Senbi, 31 Shilde 2021
Bilgenge marjan 10069 2 pikir 23 Nauryz, 2021 saghat 17:20

Gýlnәr apa Áuezovti «әkem» deytin

20 nauryz 1928 jyly Shynghystau baurayynda, Abaydyng elinde Razzaqtyng ýiinde bir qyz dýniyege keldi. Onyng atyn Gýlnәr dep qoydy. 

Razzaq  - Múhtar Áuezovtyng aghasy edi. Qúnanbay eline halyqtyng diny sauattyghyn ashu, bilim beru, әri diny nasihat, әri aghartushylyq júmys jýrgizu ýshin kelgen qojalardyng úrpaghy. Razzaqtyng әieli  - Álila Qúnanbaydyng shóberesi edi. Abaydyng aghasy Tәkejannyng Ázimbay degen balasynyng qyzy.

1928 jyl – Úly Dalada «Kishi Oktyabri» sayasaty jýrgizilgen kez. Baylardyng mal-mýlkin tәrkileu, otbasylarymen aidaugha jiberu nauqany jýrgizilgen tar zaman edi. Baydyng tizimine asa dәuletti emes, baylyghy ortasha sharualar da ilingen. Qazaqta myndaghan jylqysy bar baylar túrghanda, ondaghan, jýzdegen bas mal bar adamdar iri bay bolyp sanalmaghan. Al, Resey, Ukrainada bir jylqy, bir siyrdan kóp mal ústaytyndar kulak dep sanalghan.

Kóshpeliler túrmysyn bilmey tәrkileu nauqanyn jýrgizgender, jergilikti sholaq belsendiler halyqtyng malyn jappay tartyp alyp, «shoshay baylardy» әuletimen birge tughan jerinen quyp jibergen. Dinge jaqyn, abyroyy bar adamdar da qudalanghan.  Búl nauqan Abay әuletine de, Áuezovter әuletine de qauip tóndirdi.

Abaydyng aghasynyng balasy Shәkәrim atylsa, úly Túraghúl balalarymen aidaugha jiberilgen, basqa tuystary, úrpaqtary qamalghan edi. Tәkejannyng Berlesh atty úrpaghy Qytaygha ketuge mәjbýr boldy. Razzaqtyng otbasy da tughan jerinen ketu mәjbýr edi.

Ýsh jyldan keyin qazaq dalasynda asharshylyq bastaldy.

Halyq qyrylyp, jan-jaqqa qashty. Razzaq ta aldymenen Qyrghyzstangha, keyin Jambyl oblysyndaghy Merki auylyna kóship ketti. Sol Merkide Razzaq úzaq jyl túrghan. Kishkentay qyzyn Gýlnәrdi aghasy Múhtar Áuezov tәrbiyesine aldy.

Búl súrapyl jyldar Áuezov te qughyn-sýrginge úshyraghan, abaqtyda otyrghan.  Keyin, bostandyqqa shyghyp, Almatyda túratyn, júmys isteytin boldy.  Áueli, ýii Ózbek kóshesinde (qazir Seyfullin danghyl) bolghan, keyin Kalinin (Kabanbay batyr) kóshesinde ornalasqan ýsh qabatty ýiidegi pәterge kóshken.

Gýlnәr sonyng qolynda ósip, jazghy demalys kezinde Merkidegi ata-anasyna barghan.

Soghys kezinde Múhtar Áuezovting pәterinde әigili orys jazushysy Konstantin Paustovskiy ómir sýrgen.

Al, Merkidegi Razzaq ýiinde soghys kezinde «halyq jauynyng otbasy» atanyp ketken Fatima Ghabitova men Iliyas Jansýgirovtyng balalary panasyn tapqan. Asyldyng synyghy  -  Múrat Áuezov te balalyq kezin Merkidegi Razzaqtyng ýiinde ótkizgen.

