Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 2918 0 pikir 3 Sәuir, 2012 saghat 08:53

Múnaydar Balmolda. Oryssha jazatyn Oral qalasy әkimining oiynda ne bar?..

Batys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Oral qalasynda resmy mәlimetke sýiensek, 240-tan astam jarnama bilbord bar kórinedi. Ýstimizdegi jyldyng basynda (24.01.2012)  qala әkimi qyzmetine kirisken Bolat Shәkimov osy jarnama bitkenge «jauday tiyip» songhy eki-ýsh jylda ornatylghan dýniyeni eki-aq aptanyng ishinde typ-tipyl qyldy. Onyng ishinde qala kóshelerining boyyn jaghalay ornatylghan halqymyzdyng danqty tarihy túlghalary: Isatay, Mahambet, Qúrmanghazy, Dina, Dәuletkerey, Gharifolla Qúrmanghaliyev, Bauyrjan Momyshúly, Mәnshýk Mәmetova, Tóle bi, Qadyr Myrza Áli, Aqúshtap Baqtygereeva taghy da basqa tolyp jatqan aitulylarymyzdyng beynesi men mazmúndy qanatty sózderi kózden búl-búl úshty.

Batys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Oral qalasynda resmy mәlimetke sýiensek, 240-tan astam jarnama bilbord bar kórinedi. Ýstimizdegi jyldyng basynda (24.01.2012)  qala әkimi qyzmetine kirisken Bolat Shәkimov osy jarnama bitkenge «jauday tiyip» songhy eki-ýsh jylda ornatylghan dýniyeni eki-aq aptanyng ishinde typ-tipyl qyldy. Onyng ishinde qala kóshelerining boyyn jaghalay ornatylghan halqymyzdyng danqty tarihy túlghalary: Isatay, Mahambet, Qúrmanghazy, Dina, Dәuletkerey, Gharifolla Qúrmanghaliyev, Bauyrjan Momyshúly, Mәnshýk Mәmetova, Tóle bi, Qadyr Myrza Áli, Aqúshtap Baqtygereeva taghy da basqa tolyp jatqan aitulylarymyzdyng beynesi men mazmúndy qanatty sózderi kózden búl-búl úshty.

Qala sәuletine jauap beretin arhiytektura bólimi mamandary búl bitken isti: «Zaman talabyna sәikestendirip, adam ómirine qauip tóndirmeytindey etip, qaytadan saludy josparlap otyrmyz, jana jarnamalar sity formatta bolady, ol degeniniz arnayy sәulelendiru әdisi» dep aqparat taratyp ýlgerdi.  Biz týsindik, bek jaqsy týsindik. Shynymende joldyng boyyndaghy qolaqpanday bilbordtardyng ornyna shaghyn, dizayyny kelisti, әdemi jaranamalar qoyylsa, qala kórki kirip qalar edi degen oigha biz de qosylamyz. Jәne әkimning búl isin qyzu qoldaymyz. Biraq, biraq últqa úran bolghan ata-babalarymyzdyng ruhqa, tilge, óner men mәdeniyetke qatysty aitqan sózderi sol jana jarnamalarda qaytadan oryn taba ma, joq pa, bizdi osy arasy alandatady. Úlylarymyzdyng dangharaday beynesi joghalghan song ba, qala birtýrli «orystanyp», «ruhsyzdanyp» bara jatqanday kónildi shoshytady eken. Arty qayyr bolsa, әkim sózinde túryp, janartsa jarady. Al әldeqalay búl tosyn bastama qazaq ziyalylarynyng beynesi men aitqan sózderin qúrtudyng aila-sharghysy bolsa, onda is onbady...

Qazir qala boyynsha býkil bilbordtar alynyp bitti deuge bolar. Áyteuir ortalyq kóshelerdegisi izim-ghayym bolghan. Qala әkimi otyrghan ghimarattyng artqy jaghyndaghy Qasym Amanjolov atyndaghy kóshede últymyzdyng aiboz aqyny Maghjan Júmabaevtyn: «Últ ýshin tilinen qymbat esh nәrse joq» degen sózi qazaq jәne orys tilinde jazylyp, aqynnyng sureti de berilgen. Búl sóz qaltarysta túrghandyqtan ba, әiteuir suretin týsirip ýlgerdik. Mine, osynday qazaqstandyq úl-qyzdyng oi-sanasyna tamyzdyq bolar sózderding biz qaytadan qala kóshelerinen oryn aluyn qalaymyz. Bir qaraghanda onday jarnamalar eleusiz siyaqty kóringenmen, balagha, jastargha, jalpy adamgha bereri mol. Balamyzdy jetektep bara jatqanda: «Áke, myna surettegi Mahambet batyr ghoy, dә?» dep súraq qoyy, oghan sening jauap qatuyng әke men bala arasyn, keshe men býginning arasyn baylanystyrugha bir sep. Jәne búl ruh mәselesi.

