórgen emes. Búl dәstýrdi búiryqpen de qoydyru jón emes, óitkeni, merekening halyqtyq syipaty degenimiz osy! Endeshe, nauryzdyng 14-21 aralyghynda Nauryzdyng talay rәsimin atqaryp, últyna qaramastan, barlyq júrtshylyqty tartatynday sharalargha jol beruge bolar edi. Ásirese, birjaqty taptauryn bolghan resmy ssenariylerden qútylyp, merekege arqau bolarlyq joralghylar men keyipkerlerdi óz ornyna qoldanu arqyly meyramdy biylikting emes, halyqtyng merekesine ainaldyru jaghyna kóp nazar kerek. Sonda ghana ol ayauly azamattyq merekege úlasyp, ózimiz týgili ózge elder qyzyghatyn sharagha ainalady.
Alayda, tanymy men taghdyry asa kýrdeli diny iydeologiyalyq sharpysugha iytermeleytin Qydyr atany Ayaz ata men Santa Klaustyng keypine týsirip, merekelik keyipker etpey-aq, oghan ózi súranyp túrghan Úmay ana túlghasyn alsaq ta jetedi. Qydyr ata Bas tandy qarsy alatyn týngi mifologiyalyq beynesinen ajyramastan mistikalyq qúbylys kózi bolyp qala bersin. Bәlkim, bireuler shynynda da, onyng keypin óninde ne týsinde kórer. Biraq, ony sol kýiinde tanyp, moyyndap, túshynsaq ta jetkilikti. Óitkeni, ol - kisi beynesinde kelbettenuge tiyisti emes, Jaratushynyng basty «qyzmetshilerinin» biri, ruhany әlemdegi shynayy Ruh retinde moyyndaytyndar jetedi.
Al, Úmay ana - Jerding kiyesi bolghandyqtan, janajyldyq janaru rәsimderine súranyp túrghan túlgha. Ol - Jerding kiyesi, jyiyntyq beynesi, sondyqtan ol adamzatty jamandyqtan alastaushy, jer betin lastan tazartushy jәne tayqazangha ie bolarlyq berekeleushi qaharman retinde Nauryzdyng basty da kórnekti personajy bolugha layyq. Ásirese, ózge ertegilik personajdarmen bylyqtyrmay-aq, ony foliklor men etnografiyalyq eske alu kýnine ainaldyrmastan, Nauryzdyng ózine tәn Úmay ana bastaghan on eki jyldyq keyipkerlerdi qatystyra otyryp, «Alastau», «Úiqyashar», «Seltetkizer» sekildi ejelgi dәripterdi zamangha sәikestendirip janghyrtatyn jaghdayymyz bar.
Nauryzdy merekeleuding shynayy mazmúngha sәikes boluy men zamangha say qyzyqty da, sәndi boluy, tereng maghanany qarapayym rәsimdermen «әshekeyleu» arqyly júrtqa tartymdy meyram beynesin jasaqtau ghana ony jaghymdy da әigili etpek. Sondyqtan kópshilikting kónilinen qaghys qaldyrmas ýshin barlyq mýmkindikti oilastyra otyryp, nauryzdyng 14-22 aralyghynda kirisuge bolatynday rәsimder men ghúryptardy zamangha sәikestendire jýieley úiymdastyryp, festivali týrinde ótkizudi úsynyp otyrmyz. 9 sany - ejelgi týrkilershe Tәnirding nyshany, 7 - adamgha tәn jetilu sany. Búl toghyz kýnning әrqaysysyna mazmún bere otyryp, Nauryzdyng syipatyn ashatynday jәne zamangha sәikes sharalargha ainalatynday әri últtyq tanym men dәstýr, salt pen joralghylar óz ornyn tabatynday ahual ornatugha әbden bolady.
«NAURYZ» FESTIVALI
J O B A
Andatu
Barlyq elderde Jana jyl merekesi ansauly da ayauly saltanat bolyp tabylady. Qay memleket te odan uaqyt pen jaraq-jabdyqty ayamaydy. Sol sebepti, ony 2-3 kýndik ótpeli meyram retinde emes, ruhany qúndylyq pen tanymnyng jarqyn kórinisi esebinde Festivali etip ótkizu eldigimizge tәn shara bolar edi. Ony kez kelgen audan-qalada ótkize beruge bolady jәne de bylayghy kezderi ýzip-júlyp ótkizilip jatqan sharalardyng jýieli kórinisi bolar edi.
