Seysenbi, 20 Sәuir 2021
Abay múrasy 2496 17 pikir 26 Aqpan, 2021 saghat 11:40

«Tasdiyq» qashan, qalay jazylghan?

Halqymyzdyng ruhaniyaty qalyptasuyna әuliyeler ólsheusiz ýles qosty. Qazaq jerinde kiyeli oryndar kóp boluy sodan. Áuliye, әnbiye, pir jәne abyz degen últtyq sanagha ejelden sinisti atau-úghymdar. Búl rette «Abay әulie me?» degen saualdyng tuuy zandy. Biraq, onyng naqty jauaby berilgen emes. Oghan basty sebep – qazirgi kýni 38-qarasóz delinip jýrgen «Ghaqliat-tasdiqat» (qysqasha – «Tasdiyq») traktatynyng qashan, qalay jazylghany tasada, júmbaq kýiinde qalyp keledi. Sondyqtan osy eki mәselege hal-qadirimiz jetkenshe jauap izdep, oiymyzdy ortagha salghandy jón kórdik.

Áuliyelikting kәmәlaty jayynda birer sóz

Atalghan «Tasdiyq» degen hakimdik enbeginde Abay «jәuanmәrttilik ýsh haslәtting iyelerining aldy» dep tórt topty (payghambar, әuliye, hakim jәne kәmil músylman) atap aitatyny belgili. Osy atalghan tórt top ókilderi de adamzat ýshin ruhany ústaz, yaghny pir. Óitkeni, olar jýregi tazarghan tolyq adamdar, Abaydyng óz sózinshe: «Qúday jolymen jýrudi ózine shart qylyp, qadam basqan» jandar. Tórteuining de kenistigi – ruhany әlem. Demek, barlyghyna da Qúdaydyng qalauymen әuliyelik qonghan.

Abay әuliyelikting tylsym tabighatyna qanyq bolghan. Sonyng belgisi – janaghy tórt top ókilderi arasyndaghy birlik pen aiyrmany ashyqtap aityp, jaqsylap úqtyrady. «Qúdaydyng isterine ghashyq bolyp tútpaqty payghambarlar ýiretti», – dey kele, Abay әuliyeler ereksheligin bylaysha jetkizedi: «Áuliyelerge әuliyeler oqydy, ghashyq boldy. Biraq olar uhrauy (aqiyrettik) paydasyn ghana kýzetti. Ghashyqtary sol hәlge jetti, dýniyeni, dýniyedegi tiyerlik paydasyn úmytty. Bәlki, hisapqa almadilar».

Qaranyz, Abay «әuliye» (yaghny Allanyng dosy) tek qana әuliyeler deuden aulaq. Olardyng mәndi ereksheligi – «dýniyeni úmytqan» Allagha ghashyqtyghy (kóbisi jaryq dýniyege beymәlim bolyp baz keshedi). Al, hakimder bolsa, «dýniyede tiyetin paydasyn sóiledi». Eger «Ghibrat kózimen qarasaq, –  deydi Abay, – ekeui de (әulie men hakim) birinen biri kóp jyraq ketpeydi». Óitkeni: «Árbirining sóileui, aituy basqasha bolsa da, Alla taghalanyng súnghatyna (sheberligine, jaratqanyna) qarap pikirlemekti ekeui de aitty». Sol siyaqty «ekeui de zalymdyqty, adam ózindey adamdy aldamaqty jek kóredi», «ekeui de marhamatty, shapaghatty bolmaqtyqty aityp búiyrdy». Kórip otyrmyz, búl sózderde hakim de Allanyng dosy degen astar bary anyq.

Sóitip, baqsaq, әuliyege de, hakimge de әuliyelikting qasiyeti tәn, tabighaty ortaq. Abaydyng biluinshe, ekeuining aiyrmasy tek qana Allagha ghashyqtyq, yaghny «nәpsisin fida qylu» dengeyine tirelmekshi.

Ári qaray Abay aitpaq oiyn: «Pendelikting kәmәlaty әuliyelikpen bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýnie bolyp «hu» dep tariqatqa kirse, dýnie oiran bolsa kerek. Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi Allanyng pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi?», – dep sabaqtaghan.

Búl arada oishyldyng tariqatshyl din iyelerimen bahasqa (pikirtalasqa) týskeni aitpasaq ta týsinikti. Qauymgha: «Dýniyeni oirannan qútqarushy ilim iyeleri – hakimder, olar әuliyeden kem emes» degen oy tastap otyr. Áulie de, meyli, hakim de, әrbirine Tәniri ózindik missiya jýktegen, sondyqtan olardyng birin artyq, birin kem kóru aghattyq. Bizdi qyzyqtyryp otyrghan «pendelikting kәmәlaty» degen tirkes. Pendelikting kәmәlaty bolsa, әuliyelikting kәmәlaty boluy da tabighy zandylyq.

