Múnaydar Balmolda. Syrym batyrdyng aruaghyna tiyispender!
«Bir qayghy - myng qayghyny qozghaydy» degen qazekem sózi bir kótergen mәselege qayta ainalyp soghuymyzdyng týp astaryna jeteleydi. Biz ótkende «Oryssha jazatyn Oral qalasy әkimining oiynda ne bar?..» atty maqala jazyp, onda « Songhy eki-ýsh jylda túrghyzylghan oblys ortalyghyndaghy bilbordtardy az uaqyttyng ishinde jappay alyp tastau shynymende olardy janasha sipatta qayta týletuge me, ne bolmasa olardan birjola qútylu ýshin qolgha alynghan is pe?» dep oitýrtki jasaghanbyz. Búl «Abay aqparattyq » jәne «infoportal.kz» sayttaryna jariyalanyp, júrtshylyqtan qyruar pikir kelip týsti, týsip te jatyr. Kópshilik bilbordtardyng shúghyl alynyp tastaluymen kelispeydi jәne aldaghy kýni olardyng layyqty jerlerden jana sipatta kórinuin qalaydy. Sebebi, bilbordtaghy danqy ata-babalarymyzdyng beynesi men qanatty sózderi jarnama emes, olar últtyq ruhymyzdyng bir-bir ústyny, belgisi dep sanaydy. Sondyqtan sity formattaghy jana taqtalarda osyghan sheyin bolghan belgili túlghalardyng beynesi úmyt qalmauy kerek dep esepteydi. Sóitip beytarap qalmay, pikirimizdi quattau ýstinde. Barshasyna zor rahmet. Alladan qaytsyn.
«Bir qayghy - myng qayghyny qozghaydy» degen qazekem sózi bir kótergen mәselege qayta ainalyp soghuymyzdyng týp astaryna jeteleydi. Biz ótkende «Oryssha jazatyn Oral qalasy әkimining oiynda ne bar?..» atty maqala jazyp, onda « Songhy eki-ýsh jylda túrghyzylghan oblys ortalyghyndaghy bilbordtardy az uaqyttyng ishinde jappay alyp tastau shynymende olardy janasha sipatta qayta týletuge me, ne bolmasa olardan birjola qútylu ýshin qolgha alynghan is pe?» dep oitýrtki jasaghanbyz. Búl «Abay aqparattyq » jәne «infoportal.kz» sayttaryna jariyalanyp, júrtshylyqtan qyruar pikir kelip týsti, týsip te jatyr. Kópshilik bilbordtardyng shúghyl alynyp tastaluymen kelispeydi jәne aldaghy kýni olardyng layyqty jerlerden jana sipatta kórinuin qalaydy. Sebebi, bilbordtaghy danqy ata-babalarymyzdyng beynesi men qanatty sózderi jarnama emes, olar últtyq ruhymyzdyng bir-bir ústyny, belgisi dep sanaydy. Sondyqtan sity formattaghy jana taqtalarda osyghan sheyin bolghan belgili túlghalardyng beynesi úmyt qalmauy kerek dep esepteydi. Sóitip beytarap qalmay, pikirimizdi quattau ýstinde. Barshasyna zor rahmet. Alladan qaytsyn.
Nauryzdyng 6 kýngi «Pulis goroda» (№14 nómiri) gazetining birinshi betine qala әkimi Shәkimovtyng kәsipkerlermen aitylghan mәslele boyynsha kezdeskeni aitylady. Sol kóp kәsipkerding ishinde últtyq mýddeni oilaytyn, tәuelsizdik ústyndaryn qorghaytyndary, qayta qalpyna keluine mýdde tanytqandary boldy ma, joq pa, bilmedik, qolda aqpar joq bop túr, olar tek aqshasynyng týgel boluyn oilap, «sen jaqsy da men jaqsymen» tarqasqan bolsa, onda bizding әuelgi kýdigimizding búlty qonglanbasa seyilmegeni.