Oral qalasynyng әkimi Bolat Shәkimov Qazaqstannyng emes, Resey Jazushylar odaghynyng mýshesi, byltyrghy jyldyng jeltoqsanynda Mәskeude Resey jazushylar ýiinde «Chto tam za daliu?» degen kitabynyng túsaukeseri ótip, orys ziyalylary: «Qatarymyzgha jana talant qosyldy» dep jana jazushynyng atyna oiday-oyday jyly sóz aityp, oblystyq búqaralyq aqparat qúraldary ony jyldyng jaqsy janalyghynday qylyp birneshe kýn jalaulatty. Múny nege qystyrdyq? Ákimning jazushylyghyna dauymyz joq, jaza bersin, aty asqaqtasyn, biraq ózine emes, ózgege, turasy orysqa býiregining búrynqyrauynyng salqyny onyng jana bastalyp jatqan әkimdik qyzmetine yqpal etpes pe eken degen oi-kýmәn ishte joq emes. Ony  jasyryp qala almadyq.

Bolat kókemiz Bórli audanyna әkim bolyp túrghan kezinde de sheteldik kompaniyanyng ókili Rodjer Foks degenning atyna Aqsay qalasynan bir kóshe beremin degen bastamasymen qúdyqqa qaugha salghan Qojekene úqsap, aidy aspangha bir-aq shygharghan bolatyn. El-júrt biraz dauryghyp, betin qaytarghan. Endi, mine, eleusizdeu kóringen jana bir bastama «bilbordtardy joi» dep atalady. Qúdaygha shýkir, bilbord qúlap, astynda adam qaldy degendi estimedik, biraq saqtyqta qorlyq joq, jana bastama qoldaugha әbden túrarlyq, tek taghy qaytalap aitam, múnyng arty qazaq ziyalylarynyng beynesi men sózderin de alastau bolmasa neghylsyn? Eger búl memlekttik tilimizge múryn shýiire qaraugha úlassa, jaghday 1991 jyldy elestetpek. Sebebi, sol toqsan birde qalalyq kenesting basshysy Bolat Moldashev Oral qalasynda memlekettik til qazaq tilining qoldanuyna resmy týrde tyiym salu sharasyna deyin barghany esimizde. Onyng arty basqa da jaghdaylarmen qabat ushyghyp, aituly «Qyrkýiek oqighasyna» úlasyp, sayasy ahual asqynghanyn әli úmyta qoyghanymyz joq.

Men syrt kózge týimedeydi týiedey etip, baybalam salyp jatqanday kórinuim de mýmkin, qúdayaqy, meyling tap osylay bolsynshy, men-aq masqara bolyp qalayyn. Eng bastysy Oral janaryp, eldik ruh saltanat qúratynday jaghday tusyn. Sony qala әkimi Shәkimov jasasa, myng da bir alghys aityp, bórkimdi aspangha atyp, shyn quanar edim. Sol kýni: «Sen bala ana kisining atyna bosqa syn aityp, dauryghypsyn» dep mening betime týkirgen adamgha alghys aitamyn.

Marqúm Bolat Moldashevtan song Oral әkimdigine biraz adam kelip-ketti. Endi aragha jiyrma jyl salyp, taghy bir Bolat biylikke kelgen eken, endi búl kisi jazushylyghyna, el basqarudyng biraz satysynan ótken biliktiligine, aqylgha salyp, qalany egemendigimizge say, el kýtkendey týletedi dep seneyik. Seneyik te әlipting artyn kýteyik. Bizde basqa qayran bar ma?  Bar. Ol - búqara halyq. Siz ben biz. Tilinen qymbat esh nәrse joq halyq, qalyng QAZAQ bar!

Oral qalasy.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006