Áliby Jangeldiyn. Mening ghúmyr jolym* (jalghasy)
*1946 jyldyng jeltoqsan - 1947 jyldyng qantar ailarynda Á.T.Jangeldinning óz auzynan tarih ghylymdarynyng kandidaty R.I. Golubeva jazyp alghan búl estelikter keybir qysqartularmen úsynylyp otyr.
Biz Torghaydy tastap shyqtyq. Jogharyda aitqanday, men shabuyl jasaugha kenes bermedim. Qorghanys shebin qúryp, ózimizdi qorghau kerektigin aittym. Sóitip mening sózime kóbirek qúlaq asty. Eshqanday shabuyl jasamay, jazalaushy otryad bizge shabuyldaytyn bolsa, qorghana aluymyz kerek dep sheshtik.
Torghay oblysynda handyq qúrdyq. Onyng basynda - han. Ol - azyq-týlikpen qamtamasyz etu qamyna jәne әskery dayyndyqqa jauapker. Onyng kómekshisi bar. Mynbasylar kóterilisshiler әskeri qolbasshysyna yaghny sardargha-bas qolbasshygha baghynady. Amankeldi Imanov sardar bolyp taghayyndaldy. Mening eshqanday lauazymym bolmady, biraq, shyn mәninde, әskerdi úiymdastyru jәne soghys mindetterin oryndau boyynsha júmystardy atqardym. Halyq arasynda úiymdastyru júmystaryn jýrgizdim. Bas qolbasshy bizden jarlyqtar alyp otyrdy.
Halyqqa óz mýddelerin qorghau kerek ekenin, jeniske jetken jaghdayda olar eshkimge tәueldi emes, óz ómirine ózi biylik etetinin týsindirdik.
*1946 jyldyng jeltoqsan - 1947 jyldyng qantar ailarynda Á.T.Jangeldinning óz auzynan tarih ghylymdarynyng kandidaty R.I. Golubeva jazyp alghan búl estelikter keybir qysqartularmen úsynylyp otyr.
Biz Torghaydy tastap shyqtyq. Jogharyda aitqanday, men shabuyl jasaugha kenes bermedim. Qorghanys shebin qúryp, ózimizdi qorghau kerektigin aittym. Sóitip mening sózime kóbirek qúlaq asty. Eshqanday shabuyl jasamay, jazalaushy otryad bizge shabuyldaytyn bolsa, qorghana aluymyz kerek dep sheshtik.
Torghay oblysynda handyq qúrdyq. Onyng basynda - han. Ol - azyq-týlikpen qamtamasyz etu qamyna jәne әskery dayyndyqqa jauapker. Onyng kómekshisi bar. Mynbasylar kóterilisshiler әskeri qolbasshysyna yaghny sardargha-bas qolbasshygha baghynady. Amankeldi Imanov sardar bolyp taghayyndaldy. Mening eshqanday lauazymym bolmady, biraq, shyn mәninde, әskerdi úiymdastyru jәne soghys mindetterin oryndau boyynsha júmystardy atqardym. Halyq arasynda úiymdastyru júmystaryn jýrgizdim. Bas qolbasshy bizden jarlyqtar alyp otyrdy.
Halyqqa óz mýddelerin qorghau kerek ekenin, jeniske jetken jaghdayda olar eshkimge tәueldi emes, óz ómirine ózi biylik etetinin týsindirdik.
Biz jazalaushy ekspedisiyanyng әreketterin, sanyn, jaudyng qanshalyqty bizden basymdyghyn bilip otyru ýshin qaladan habarsyz ketpeuge tyrystyq. Bizding óz barlaushylarymyz jasaqtaldy, ol jazalaushy otryadttyng sany men qaruy turaly aqpar jetkizip otyrdy. Sodan keyin ghana Torghaydan birte-birte jyljyp qashyqtadyq.
Torghaydan kóterilisshilerdi jazalau ýshin birneshe dýrkin jazalaushy otryadtar jiberildi.
Bizding taktikamyz mynaday edi: jazalaushy otryad nemese polk, ya polkter shyqqanda, olardyng jolbasshylary bizding negizgi kýshterimiz qayda ornalasqanyn, ne istep jatqanymyzdy biletindikten, men bes jýzdey adamdy bir býiirine, taghy bir bes jýzdey adamdy ekinshi býiirine attandyramyn. Olar jazalaushylardyng tylyna shyghyp alady. Jazalaushylar ótken kezde, kenet kóterilisshiler bir jaghynan shygha keledi. Sodan song ekinshi jaghynan da payda bolady nemese jelkesinen kórinedi.