Bilbordtardyng alynuyna oray gazet úiymdastyrghan saualnamada biz «daviyt» etip túrghan nәrseden qútyldyq, «nastupilo kakoe-to oblegcheniye», «dyshati stalo legche» degen siyaqty sózderding aityluy jay ghana aityla salghan jenil-jelpi pikirler, dey túrghanmen osy gazetting ishki betinde sonau toqsanynshy jyldardyng basynda oblystyq partiya komiytetin basqarghan Nәjimeden Esqaliyev qariyanyng tilshimen «S istoriey nado byti chestnymi» degen taqyryptaghy súqbatyn oqyghanda baryp, әlgi salmaqsyz, «beykýnә sózderge» de birtýrli qaray bastaydy ekensin. Keybireulerdi «daviyt» etip túrghan sol Úly Abaydan bastap, Aqúshtapqa deyingi aitulylarymyzdyng beynesin kóshemizden kórgen sayyn tynysymyz kenip, ruhtana týsetin edik. Al Esqaliyev aqsaqal men tilshining ekeuara әngimesinde Oraldy Sarytaumen (Saratov) salystyrady. Bir jaghynan bir kezderi Sarytaudyng da qazaqtyng qalasy bolghanyn moyyndap otyrghanday sezinesin, joq olay emes, búlar Resey qaramaghyndaghy qalada kenes kezindegi kóshe ataulary men eskertkishterding sol kýii saqtalghanyn auzy qúryp maqtaydy kelip. Bizdegi osyghan sheyin atqarylghan onomastikalyq júmystar teris eken. Esqaliyev Syrym batyr eskertkishining ornatylghanyna ókinishpen qaraytynyn, endi oghan eshtene istey almaytyndaryn kýrsine otyryp jetkizipti. Onyng qay tarihty oqyghanyn qaydam, bylay deydi: « Na meste pamyatnika Leninu ustanovily pamyatnik Syrymu Datovu, y daje ploshadi poluchil ego imya. Chestno govorya, vybor etot ne sovsem ponyaten» dey kelip «Ustanovka na sentralinoy ploshady Uraliska pamyatnika cheloveku, kotorogo narod izgnal, vyglyadit neskoliko stranno. Istoricheskiy absurd» dep qarap otyr. Qúddy aqsaqal tarih ghylymdarynyng doktory siyaqty, bәrin býge-shegesine sheyin zerttep, taygha tanba basyp qoyghan aighaghy barday sóileydi. Biz «Qyrkýiekke qiyanat jasamayyq, aghayyn» atty kólemdi maqalamyzda Nәjimeden Esqaliyevtyng 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy men 1991 jylghy Oral oqighasy kezindegi jәne keyingi is-әreketin dәlelmen keltirgenbiz. Ghalamtordan tauyp oqugha bolar. Sodan shaghyn ýzindi keltirmesek bolmayyn dep túr.
Elge tanymal, qúrmetti aqsaqal Dәrijan Imanghaliyev: «...Áuelde qolyna biylik tiygen boyda apparat kenesterinde, buro mәjilisterinde, plenumdarda Yqsanovty (Mústaqym Bilәlúlyn) qoymay synaghyshtap, onyng býkil enbegi men qyzmetin týp-týgel joqqa shygharghan sәtterinde ishimiz talay uday ashydy. «Qúlan qúdyqqa qúlasa, qúlaghyna qúrbaqa oinaydy» degen ghoy aqylgóy babamyz. Sonyng naqty dәleli. Qaytpeksin?! Sózimiz jalang bolmas ýshin oblystyq partiya komiytetining 1987 jylghy 11 sәuirde ótken 8 shi plenumynda jasaghan bayandamasynan qazaqshalap jatpay-aq qaz qalpynda mysal keltireyik: «Fanfarnye rechi, chto stroiytelstvo u nas vedetsya semimilinymy shagami, krasochnye fotografiy vskrujily mnogim golovy. (Plenum hattamasy,11 bet)
«...Kajdyy god pered hlebouborochnoy rukovodstvo oblasty zahodilo v SK respubliky s puhloy papkoy, s «raschetami» o yakoby bolishom hlebe y sprosiboy okazati pomoshi rabochey siloy y tehnikoy iz drugih soiznyh respubliyk. V to je vremya okolo 10 prosentov trudosposobnogo naseleniya vovse ne vovlekalosi v obshestvennoe proyzvodstvo, da y prirodnye usloviya oblasty pozvolyaly bolee rasionalino ispolizovati trudovye resursy obhoditsya bez pomoshy so storony. Eto dokazaly mnogie rayony na hlebouborke 1986 goda y v dalineyshem raschityvait na sobstvennye sily v samye pikovye periody selishozyaystvennyh rabot.(Sonda 14-15 better. Oblystyq múraghat. №37qor.№81 tizbeleme. №15 is).