Birinshi qara sózinde: «Sofylyq qylyp, din baghu? Joq, ol da bolmaydy, oghan da tynyshtyq kerek. Ne kónilde, ne kórgen kýninde bir tynyshtyq joq, osy elge, osy jerde ne qylghan sofylyq?» degen Abay onan keyingi toghyz jylday uaqytta ruhany jetiluding bel-belesinen ótti. Qúdaygha jaqyndap, jana aitqan kәmәlatqa saty-satylap shyqty.

1899 jyly jazghan jalghyz auyz óleni:

Sýisine almadym, sýimedim,

                                Sýiegim jasyp, sor qalyn.

                                Sýiisip saghan tiymedim,

                                Bola almadym Sening jaryn.

Ghajayyp shumaq sopylyq tilimen jazylghan. Qoja Hafiz ólenderin eske salady. Sopylyq tili (ekinshi aty – ghayyptyng tili) ony ay asty әlemge әigili etti. Ómiri sonynda jazghan «Imanym» toptamasynda Shәkәrim de osy tildi qoldanghan ghoy. Mysalgha birde:

Mening jarym qyz emes,

                               Haqiqattyng shyn núry.

                               Ony sezer siz emes,

                                Kózge tasa búl syry,

dese, endi birde:

Jar kórmegen nadandar,

                                 Jaryng kim dep kýledi.

                                 Oqyghan oisyz adamdar,

                                  Jansyz ómir sýredi,

deydi. Abay da «jar» sózimen Alla men adamnyng baylanysyn, Jaratqangha ghashyqtyghyn, sonymen birge, «Bola almadym Sening jaryn» deuimen   – kýiip-janghan, «dýniyeni úmytqan» ghashyqtyq hәlge jete almaghanyn aitqan. Biraq búdan «E-e, Abay әulie bolmaghan eken» degen tújyrym tumaydy. Abay tek әuliyelikting úshar shynyna jete almaghanyn ghana eskertken. Asyl múranyng Abay sózden sýringen, búrys ya qate aitqan bir jeri bolsashy. Búl kóp jaydy anghartady, birinshi kezekte, әuliyelik әlemning kisisi ekenining belgisi.

Sonymen, Abay «әulie bolghan ya bolmaghan» dep kesip-pishu mýmkin emes. Óitkeni, shyn әulie eshqashanda «men әuliyemin» demeydi. Búl qúpiyany Abay da ózimen birge ala ketti. Bizder ýshin basy ashyq jәit, Abaydyng hakimdikting shynyna shyqqandyghy. Ómir joly da, shygharmashylyq shejiresi de sonyng aiday kuәsi. Tómendegi sózimiz hakimdik enbekterding ishindegi shoqtyghy biyigi – «Tasdiyq» traktaty turaly órbimek.

 «Tasdiyq» últtyq brendimiz, ol qashan, qalay jazylghan?

Qazirgi kýni 38-qarasóz delinip jýrgen «Ghaqliat-tasdiqat» (qysqasha – «Tasdiyq») – Abaydyng eng kólemdi de kýrdeli enbegi. Kókbay sózinshe: «Árqashan auyzsha aitatyn uaghyz nasihattary bolsyn, ólenmen ýgit qylyp aitatyn adamshylyq joly, qúdayshylyq joly bolsyn, barlyghy da osy sózine jinalyp kelip qorytylghan».

Abayda qoljazba proza kitap ekeu: birinshisi – «Ghaqliya» (qyryq qara sózden túrady). Mynau «Tasdiyq» ekinshisi. Biraq 1933 jyly jaryq kórgen túnghysh Tolyq jinaqta qos kitap ta tól atauynan aiyrylyp, «Qara sózder» degen ortaq ataumen miday aralasqan týrde basylyp shyqty (qatal sayasy qudalau – repressiya osyghan mәjbýrledi). Sonyng kesirinen eki kitaptyng («Ghaqliya» jәne  «Tasdiyq») jazylu merzimi bir degen qate úghym qalyptasty.

Sóitip, barlyq Abay jinaqtarynda qara sózder «shamamen 1891-1898 jyldary jazylghan» delinude. Senseniz, búl tek «Ghaqliya» kitaptyng jazylu merzimi. Al «Tasdiyq» kitabyn Abay keyinirek qolgha alghan. Naqty aitsaq, ol 1899-1901 jyldardiki. Búl payymgha dәlel-dәiekter jetkilikti.

