«Nauryz» mekerekesi ayasyndaghy
«Tariyhqa taghzym» kýnine oray

Nauryz merekesining tarihy dәuirlerde, dәstýrli qazaq qoghamynda    alatyn ornyn aighaqtaytyn manyzdy jazba derekter qataryn Alash qayratkerlerining jazbalary qamtidy. Parsy kýntizbesinde «nauryz» ay aty emes, jyldyng basy farvardin aiynyng 1-shi kýni, jana kýnnin aty, yaghny qazaqtar búl kýndi «Úlystyng (jyldyn) Úly kýni» deydi. Nauryz merekesi erte zamannan týrki dýniyesine ortaq  múragha ainalghanymen, әr halyq búl merekeni ózining dәstýrli әdet-ghúryptaryna, dәstýrli túrmystaryna, dәstýrli sharuashylyqtaryna say beyimdegen. Qazaq halqynyng da Nauryz merekesin ózining dәtýrli sharuashylyghyna say qalyptastyrghanyn bizge kelip jetken jazba derekter, auyzsha derekter men ghúryptar dәleldeydi.

Eski Yulian kýntizbesi boyynsha Shyghystyq Jana Jyldyng birinshi kýni 9 nauryzgha, jana Grigorian kýntizbesinde 22 nauryzgha sәikes kelgen. Alash ziyalylary týrki halyqtary múrat etken Shyghystyq Jana Jyldyng Jana kýninde  Nauryz merekesining mәn-maghynasy turaly óz oilaryn jazyp, halyqty qúttyqtap otyrghan. 1926 jyly Kenestik ýkimet  Nauryz merekesining diny sipaty bar dep, resmy tiym salghanymen Alash qayratkerleri Nauryz taqyrybynan ajyraghan emes.

Beyimbet Maylin «Nauryz kýni» ólenin 1926 jyly, Nauryz toylaugha resmy tiym salynghannan keyin «Nauryz tilegi» ólenin 1927 jyly, «Jana tilek» ólenin 1928 jyly jazghan.

«Qazaq» gazeti shyghyp túrghan uaqytynda (1913-1918) әr jyl sayyn 9 nauryzda gazetting bas aidaryn Nauryz taqyrybyna arnaghan. 9 nauryzda jariyalanatyn redaksiyalyq qúttyqtau maqalalarynyng avtorlar qatarynda Ahmet Baytúrsyn, Álihan Bókeyhanúly, Mirjaqyp Dulatúly boldy. «Madiyar» esiminen Mirjaqyp Dulatúly «Qosh keldin, Nauryz!» atty jazbasyn «Enbekshi qazaq» gazetining 1923 jyly №75 sanynda jariyalaghan. Maghjan Júmabaevtyng «Nauryz» jazbasy da Jyldyng jana kýnine oray jazylyp, «Jana mektep» jurnalynda jariyalanghan.

Alash qayratkerlerining «Nauryz» haqyndaghy jazbalarynyng manyzdylyghy - olardyng dәstýrli qazaq qoghamynda, ózderining kózimen kórgen, dәstýrli Nauryzdyng bolmysyn dәlme-dәl beruinde. Olardyng jazbalarynan «Kórisu», «Jasyng qútty bolsyn» dep aitudyn, Nauryz kójede et pen agharghannyng boluynyng mәnining jauabyn taba alamyz (maqala ishinde asa nazar audarylatyn sózder avtor tarapynan qong әrippen berildi – avt.).

Maghjan Júmabaev: «Qazaqtyng Jana jyly din әserinen taza. Búl kýni eshbir qúlshylyq, din әdetteri jasalmaydy. Bar bolghany el bir-birimen kórisip, «Jasyng qútty bolsyn!» deydi», - dep kórsetken. «Jasyng qútty bolsyn!», - dep qúttyqtau dәstýrli ónirlerde, osy kýnge esh ózgerissiz jetken. Anyz boyynsha, Jyl – jana tughan bala, ol kýn sanap ósip, ýsh aidan song jigit bolady, kýz týskende qartayyp, buryl bas bolady,  qys týsip qar astynda qalghanda kәrilikten óledi, osylaysha on eki ay bituimen eski jyldyng ómiri de bitedi. Jana jyl qayta tuylghanda, sol tuylghan kýndi qúttyqtap, quanghandy qúshaghyna alyp syi-qúrmet jasau әr adamnyng mindeti bolghan eken. Búl anyzdan «Jyldyn» adam keypindegi modelin angharugha bolady. Qazaqy ortada Nauryz merekesinde bir-birine «Jasyng qútty bolsyn», - dep aituynyng sebebin osymen baylanystyrady.

