Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4042 0 pikir 26 Nauryz, 2012 saghat 06:19

Ámirhan Balqybek. Aqyndar men suretshiler (jalghasy)

Oqighalar qaytalanady

Búl sózding aqiqattyghyna búryn da senetin-túghynmyn. Biraq osy joly onyng shyn sóz ekendigine anyq ilandym desem bolady.

Úzyn-yrghasy on bes jylgha sozylghan kóshpeli ómirden keyin janashyr aghalardyng arqasynda túnghysh pәterge qolymyz jetkende qatty quanystyq. Kelinshegim kónilinde ayazdy aqpanda kógildir kóktem ornaghanday jelpinip jýrdi. Qúdayy kórshimning suretshi bolyp shyqqany búl da bir nesibe edi. Bala kezinde suretshi boludy armandaghan adamgha búdan artyq ne kerek?

Mine, kórshimning pәterine kirip kele jatyrmyn. Ol meni ózining sheberhanasyna bastady. Sheberhanasy - ýsh bólmeli pәterding eng shaghyn, balalar qújyrasy dep atalatyn bólmesi bolyp shyqty. Onda da, solda da suret salynghan kenepter. Ortada kәduilgi kóshe qiylystarynda kezdese beretin afisha baghany ispetti әldene túr. Ár-әr jerlerine suretter salynypty. Olary sәbiyding syzbalary ispetti kórindi.

- IYә,- dedim ishimnen,- kórshining balalary da suret salatyn bolyp shyqty ghoy.

Osylay oy týigenimshe bolmady, meni ansyzda birnәrseni býldirip aludan saqtandyrghysy kelgendey kórshim:

_ Myna tuyndym Munhende ótken kórmemning temirqazyghy boldy,- dedi.

Oqighalar qaytalanady

Búl sózding aqiqattyghyna búryn da senetin-túghynmyn. Biraq osy joly onyng shyn sóz ekendigine anyq ilandym desem bolady.

Úzyn-yrghasy on bes jylgha sozylghan kóshpeli ómirden keyin janashyr aghalardyng arqasynda túnghysh pәterge qolymyz jetkende qatty quanystyq. Kelinshegim kónilinde ayazdy aqpanda kógildir kóktem ornaghanday jelpinip jýrdi. Qúdayy kórshimning suretshi bolyp shyqqany búl da bir nesibe edi. Bala kezinde suretshi boludy armandaghan adamgha búdan artyq ne kerek?

Mine, kórshimning pәterine kirip kele jatyrmyn. Ol meni ózining sheberhanasyna bastady. Sheberhanasy - ýsh bólmeli pәterding eng shaghyn, balalar qújyrasy dep atalatyn bólmesi bolyp shyqty. Onda da, solda da suret salynghan kenepter. Ortada kәduilgi kóshe qiylystarynda kezdese beretin afisha baghany ispetti әldene túr. Ár-әr jerlerine suretter salynypty. Olary sәbiyding syzbalary ispetti kórindi.

- IYә,- dedim ishimnen,- kórshining balalary da suret salatyn bolyp shyqty ghoy.

Osylay oy týigenimshe bolmady, meni ansyzda birnәrseni býldirip aludan saqtandyrghysy kelgendey kórshim:

_ Myna tuyndym Munhende ótken kórmemning temirqazyghy boldy,- dedi.

Temirqazyghy dep qol siltengen túsqa kózimdi tastay bergenim sol edi, janarym janaghy afisha baghany ispetti «birtýrli» dýniyege baryp tireldi. Ishimnen kýlip jiberdim. Esime, naqty jadymda joq, әlde Pikasso, әlde Manemen, әiteuir úly suretshilerding birimen bolghan oqigha týse ketti. Osy әigili eki suretshining birining sheberhanasyna, әlde shynymen-aq basqa suretshi me edi, onda da men sekildi bireu bas súghyp qalatyn-túghyn. Bәlkim, Pikasso, bәlkim Manenin, bәlkim rasynda da tipti basqa suretshi bolar, edenge shashylyp jatqan eskiz syzbalaryn kórgesin, janaghy aq jarqyn qonaq auzyna ie bola almay:

_ Metr, balalarynyzdyng talaby da tauday eken, týbi sizden de ótken bek talantty suretshiler bolyp shyghatynyna esh kýmәnim joq,- dep jiberedi ghoy.