Qalay qalay sayraydy «sabazyn»?! Aq jayyq júrtshylyghy M.Yqsanovqa eng aldymen qúrylys salasyn iskerlikpen basqaryp, qarqyndy jýrgizuge aiyryqsha pәrmen jasaghany ýshin riza. Al N.Esqaliyevting elding kónilin kórkeytken sol iri jetistikterdi mysqyldauyn kórmeymisin! Jarytyp qúrylysta salynbaghan, astyq ta óndirilmegen siyaqty. Onyng ózi ne tyndyrdy, halyq jadynda jaghymdy isteri saqtaldy ma eken?
Obkomnyng birinshi hatshysy, oblystyq kenesting tóraghasy, әkim bolyp Aq jayyq ónirin alty jyl basqardy. Sonshama uaqyt ishinde qadap qadap aitar nendey jarqyn ister qaldyrdy? Ol osy ónirding adamy, bәlkim sodan ba, onyng әntek isterine el júrt mәn berip jatpady. Kókshetau oblysyna әkim bolyp taghayyndalyp edi, bir jylgha jeter jetpeste oryndyghynan júlyp laqtyryp tastady. Halyq mýddesi ýshin qyzmet etken kókshetaulyq azamattar: «Oraldyq Bisaqan, Biysen Júmaghaliyev aramyzgha tastay bitip suday sinip, barshanyng sýiiktisi bolyp edi. N.Esqaliyev ta sonday abroyly is qylar dep ýmit kýtkenbiz, amal ne olay bolmady, onbay shyqty» desedi. Estir qúlaqqa tipti úyat. Qulyq, súmdyq saughannyng ýnemi joly bola bereme? Týbinde bir omaqasa qúlaytyny haq ghoy...» dep N. Esqaliyevke bagha beripti. («Jýrekpen júptasqan jaysandar» kitabynda, qúrastyrushy Tihon Álipqaliyev, 66,67 better).
Han-súltandar men patshalyq Reseyge arqa sýiegen orys-kazaktary, kishi jýzde bólip al da biyley ber sayasatyn sheberlikpen jýrgizgen patsha sheneuinikterining ezgisine úshyraghan qara halyq Syrym batyrgha ilesip, baqanday on tórt jyl boyy kýres jýrgizip kelip, artynan ony elden quyp jiberdi degenge kim senedi? O, toba, qazaq eshqashanda batyryn qumaghan, ol elden ne sebepti úzaghany tarihta aiqyn kórsetilgen, iyә, han úrpaghy, Qaratay súltandar Esimge baylanysty ósh alu jolyna týsti, patsha ýkimeti de batyrdyng kózin qúrtudyng aluan jolyn oilastyrdy, biraq Syrym babamyz olardan qorqyp, bas saughalap ketken joq. Jenilmegen kýii, halyqtyng quanshylyq pen qiyn taghdyrdan әbden zәrezap bolyp qajyp, kýreserge dәrmeni qalmaghanyn, endigi qaruly shayqastardyng arty múqym eldi qúrtyp jiberuge aparyp sogharyn sezgen son, kóregendik jasap, halqynyng aq batasymen ketti, sonynan qyrauar júrt ilesti. Sol zamanda eng túnghysh bolyp demokratiyalyq ýrdistegi el basqaru «Halyq kenesin» maslihat qúrudy úsynghan el sýiiktisi Syrymday batyryn jetimi men jesirin qanghytpaghan halyq nege shetke qusyn. Syrym shynghystyq túqymnan emes, qara halyqtyng óz kindiginen, taza qazaqtyng uyzyna jaryp ósken by deseng bi, batyr deseng batyr últ kósemi! Kishi jýz qazaghynyng Jayyqtan bermen ótip, ejelgi ata qonysy Bókey Ordasyna oraluynyng da basynda Syrym Datúly túrghany aqiqat. 