«Qazaq» gazetining 1914 jylghy 9 nauryzdaghy №53 sanynyng betashary retinde jariyalanghan «Nauryz» atty redaksiyalyq ólende Mirjaqyp Dulatúlynyng qoltanbasy anyq kórinedi.

«Sәlem berdik Jas Nauryz, jyldyng basy!
Júrttyng kýtken minekey yqylasy!

Mirjaqyp Dulatúly aityp otyrghan «Jas Nauryz» jyl basy bop sanalghan eskishe 9 nauryz, janasha 22 nauryz. Al, «Qart Nauryz» dep qazaqtar 1 nauryz, yaghny Jana jyldyng birinshi kýnin emes, aidyng birinshi kýnin aitqan. Jogharyda aitqan «Jyl» anyzyna sәikes jana tuylghan Jyl, on eki aida tez ósip qartayady. Kóktem aiynyng birinshi kýnining qazaqy tanymda «Qart Nauryz» atanuy da osy anyzben baylanysty. Kóktem erte týsetin ontýstik ónirde  1 nauryzdan bastap-aq kókteulik qonysqa kóshken.

Bayyrghy qazaqtar «Jana jyl» sózin, jyl basy Nauryzgha baylanysty qoldanghan. Sәken Seyfullin 1917 jyly jazghan «Jana Jyl» atty óleng joldarynda:

«Jana Jyldy qarsy ap túr,
Kәri jas ta, bala da», - deui qazaqtardyng Nauryz merekesine «Jana jyl» atauyn qosa qoldanghanyn naqtylay týsedi.

Mirjaqyp Dulatúly «Jana tilek» jazbasyn 1917 jyly 9 nauryzda «Qazaq» gazetinde jariyalaghan.

«Jana jylda jana tilek tileyik,
Eski jyldy eskere de jýrelik,
Kep jýrmesin qayta ainalyp týnerip,
Kózing jasty, kóniling qayau Alashym!..

...Býgin halyqtyng quanyshy keng kýni,
Kýn menen týn – tarazynyng teng kýni.
«Qút-bereke bolmasa eken kem kýni»
Dep tileyik, qolyng jay-au Alashym!» (Mirjaqyp Dulatúly. Jana tilek.)

***

«Qútty bolsyn, nauryzyn!
Jana tilek, Jana jyl.
Samarqannyng tasy erigen –
Nauryzdyng toyy, - dedi, - búl...» (Beyimbet Mayliyn. Nauryz kýni)

***

«...Jana jyl – tilek kýni, ómir basy,
Toyynsyn býgingi kýn jas balalar!..» (Beyimbet Mayliyn. Nauryz tilegi)

***

«...Jyl basy sharuanyng nauryz býgin,
Arqadan týsirgendey qystyng jýgin...»
«...Sharua Jana jylyng – nauryz keldi,
Esen sau barsyng ba dep sәlem berdi..». (Beyimbet Mayliyn. Jana tilek)

Álihan Bókeyhanúly «Qyr balasy» degen tanymal býrkenshik atymen «Qazaq» gazetining 1914 jylghy 9 nauryzdaghy №53 sanyna Nauryz merekesine oray jariyalaghan «Jana Jyl» atty jazbasyn Shyghys Jana jyly taralghan ejelgi shyghys elderining kýntizbelik bilimderin taldaugha arnaghan. Sol uaqyttaghy qoldanystaghy Yulian kýntizbesi men әli qoldanysqa enbegen Grigorian kýntizbesi arasyndaghy 13 kýndik aiyrmashylyqty taldauy boyynsha  Shyghystyng Jana jylynyng 9 nauryzgha sәikes keluin týsindirudi maqsat etkeni anyq kórinedi. Qyr balasy: «Búl kýndi parsy tilinde «Nauryz» deydi, jana jyldyng basy deydi...Bizding qazaqtyng Jana jyly martta bolghany adasqan emes. Jana jyl martta bolsa kýn men týn teng bolghannan bastau kerek. Eski stilide búl kýn 9-shy mart bolady», - dep kýntizbelik bilimdi ortagha salady.

Mirjaqyp Dulatúly: «Nauryz qazaqtyng shyn maghynasyndaghy últ meyramy. Nauryzdy kýnshyghys júrttarynyng kóbi,  Ýndistan, Iran, Aughanstan, Búhar, Kavkaz, Týrkistandyqtar meyram etedi. Biraq búlardyng bәrin salystyrghanda Nauryzdy bizding qazaqtyng meyram etui aiyryqshy syiymdy, artyqsha dәleldi...oraza, qúrban aittaryn esepke almaghanda, bizding qazaq-qyrghyzda jalghyz-aq meyram bar, ol Nauryz», - degen (Qosh keldin, Nauryz!».

