Beysenbi, 25 Aqpan 2021
Janalyqtar 2429 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 19:23

JASAMPAZ JYR — JAUHAR JÁDIGER

(Áygili “Qozy Kórpesh Bayan súlu” jyrynyng tarihnamasynan múraghattyq derekter)
Bizding әli de tanymay kele jatqan mәselemiz — qazaq eline qatysy bar jazbasha eskertkishter jayy. Múnyng ózindik sebepteri bargha úqsaydy. Eng aldymen týrli soghystar kezinde ejelgi qalalar, egistik, otyryqshylyq jýielerining qalpyna kelmey, qazaq qoghamynyng úzaq toqyraushylyqqa dushar bolghandyghy dep úghu kerek.
Biraq, “tang atpayyn dese de kýn shyghuyn qoymaydy” degendey, bilikti adamdarymyzdyng mәdeny talghamy men talaby jyl ótken sayyn tarihy múralardy biluge qúshtar bolyp otyr. Mine, 15 ghasyr boyy qalyng elding boyyn balqytyp, jýregin tulatyp kele jatqan jauhar jәdigerding biri de, biregeyi — “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyry.

(Áygili “Qozy Kórpesh Bayan súlu” jyrynyng tarihnamasynan múraghattyq derekter)
Bizding әli de tanymay kele jatqan mәselemiz — qazaq eline qatysy bar jazbasha eskertkishter jayy. Múnyng ózindik sebepteri bargha úqsaydy. Eng aldymen týrli soghystar kezinde ejelgi qalalar, egistik, otyryqshylyq jýielerining qalpyna kelmey, qazaq qoghamynyng úzaq toqyraushylyqqa dushar bolghandyghy dep úghu kerek.
Biraq, “tang atpayyn dese de kýn shyghuyn qoymaydy” degendey, bilikti adamdarymyzdyng mәdeny talghamy men talaby jyl ótken sayyn tarihy múralardy biluge qúshtar bolyp otyr. Mine, 15 ghasyr boyy qalyng elding boyyn balqytyp, jýregin tulatyp kele jatqan jauhar jәdigerding biri de, biregeyi — “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyry.
Búl jerde “jyr týgili, búdan 1500 jylday búryn qazaq halqy boldy ma eken?” degen súraq ta tuuy mýmkin. Áriyne, búl ýshin tarihy derekterge jýginu kerek. IYә, búdan 1500 jyl búryn dәl býgingidey Qazaq atty etnogenezdi iyemdengen halyq bolmaghan. Obal-sauaby ózine, eger kenestik biylik kezinde Qazaqstannyn, tipti, sonau kóne zamannan býginge deyingi tarihyn bayandaytyn bedeldi basylym derekterine sýiensek, (Qazaq SSR-nyng 5 tomdyq tarihy, tom 1, 1997), ol kezde Týrki qaghanaty atty qúl iyelenushi memleket bolghan. Qazirgi qazaq jerining basym kópshiligi әrtýrli úlystar, rular, taypalardyng qolastyna qaraghan. 200 jylday ýstemdik etken búl Týrki qaghanaty ydyraghan song әr úlys, әr ru ózara erikti-eriksiz jer ynghayymen birigip, irilengen taypalar, úlystar qúrugha mәjbýr bolghan. Osynday irilengen úlystar negizinde ózbek, qyrghyz, qazaq, haqas, yakut, bashqúrt, qaraqalpaq, tuva halyqtary iriktele bastaghan.
Al, qazaq halqynyng qúramy sol irilengen qypshaqtan, qarlyqtan, arghynnan, týrgeshten, naymandardan qúralu kezenin bastan ótkizgen. Osylardyng ishinde qazaqtyng halyqtyq negizine ózekti úiytqy bolghan asa iri úlystar týrgesh pen qarlúq dep bayandalady.
Qarlúqty sonyraq kezde qazaq júrty “Altay-qarpyq” dep atap ketken. Halyq auzynda mynaday óleng de bar:
“Qazaqtyng ýlken ýii
Altay-Qarpyq!
Úlysqa orda bolghan aty artyq”.
Sonday-aq, kóne qazaq shejiresine qúlaq týrsek, “qazaq tórt aghayyndy: Tólegetay, Tórgeltay, Bódentay, Bórgeltay”. Búl anyzdyng ózi qarlúq úlysynyng birneshe bútaqty qazaq halqy bolyp birige bastau túsyna dәl kele me deymiz.