Sonda Pikasso nemese Mane, yaky shyntuaytynda da óner tarihynda aty qalghan basqa qylqalam sheberlerining biri shyghar:

_ Búl suretterge balalarymnyng esh qatysy joq, múnyng bәri mening ózimning júmystarym,- dep jymighan eken. Osy oqigha dәl osy sәtte kórshimning sheberhanasynda qaytalanghanyna mening esh kýmәnim joq edi. Búl qaytalanudy kórshim dәl sol kezde bildi me, bilmedi me, týisindi me, týisinbedi me, mәsele onda emes. Mәsele basqada. Sosyn oqighalardyng izbe-iz, naqpa-naq qaytalanuy da shart emes qoy.

Yrymshyl qazaq emespiz be, osy oqighadan keyin men kórshimning Pikasso men Mane nemese basqa da úly suretshiler sekildi qaytalanbas talant iyesi ekenine riyasyz senetin boldym.

Ákem jaryqtyq kóz júmarynyng aldynda, óng men týsting arasynda jatyp bir es jighanda:

Shyraghym, jaz, kóp jaz. Biraq oqudy, әsirese Abaydy zerdelep oqudy úmytpa,- degen bolatyn. Búl әkemning aqyrghy amanaty edi.

Al әkem amanattaghan sol úly Abay janaghy oqigha turaly bylay depti:

Týzu kel, qisyq-qynyr qyryn kelmey,

Syrtyn tanyp is bitpes, syryn kórmey.

Shu degende qúlaghyng tosansidy,

Ósken song múnday sózdi búryn kórmey.

IYә, әldekim búl joldar suret óneri emes, óleng turaly ghoy deui bek mýmkin. Dey bersin. Al men búl joldardyng suretshi men onyng tuyndylaryn tamashalaushylargha da qatysy bar ekenine әbden senemin. Asyly, shamalauymda Abay da janaghyday jaysyz oqighany bastan keshirgen sekildi me, qalay? Áytpese, «Syrtyn tanyp is bitpes, syryn kórmey» demes edi ghoy. Sosyn Abay shygharmalarynyng taghdyry da Van Gog hәm Poli Sezann tuyndylarynyng taghdyryn eske týsiredi emes pe! Keyinnen Abay ólenderin, Sezann men Van Gogtyng shashylyp ketken tuyndylarynday, әrkimning qolynan ólensýier, óleng týsiner Mýrseyit men Túraghúldar jinastyrghan joq pa?

Pablo Pikasso búghan deyingi boyauyn, búghan deyingi mashyghyn kýrt ózgertip, 1907 jyly «Avinion biykeshterin» salghanda, kóp júrt odan teris ainalghan kórinedi. Osyghan deyin onyng suretterin satyp alyp, kórmesin úiymdastyryp jýrgen qaltaly әldekimder «Pablo, mynanday suret saluyndy qoy, әitpese bizden qol ýzuine tura keledi» dep ýrkitken, qorqytqan da eken. Endi oilanyzshy, osy «Avinion biykeshteri» salynbasa, bolashaqta Pikassoday geniyding qylqalamynan ghana shyghar «Gernika» dýniyege keler me edi! Al býgin, HH ghasyrdyng suret óneri desek, aldymen «Gernikanyn» auyzgha alynatyny ótirik emes qoy...