Múhtar Áuezovting qyzynday ósken Gýlnәr mektepte oqyp jýrgende, jaraqattanghan әskerlerge arnalghan auruhanada oqudan bos uaqytta kýni-týni qyzmet etken. Gýlnәrding medisinagha aparatyn joly sóitip bastalghan.

Soghystan keyin mektep bitirgen Gýlnәr medisinalyq institutyna týsken, oquyn Qaraghandy medisinalyq institutynda bitirgen.  Jarty ghasyrlyq enbek joly Qaraghandyda ótken. Kenshiler astanasynda Gýlnәr bolashaq jarymen  - Ámen Áziyevpen kezdesti. Ámen Áziyev  - tilshi, qalamger, jazushy, ólketanushy retinde iz qaldyrdy. Birneshe jyl oblystyq gazetting redaktory bolghan. Temirtau, Balqashtyng órkendep ósuin jyrlaghan.

1950-shy jyldarynyng ortasynda Ámen men Gýlnәrding ýiine ata-anasy  -  Razzaq pen kelgen. Soghys kezinde Razzaqty «halyq jauy»,  «baydyng sarqyty»,  «qojanyng úrpaghy» dep sottap, lagerge qamady.

Tiri jesir qalghan Álila taryday shashylghan tórkinin izdeuge mәjbýr boldy (Qúnanbaydyng úrpaqtary da qughyngha úshyraghan). Aqyry, bauyry Hamit Mәjitovti tauyp, Almaty manyndaghy Shelek, Qoram auylynda pana tapty. Aqyry, bólinip ketken әulet biraz jyldan song Qaraghandyda bir-birimen qauyshty. Kezinde Qytaygha ótip ketip, Altaydyng Kóktoghayynda ómir sýrgen Gýlnәrding naghashysy Berlesh te eline oralyp, Qaraghandygha keldi. Bәrine de Qaraghandynyng topyraghy búiyrdy.

Gýlnәr Qaraghandyda kóz dәrigeri, otashy bolyp júmys istegen. Jýzdegen adamnyng kózine ota jasap, soqyrlyqtan saqtaghan, qos janaryna kóru qabiletin qaytarghan. Otalar qalada ghana emes, shalghaydaghy auyldarda, qystaqta ótken. Keyde týnge sheyin sozylyp, elektr sham joqta, mәshiyne faralardyng jaryghy janghanda, ótken.

Tyng iygeru kezi edi. Tynshylargha erekshe kónil bólinetin edi. Gýlnәr tәte kýn demey, týn demey tynshylardy emdegen. Qaraghandy medisinalyq uniyversiytetining újymy, oqushylary Gýlnәr tәteni dәriger retinde ghana emes, ústaz retinde biledi, qadirleydi. Býginde ondaghan bilikti dәrigerler Gýlnәr tәtening shәkirti sanalady. Olar Qazaqstanda jәne shetelde joghary dәrejeli mamandar.

Jasy úlghayyp, Gýlnәr apa Almatygha kóship keldi. Songhy otyz jylda apa balalyghyn ótkizgen, Alatau baurayynda ornalasqan qalada ómir sýrgen. Apany úly Eldos, qyzy Leyla, nemere-shóbereleri qaraghan.

Múhtar Áuezovtyng 100 jyldyq mereytoyyna qarata 1997 jyly Gýlnәr apanyng Áuezov turaly kitabi shyqqan. Áuezovke arnalghan ghylymy konferensiyalarda, eske alu keshterinde Gýlnәr apa belsendi qatysushysy, qadirli qonaghy bolghan.

Gýlnәr apa biyl 5 nauryz kýni dýniyeden ótti. Byltyr kýzde 92-ge kelgen apa jarty ghasyr búryn joq bolghan Kýpәn esimdi bólesin tapty. Kýpәn apa da Qúnanbay әuletining jiyeni. Bóleler elu jylday bir-birin taba almay jýrdi. Ómirining sonynda armandary oryndaldy.

Asqar Dayyrbek 

Abai.kz

2 pikir