«Kelgenine qúttyqtap birin-biri,
Quanyshta, kórisip kәri, jasy.
Kónili týgel adamnyng sen kelgen son,
Samarqannyng eljirep túr kók tasy» (Nauryz. Qazaq gazeti, 1914, №53, 9 nauryz)

Kórisuding mәni, jana jyldan, jana kýnnen tilek tileu, qystan aman-esen shyqqandaryna tәube keltiru. «Nauryzda Samarqannyng kók tasy da jibiydi» dep adamdar bir-birine meyirimin qúshaq aiqastyryp, kórisumen bekitken. «Samarqannyng kók tasy da jibiydi» sózining astarynda adam men tabighat arasyndaghy qarym-qatynasy da  jatyr. Ertede Syr jәne Aqtóbe qazaqtary  arasynda nauryzda Samarqannyng kók tasy jibiydi dep, ata-babalarynyng mazarynyng basyna kóktas (eskertkish) qonggha tas әkeluge týiemen Samarqangha attanghandar bolghan eken. Ony jergilikti jerde Samarqan tas, qayraq tas dep te ataghan. Samarqannyng kók tasy ýshin  sauda keruenine erip ketken.

(Samarqannan Nauryzda әkelingen kóktas. Mýlkilәn әulie qorymy. 18 gh. Syr óniri etnografiyalyq ekspedisiyasy)

Nauryz kóje ghúryptyq as turaly

«Nauryz kóje» atauyna ie bolghan ghúryptyq mәni bar as pisirudi de, qazaq halqy ózining dәstýrli sharuashylyghyna say beyimdegenin jazba derekter aighaqtaydy.  Alash qayratkerlerining jazbalaryn negizge alsaq, qazaq halqy Nauryz kójege bas salugha erekshe mәn bergen. Nauryz kójege dep arnayy mal soymaghan, ony «pyshaq qandamau», - deydi. Yaghni, Nauryzgha deyingi soyylghan maldyng basyn saqtaydy. Qazaq halqynyng bas, sheke tartu rәsimi Nauryz kójemen birge jýrgen ghúryp bolghan. Basty nauryz kójege salyp alghannan keyin tartudyng týpki mәninde mal basynyng býtindigin menzeu jatyr.

Maghjan Júmabaevtyng «Jana mektep» jurnalynda jariyalaghan «Nauryz» jazbasynan Nauryz kóje ghúryptyq asynyng bayyrghy qoghamdaghy ereksheligin, yaghny kójege bas salu ghúrpynyng mәnin bilemiz. Maghjan: «Jana jyl kýni qazaq әdetinshe әr ýide qazan-qazan kóje pisiredi. Kójening ishine qysqy soghymnyng tek basy salynady. Kójege kóp sýt qúiylady. Basty shekeni qarttar mýjip, qúlaqty balalargha kesip berip, basqa júrttar kójeni talap ishedi... Búl kóje ishu (sýt qúighan) – kele jatqan jazben úshyrasyp, qarsy alyp, as ishu retinen aqqa (sýtke) kóshu. Kójege tek bas salyp asyp jeu – qarly qyspen,  qys tamaghy etpen (qyzylmen) qoshtasu», - dep týsindirip ketken.

Bas tartu ertede Nauryz  dastarhany mәzirining biri bolghanyn «Qazaq» gazeti betterindegi qúttyqtau maqalalar aighaqtay týsedi: «...nauryz tughanda meyram qylyp bas asyp, qazan-qazan kóje istep auyldan auylgha, ýiden ýige, jýrip kәri-jas, qatyn-qalash bәri de mәz bolyp kórisip, aralasyp qalushy edi» (Nauryz. Qazaq gazeti, 1913, №5, 9 nauryz); «... bas salyp et asyp, biday kóje istep, atqa minip auyldan auylgha jýrip, birin-biri qúttyqtap, kerisip, asqan etterin jep, kójelerin iship, Nauryz kýnin tәuir shattyqpen ótkizushi edi» (Nauryz qútty bolsyn!. Qazaq gazeti, 1914, №53, 9 nauryz)

«...- Aytpaqshy ene, Nauryzgha,
Astyng ba kóje, etindi?»
« - Asqan boldym birdene
Kók attyng salyp shekesin...»
«...Qynynan pyshaq suyryp,
Shal qolyna basty aldy...» (Beyimbet Mayliyn. Nauryz kýni. Shygharmalar. Almaty: Qazyghúrt, 2004. 256-257 bb.)