Boyau men sóz nemese Sezanna jәne Heminguey

Suret pen sóz ónerining kindigi tym erte, adamzat balasy endi-endi sanaly ghúmyr keshe bastaghan tu-u-u erte zamandarda-aq birge baylanghan sekildi. Alghashqy aqyndardyng ólenderi bizge jetken joq, biraq belgisiz zaman suretshileri tas jarqabaqtargha, ýngir qabyrghalaryna bederlegen beyneler býginge jetip otyr. Biz olardan bayyrghy babalarymyzdyng neden qorqyp, neden ýmittengenin anghara alamyz. Keyde ol qorqynysh, ol ýmitter bizding týisik qaparlarymyzda әli kýnge deyin búghynyp, tasalanyp jatqanday bolyp kórinip ketetin kezderi de bar. Áriyne, búl biz emes, psihoanaliz shúghyldanatyn sharua. Áytse de, bizding de óz tarapymyzdan qanday da bir bolmasyn saual kóteruimizge bolatyn sekildi. Mysaly, sfinks mýsini búryn payda boldy ma, әlde Edip patsha turaly anyz búryn shyqty ma degen ispetti. Áriyne, kóptegen basqa saualdar siyaqty búl saualdyng da jauapsyz qalatyndyghy anyq.

Áytse de, jogharyda aitqanymyzday, oqighalar qaytalanyp otyrady. Demek, saualdargha da jauap aludyng mýmkindikteri tumaq.

HH ghasyrdyng eng ataqty stilist jazushylarynyng biri Ernest Heminguey ózining әigili telegraf stiylin Poli Sezannyng suret tuyndylarynan alghanyn jasyrmaydy. Uaqyt óte kele Sezannyng boyau qoldanu mashyghy Hemingueyde sózben júmys isteu tәsili bolyp qaytalanady. IYә, eshqanday artyq boyauy joq, bir qaraghanda salmaqty da salqyn kórinetin Sezann polotnolary úly jazushyny dýniyege alyp keldi. Demek, kezinde eshkim baghalamaghan Sezann tuyndylarynda da әldebir buyrqanghan tylsym syrdyng bolghany, búghynyp jatqany ghoy. Al ol tylsym syrdy sol kezding ózinde-aq nebir óner biletin, suret tany alatyn adamdardyng týisine almauy nelikten? Búl saualgha da Abay joldarymen jauap beruge bolatynday.

Jýrekte aina joq bolsa,

Sóz bolmaydy óngesi.

Sezann suretining tylsym syryn úghynatyn sezim ainasy bertinirekte, suret óneri, sóz óneri Sezann ashqan janalyqtardy óz damuyna kerek qúral retinde paydalanugha ala bastaghanda ghana payda boldy. Ruh evolusiyasy óz degenin istep tyndy. Al búl jýrek ainasy payda bolghangha deyin Sezann suretteri de әr-әr jerlerde shashylyp jatty. Kórmelerdi emes, syrahanalar men sharaphanalardy, jәlephanalar men ashanalardy bezendirdi.

Sezannyng әigili almalary turaly mynanday bir kýlkili әngime de bar.

Birde suret satumen ainalysatyn bir dýkenge әldebir satyp alushy kirip qalady. Ol Sezannyng almalar salynghan әigili naturmorttarynyng birin súraydy. Suret satushy:

- Qaranyz, naturmortta bes alma bar, olardyng әrqaysysy bes frankydan, tútas alghanda jiyrma bes frank bolmaq. Eger qaltanyz kótermese, bir nemese eki almasyn alsanyz da bolady,- deydi. Satyp alushy sol jerde bes frank tólep, saudager oghan naturmorttaghy almalardyng birin qayshymen kesip beredi.

Osy saudany baqylap túrghan taghy bir әigili suretshi keyistigin bildirgende, saudager oghan:

- Sezann múnday almanyng kýnige jýzin sala alady. Odan onyng týgi de ketpeydi. Al eger qalasanyz, әrqaysysyn jiyrma bes frankydan sizding jalanash әielderinizdi de kesip satugha barmyn,- dep jauap beredi.

Rasynda da ezuge kýlki jinalghanmen, jýrek jylaytynday-aq jaghday.

