Jyrshy kórseniz tórge shygharynyz
Qazir bәri túiyqqa túmsyghymen tireldi. Ata-anany aitam. Mektep, ol bolsa da boldyryp әreng túr. Uniyver jayly jaq ashpaymyz. Gәp oqu jýiesinde bop túr. Ýy men oqu oryndary býkil kýshti bilimge salyp-aq jatyr. Biraq modern zamannyng ghylymyn piste siyaqty shaghatyn úrpaq JATTANU (alienation, otchujdeniye) degen dertke demde shaldyghady. Jasy 14-15-ke jeter jetpesten bilimdi balamyz kisikiyik bop shygha keledi. Dәstýrden maqúrym qalghan olar kәdimgi kentavr bolat ta qalady. Áke-sheshesi olardy toy-tomalaqqa ertip apara almaydy. Eshkimge júghymy joq, ózge týgili óz ózine bóten bop ketken kisikiyik bala abyroyyndy airanday tógedi. Janazada el sapqa túryp jatsa, ol bir shette saghyz shaynap, rep tyndap túrady. Negizi adamdy múnday bishara jaghdaygha qúlatpay ústap túratyn asa qymbatty bir soslovie bar bolatyn. Olar - jyrshylar!
Jyrshylar shetke yghysqan sayyn bala-shagha da toza beredi. Sebebi adamnyng EYGENVELT dep atalatyn ishki әlemin jyrdyng mazmúny qalyptastyrady. Al, jastar jyr tyndaghysy kelmeydi. Nege? Sebebi jyrdy jyr qyp ústap túrghan mazmún - Qúran qissalary! Ata-analar qissadan beyhabar. Bolsa da, onyng manyzy zor dep oilamaydy. Tezirek úlynyng miyna shet tili men matematika qúighysy kep asyghyp túrady. Biraq búl bilim EYGENVELTKE barmaydy. Balanyng ózegi quys bop qalady. Sosyn óse kele ishtey solu bastalady.
Bala jastan qissa estip ósken bala, jyrdy esh qinalmay tynday beredi. Sebebi jyrdyng býkil mazmúny kókireginde sayrap túr. Jyrshy kósilgen sayyn adamnyng túla boyy solqyldap, qany qyza bastaydy. Múnday sezimdi bastan keshetin bala JATTANBAYDY, kerisinshe elding úiytqysyna ainalady. Áuletting qúty bop shygha keledi. Sondyqtan jyrshy kórseniz tórge shygharugha dayyn jýriniz. Olar elding qúnary!
Sanjar Kerimbaydyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz