Senbi, 23 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 7342 4 pikir 25 Nauryz, 2021 saghat 14:15

Sheteldik kompaniya Jambyl oblysynan jer almaq pa?

Jambyl oblysynyng orman qoryna tiyesili jerlerding bir bóligi «AK Altynalmas» AQ iyeligine beriletini turaly aqparat BAQ-ta jariya boldy. Búl turaly QazTAG agenttigi jazdy.

Agenttik óz materialynda Jambyl oblysyndaghy orman qorghau mekemesine tiyesili jerding bir bóligin jeke kompaniyanyng menshigine beru turaly Ýkimetting qaulysyn jariyalapty. Sonday-aq:

«Atalghan týsiniktemeden bayqaghanymyzday, kórsetilgen territoriyanyng 0,2414 ga bóligi ormandy jer, 0,0442 ga bóligi ormandy jer emes, 0,4879 ga bóligi jayylymdyq jer jәne 0,0969 ga bóligi ózge maqsattaghy jerler», - dep jazady agenttik.

Ári qaray, avtory QR Auyl sharuashylyq ministri Saparhan Omarov dep kórsetilgen Ýkimet qaulysynyng týsindirmesin jariyalapty.

QR Auyl sharuashylyghy ministrligining resmy saytyndaghy Jer resurstaryn paydalanu komiyteti paraqshasynda «Orman qory jerlerining jekelegen uchaskelerin basqa sanattaghy jerlerge auystyru turaly» QR Ýkimeti qaulysynyng jobasyna baspasóz-reliyzi jariyalanghan. Onda:

«Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrligimen Qazaqstan Respublikasy Jer kodeksinin 130-babyna jәne Qazaqstan Respublikasy Orman kodeksinin 51-babynasәikes, «Orman qory jerlerining jekelegen uchaskelerin basqa sanattaghy jerlerge auystyru turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining qauly jobasy (búdan әri – Qaulynyng jobasy) әzirlendi.

Qaulynyng jobasymen «Jambyl oblysy әkimdigining tabighy resurstar jәne tabighat paydalanudy retteu basqarmasynyng «Kókterek ormandardy jәne januarlar dýniyesin qorghau jónindegi mekemesi» kommunaldyq memlekettik mekemesining orman qory jerinen jalpy alany 0,8704 gektar jer uchaskeleri ónerkәsip, kólik, baylanys, gharysh qyzmeti, qorghanys, últtyq qauipsizdik múqtajyna arnalghan jer jәne auyl sharuashylyghyna arnalmaghan ózge de jer sanatyna auystyru kózdelgen.

Jerlerdi auystyrudyng maqsaty – elektr beru jelilerin salu ýshin.

Jobany qabyldau әleumettik-ekonomikalyq nemese qúqyqtyq teris saldargha әkep soqpaydy», - dep jazylghan.

Búl baspasóz-reliyzi saytta 2021 jyldyng 16 nauryzy kýni jariyalanypty. 16 nauryzda jariyalanghan taghy bir qújat – QR Ýkimet basshysy Asqar Mamiyning «Orman qory jerlerining jekelegen uchaskelerin basqa sanattaghy jerlerge auystyru turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti qaulysynyng jobasy.

Qújat mәtini:

Orman qory jerlerining jekelegen uchaskelerin basqa
sanattaghy jerlerge auystyru turaly

2003 jylghy 20 mausymdaghy Qazaqstan Respublikasy Jer kodeksinin 130-babyna jәne 2003 jylghy 8 shildedegi Qazaqstan Respublikasy Orman kodeksinin 51-babyna sәikes Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti QAULY ETEDI:

1. Osy qaulygha qosymshagha sәikes «Jambyl oblysy әkimdigining tabighy resurstar jәne tabighat paydalanudy retteu basqarmasynyng «Kókterek ormandardy jәne januarlar dýniyesin qorghau jónindegi mekemesi» kommunaldyq memlekettik mekemesining orman qory jerlerinen jalpy alany 0,8704 gektar jer uchaskeleri osy qaulygha qosymshagha sәikes ónerkәsip, kólik, baylanys jerleri, gharysh qyzmeti, qorghanys, últtyq qauipsizdik múqtajdyqtaryna arnalghan jerler jәne auyl sharuashylyghyna arnalmaghan ózge de jerler sanatyna auystyrylsyn.