Endi oilanyp kóreyikshi, biz ózi kimbiz, suret satushymyz ba, әlde almalary qayshynyng qiqalauyna týsken belgisiz Sezannbyz ba?

Jauap aitu qiyn.

Eng bolmaghanda Heminguey bola alsaq qoy deysing ishtey.

 

Suret óneri jәne әdebiyet

Suretshi men әdebiyetshining missiyasy bir. Álde Miykelandjelo, әlde da Vinchy aitty deytin «Suret - kózben kóretin ólen, óleng - qúlaqpen estiytin suret» degen sóz bar. Osy sóz - aqiqat. Buyrqanghan Pikasso, jaymashuaq Matiss, syrly Modiliyani, alasúrghan Sutiyn, sabyrly Sezann - osy baghalaulardy úly aqyndargha qaratyp ta aitugha bolady. Tek aqyndargha emes, prozashylargha da.

Stendaliding «Qyzyl men qarasynda» Julien Soreli degen bas keyipker Napoleon Bonapartty pir tútady. Onyng beynesin túmargha sap saqtaydy. Ózi zerek-aq jigit. «Tәuratty» qay betining qay sóileminen bastamanyz, ary qarata jatqa zyryldatyp ala jóneledi. Biraq Napoleondy qansha pir tútqanmen ol bәribir Napoleon bola almaq emes. Óitkeni, Napoleonnyng ózi aitqan «Men әrtýrli jaghdaylar men sebepterding ózara sәikestene toghysuynan payda bolghan adammyn. Sol jaghdaylardyng biri bolmay qalghanda men eshqashan men bolyp qalyptasa almas edim» dep keletin ataly sózi bar. Qysqasy, Julien Soreli myqtaghanda tek Julien Sorel ghana bola alady. Al onyng ashynasynyng Napoleondy taqqa otyrghyzatyn Jozefina hanym bola almaytyny jәne ras.

Europa ýshin HIH ghasyrdyng alghashqy jartysy Napoleon beynesining biyligi astynda ótti. Tipti úly Bayronnyng ózi de Bonapart túlghasy ózine maza bermeytinin jasyrmaghan. Aqyndyq shabytpen dәl Bonaparttay adamdardyng jýregin jaulaugha, sezimderine qanat bitiruge tyrysqan. Al Balizak, «Adamzat komediyasynyn» avtory, «Men Napoleon qylyshtyng jýzimen jaulamaq bolghan әlemdi qalamnyng kýshimen tize býktiremin» dep ashyq mәlimdegen bolatyn. Napoleon obrazy orys aqyn-jazushylarynyng shygharmalarynda da az kórinis tapqan joq. Pushkiyn, Lermontov, Dostoevskiy, Tolstoy tuyndylarynda әr qyrynan beynelenip jatty. Tipti Tolstoy bir hatynda «Siz biz dóngelekte ainalghan tiyin ispettimiz deysiz... Biraq búlay oilaugha jәne aitugha bolmaydy. Men, mysaly, ne istemeyin, ózime myna piramidalardyng biyiginen qyryq ghasyrdyng qarap túrghandyghyna jәne men toqtap qalsam, býkil dýniyening kýireytindigine әrdayym senemin» dep te jiberdi. IYә, ol «Piramidalardyng biyiginen qyryq ghasyrdyng qarap túrghandyghyna...» dep Napoleonnyng әigili qanatty sózin qaytalady. Biraq biz qanshalyqty úly jazushy bolsyn, Tolstoydyng Napoleon bola almaghandyghyn jәne jaqsy bilemiz. Biraq Napoleon obrazynyng Tolstoygha songhy demin alghansha tynym taptyrmaghany anyq. Qalamger jan dýniyesinde Napoleonmen bәseke bolmasa, kim biledi, «Soghys pen beybitshilik», «Anna Kareninalar» dýniyege keler me edi, kelmes pe edi? Onyng býkil adamzat balasynyng ústazy bolugha tyryspasy jәne shyndyq-ty.