Aytpasa sózding atasy óledi emes pe? Bireu biler, bireu bilmes, әngime etip otyrghan jasampaz jyrdyng shyghu merzimin býgingi qazaq ghalymdarynyng ishinde túnghysh ret batyl boljap aitqan da, jazghan da — shyghysqazaqstandyq, tarih ghylymdarynyng doktory Músatay Aqynjanov (1905-1986). Endeshe, sony oqyp kórelik.
“Bizding kóptegen auyz әdebiyetimizding núsqalarynda, solardyng biri “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyrynyng erterektegi núsqasynda “han” degen atau atymen joq. Biraq, ol tútas handyq bolmaghandyghyn kórsetse de, tapsyzdyqtyng bolmaghanyna dәlel emes. Tek zaman shyndyghyn beyneleydi. Qarlúq odaghy tútas handyq bolmaydy. Tútas handyqtyng ornyna Ýsh jýzdi әr rudan shyqqan biyler basqarady. “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyrynyng ózi de sonymen 9-10 ghasyrlarda qarlúq odaghynyng jasaghan jyry bolyp tabylady. Olay dep aitu ýshin birneshe zattyq belgiler bar. Birinshiden, toponimikalyq ataularda Qozy Kórpesh pen Bayan molasynyng túrghan jeri de dәl keledi. Al, tili 9-10 ghasyrlargha ýilesedi. Sondyqtan, “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyry qarlúq odaghynyng keyingilerge qaldyrghan bir eskertkishi— ol qazaq tilining halyq tili retinde jasaluynyng túnghysh belgisi”. (M.Aqynjanov. “Qazaqtyng tegi turaly”, Almaty, 1956, Qazaq memlekettik kórkem әdebiyet baspasy, 153-154 better).
Al, әigili etnograf-tarihshy, akademik Álkey Marghúlan qos ghashyqtyng Ayagóz boyyndaghy kýmbezdi ziratyn jan-jaqty zertteu barysynda jasampaz jyrdyng payda bolu merzimin 15 ghasyrgha jetkizedi.
“Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyrynyng qay kezde shyqqanyn jaqsylap aiyratyn belgining biri — onyng kýmbezi. Búl kýmbez óte erte uaqytta islamnan búryn, ghún zamanynda, ne Týrki qaghanaty kezinde túrghyzylghan belgi. Sebebi, tastan dóngelek ýi, múnara jasau Týrik qaghanaty kezinde erekshe oryn alghan. Qypshaq pen oghyzdar onday dóngelek, tóbesinde kýmbezi bar tas ýilerdi, “dyn”, “dingek”, “tas ýi” dep ataghan. Sol sózder, sol tarihy dәstýrdi jalghastyryp, olardyng úrpaqtary saqtaghan. Dóngelete salghan tas ýiler, býtindey jazda otyratyn kiyiz ýige úqsaydy, asty dóngelek, tóbesinde biyik ensesi bar, syrty kýmbezdenip, sәulet berip túrady. Qazaqtyng kóp jyrynda aitylatyn “Ensesi biyik aq ordam” — osynyng sәulettik qúrylymyn jarqyn týrde suretteytin úghym”. (Á.Marghúlan. “Ejelgi jyrlar, anyzdar”, 1985, 284 bet).
Sóz orayy kelgende aita ketu kerek, ataghy qazaq kóleminen asyp, әlemdik dengeyde әigili bolghan úly dastandy tanu men taldau barysynda orys aghayyndar da bolghanyn aldymen aitugha tura keledi. Kóptegen zertteushiler orystardyng búl jasampaz jyr ainalasyndaghy tarihnamalyq izdenisterin tek HIH ghasyrda bastalghan deydi. Búl — mýlde jansaq derek.
Qozy Kórpesh — Bayan súlu ziraty turaly orys tilinde qaghaz betinde túnghysh derek týsirushi Grigoriy Voloshin degen kazak jýzdigi. Ol 1769-1770 jyldary torghauyttar men qalmaqtardyng Qytay asyp, sol jaqqa qalay sinip jatqanyn jasyryn týrde bilu maqsatymen el kezu saparlarynyng birinde býgingi Ayagóz ózenining boyyndaghy qos ghashyqtyng biyik kýmbezdi ziratyna kózi týsip, ony sipattap ózining resmy esebine kirgizedi. Tipti, zirat basyndaghy mýsinderding bir-ekeuining suretin de salyp, ol túrghan jerdi kartasyna týsiredi. Búl karta kýni býginge deyin Resey Syrtqy ister ministrligining múraghatynda aman jatyr.