Biz shabuylday almaytyn edik. Qarudy jazalaushylardan tartyp alghan song ghana iyelendik. Osylaysha biz olardy apta boyy alang etip tityqtatamyz, sodan song olar bastaryn keyin búryp qaytyp ketedi. Jarty aiday tynyshtalady. Sodan song jazalaushy otryad qayta shyghady.
1917 jyldyng aqpanyna deyin osylay jalghasty.
Jazalaushylar bizge maza bermedi. Orynbordan general Lavrentiev bastaghan jazalaushy otryad jiberildi. Jol boyy jazalaushy otryad halyqty da, kóterilisshilerdi de ayausyz jazalady. Birinshi shayqas arghyn әskerimen boldy. Arghyndar әskerining byt-shyty shyqty. Arghyn hany berildi. Ony jәne nókerlerin Torghaygha ústap alyp ketti. Arghyn hany Torghaydyng poshtasynan tartyp alghan aqshany uezd bastyghyna qaytardy. Arghyn ruy kóterilisshileri týgeldey talqandaldy. Endi tek qypshaqtar ghana qaldy. Qypshaqtar aqpan revolusiyasyna deyin tabandylyq tanytty.
Torghaygha jaqyn mandaghy bolystyqtardaghy ziyalylar tabansyzdyq tanytyp, kelisimge bardy. Ol ayausyz patsha jazasynan qoryqty, moyynsúnghyshtyq arqyly jendetterden raqymshylyq kóremiz dep oilady. Osynysymen olar kóterilisshiler qataryna jik tughyzdy. Mysaly, Shúbalang men Týsón, sonday-aq, basqa bolystarda ziyalylar uezd bastyqtaryna baryp, jastardy tyl júmystaryna jibertkizdi. Osylaysha eki ru arasy bólinip ketti.
Biz shegine otyryp, jazalaushylardyng әrbir qadamyn baqyladyq, ishtey úiymdasa týstik, әsker ýshin at jemin, kiyim, qonys mekender jetkizude, qorghanysty nyghaytuda eng qajetti sharalardy jýzege asyrugha kýsh saldyq.
Kenjeqarada jazalaushylar kóterilisshilerding jyljuyn toqtatty. Bizdi talqandaugha tyrysqan birneshe dýrkin úmtylystary nәtiyje bermedi. Sodan song biz Doghalgha deyin shegindik.
Biz barlyq kezde Torghaymen baylanysty ýzbedik. Onda baylanysqa Bayqadam Qaraldindi qaldyrdyq. Ol uezd bastyghynyng tilmәshi edi, bizben astyrtyn baylanys jasap otyrdy. Onyng óz adamdary boldy.
Jazalaushy otryadtar tolygha berdi.
Torghay qalasy garnizonynyng bastyghynyng talap etuimen Orynbor qalasy jaqtan Aqtóbe, Shalqar, Yrghyz arqyly birte-birte tolyqtyrular kelip jatty.
Torghayda jazalaushy ekspedisiya ornalasty. Tolyqtyrumen ol 10 myng adamgha jetti. Onda pulemet, pushkalarmen qarulanghan dragundar, kazaktar, artiylerister, gusarlar jinaldy.
Joryq kezinde jol-jónekey artiyleriyadan jazyqsyz beybit halyqty atqylady, jazalaushylar qorghansyz әielderge zorlyq-zombylyq kórsetti, mýlikti talady.
Torghay jazalau ekspedisiyasynyng ortalyghyna ainaldy. Jazalaushylar sonday-aq, Orynborda, Aqtóbede, Shalqarda, Yrghyzda ýstemdik etti. Birde biz olardan jeti adamdy ústap aldyq, myltyqtaryn tartyp aldyq.
Jeltoqsanda jazalaushylar kóterilisshilerge qarsy shabuyl bastady. Jol basshylary retinde Sýiin Atabaev, Zeynolla Qúljanov siyaqty aqsaqaldardy aldy.
Birinshi úrys Kenjetay manayynda Baymúrat meshiti baghytynda boldy.