Napoleon beynesinen suretshiler de teris ainalghan joq. Bizdinshe, osylardyng ishindegi eng ghajayyby HH ghasyrgha, Pikassonyng qylqalamyna tiyesili. Onyng 1905 jyly salynghan «Arlekiyn» atty tuyndysynan Napoleon beynesining saghym súlbasyn angharugha bolady. Sayqymazaq oiynshynyng basynda Napoleonnyng ýsh búryshty qalpaghy beynelengen. Qalpaq astynan shyghyp túrghan kekil de, nege ekeni belgisiz, Napoleondy eske týsiredi. IYә, HH ghasyrdyng suret ónerinde Napoleon beynesi sayqymazaq oiynshy ispetti beynelendi. Biraq búl qúr qiyaldyng oiyny, aqiqattan auytqu emes bolatyn. Adamzat tarihynda jana tarihtyng betin fransuz revolusiyasy, Napoleon beynesi ashsa, aqyndar da, suretshiler de jana zamangha say óner tuyndylaryn tudyrugha talpynyp jatty. Adamtanuda keshe ashylghan janalyq býgin búlynghyr tartty. Keshe qaytalanbastay bolyp kóringen boyau býgin kómeskilendi. «Ár adam óz aldyna bir-bir júldyz. Adam ólse, qúpiyasyn ashpay júldyz da birge óledi» degen Gete sózi aqiqatqa ainaldy. Al adam janynyng injenerleri - aqyndar, jazushylar, suretshiler osy qúpiyanyng kiltin tabugha tyrysady.

Aqyndar suretshilerding lagerine kelip, búl baghyttaghy olardyng izdenisterimen tanyssa, suretshiler óz polotnolaryna kerek shabytty aqynnyng joldarynan sýristirdi. Tarihta tipti aqyn suretshi, suretshi aqyn bolyp ketken kezderi de az emes. Suretshiler Modiliyani, Pikasso, Shagal, Salivador Daliyler óleng jazsa, qalamgerler Andrey Belyi, German Gesse, Genrih Manndar suret saldy. Al múnday jaghdayda, óner qazany buyrqanyp qaynaghan uaqytta, kez kelgen aqyn ne suretshi týgili qarapayym sayqymazaqtyng da Napoleongha ainalyp ketui әbden kәdikti. Arada az ghana uaqyt ótkesin, Pikasso sayqymazaghy rasynda da akter Charly Chaplin beynesinde әlemdi jaulap alghany búl sózimizge әbden dәlel bola alady. Pikasso «Arlekiyni», osylaysha, kóripkel suretke ainaldy. Qysqasy, Pikasso shygharmashylyghynda payghambarlyqqa tek aqyndar emes, suretshiler de talasugha qaqysy bar ekeni dәleldendi.

 

Modiliyany hәm Maraltay

Anna Ahmatovanyng Modiliyany turaly esteligin oqyghanym bar. Ol onda Amedeony fransuz poeziyasynyng bilgiri retinde suretteydi. Suretshining Mallarme, Verlen, Rembo, Bodler poeziyalaryn talmay jatqa oqitynyna tang qalady. Dante jәne basqa da italiyan aqyndaryn oqy­magh­anyna, bәlkim, mening italiyan tilim bilmeytinim sebepshi bolghan bolar deydi. Al osy Modiliyaniyding әigili Viktor Gugony, «Alastalghandardyn» avtoryn, әriyne, jazushy emes, aqyn Gugony ne dep baghalaghanyn bilesiz be? Ahmatovanyng jazuynsha, «Al Gugonyz - tek taqpaq qana» dep salghan. Mo­­diliya­­ny Anatoli Fransty da únatpaghan. Qasang akade­­miya­lyq әdis-tәsildermen júmys isteydi, onysy adam sezimin oyatpaydy dep sanaghan. Modiliyaniyning atalmysh qalamger tu­raly osy pikirin onyng kóptegen zamandastary da qúp­ta­ghany belgili.