Qos ghashyqtyng búl kelisti kýmbezdi keshenin kezinde sheteldik H.Bardson, IY.Falik, S.Bronevskiy, A.Shrenk, P.Semenov-Tyanishaniskiy, G.Potaniyn, N.Pantusov, A.Uvarov, IY.Kastenie sekildi oqymystylar men ghalymdar kórip, tanymdyq maqalalar jazyp ketti. “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyrynyng orys ortasynda taraluyn osy elding kóptegen ghalymdary A.S.Pushkinning 1833 jyly Orynbor saparyna baylanystyra bayandaugha beyim. Ras, sol ýsh kýndik sapar kezinde úly aqyngha jergilikti bir ziyaly adam keregine jaratar degen ýmitpen qazaq jyrynyng orysshagha qarasózben bayandalghan 5-6 bettik núsqasyn úsynghan. Al orys әdebiyetinde ózindik orny bar, arqaly aqyn A.S.Pushkinning ústazy G.R.Derjavinning keybir ómir derekterinde ol “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyrymen, tipti, 1812 jyly tanysyp ýlgergen. Ýlgergen deuimizding dәleli — dәl osy 1812 jyly Qazan qalasynda orys tiline audarylghan jasampaz jyrdyng bir danasy G.R.Derjavinge onyng jas kezinde әskerde birge bolghan dosy N.Timashev degen pomeshik joldaghan. Orys tiline úly jyrdy audarghan N.Timashevting Timofey Belyaev degen aqyn-jandy basybayly sharuasy eken. Búl kezde A.S.Pushkin patsha selosyndaghy liyseyde oqyp jýrgen. G.R.Derjavin bolashaq aqyngha әdebiyetten sabaq bergen. Múny az desek, sol liyseyde jeti júrttyng tilin biletin múghalimderding bolghandyghyn eskersek, Pushkin jas kezinde búl jyrmen solar arqyly da tanysyp ýlgergen bolar deymiz.
Orys tiline T.Belyaev tәrjimalaghan úly jyrdyng qazaqtar ýshin bir qighashtyghy bolar. Óitkeni, osy aqyn audarghan búl jyrdyng kitap múqabasynda “bashqúrt qúrayshylary jyrlaghan núsqadan audarylghan” dep anyq jazylghan. Amal ne, odan beri 200 jylday orystyng kóptegen әdebiyet zertteushileri jyrdyng bashqúrt núsqasynyng ózi olargha qazaqtardan auysqan degen derekterdi san ret algha tartsa da taspamen jazylghandy ózgertu әli onaygha týspey keledi.
Ghasyrlardan ghasyrlargha, úrpaqtardan úrpaqtargha auyzsha jetip otyrghan búl jyrdyng qazaq tilinde túnghysh tolyq qaghaz betine týsui 1834 jyldyng ýlesine tiyedi. Jyrdy halyq jyrshylarynyng aitularynan jazyp alghan kókshetaulyq Á.Derbisalin degen qatardaghy kense qyzmetkeri. Al jyrdy qazaqsha túnghysh ret, 1870 jyly baspa betine shygharushy — orys akademiygi V.Radlov. Dәl osy jyly osy ghalym jyrdyng nemis tiline audarylghan núsqasyn da baspadan shyghartqan. Múny az desek, taghy osy ghalym jyrdyng úighyr tiline audarylghan núsqasyn da 1886 jyly kópshilik nazaryna úsyndy.
Jyr tarihnamasyn әngime etkende, úly kórshimiz orys aghayyndar arasynda onyng keninen nasihattalghanyn aitpay ketsek, dúrys bolmas edi. Tek HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynan HH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde atalmysh jyrdy osy halyq tiline ýzip-ýzip audarghandarymen, ol turaly mәndi maqalalar, zerdeli zertteuler 85 ret merzimdi baspasóz betterinde jaryq kóripti. Eger búl derekterding siltemeleri qayda delinse, “Zapisky Semipalatinskogo otdela obshestva izucheniya Kazahstana” atty habarshy jinaqtyng 1929 jyly shyqqan 1-tomynan tabugha bolady. Osy jinaqta I.Chekaninskiy degenning “Bibliograficheskiy ukazateli statey, zametok kasayshihsya poemy y pamyatnika “Kozy Korpesh Bayan sulu” atty ýlken tanymdy maqalasy jariyalanghan. (Tom 1, 55-63 better). Demek, orystar qazaqtyng búl jyryna qyryn qarady deuge esh negiz joq.
