Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Bizding sheneunik 3093 11 pikir 16 Aqpan, 2021 saghat 13:05

Jogharghy sottan da senim ketti

Elimizdegi sot jýiesine degen halyqtyng senimining tym tómendep ketkendigi qazir eshkimge de asa qúpiya emes. Audandyq sot sudiyalarynyng paramen ústalyp jatqandyghy kýndelikti, eshkim de kónil audarmaytyn jaghdaygha ainalghaly qashan. Endi búl auru oblystardy jaghalay bastapty.

Osy jaqynda ghana Týrkistan oblystyq sot tóraghasynyng da qúlqynnyng qúlyna ainalyp, ústalyp qalghandyghyn estigende: «Biz osy ne bolyp baramyz?» dep auyr oidyng qúshaghynda qalghanbyz. Al endi osy indet әdilettilik izdep әbden sarsylghan júrttyng eng songhy ýmiti sanalatyn Jogharghy sotqa da júgha bastasa, jogharydaghy súraghymyzdyn: «Endi qayda baryp el bolamyz?» degen saualymyzgha jalghasyp, tyghyryqa tireytindigi sózsiz. Ózgesi-ózge, elimizding Preziydentining ózi sol Jogharghy sottyng sudiyasynyng 8 myng dollar para alyp jatqanda túzaqqa týskendigin estigende: «Búl súmdyq jaghday eken», dep mәselening ashyghyn aitqandyghy kóp nәrseden habardar etse kerek. Qasym-Jomart Kemelúly songhy bes jyl ishinde 17 birdey sudiyanyng jauapqa tartylghandyghyn tilge tiyek ete ketti.

Al sonda deymiz-au, ózgelerding qate shygharghan sheshimin ózgertetin, betimen ketken sudiyalardy tәrtipke shaqyratyn, sóitip eshkimning bet-jýzine qaramay әdilettilikti tu etip ústaytyn organymsyzdyng ózi paraqorlyqtyng batpaghyna batyp jatsa, qayda baryp arasha súraymyz? Múnyng ózi elimizdegi sot jýiesine ghana emes, jana ghana qaz túryp kele jatqa tәuelsiz elimizding bedeline týsken ýlken daq emes pe? Endi múny qashan juyp tazarta alar ekenbiz? Jalpy, búl qolymyzdan kele me?

Múnday pessimistik oigha jeteldegen bir jay bar. Ol - osy Joghary sotymyzdyng sudiyalarynyng ózderine eshbir sóz ermeytin, tazalyghyn shәk keltirmeytin etip ózderin biyik dengeyde ústay ala ma degen oi. Ókinishke qaray, búl organnyng óz mәrtebesine say kele bermeytindigi búrynnan-aq sóz bolyp jýrgen. Mýmkin búl  bir ghana fakti emes, paraqorlyq atty syrqattyng múnda da mendep bara jatqandyghynyng belgisi shyghar degen kýmәndi oidan aryla almay jýrmiz.

Búghan byltyrghy jyly Núr-Súltanda bolghan bir sot oqighasy qosymsha dәlel esebinde esimizde qalyp qoyypty. Sonau 2016 jyldyng kókteminde Qostanay qalasynyng әkimi, osy shaharda birneshe «Metropoli», «Bavariya» sekildi «prestijnyi» meyramhanalary, jer uchaskeleri men júrt qyzyghatynday kólikteri bar, baylyghy bir basyna jeterlik deytindey Ahmetbek Ahmetjanov ózining jemtiktes ýlken bir tobymen isti bolghandyghy oblystaghy ghana emes, elimizding barsha júrtyn eleng etkizgeni bar.