2. Jambyl oblysynyng әkimi Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda belgilengen tәrtippen osy qaulynyng 1-tarmaghynda kórsetilgen jer uchaskelerin elektr beru jelilerin salu ýshin «AK Altynalmas» aksionerlik qoghamyna (búdan әri – Aksionerlik qogham) beriluin qamtamasyz etsin.

3. Aksionerlik qogham (kelisu boyynsha) Qazaqstan Respublikasynyng qoldanystaghy zannamasyna sәikes orman alqaptaryn orman sharuashylyghyn jýrgizumen baylanysty emes maqsattarda paydalanu ýshin olardy aludan tuyndaghan orman sharuashylyghy óndirisining shyghyndaryn respublikalyq budjet kirisine ótesin jәne alynghan sýrekti mekemening balansyna bere otyryp, alandy tazartu jóninde sharalar qabyldasyn.

4. Osy qauly qol qoyylghan kýninen bastap qoldanysqa engiziledi.

Qazaqstan Respublikasynyn

Premier-Ministri A. Mamiyn

Kompaniyanyng resmy saytyndaghy mәlimetter boyynsha, «AK Altynalmas» AQ - geologiyalyq barlau, ken óndiru jәne altyn óndeuding tolyq ainalymyn qamtyghan kompaniya. Kompaniya aktivteri Jambyl, Qaraghandy, Shyghys Qazaqstan jәne Aqmola oblystarynda bar. Paydaly qazbalar «Aqbaqay», «Dolinnoe» altyn óndiru fabrikalarynda, «Pustynnoe» bayytu fabrikasynda jәne «Altynalmas Technology» qúndy metaldar shygharu zauytynda óndeledi.

Kompaniya 1993 jyly qúrylghan. Sayt mәlimetinde: «1993 jyly 21 qantar Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng jarlyghymen «Qazzoloto» respublikalyq óndiristik birlestigi men «Qazalmazzoloto» konsorsiumynyng kәsiporyndary men úiymdarynyng negizinde «Altynalmas» últtyq aksionerlik kompaniyasy qúryldy», - dep jazylghan.

1995 jyly kompaniya atauy - «Altynalmas AK» aksionerlik kompaniyasy bolyp ózgertilgen. 1997 jyly Kompaniya jekeshelendirildi jәne jeke menshik nysanyndaghy aksionerlik qoghamgha ainaldy.

Kompaniya basshylyghy:

«2021 jyldyng 1 qantaryndaghy derek boyynsha, 59,97% aksiyasy GOUDEN RESERVES B.V. kompaniyasyna tiyesili (Niyderlandyda tirkelgen). Al 29,99% aksiyasy kompaniyanyng diyrektorlar kenesining tóraghasy Vladimir Djumanbaevqa, 5,5% aksiyasy preziydent jәne basqarma tóraghasy Diyar Qanashevqa tiyesili», - dep jazady QazTAG.

Al KASE Qazaqstandyq qor birjasynda kompaniyanyng qúny -  154 177,72 mln KZT ($365,97 mln) dep kórsetilgen.

Sonday-aq, KASE saytynda kompaniyanyng aksioneri retinde GOUDEN RESERVES B.V. kórsetilgen.

Forbes-tin 2018 jylghy materialynda «AK Altynalmas» AQ turaly: «Kompaniya Timur Qúlybaevqa tiyesili (Aquila Gold B.V arqyly). 2017 jyldyng mausymynda Vladimir Djumanbaevqa (32,5% aksiya) jәne Niyderlandyda tirkelgen Gouden Reserves B.V-gha (67,5% aksiya) 17,4 mlrd tengege satylghan (KASE-ting 2017 jylghy 14 shildedegi esebi boyynsha). Gouden Reserves B.V-nyng aqyrghy benefisiary әri basshysy 30 jastaghy Niyderlandy azamatshasy Anna Berezina dep kórsetilgen», - dep jazady.

 

Áleumettik jeli qoldanushylary: «Altynalmastyn» 60 payyzy Niyderlandy memleketinde tirkelgen kompaniyanyng iyeliginde. Búl qazaq jerin sheteldikterge beru faktisi emes pe», - dep dabyl qaghuda.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364