Oghan basty dәlel – әigili «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» óleni men «Tasdiyq» traktatynyng ózara tamyrlas, ózektes boluy. Mәselen, besinshi shumaqtyng alghashqy joly – «Mahabbatpen jaratqan adamzatty». Mine, osy sózding mәnisi traktatta kólemi eki bettey týsinikpen anyqtalghan. Adamzattyng bәrin sýng nege kerek, onyng sharty qaysy? Taghy da «Tasdiyq»-tan tabamyz. Óleng joly: «Jәne Haq joly osy dep әdiletti» dese, búl sózding mәnisin traktat: «Qúday taghalanyng joly ...nihayatsyz bolady. Biraq sol jolgha jýrudi ózine shart qylyp, kim qadam basty, ol – taza músylman, tolyq adam» deuimen úqtyryp, ashyqtap beredi. Demek, eki tuyndy kindiktes.

Janama dәlelge «Abay joly» epopeyasynyng «Týn-týnekte» tarauyna jýgineyik. «Abay kýndiz oilana jýrip, birneshe kesh boyy osylaysha otyryp jazu jazady. Kýngirt kónilden keship ótken oilar kýzding aq súrghylt búltynday. ...Taghy bir saghattarda Abay ishan, imam, halfe, hazirettermen olardyng óz tilinde sóilesedi. Olardyng jer-jebirine jete, yzalana soqtyghady. «Moldalar bylay túrsyn, húsusan búl zamannyng ishandarynan da bek saq bolynyz. Olar – fitnә ghalym, búlardan zalaldan basqa eshnәrse shyqpaydy...» degen joldardy jazyp, yzaly kónili shiryghyp otyr edi».

Búl ýzindiden «Tasdiyq» traktaty –  Abay ómirining sonynda jazylghan aqtyq tuyndy ekenine Múhang qanyq bolghanyn angharugha bolady. Biraq keshegi qyzyl senzura Abay ómiri songhy kezenining shyndyghyn bayandap, bayyptaugha mýmkindik bermedi. Qúdayshyl, sopylyq joldy ústanghan Abay beynesin somdau jalang ayaq shoq basumen parapar edi.

Toq eteri, «Tasdiyq» 1899-1901 jyldary jazylghan shygharma. Amal qansha, «Allanyng ózi de ras...» óleni 1902 jylghy, al   «Tasdiyq» traktaty onan tórt-bes jyl búrynghy shygharma dep shatastyq. 1899-1902 jyldar aralyghy Abayda bos kenistik siyaqtanyp-aq túruy da osy qatelikting saldary.

Qúr sóz bolmauy ýshin bir mysal alayyq.  JZL seriyasynan 2008 jyly jaryq kórgen «Abay» atty kitaptyng avtory Nikolay Anastasiev: «Pervoe svoe «Slovo» Abay zapisal v 1890 godu, poslednee, «Sorok pyatoe» – v 1897-m», – dep keledi de, әri qaray sener senbesin bilmegen kýdigin bylaysha jetkizedi: «Jizny emu eshe ostalosi semi let, tak otchego j oborval on etu rechi, v kotoroy zapechatlelisi y opyt projityh let, y mudrosti znaniya, y prozreniya, y illuzii, – vse?» (Atalghan kitap. 336-bet).

Mәskeulik jazushy túrmaq, ózimizding jas úrpaq ta tap osylay: «Abayda jeti jyl bos ótkeni nesi?» dep tang qalary sózsiz.

Shyn jaghday mýldem basqasha bolghan. 1897-1902 jyldar Abay әuliyelik әlemine dendep, ózine Tәniri núr-shuaghyn tókkenin sezingen kezi. Kóp enbektenip, shalqyghan shabytpen jýrgen. Osy kezderde Abaydyng qasynda bolghan Árham Kәkitayúlyna jýgineyik: «Abay key týnde úiyqtamaydy, shamdy sóndirip tósekke jatyp qalady da, bir saghattay uaqytta shamdy qayta jaghyp kitap oqyp otyrady, ne qaghaz jazyp otyrady. Azdan keyin shamdy óshirip jatyp qalady, azdan keyin taghy sham jaghyp kitap oqyp otyrady».

Qoryta aitqanda, «Tasdiqat» traktatyn tól atauymen atap, onyng jazylghan merzimin dúrystaudyng uaqyty jetti. Bayqap otyrsyzdar, múnyng asa manyzdy mәsele ekendigin andatugha tyrystyq. Sózding turasy kerek, búl – abaytanu ghylymynyng eng ýlken problemasy.  Al qazirgidey uaqytty sozyp, jasyrynbaq oinau tym qymbatqa týsetinin eskertkim keledi.

*  *  *

«Tasdiqat» kitaby qanday jaghdayda jazylghan, mazmúny, basty maqsaty nede? Endi osy songhy mәselege keleyik.