***

«- Qatyn túr, kójendi as, basyndy sal,
Keleyin týske sheyin men jayyp mal». (Beyimbet Mayliyn. Nauryz tilegi. Shygharmalar, 307 b.)

***

«Kójesin qyp, kýibendep, basyn asyp,
Bermek hәrkim barynsha qonaqasy.» (Nauryz. Qazaq gazeti, 1914, №53, 9 nauryz)

Alash qayratkerleri aityp otyrghan, Nauryz kójemen bastyng birge berilu ghúrpynyng ertede keng qoldanysta bolghanyn Mәshhýr Jýsipting qoljazbasy aighaqtaydy. Mәshhýr Jýsip «Nauryz» jazbasynda: «Bayyrghy qazaq qoghamynda «Nauryznama» jasaugha shamasy kelmegender, jalghyz qoy soysa da Nauryz kýni auylgha dәm tattyram dep qamdanghan»,  - degende Nauryzgha deyingi soyylghan mal jayynda aitylghanyn angharu qiyn emes. Sebebi, Nauryz Jana jyl mal tóldeytin uaqytqa tura kelgen, búl uaqytta qazaqtar mal soymaugha tyrysqan.

Bas, sheke tartu qazaq halqynyng qonaqasy beru saltynyng basty ghúrpy bolghanymen, Nauryzgha dep bas saqtau, Nauryz kójege bas salu ghúrpy búl kýni joyylyp ketken. Nauryz kójeni asylghan sýr etting sorpasyna jasauy, agharghan qosuy qazaqtyng dәstýrli mal sharuashylyghymen baylanysty.

Nauryz kóje ishilgen song qariyalar: «Auyz aqtan arylmasyn, qyzyldy uaqytymen kórsetsin, jas qútty bolsyn!», - dep bata bergen. «Qyzyldy uaqytymen kórsetsin», - dep bata qylghanda, aldaghy jyldaghy soghymgha jetkizsin dep, niyet qylghan.  Mirjaqyp Dulatúly: «Qazaqta airan kóp, orysta meyram kóp», - dep, agharghannyng Nauryz kójening basty atributyna baylanysty aitqan (Qosh kelding Nauryz!).

Nauryz ben Jaz

Kóne týrkiler, qazaqtar «Nauryz» merekesin «jyl basy» retinde ghana emes, tabighattyng janaruy retinde de toylaghan. «Nauryzdan song jaz deymin» nemese «Nauryzdan song jazdaymyn» degende  «Nauryzdyn» kóktem mezgilining janaruyn menzegen. Sol sebepti, qazaqtar halyqtyq bilimder jýiesine sәikes Nauryz merekesining keluin, shartty týrde  kóktem men jazdy biriktirip, tabighattyng qúlpyryp, janaruyna oray, «jaz keldi» dep sipattaghan.

«Qazaq» gazetindegi «Nauryz qútty bolsyn!» atty redaksiyalyq qúttyqtauda  Jana jyldyq «jaz» tanymy berilgen. «9-shy martta týn men kýn teneledi. Sodan keyin kýn úzatyp jyly bola bastaydy. Kýn jylygha ainalghany -  jazgha ainalghany. Sondyqtan 9-nshy mart jaz basy bolyp tabylady. Jaz bolsa dýnie janalanady....Jyldyng tórt toqsannyng ishinde dýniyeni jasartyp, janalaytyn toqsany – jaz....Qysqan qys ótip, jayly jaz kelgeni, adam týgil qimyldaghan, qybyrlaghan jannyng bәri meyram etetin bir mezgil.... Qys qayghysyn ótkizip, jazgha ilinip, kónilderi jadyrap, maldary balalap, iri malgha tól qosylyp, auqattarynyng artqany qazaqtyng kózine kórinetin mezgil - jaz» (1914, №53). Búl jazbada «jaz» tanymyn nauryzdaghy maldyng tóldeytin uaqytyn sipattaumen ashyp kórsetken.

Mirjaqyp Dulatúly jyl mezgilderine arnaghan prozalyq shygharmalaryn «Jaz. Jaz keshi. Shilde. Kýz. Qys» taqyryptaryna bólip, kóktem tabighatyn – jaz, jazdy – shilde dep sipattauy da dәstýrli halyqtyq bilimdi iygeruine baylanysty.  Jyl mezgilderi turaly búl jazbalary 1924 jyly Orynborda jaryq kórgen «Oqu qúraly» kitabyna engen.