Mereke-Festivalidi 9 kýn boyy ótkizip, әr kýnge tәn mәrtebe beru kerek. Soghan sәikes oghan týrkilik ghúryptar men kәzirgi atributtardy kiriktirip, azamattyq merekege ainaldyru mýmkindigi bar. Búl joba týrkilik qúndylyqty qadyr tútatyn, ony býgingi ómirimizge engizuge tyrysyp, Nauryz meyramyn merekeleuge janasha mazmún beruge úmtylghan kez kelgen azamattar men túlghalargha jәne úiymdargha arnalghan.
Últtyng ruhaniyaty - onyng merekeleu dәstýri men týrli saltanattarynan kórinis tabady. Qazaqtyng býgingi saltanattardy týrkilik tamyrdan tayqyp jatsa, jalghan dyrdumen kýn ótkizse, oghan taihy tanym men tamyrdyng jútandyghy emes, býgingi zaman talabyna say týlete almay otyrghan úrpaq qana kinәli. Janymyzgha batqan osy jayt atalmysh jobany alugha mәjbýrledi.
Nauryzdy zaman talabyna sәikes merekeleu býgingi ruhany ózekti mәsele boluda. Júrtshylyq Nauryz meyramynyng atributtary men ghúryptaryn qalyptastyrudy, ony ghylymy negizdeudi týrli joldarmen súrastyruda. Atalmysh joba osy súranystan tuyndap otyrghandyqtan da atalmysh saladaghy jinaqtalyp, jýielengen týrkilik tanymdar men ruhaniy-mәdeny qúndylyqtardy negizge ala otyryp, Nauryz merekesin etnografiyalyq sipattan góri azamattyq mazmúnmen tolyqtyru arqyly oghan tar shenberdegi etnostyq emes, memlekettik-azamattyq túrpat beru kózdeldi.
Talpynysymyz elding týkpirine emis-emis jetkeninen bolar, júrtymyz sharq úryp izdeu saluda, ózining kómeski tartqan keshegisi men kómilgen qúndylyghyn jasau etkisi kelip alyp úshuda.Halqymyzdyng sol súranysy bizdi enbektenuge mәjbýr etti. Qabyl alarlyq jaghy bolsa, halqymyz qajetine jaratsyn.
Serik Erghaliy, mәdeniyettanushy
«Abay-aqparat»
PAYDALANYLGhAN ÁDEBIYETTER
1. Kenjeahmetúly S., «Qazaq halqynyng salt-dәstýrleri», Almaty: Almatykitap, 2007.- 284 s.
2. Qondybay S.,«Arghyqazaq mifologiyasy». 4 kitap - Almaty: Dayk-Press.2004.
3. Seydimbek A., «Qazaq әlemi», Almaty, «Sanat», 1997. - 464 bet.
4. Safar A., «Magiya Navruza», Almaty, «Dayk-press», 2007. - 324 s.
5. Tursunov E.D., «Drevneturkskiy foliklor: istoky y stanovleniye», «Dayk-press», 2001
6. Adjy M. «Kipchaki. Oguzy» - Mejdunarodnyy blagotvoriytelinyy fond «Svyatoy Georgiy», 2001. - 215 s.
7. Erghaliy.S. «Nau men yrys»: Payymdama- Almaty: «Qazyghúrt» baspasy, 2011. - 184 bet.
8. «Mify narodov mira» ekitomdyghy, 1987-1988
9. «Istoki turkov», Almaty, «Kochevnikiy», 2005. - 304 s.
10. «Qazaq tilining sózdigi» , A.Baytúrsynúly atyndaghy til bilim instituty, Almaty, 1999
11. «Qazaq tilining týsindirme sózdigi», Almaty, 1961
12. Renato Sala, Jan-Mark Deom, «Naskalinye izobrajeniya Yujnogo Kazahstana», 2005
13. Jurnal «Nauka y obrazovanie Kazahstana», №2, 2008g., A.Mahambetova, «Tainstvennyy musheli»
14. http://gov.cap.ru/hierarhy_cap.asp?page=./86/1367/1319
15. http://elabuga.egpu.ru/nmzegpu/material/prazdniki/chuv.aspx
16. http://www.kyrgyzstantravel.net/culture/sports-ru.htm#ex10
17. http://kazinosalon.ucoz.ru/publ/khakasskie_igry/1-1-0-9
18. http://active.thailand-obnovlenie.ru/to_see/sightseeing/bangkok/4802.html
19. http://www.info-tses.kz/red/article.php?article=45674
20. http://malimetter.org/?p=570
21. http://adyrna.kz/?p=225
22. http://www.atazholy.kz/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=44&Itemid=59