Birinshi qaqtyghysta kóterilisshilerding negizgi kýshimen emes, jekelegen otryadtarymen kezdesti, óitkeni negizgi kýsh algha ketip qalghan edi.
Biz partizandyq tәrtippen jau nazaryn audaru ýshin onyng tylyna 150, 300-dey, 500-ge deyin adam jiberip otyrdyq. Sóitip olardy tityqtattyq, sebebi olar negizgi kýshting qayda ekenin bilmedi.
Birinshi úrystan keyin ekinshi shayqas endi negizgi kýsh ornalasqan jerde ótti. Shayqas 8 saghatqa sozyldy. Bizde qaza bolghandar kóp emes boldy, sonda da dala qoynyna sheginuge tura keldi.
Jazalaushy otryad odan arghy qualaudy mýmkin emes dep tauyp, Torghaygha oraldy, onda aqpan revolusiyasyna deyin túrdy.
Búl úrystan song san jaghynan jaudan kóp bolghanymyzben, qoldaghy qarumen jene almaytynymyzgha kózimiz jetti. Eger revolusiya jýzege assa, biz qútqarylamyz, eger revolusiya bolmasa, bizdi bәribir talqandaydy. Sondyqtan ózimizdi aman saqtau ýshin shetelge: ne Aughanstangha, ne Týrkiyagha ótu kerek.
Áskery Keneste men, Amangeldi Imanov, Ábdighappar Janbosynov, Qarabaev bәrimiz basyp ótetin elder bizge kedergi jasamas ýshin olargha óz ókilderimizdi jiberu kerek dep sheshim qabyldadyq.
Ol kezde shekara-ashyq, biraq baratyn elder bizdi qabylday ma dep uayymdadyq.
Men revolusiyanyng jaqyn jәne sózsiz bolatyn ishtey sezetinmin. Petrogradtan kómeski sybystar jetip jatty. Men mýmkindigimshe joldastarymdy jigerlendirip jýrdim.
Kórshi elderge delegattar jiberuge sheshim qabyldadyq, olar kóterilisshilerding ketuin qamtamasyz etip, jana elde olargha jer beriluin qarastyruy tiyis.
Meni Aughanstangha barugha bekitti. Men birneshe tilde erkin mengergenmin. Ol kezde aghylshynsha biraz biletinmin, al týrik tilinde erkin sóiledim. Búl maghan kelisimge qol jetkizuge septigin tiygizetin bolugha tiyis.
Men tez-aq jinaldym. Jýrer aldynda joldastaryma: «Alda meni ne kýtip túrghanyn boljau qiyn, biraq kóktemge deyin menen eshqanday habar bolmasa, attar men týielerdi qamdap, Aughanstan shekarasyna kóshinder. Sol jerde senderdi qarsy alamyn» dedim, odan son: «Eger jazalaushylar kelip qalsa, bizderdi jeti atamyzgha deyin sóginder, negizgi býlinshilik úiymdastyrushy qashyp ketti, al bizder beybit halyqpyz dep kektenip ashulanyndar» dep aitugha kelistik.
Múnday saqtyq etuge gazetterdegi Orynbor gubernatorlarynyng meni tiridey ne ólidey ústap әkelu turaly habarlandyruynyng baytaq dalagha jetui mәjbýr etti.
Jolbasshylar alyp, atpen jolgha shyqtym. Menimen bir uaqytta basqa ókilder de attandy: Janbosynov Sәdmen men Ziyneydin Imanovty Qytaygha jiberdi.
Men baytaq dalany basyp ótip, Búqaragha bet aldym. Jol-jónekey menen qandastarym kómegin ayamady. Mening jolym Týrkistan, Tashkent arqyly jatty. Elde meni jaqsy bilip, seriktesterimdi barlyq jerde ystyq yqylaspen qarsy alyp, barlyq qajettermen jabdyqtap otyrdy. Bizderdi ózbekter de jaqsy qarsy aldy.
Men ózimning syrtqy úsqynymdy mýlde ózgerttim. Ózbek kiyimin kiydim, ózimdi ózbek etip kórsettim. Týrkistanda meni meshitting bas shyraqshysy sheyh quanyshpen qabyldady, onymen men búryn kezdeskenmin, birneshe jyl búryn ózimning kinoapparatymmen onyng ýiinde bolghanmyn. Ol maghan Búhara әmirine hat jazyp berdi. Ámirge hat bylay dep bastaldy: «Qúdiretti alla atymen. Qazaq halqy kәpirlerding qanauynda qayghy shegude. Bizge, músylmandargha, bauyrlarymyzgha qol úshyn beru - qaiyetti paryz...».