1783-1797jj. Syrym batyr bastaghan últ-azattyq kýresi Jayyqtan, Aral, Syrdariya, Tobyl, Hiua, Qaraqalpaq boyyn qamtyp, imperiyany әbden sastyrdy. Belgili kezenge sheyin otarlaudy tejedi. Batyrgha ómirining sonyna qaray qonys audarghan mekeni jat bolmaghan, onyng ol jerge de syiyp jýrer bedeli jetip-artylghan. IYsi týrkini tútastyrugha úmtylghan. Túran eli, tútas týrik tekti, músylman elderi Syrymdy imperiyagha qarsy kýresting qolbasyshysy retinde tanyp, kóp nәrse soghan baylanysty ekenin moyyndaghan. Onyng opat bolghan jeri týp negizinde jat jer emes, Alty Alashtyng bir qiyry. Halqymyz onyng sheshendigi men batyrlyghyn әli anyz ghyp aitady, úrpaghyna esimin beredi, búl iygilik ghasyrdan ghasyrgha jalghasady. Al Esqaliyevtyng Syrymday úly túlghamyzdy «narod izgnal» dep aitugha eshqanday moralidyq qúqy joq. Kókshetaudan ózining qalay ketkenimen salystyra ma shirkinin? Ol osy sózimen ótkenge topyraq shashyp, bolashaqqa tas atyp, halyqtyng ar-namysyna tiyip otyrghanyn sezbeydi deysing be, ol búl bylapytyn әdeyi aqtaryp otyr. Dinmúhamed Qonaev atamyzdy ornynan alyp tastaushylardyng sapynda bolghan kisiden osydan basqany kýtuge bolady ma? Jә, jetpistegi qariyanyng jetip, pispegen baqshasyndaghy kóng jemisin sanap, sóz shyghynday bergin-aq kelmeydi, biraq qara halyqty biylep-tóstep qalghan kókiregimen osyndaylar el ishine, últ arasyna sózimen syna qaghyp, kónildi búzatynyn qaytesin. Biraz jerge sheyin bylghaytynyn kórip otyryp, ýndemey ýidey pәleden qútylmaqsyng ba? Osylar Maghauinshe aitsaq: «Olargha týbinde nege aparyp soghary belgisiz azattyq emes, qalay otyrsa da qarny toyatyn qúldyq ómir qymbat edi.» (Men. Ghúmyrbayandyq hamsa. 6-bet.) demekshi tәuelsizdigimiz ýshin sausaghyn da qimyldatpaghan, qayta sol qúl qylghan kenestik odaqty ansaghan qasang kónilin býgingi zamangha tyqpalaghysy, sara jolymyzgha әiteuir bir qúmalaq laqtyrghysy keledi de túrady. Sol «Pulis» gazetining tilshisi de (birde bylay, birde bylay jazatyn Anna Paniysheva) respublikamyzdaghy kóshe ataularyn ózgertuge degen niyetin: «Najemeden Ihsanovich, a kak vy otnosiytesi k pereiymenovaniyam uliys? V respubliyke eto priobretaet harakter epiydemiiy?» dep qúddy ótken ghasyrlarda el-eldi jaylaghan oba auruy qayta órship bara jatqanday shoshidy. Ózining aulasynda Leninning tas mýsinin saqtaghanyn, qazaq tek sonyng arqasynda últ bolyp, adam qataryna qosylghanyn zor maqtanyshpen aityp, arqalanyp otyrghan aqsaqal «Otrisatelino otnashusi» deydi de әngime jelisin siyrqúiymshaqtatyp qala tazalyghy turaly taqyrypqa búryp әketedi. Qala әkimi Bolat Shәkimovty maqtaydy. Shәkimov kezinde ózining qol astynda qyzmet etti, ong qol kómekshisi boldy. Sonday shәkirtining búlay óskeni, batyl bastamalardy qolgha alghany onyng kәri janyna mayday jaghuy aitpasa da týsinikti. Búqaragha «qogham qaytatkeri» kóringisi bar kәri kommunisting auzynan shyqqan әdemi sózining astary - u, zahar!..