Sóitse de ormanday orystyng ortasynda óz tiline búl jyrdyng jatyq jәne tolyq audaryluy tek 1927 jyly jýzege asty. Kókshetaulyq orys aqyny G.Tveritin audarghan jyr (Janaq jyrlaghan núsqa) orys tilinde sol jyly Qazaq ASSR-nyng astanasy Qyzylorda qalasynda jeke kitap bolyp jaryq kórdi. Jasampaz jyrgha aq tilek aityp, betashar jazghan — Qazaq ýkimetining sol tústaghy oqu-aghartu ministri Smaghúl Saduaqasov edi.
Osy bir úly shygharmany asqan zeyindilikpen jinaushylardyng biri — qazaqtyng 19 ghasyrdaghy tamasha ghalymy Sh.Uәlihanov. Ol búl jyr núsqalarynyng birin alghash ret 1851 jyly 16 jasynda әkesi Shynghystyng qadaghalauymen qaghaz betine týsirgen. Sonday-aq, ol ony keyinnen Janaqtan 1862 jyly, Shójeden 1864 jyly jazyp alghan. Jazghandaryn Shoqan orys dostaryna berip, olardyng nasihattaluyn da oilastyrghan.
Úly Abay da shygharmanyng shynaylyghy men óristiligine tәnti bolyp, Janaq jyrlaghan núsqany ózining aqyn shәkirtterining biri Beysenbay Jýnisbekúly degenge ózgertinkirep jyrla dep tapsyrma bergen. Aqyn tapsyrmasy oryndalghan. Beysenbay Qozy ómirin úzartynqyrap, odan Bayangha bir úl tudyrtyp, úrpaqtar jalghastyghyn úlghaytyp, ómir kóshin jana óristerge baghyttaghan.
Al kenestik kezende mәngilik mahabbat jyryn zerdeli zertteu sharuasynyng basy-qasynan әr kez qazaq әdebiyetining tolaghay túlghasy Múhtar Áuezov tabyla bildi. Ystyghyna kýidi, suyghyna tondy. Sonau 1925 jyly Leningrad memlekettik uniyversiytetinde oqyp jýrgende jazyp, jeke oqulyq retinde Qyzylorda qalasynda bastyrtyp shyghartqan “Ádebiyet tarihy” (1927) dep atalatyn zertteu enbegining ishinde eng kólemdi tarau (2 baspatabaq) “Qozy Kórpesh — Bayan súlu” jyryna arnalghany tegin emes. Sonygha týren salyp, ony zertteuining sara jolyna úlastyrdy. 1936 jyly jyrdyng Janaq-Beysenbay núsqasyn jeke kitapsha etip bastyrtyp, oghan qysqa da núsqa alghysóz jazady.
Keyinirek úly jazushy osy jyr turaly alghashqy jazghandaryn jan-jaqty terendey zertteu nәtiyjesinde oghan qayta oralyp, “Qozy Kórpesh-Bayan súlu” degen atpen kóp tomdyq “Qazaq әdebiyeti tarihynyn” 1 tomyna (1959), sonday-aq, “Mysly raznyh let” (1961) kitabyna bastyrdy. Ómirining songhy otyz jyl boyynda Áuezov joghary oqu oryndarynda qazaq әdebiyetining osy inju-marjany ainalasyndaghy payymdaularyn studentter boyyna tereng siniruden jalyqpady. Endeshe, osy úly Áuezov aitqanday: “Qozy Kórpesh-Bayan súlu” dastanyn dýniyejýzilik poemanyng tamasha ýlgisine jatqyzyp, ony qazaq jerindegi “Romeo-Djulietta” dep atau — әdil bagha”.

 


Ghabit Zúlharov, búrynghy múraghat qyzmetkeri, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi,
Ayagóz qalasy
«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl

0 pikir