Arabtyng «tasdiyq» sózi – «shyndyqty tanyp-bilu», «haqiqatty bekitu» degen maghynany bildiredi. Shәkәrim: «Shynnan ózge Qúday joq» deydi. Demek, Abay jazghan kýrdeli enbekti «Qúdaydy tanytu» kitaby dep qabyldasaq ta bolady. Qoljazba kitaptyng mazmúny kirispeden, eki negizgi bólimnen («Alla taghalany tanymaqtyq», «Ózin tanymaqtyq» degen) jәne qosymsha bólimnen («Jaqsy menen jamandy aiyrmaqlyq» degen) túrady. Avtor aldygha qoyghan basty maqsat – Qúday isin, yaghny haqiqatty tanytu. 1898 jyldyng sonynda     «Sokrat hakimning sózi» degen enbegin Abay Jaratushy qúdiret pen adam balasynyng qarym-qatynasyna arnaghan bolsa, endi «Tasdiyq»-ta sol zor taqyrypty әri qaray damyta jalghastyrghan.

Sonymen, traktattyng әuelgi bólimi – Alla taghalany tanymaqtyq.

«Allanyng ózi de ras, sózi de ras» ólenindegi birinshi sýn – Allanyng mahabbatynyng kindigi osy bólimde. Abaysha Alla taghala býkil ghalamdy, onyng ishinde adamzatty mahabbatpen jaratqan hәm sol mahabbat sezim arqyly basqarady. Mine, osynau mәngilik mәsele bayyptalyp, anyqtalyp bolghanda, bólim sonynda Abay: «Alla taghalanyng pendelerine salghan joly qaysy?» degen kelesi әlemdik saualdy aldygha qoyady.

Ekinshi «Ózin tanymaqtyq» deytin bólimde Abay «tolyq adam» tanymyn әr qyrynan kәmәlatty sheberlikpen negizdegen. Qalay negizdedi? Búl bólek әngime. Bólim sonynda kemenger: «Dýniyede týpki maqsatyng óz paydang bolsa – ózing nihayatlysyn, ol jol Qúdaydyng joly emes. ...Ne týrli bolsa da, ya dýniyennen, ya aqylynnan, ya malynnan ghadalәt, shapaghat sekildi bireulerge jaqsylyq tiygizbek maqsatyng bolsa, ol jol – Qúdaydyng joly» dep qorytady. Osylaysha danyshpan Alla taghalanyn  býkil adamzatqa salghan sara jolyn anyqtap beredi. Búltartpas ghaqly jәne naqly dәlelderin «Alla jaqsylyq jasaushylardy únatady» degen ayatpen  bekitkenin aita keteyik. «Patsha Qúday syiyndym, Tura basta ózine!». Áu bastan-aq tilegen osy tura jol úly aqyndy aqyr sonynda әlemdik oi-sana biyigine alyp shyqty.

Qazirgi tanda adamzat daghdarystan shygharar týzu jol taba almay qayran. Alandauly. Qaranyz, úly Abay ony tapsa, anyqtasa, sol jolmen ózi de jýrip ótse, onan asqan danalyq ya kóregendik bola ma!

Tújyra kelgende, «Tasdiyq» – Abay әuliyelik tylsymgha boylaghan shaqtyng tamasha jemisi. Saf altynday hakimdik enbekti jiliktep tanyp-bilu, oghan iydeologiyalyq mәrtebe beru – memlekettik manyzgha ie mәsele.

Bir ókinish, keyingi uaqytta «Tasdiyq» kitabyn «Kitab Tasdiyq» dep qate jazu etek aluda. Túraghúl ózining esteliginde «Tasdiyq» dep qysqa, al Kókbay «Ghaqliat tasdiqat» dep tolyq atauymen ataghan. Kóshirushi moldalar qúsap, traktat atauyn «Kitab Tasdiyq» dep búrmalaudy dogharghan jón. Sol siyaqty keshegi sovettik dәuirde Jiydebaydy «Poeziya Mekkesi» dep qabyldau qalyptasty (qazirgi kinogerler de tek Jiydebaydy týsirip әure). Búl – әriyne, jansaqtyq. Nege deseniz, Abay poeziyasynyng deni Aqshoqy qystauy, dóng basynda dýniyege kelgen. Áygili Jiydebay mekeni  danalyq aqyl-oydyng ordasy deuge layyq. Óitkeni, pәlsapalyq ólenderi, qara sózderining basym kópshiligi, sonday-aq, sóz bolyp otyrghan әlemdik oidyng asyly «Tasdiyq» traktaty atalmysh qystauda dýniyege keldi.

Sonymen, «Tasdiyq» traktaty – últtyq brendimiz. Onda Abay aitqan: «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi» degen bәtuәli sózi ózine de qatysty. Qazirgi tanda adamzat kóshi jol taba almay adasyp, daghdarysqa úryndy. Múny oqushy bala da biledi. Sondyqtan ruhany ústazymyz Abaydy ay asty әlem «pirim» dep moyyndap, erte me, kesh pe, ol tapqan, siltegen jolgha qadam basugha mәjbýr bolary haq.

Asan Omarov

Abai.kz       

17 pikir