Endi osy Modiliyany jatqa bilgen fransuz aqyndary turaly taghy bir әngime.

90-jyldardyng orta túsynda «Jazushy» baspasynan shyqqan jeti jas aqynnyng alghashqy jyr jinaqtaryna talantty aqynymyz Meyirhan Aqdәuletúly jeke-jeke pikir jazdy. Búl pikirler kóp úzamay «Jalyn» jurnalynda basyldy. Sonda Meyirhan Aqdәuletúly osy jeti aqynnyng biri Maraltay turaly «Ol arghy-bergi poeziyadaghy izdenisterding bәrin biledi. Qaraqshy Fransua Viyon da, melanholik Poli Verlen de, simvolist Artur Rembo da, bәri-bәri Maraltay týgesip oqyghan, jilik mayyn shaghyp ishken aqyndar» dep lebiz bildirgen edi. Áriyne, tamasha pikir. Biraq búl pikirding paradoks jaghy da bar bolatyn. Óitkeni, Meyirhan Aqdәuletúly «bilmey» tanyghan, al biz ózimizshe ghana «biletin» Maraltaydyng kópke deyin «búl Viyon, Verlen, Rembo degenderindi tipti oqyghan emespin, ózderi qanday aqyndar?» dep jýrgeni әli kýnge esimizde. Ishtey Meyirhan aghamyz da aita beredi eken ghoy degenbiz. Basqalardy qaydam, óz basym Meyirhan aghamnyng esh qatelespegenin, Maraltaydy dóp basyp tanyghanyn jaqynda ghana bildim.

Osy tayauda ortalyq telearnanyng birinen «Modiliyani» atty filim kórsetildi. Basty rolide Endy Garsiya oinaytyn búl filim kónilimdi alaman-tasyr etti. Esime 90-jyldardyng basy, student jataqhanasyndaghy tirshilik, temeki týtini men ishimdik iysine bulyqqan shaghyn mýshәiralar, Jambyldan, býgingi Tarazdan Almatygha at basyn janadan tiregen jap-jas Maraltay oraldy. Ol ózining Jambyl pedinstitutynyng suretshiler fakulitetinde oqyghanyn, ony týgese almay shyghyp ketkenin beynebir akademiya ne uniyversiytetting eki fakulitetin qatar týgeskendey tamsana aitatyn. Osy Maraltay әp-sәtte Almatydaghy jyrsýier qauymnyng sýiiktisine ainaldy. Suretshi Maraltay úmytylyp, aqyn Maraltay bolyp tanyldy. Arada tórt-bes jyl ótkende Meyirhan aghamyzdan jogharydaghyday pikir estidi.

Jaraydy, endi osy filimnin, Modiliyaniyding Maraltaygha ne qatysy bar deysiz ghoy. Qatysy sol - filimdegi Modiliyaniyding jýris-túrysy osy kezderdegi Maraltaydyng jýris-túrysynan bir aumaytyndyghy edi. Sol erkin jýris-túrys, sol erkin qimyl-әreket. Áldebir artistizm. Álde sayqymazaq («Gamlet» pen «Koroli Lirdegidey» klassiy­­kalyq ýlgidegi), әlde aristokrat, ara jigin dәl anyqtap bayqau mýmkin emes. Keshteu bolsa da aitayyn, iyә, búl kezderdegi Maraltay qazaq Modiliyanii bolatyn.

Mine, onymen suretshiler turaly әngime qozghap otyrmyz. «Parij mektebining suretshileri» dep sóz bastay bergenim sol edi, ol, nege ekenin bilmeymin:

- Modiliyaniyding boyauy ghajap qoy,- dep qaldy. Al mening esime Modiliyaniyding suretteri orala ketken. Olardyng kóbinde jalanash әielderding beynesi kórinis tapqan-dy. Biraq búl suretter pornografiya týgili erotikanyng auylynan da alysty. Olardan, osy bir qyz-kelinshekterding jýzderinen әldebir qorghansyz súlulyqtyn, tek týisikpen ghana týisinuge bolar jylylyqtyng lebi esetin-di. Jýrek kózin jarqyn boyaular ýndestigi qytyqtar edi.