Batystyng belgili sayasattanushysy E.Tomson: «Otarshyldyqqa týsken el otarlyq qamyttan qútylghannan keyin mindetti týrde otarsyzdanuy kerek.
Otarshyldardyng ózderi elden ketse de, olardyng kólenkesi qalady. Otarshyldyq - azattyq alghan elding barlyq salasynda tóbe kórsetip otyrady. Sayasy jýie ózgerse de, otarshyldardyng oiran saluynan әbden zardap shekken «últtyq sana» kóp uaqytqa deyin oirandalghan qalpynda qalady. Onyng ózgerissiz qaluy - eng aldymen tilinde kórinedi.» degeni qazir Qazaqstan jaghdayynda aiqyn kórinis berip keledi. Onyng bir mysalyn manadan tarqatyp otyrmyz. Búrynghyny kóksegen zeynetker Esqaliyevtyng sózining súqpyty әlgindey, yaky búlar Tomson dóp basqanday otarshyldyqtyng kólenkesin (Leniyn, t.b. eskertkishi men kóshe atauyn) ózgertuge qarsy. Imperiyagha qarsy bas kótergen, últ-azattyq kýresining kósemi Syrym batyrdy tughan halqynan teris bata alghan adam qylyp kórsetkisi keledi. Búlardyng qulyghyna nayza boylamas. Sóitip, tәuelsizdik deytin biyik múratymyzdy әldebir kәkir-shýkirge balap, onyng jolynda qúrban bolghan batyrlardy halyqtan alastaghysy bar. Halyq aqymaq emes qoy. Biraq biz aitpasaq búl «pulistik tilshi» aitpaqshy «epiydemiyagha» ainaluy mýmkin. Múny zalalsyzdandyrudyng joly bizding óz qolymyzda emes pe, aghayyn?!. Ortanyzgha ot emes, taghy da oi, sher tastadym. Ár saqqa jýrgizbey, ne isteuimizdi oilassaq deymin. Ýndemey qalsaq, aruaqqa da úrpaqqa da obal.
Syrym batyrdyng 265 jyldyq toyynda (2007 jyly) Oralgha kelgen Halyq jazushysy Ábish Kekilbaev aghamyz: « Qazir Syrym babamyzdyng isi jalghasuda. Syrym batyr jeniske jetude. Kók bayraghymyz Almatyda shalqyp, Saryarqanyng tósine, Astanagha ornyqty! Syrym batyr jay sheshen, batyr ghana emes, asa aqyldy, ailaly sayasatker. Ol imperiyanyng da, Búqar men Hiuanyng da, qazaq han-súltandaryn da shatastyryp, tura tarihpen oiyn órdi. Ol sol kezgi jәne keleshekte bolar otarlau sayasatyna qaytkende tótep berer kýsh bola alamyz, tegeurin tanytamyz dep iysi týrikti birlikke shaqyrghan daraboz, ózine sheyingilerden bir bólek túlgha!
...Ólip-talyp jetken tәuelsizdigimizdi aqymaq itting aldyna qoyghan as siyaqty tógip alsaq ne bolady, bizding kýnimiz әli belgisiz, geosayasy jaghday tynysh bolghan joq...» degen bolatyn. «Men ishpegen u qayda?» demekshi búl zahardyng da dәmin birge tat ta, birge sauyghugha qamdas bol, Otany, Tili, Ruhy bir Alashtyng úl-qyzy!
«Abay-aqparat»