Biz Búhara әmirimen óz isterimiz turaly sóilesuge bolatyn siyaqty kórdim. Saqtyq jasap, serikterimdi qala syrtyna qaldyrdym da, ózim týieden týsip, bir tanys ózbekke kettim. Men onyng әmirge jaqyn ekenin biletinmin. Men alys sapardan payghambar meshitine oralghan dindargha úqsadym. Ýstimde qalyng shang basqan jyrtyq eski kiyim, qolymda ýlken tayaq. Kýn jýzimdi kýidirip barady.
Ýy qojayyny meni birden tanymady. Ol menen bolmashy qayyrmen qútylghysy keldi. Ámirge hatty qolyna ústatqanymda, meni tanyp, qayta sәlemdesti. Ol әmirge barudy qoya túrugha kenes berdi, uaqytsha túru ýshin maghan ýi-jay belgiledi. Serikterim menen bólek túruy kerek dedi. Maghan esh jerde kórinbeudi qatty tapsyrdy, óitkeni barlyq jerde men izdestirilude ekenmin.
Men belgilengen mekenjaygha ketip, qashan ózimdi shaqyratynyn taghatsyz kýttim. Osylaysha birneshe kýn túrdym.
Birde týnde bireu terezemdi qaqty. Áldebireu maghan hat әkeldi. Biz ekeumiz qalagha enip, әmirding qorasyna jettik. Jol boyy ýndespedik. Ýnsiz әmir sarayyna jaqyndap, ýnsiz saraygha kirdik.
Búl adam saray ishin jaqsy biletin kórinedi, ózin de múnda biletin siyaqty, óitkeni barlyq jerde ýnsiz ótkizip jatty.
Ámir búl sarayda túrmaydy eken, ol qala syrtyndaghy jana sarayynda túraqtaghan. Múnda Ministrler Kenesining tóraghasy, әmirding orynbasary ornalasypty. Tanystyq: Myrza Nasrulla-bey-Kuli-Qúsbegi. Sol jerde serigim maghan:
- Seni qabyldaytyn әmir emes, onyng birinshi uәziri. Ol әmirden de kýshti. Sen oghan bәrin bastan-ayaq aituyna bolady, - dedi. Men an-tang abdyrap qaldym:
- Maghan әmir kerek.
Osy kezde esik ashylyp, meni Qúsbegige shaqyrdy. Bir kórgennen-aq ol maghan senim úyalatty.
- Maghan bәrin bastan-ayaq aituyna bolady, men - sening dosynmyn, - dedi.
Men oghan songhy ailarda Qazaqstannyng bastan keshkenin, jazalaushy ekspedisiyanyng әreketterin, beybit halyqty, әielder men balalardy aiandyqpen zәbirlegenin, qystaqtar men auyldardy talaghanyn barlyghyn bir saghat boyy aittym.
- Men bәrin de týsinemin, - dedi ol, meni tyndap bolyp,- sening әrekettering dúrys, taktikang da dúrys. Men sening aldymen maghan jolyqqanyna quanyshtymyn. Men saghan búl jóninde kómektesuge tyrysamyn. Al qazir ózing toqtaghan jerge bar da kýt. Meni kórip әngimeleskening turaly eshkimge aitpa, sen búrynghyday jata ber, esh jerde kórinbe. Birneshe kýnnen keyin jauabyn alasyn, al әmirge barma.
Men baghynugha mәjbýr boldym. Birneshe kýnnen song mening әlgi ýndemes serigim terezemdi qaqty:
- Qazir Aughanstangha keruen dayyndaluda. Bir aptadan song sonymen ketesin. Sen Aughanstan әmirine hat alasyn, ol hat seni maqsatyna jetkizedi, - dep jauap әkeldi.
Búl 1917 jyldyng 4 aqpany edi. 13 kýnnen song Peterburgte aqpan revolusiyasy jýzege asty.