Qylmystyq toptyng basshysy bolghan qala әkimi attay 13 jylgha kesilip, temir tordyng ar jaghynan bir-aq shyqqany edi. Bizde qaltalylardyng barlyghy da qanday da tughan-tuystarynyng sottalghandyghyn abaysyzda bolghan is sanap, olardy qamaudan qútqaryp alugha jantalasyp baghatyndyghy qalyptasqan dәstýr emes pe? Temir torda telmirip otyrghan búrynghy әkimdi bostandyqqa shygharu jolyndaghy attanysqa ol kisining әieli Baghlan men aghasy Marat belsene kirisip ketedi. «Qúlannyng qasynuyna myltyqtyng atuy» degendey osy orayda Núr-Súltanda búryn kәsipker bolghan ,keyin Aqtóbe oblysy әkimining orynbasary qyzmetine kóterilgen Ruslan Mamunov degen bir pysyqaydy kezdestiredi. Búrynghy әkimning orasan zor baylyghynyng bir bóligin jambasqa basyp qaludy armandaghan Ruslanymyz birden Qostanaygha kelip, әkimning tuystaryn uәdemen qarq qylady. Ol ózining Jogharghy sotta sózin jerge tastamaytyn myqty dostarynyng bar ekendigin, eger búlar bas-ayaghy 1 million 200 myng dollar berse «әdiletsiz kýiip ketken әkimnin» týrmedegi ghúmyryn 6-7 jylgha deyin qysqarta alatyndyghyn aityp, ant-su ishedi. Oghan imanday sengen búrynghy әkimning tuystary kóp qinalmay-aq súraghanyn bere salady.

Búdan keyin adam sengisiz oqigha bastalady. Kәdimgidey sheteldik detektivtti kinogha bergisiz shym-shytyraq dýnie dersin. Arada bir jarym jyl óter-ótpesten әlgi Jogharghy sotymyz búrynghy әkimge yqylasy týsip, onyng jazasyn 13 jyldan birden 5 jyl 8 aigha bir-aq týsiredi. Áriyne, biz múny zangha qayshy keledi demeymiz. Óitkeni sol kezderi paraqorlardyng bәrin týrmede kóp ústamay-aq, shartty týrde jazadan bosatu (UDO) degen syltaumen jazalaryn jappay qysqartyp, erkin jýrip-túratyn koloniya degenge auystyryp jatqan. Odan keyin kóp úzamay-aq birjolata bosap shygha keletin. Bizding әkimning de osylay joly boldy. Aldymen jazasy eki eseden astam qyrqardy, sosyn kelesi jyly-aq otbasymen qauyshty. Qysqasha aitqanda basynda oghan bar qaharyn tókken sotymyz ainalyp kelgende ony týrmede bas-ayaghy 4-aq jyl ústady.

Al endi nege sengisiz oqigha degenge kelelik. Ruslan Mamunov ózining jogharydaghy dostarynyng arqasynda «әkimning jazasyn 6-7 jylgha deyin qysartyp beremin» dep edi, mәsele dәl osylay sheshildi. Búl ne, zannyng saltanat qúruy ma, әlde Ruslannyng «asa kóripkeldiginin» jemisi me? Tergeu de, sot barysynda da ol «men qajetti aqshany mәsele sheshetin adamdargha berdim, yaghny aitqanymdy oryndadym», degennen taymady. Tipti Jogharghy sottaghy birer sudiyanyng aty ataldy da. Áriyne, múnysy esh dәlelesiz, qúrghaq sóz bolghan son, ol esepke alynbady. Alayda, para alushynyng sózi men sottyng qysqartqan merzimining óte bir sәtti ýilese ketken kezdeysoqtyghy biraz kýdikti oilargha jeteleytindigi sózsiz.