IYә, Meyirhan agham esh qatelespepti. Viyon, Verlen, Bodler, Rembo poeziyalary Parij mektebining suretshilerinde, ishinde, әriyne, Modiliyany de bar, boyau arqyly jana qalypqa, jivopisi tuyndylaryna transformasiyalansa, osy transformasiya Maraltay ólenderi arqyly qayta týp-tamyryn tauypty. Qazaqy ólen, jana óleng bolyp býrshik jarypty.

Sau qanatym qalmaghan son

kýimegen,

Ruhymdy qan men sýtke iylep em.

(Saghan janym ashityny taghy ras

Emshegine erkek erni tiymegen).

Búl Maraltaydyng «Ádiylә» atty ólenining bir shumaghy. On ekide bir gýli ashylmaghan, «Qara týsti qalampyrdy qúshaqtap, qúlpytastan kýlip qarap túrghan qyzdyn» ruhyn shaqyrady aqyn bizding mýlgip ketken sanamyzdy oyatugha.

«Ruhymdy qan men sýtke iylep em».

Búl - Maraltay-Modiliyaniyding aqyndyq boyau paliy­trasy. Basqalay boluy esh mýmkin emes.

Saghan janym ashityny taghy ras,

Emshegine erkek erni tiymegen.

Ghúmyr qysqalyghy, onyng mazmúnyndaghy olqy tústar turaly búdan artyq qalay aitugha bolatynyn óz basym bilmeymin. Joq, búl jerde eshqanday qomaghay nәpsi nemese bizding jadaghay týsinigimizdegi erotika turaly әngime boluy esh mýmkin emes. Búl - rekviyem. Búl - qyrshyn ketken, bola almay ketken anany joqtau. Dýniyege kelui mýmkin bolghan súlulyqtyng anasyn azalau. Tepe-tendigi erte búzylghan garmoniyany izdep alasúru. Modiliyany nemese Pikassonyng qylqalamyna bergisiz suret, Amedeo nulary, әitpese «Gernikanyn» qazaq tilindegi kishkentay núsqasy. Biraq shedevrding ýlken ne kishisi bolmaytyny jәne ras.

Kim biledi, Pikassonyng sózin sәl búryp aitsaq, Modiliyany muzasy Maraltay jandýniyesining kóptegen qyrynyng biri ghana bolar. Biraq osy bir ghana qyrgha Meyirhan agham aitqan fransuz poeziyasy alyptarynyng barlyghy óz shygharmashylyqtarymen týgel syiyp kete alatyny anyq. Eger bir qyry azdyq etip jatsa, Maraltaydyng tek Modiliyaniydi emes, Matisster men Pablo Pikassolardy, olardan arydaghy Van Gogtar men Poli Sezanndardy da biletinin úmytpaghanymyz jón. Al búl - onyng artynda tek әigili suretshiler ghana emes, әlem әdebiyeti, onyng izdenisteri men irkilisteri de túr degen sóz. Óitkeni, býgingi zaman iyirimderi әdebiyetti suret ónerinen bólek qarastyru mýmkin bolmay bara jatqanyn dәleldep otyr.

Kim biledi, HHI ghasyrdaghy Almatynyng óz aqyn Apolliynerleri men suretshi Pikassolary endigi dýniyege kelip te ýlgergen bolar. Eger endigi jer basyp jýrse, olardyng bir-birinen bólektenbeytinine, qayta ruhany kýres dalasynda bir-birlerin izdep tauyp, qoyan-qoltyqtasa jýrip shayqasatyndyqtaryna esh kýmәn joq.

Muzalar dostastyghy - búdan ótken ghajayyp bar ma?

2005 jyl.

«Abay-aqparat»

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371