Qazaqstannyng túnghysh reformatory, syrttay sotty bolyp, qughyndalyp,  10 jyldan astam uaqyt  shetelde túryp jatqan Ákejan Qajygeldinning 60 jasqa tolghan kýnin  bir top qogham belsendileri atap ótti.

«Qazaqstannyng sayasaty men  ekonomikasyn  keshegi kýni emes, býgingi kýni de Qajygeldin siyaqty talday alatyn adam joq, - dedi 90-jyldary Qajygeldin qúrghan  Qazaqstan Respublikasynyng Halyqtyq partiyasy atqaru komiytetining mýshesi bolghan Kenjetay Ábjahanov. - Onyng dәl qazir  elge oralghany óte qajet.  Qazir Qazaqstanda aqyldy, oily, zerdeli adamnyng sany az. Men, óz basym, shette jýrgen 10 jyldan astam uaqyt ishinde Qajygeldin Europanyng isi men tәjiriybesin boyyna sinirgen tәjiriybeli sayasatker retinde elge oralady degen oidamyn. Ol  demokratiyany qalay qúrudy neshe jyldan beri kórip, boyyna sinirgen adam retinde paydaly bolary anyq».

Qazaqstannyng túnghysh reformatory, syrttay sotty bolyp, qughyndalyp,  10 jyldan astam uaqyt  shetelde túryp jatqan Ákejan Qajygeldinning 60 jasqa tolghan kýnin  bir top qogham belsendileri atap ótti.

«Qazaqstannyng sayasaty men  ekonomikasyn  keshegi kýni emes, býgingi kýni de Qajygeldin siyaqty talday alatyn adam joq, - dedi 90-jyldary Qajygeldin qúrghan  Qazaqstan Respublikasynyng Halyqtyq partiyasy atqaru komiytetining mýshesi bolghan Kenjetay Ábjahanov. - Onyng dәl qazir  elge oralghany óte qajet.  Qazir Qazaqstanda aqyldy, oily, zerdeli adamnyng sany az. Men, óz basym, shette jýrgen 10 jyldan astam uaqyt ishinde Qajygeldin Europanyng isi men tәjiriybesin boyyna sinirgen tәjiriybeli sayasatker retinde elge oralady degen oidamyn. Ol  demokratiyany qalay qúrudy neshe jyldan beri kórip, boyyna sinirgen adam retinde paydaly bolary anyq».

«Shyn mәninde, Ákejan Qajygeldin ýkimet basyna kelgende, Qazaqstan әli naryq degenning ne ekenin bilip ýlgermegen bolatyn. Ol ýkimet basqarghan ýsh jylgha tolar-tolmas uaqyt ishinde óte kóp qauly-qarar qabyldandy. Onyng bәri Kenes Odaghy ydyraghannan keyin toqyrap qalghan óndirister men ónerkәsipterdi kóteruge, yaghny Qazaqstan ekonomikasyn naryqqa baghyttaugha arnalghan bolatyn. Qajygeldinning Qazaqstan ekonomikasyndaghy rólin Reseyding bir kezdegi Stolypin reformasymen salystyrugha bolady», -dedi sóz alghan zanger Ruslan Sapabekov.

«Qajygeldin - Qazaqstan ekonomikasynyng eng auyr kezeninde ony  jolgha salghan adam. Ol 1998 jyly «Ádil saylau ýshin» qozghalysyna baylanysty qughyngha úshyrady. Qazaqstandaghy alghashqy eng myqty sayasy partiyany qúryp, onyng negizin qalady. Elge sayasy reforma qajet ekenin birinshi aitqan da Qajygeldiyn. Parlamentke Konstitusiyalyq joba da úsynghan. Oghan 150 million dollar para aldy degen jala jabyldy. Ol qughyndalyp ketkennen beri, elde qanday da bir ózgeris boldy ma? Joq. Qansha ret parlament saylauy, preziydenttikke saylau ótti, onyng bәri órkeniyetti elder men Europalyq qauipsizdik qauymdastyghy tarapynan әdiletsiz ótken saylau retinde baghalandy. Biz býgin ekonomikalyq qana emes, sayasy daghdarysty bastan keshirip otyrmyz. Oghan dәlel - Janaózen oqighasy. Halyqtyng qany tógilse de, biylik eng qúryghanda qaraly kýn de jariyalamady. Dәl qazir Qazaqstan ýshin barlyq kýshter men sayasatkerler ýlken bir sayasy mәmilege kelui kerek. Shette qughynda jýrgen Ákejan Qajygeldiyn, Múhtar Ábilyazov, Ghalymjan Jaqiyanov jәne ózge de túlghalar elge oralyp, biyliktegi, oppozisiyadaghy  túlghalar ortaq bir kelisimge kelui tiyis.  Biz býgin Qajygeldinning mereytoyyna oraylastyryp, halyqqa osynday oy aityp otyrmyz», - dedi Marat Uatqan.

Jurnalister tarapynan qoyylghan týrli súraqtargha qatysty jauaptar berilgende, onyng sonynan eshqashan qanday da jemqorlyqqa qatysty shu shyqpaghany aityldy. «Men qazirge deyin Qajygeldin million dollarlap para aldy degenge senbeymin», - dedi Ruslan Sapabekov. «Qajygeldin býgingi biylikpen ymyragha kelipti degen sóz bar?» degen súraqqa, Marat Uatqan: «Ózi syrttay sottalyp, qughynda jýrgen adammen biylik kelisimge kelgisi kelse, onda olar Qajygeldinning kinәsiz ekenin moyyndaghany ghoy», - dep jauap berdi.

Baspasóz mәslihatynan son, osy bastamany úiymdastyrushy, «Júmysshy qozghalysy» úiymynyng tórayymy Saqyp Ghaliqyzy óz pikirimen bylaysha bólisti:

«Júmysshy qozghalysy» úiymy  Qajygeldin qúrghan partiyamen sol 90-jyldary iydeyalas boldy, qoyan-qoltyq júmys istedik. Bizderding maqsatymyz - býgingi biylik jýiesimen kýresu edi. Bizge búl partiyanyng belsendiligi, ashyqtyghy únady. Partiyanyng basshysy Ákejan Maghjanúlynyng ózi de ashyq pikirge qashan da dayyn bolatyn. Ákejan Maghjanúly sol kezde-aq biyliktegi ózge adamdardan kóp qasiyetimen erekshelendi - ol óte myqty sayasy partiya qúra bildi. Ol demokratiya degendi sóz jýzinde emes, is jýzinde jýzege asyrugha tyrysty.

Baspasóz mәslihatyn ótkizushiler Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda Ákejan Maghjanúly Qajygeldinning elge qaytuy asa qajet ekenin basa sóz etti.

Gýlmira TOYBOLDINA,

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 114 (143) ot 28 nauryz 2012jyl