«Ýiden shyghyp balalar,
«Jaz boldy, mine!» desip túr.
Saghyndyrghan jaz jeli
Ontýstikten esip túr»

«Saghyndyrghan jaz jeli,
Qúshaqtap betten sýiip túr».
«Jazben kelgen qústar jýr,
Shattanyp jyrlap súnqyldap»     (Sәken Seyfulliyn. Jana jyl)

***

«Jaz iyisi býgin keldi, jan jaylandy,
Keshegi kórgen beynet artta qaldy
Ómirge jana joldar ashatúghyn
Jana Jyl – býgingi kýn jazdyn aldy!» (Beyimbet Mayliyn. Nauryz tilegi).

***

«Kýn shyrayy, kelin-au,
Jaz bop qalghan sekildi». (Beyimbet Mayliyn. Nauryz kýni)

***

«Kelipti jyldyng qúsy,
Kýnde shu kólding túsy.
Kýn jyly yzghary joq,
Jaz shyghyp, ketken qysy»

«Oyyn-toy bolyp jatqan,
El kóship-qonyp jatqan,
Jaz shyghyp, jazghytúry,
Anau mal tolyp jatqan» (Mirjaqyp Dulatúly. Nauryz).

Mirjaqyp Dulatúly Nauryzgha qatysty barlyq jazbasynda Nauryz kýnindegi tabighattyng busanuyn «jaz» tanymymen beruden ainymaghan: «...qys qanday qysylsa, jaz sonday jazylatyn, jadyraytyn sharuashyl, enbekshil qazaq ótkenine, jazdyng jetkenine qalaysha ózgelerden artyq quanbasyn, jazdyng basy jana kýn -  Nauryzdy qalaysha meyram etpesin..» (Mirjaqyp Dulatúly. Qosh keldin, Nauryz!»).

Sonday-aq,  qazaqtyng Nauryzdaghy «jaz» tanymynda, dәstýrli mal sharuashylyghyn jýrgizudi qys mezgilinde úiymdastyrudyng qiyndyghy, qystyng qatang synynan malymen birge, aman shyqqany, qys qaqarynan shyqqanda jyly kóktemning «jazday» bolu әseri jatyr.  Qystyng qatty boluy jútqa әkelip soghyp, mal basynyng azangyna tikeley әser etken. Qysta bolatyn jút mal ósirgen qazaq ýshin eng ýlken qauip-qater edi.

«Aspanda kýnning núry,
Maqpalday jerding týri,
Quanysh mal men janda,
Qys shyqqan ólmey tiri», - (Mirjaqyp Dulatúly. Nauryz. Jana jyl).

Sәken Seyfullin 1917 jyly 22 nauryz kýni qazaq halqyna  joldaghan qúttyqtau sózinde: «Eski jyl ótip Jana jyl, jana jaz keldi», - dep, Nauryzdaghy tabighattyng janaruyn, halyqtyq tanymgha sәikes «jaz» dep sipattaghan.

Maghjan Júmabaevtyng «Jyl mezgilderi» atty toptamasyndaghy «Jaz» atty óleni  «Samalyq» qúsyn sipattauymen qúndy. Ári búl shygharmany halyqtyq dýniyetanymda «Nauryz qúsy» dep tanylghan «Samalyq» jayyndaghy birden bir jazba derek desek bolady. Búl óleninde Maghjan Júmabaev Nauryz ghúryptaryn Samalyq qúspen tildesu arqyly jetkizgen.  «Samarqannyng kók tasy, jibidi me, kórding be?» dep súrauy kóktem qúsynyng úshyp kelui Nauryz, yaghny Jana kýnning keluimen baylanysty ekeni kórinedi:

«Jyl qúsyn kórgende:
Samalyq! Samalyq!
Kók qús kózin ashty ma,
Ayaghyn jerge basty ma?
Samalyq! Samalyq!
Samarqannyng kók tasy
Jibidi me, kórding be?

Alash qayratkerleri Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatúlynyng jogharyda aityp ótken «Qazaq» gazetinde 1914 jylghy  Nauryz merekesimen redaksiyalyq qúttyqtauynda Nauryzdyng qazaq halqy ýshin qanshalyqty manyzdylyghyn týsindire otyryp, kelesidey qorytyndy jasaydy: «Sonsha sýiinishti, qyzyqty jaqsy mezgilding basy 9-nshy mart bolsa, búl kýndi meyram etpegende, qanday kýndi qazaq meyram eter?».

Al, Maghjan Júmabaevtyng «Búl meyramdy túrmyspen, ghylymmen baylanystyryp, qoghamgha iygi is jasaytyn,...meyram etu kerek», - degen oiy osy kýni iske asqanday.

Tәttigýl Kartaeva,

әl-Faraby atyndaghy QazÚU professory, etnograf

Abai.kz