Endi mine sotty bolghan әkimning tuystary «Ony sottyng ózi zandy týrde bosatty. Al sen bizding aqshamyzdy aldap aldyn», dep sotqa sýireumen әlek. Al zandy týrde bosatatyn bolsa, mol aqshany nemenege beredi? Basynda temir tordyng arjaghyndaghy kisini bar baylyghynyng bir bóligin shyghyndap, týrmeden shygharyp alugha degen esh kýmәn da bolghan joq qoy. Endigisi ne tirlik?  IYә, Ruslan aqyry «alayaqtyq jasady» degen aiyppen, sottyng sheshimimen 12 jyl arqalap kete bardy. Alayda artynda birtalay súraq qaldy. Mәselen, basynda Ruslan әkimning tuystarynan 1 million 200 myng dollar alghandyghyn aitqan edik. Búl aqshagha ol eki «Lexus» mashinasyn, Núr-Súltan qalasynan jaqsy bir eki bólmeli pәter satyp alghan. Solary týgelimen tәrkilendi. Esepke myqty bilgishterding aituyna qaraghanda әlgi eki mashinanyng әr qaysyssy әri ketkende 100 myng dollardan aspaydy eken. Baspana bolsa, ary ketkende 200 myng dollardyng shamasynda delik. Demek, әkimning tuystary ózderi bergen aqshanyng 400 myng dollaryn ghana qanaghat tútqan. Al qalghan qomaqty bóligi, yaghny 800 myng dollar qayda ketken? Sottalushy «olar óz maqsatyna júmsaldy» degennen taymaydy. Sonda ol qazir kimning qaltasyn qampaytyp jýr? Onyng jauabyn mýmkin oqyrmandar tauyp qalar?

Osy jerde ózinen-ózi taghy bir súraq tuyndaydy. Jaraydy, sol әkimning әieli biylikting qúityrqysyn bile bermeytin, tek kýieuining arqasynda shalqyp ómir sýrip jýrgen qarapayym jan delik. Anqaulyghy da sodan shyghar. Al endi ózi anau-mynau emes, oblysymyzdaghy neshe týrli jobalardy qarjylandyratyn, ekining birin janyna jaqyndata bermeytin «Tobyl» atty qúdyretti korporasiyasynyng bildey bir bastyghynyng orynbasary, múny az deseniz, ózi aityp maqtanghanday Últtyq qauipsizdik (KNB) komiytetinde attay 20 jyl qyzmet istegen Marat Ahmetjanovtyng «sottardy satyp alugha bolady» degen týsinikpen ómir sýrui qalay? Eger osynday bilikti deytin, kózi ashyq azamattardyng ómirlik ústanymdary әlgindey bolsa, qalghandaryna ne joryq? Múnyng ózi qarasha halyqtyng sottargha degen senimining tym qúldyrap ketkendegin anyq bayqatpay ma? Aytpaqshy, múnyng ózi bizding Últtyq qauipsiz komiytetine de ýlken núqsan keltirmey me?

Búl jerde taghy bir qyzyq jayt tuyndaydy. Osy isti tergeu barysynda nege ekeni belgisiz sonau Aqtóbe oblysynyng әkimi Ondasyn Orazalin qystyrylysyp, eki jaqty kezdestirudi úiymdastyrady. Sotta «Siz nege búlay istediniz? - degen saualgha, býkil bir oblysty basqaryp otyrghan adam: «Maghan bir asa qadirli kisi osylay dep ótinish jasap edi», dep qarap túr. Sonda kez-kelgen adam әlgindey «asa qadirli adam» ótinish jasasa, onyng kez-kelgen tapsyramasyn oilanbay istey bere me? Al «qylmys jasa» dese she? Bir ókinishitisi, «әlgi «asa qadirli kisinin» kim ekendigi aiqyndalmay qaldy. Kim bolsa da, osal adam emes ekendigi dausyz.

Jalpy, búl iske oblys әkimining sot isine aralasuy, onyng ornyna ózderi ýkim shygharugha úmtylu, yaghny sot organdaryn almastyrugha degen talpynys demeske laj joq. Tipti, bayaghy 90-shy jyldardaghy bandylardyng «strelkasy» sekildi dýniyege úqsap kete me qalay? Ákimderding búl isine tiyisti mekemeler óz baghasyn beredi ghoy degen ýmittemiz. Áytpese, týbi birdene bolsa, sotqa emes, oblys әkimderine jýginetindey masqara jaghdaygha jetpeyik.

Atamyz qazaq: «Et búzylsa túz sebedi, túz búzylsa ne sebedi?» degen eken. Mynau sonyng kerin keltirip túrghan synayly.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

11 pikir