Osy jerde Búharanyng búrynghy birinshi uәziri turaly bir-eki auyz aitqym keledi. Myrza Nasrulla-Bey-Kuli-Qúsbegi óte aqyldy adam boldy, әmir onyng yqpalynda edi, bir jaghynan odan iymenetin, óitkeni әmir taghyna ony ózining bәsekelesi bola ma dep sanaytyn. Ámir әrqashan onyng pikirimen sanasyp, kenesi boyynsha әreket jasaytyn.
Aqpan revolusiyasynan keyin onyng kenesi boyynsha әmir parlament qúryp, konstitusiyalyq monarh bolyp qalugha sheshim qabyldaydy. Qúsbegi oghan konstitusiya jobasyn beredi. Búl turaly imandar men moldalar bilip qalyp, ony óltirip tasta, әitpese bәrimiz de qúrimyz dep kóndiredi. Sóitip birde týnde qyrghyn jasaydy: Qúsbegi, onyng otbasy jәne tuysqandary týgel bauyzdalady.
Búharagha aqpan revolusiyasynyng bolghany turaly habar jetedi. Petrogradtan týsken birinshi, ekinshi jәne ýshinshi telegrammalardy jasyrghanmen, tórtinshi telegrammany halyqqa jariyalaugha tura keledi.
Sóitip men keyin qayttym.
Shalqargha jetip, ózimning seriktesterimdi tauyp, olargha Torghaygha hat jazyp, Shalqar arqyly jedel attandyrdym: «Patsha ýkimeti joyyldy. Eger jazalaushy otryad halyqty talaudy jalghastyra berse, olardy qyrgha alys týkpirge aldausyratyp tarta berinder. Men kelgenshe, eshkimge senbender, qarudy tastamandar», - dep jazdym. Seriktesterime de osy Amankeldi Imanovqa, Ábdighappar Janbosynovqa jazghanymday aqyl-kenes ettim.
Sóitip ózim Petrogradqa kettim. Onda S.Qúrmanov degen Temir elining qazaghyn kórdim, ony 1916 jyly patsha ýkimeti tyl júmystaryna alghan eken. Ekeumiz Smolinyigha barugha sheshtik. Onda Petrograd Kenesining bolishevikter fraksiyasynyng bir ókilimen tanystyq. Men oghan Qazaqstanda jazalaushy otryadttar qorghansyz halyqqa zorlyq-zombylyq jasap, tonap, talap jatqanyn aittym.
Meni tyndap bolyp, bolishevik fraksiyasynyng ókili tiyisti adamdarmen búl turaly sóilesetinine uәde berdi, ol bizge birneshe kýnnen keyin kelinizder dedi.
Eki kýn ótti, men saghat 10-00 de Smolinyigha bardym. Qúrmanov - janymda. Meni bir azamatpen tanystyrdy. Búl - menshevik Sokolov edi, keyin uaqytsha ýkimette yustisiya ministri qyzmetin atqarghan. Meni tyndap alyp, ol:
- Biraz kýte túryndar, - dedi.
On miynótten son, ol meni shaqyryp alyp:
- Menimen jýriniz,- dedi. Men oghan ilestim. Biz ýlken mәjilis zalyna kirdik: shuyldaghan qoldau, qolshapalaqtau. Memlekettik duma men Júmysshy jәne soldattar deputattarynyng Kenesining birikken mәjilisi ótip jatty. Osy mәjiliste tóraghalyq etip túrghan Chheidze maghan sóz berdi. Men aldymen sasyp qaldym, sodan song batyl sóilep kettim.
- Joldas azamattar! Adamdar azattyq aldy. Bizder, qazaqtar, orys halqymen birge elimizding patsha qanauynan azat boluy jóninde óz quanyshymyzdy bildiremiz. Múnda Reseyde sizder óz zәrulikterinizdi talqylap jatyrsyzdar, al qazaq dalasynda general Lovrentiev bastaghan ekspedisiyalyq armiya, Nikolay II-ning jazalaushy otryadtary ózderining qylmystyq isterin jalghastyryp, qazaq halqyn myndap qyryp-jonda.
Mening sózim kezinde zalda shu kóterilip, «masqara», búl masqara ghoy!» degen dauystar estilip jatty.
Mening sózimnen keyin, jinalysqa qatysyp otyrghan bolishevikter jazalaushy ekspedisiyany shúghyl shaqyryp aludy talap etti. Olardyng úsynystary birauyzdan qabyldandy.
Sony
«Abay-aqparat»