Memleket basshysy onlayn formatta ótken Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining beyresmy sammiytine qatysty.

Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyng úsynysyn qabyl alyp, Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining beyresmy sammiytine qatysugha kelisim bergen Memleket basshylaryna rizashylyghyn bildirdi.

– Búl basqosudy bәrimiz ýshin qasiyetti Týrkistanda úiymdastyrudy josparlaghan edik. Alayda pandemiyagha baylanysty kýrdeli ahualgha oray biz sammitti onlayn formatta ótkizudi jón kórdik. Indetting beti qaytqan son, búrynghyday betpe-bet jýzdesemiz dep senemin. Osy mýmkindikti paydalana otyryp, barshanyzdy Nauryz meyramymen taghy da qúttyqtaymyn. Búl – kýlli týrki júrtynyng tól merekesi. Bauyrlas elderge baq-bereke tileymin, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Memleket basshysy óz sózinde Týrkistannyng barlyq týrki halyqtary ýshin qasterli qara shanyraq, qútty meken jәne ansarly atajúrt ekenin aitty. Babalarymyzdyng osy ónirde ghúlama ústaz Qoja Ahmet Yasauiyden diny bilim alyp, týrki-islam mәdeniyetin әlemge taratqanyn, týrkiler Kishi Aziyagha bet búrghanda búl qúndylyqtar týp-tamyrymyzdy saqtap, birligimizdi bekem ústaugha negiz bolghanyn atap ótti.

– Bizding maqsatymyz – týrki әlemin XXI ghasyrda manyzdy ekonomikalyq jәne mәdeniy-gumanitarlyq kenistikting birine ainaldyru. Týrki órkeniyetin janghyrtudy, eng aldymen, Yasauy múrasy men qasiyetti Týrkistandy әlemge tanytudan bastaugha shaqyramyz. Sol sebepti býgingi sammit «Týrkistan – týrki әlemining ruhany astanasy» dep atalyp otyr, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen Týrkistan qalasy týbegeyli ózgerip, jana kelbetke ie bolghanyna toqtaldy.

Qazaqstan Preziydenti býkil әlem tendessiz syn-qaterlermen kýresip jatqan qazirgidey qiyn uaqyttyng ózinde Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyghy bәsendemegenin erekshe atap ótti. Alayda kýrdeli kezendegi qarym-qatynasymyzgha tyng serpin beru joldaryn birlesip oilastyruymyz qajet ekenin jetkizdi. Osy maqsatta birneshe mәsele boyynsha oiymen bólisti.

Preziydentting pikirinshe, indetti toqtatudyng basty joly – azamattardy vaksinamen jappay qamtamasyz etu. Búl orayda ortaq mýddege say tәjiriybe bólisip, Týrkitildes memleketter bir-birin qoldauy qajet dep sanaydy. Memleket basshysy halyqaralyq qauymdastyq pandemiyagha qarsy kýres kezinde tútasyp әreket ete almaghanyn, negizgi iri memleketter arasynda qayshylyqtar tuyndap, vaksinalyq qaqtyghys bastalyp ketkenin aitty. Birikken Últtar Úiymy da osynday kýrdeli jaghdayda óz әleuetin kórsete almaghanyn atap ótti. Sondyqtan osynday kezende densaulyq saqtau jәne bioqauipsizdik mәselesining manyzy arta týskenine toqtaldy.

– Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng 75-shi sessiyasynda Qazaqstan Biologiyalyq qauipsizdik jónindegi halyqaralyq agenttik qúru turaly bastama kótergeni belgili. Sizder osy tyng iydeyany qoldaysyzdar dep senemin. Agenttik bolashaqta biologiyalyq qaterding aldyn alugha jәne qauipti dert boyynsha mәlimet almasugha mýmkindik bereri sózsiz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Pandemiya búryn-sondy bolmaghan ekonomikalyq daghdarysqa әkep soqtyrdy. Indetting saldarynan ózara sauda ainalymy azayyp ketti. Naqty aitqanda, Qazaqstan men Týrki kenesine mýshe elder arasyndaghy sauda-sattyq kólemi byltyr shamamen 7 milliard dollar boldy. Búl – pandemiyagha deyingi kórsetkishten 11,2 payyzgha tómen.

– Bizding elderimiz ýshin alys-beristi úlghayta týsu – basty mindetting biri. Osy orayda toghyz joldyng torabynda ornalasqan Týrkistannyng investisiyalyq jәne sauda-ekonomikalyq mýmkindigi zor. Onyng qomaqty tabighy resursyn, adamy kapitaly men turistik әleuetin eskerip, Týrkistan ónirinde týrki elderining birlesken «Arnayy ekonomikalyq aimaghyn» qúrudy úsynamyn, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev su-energetika salasy ózara baylanystardyng taghy bir qúramdas bóligi ekenin aitty. Óitkeni su mәselesi bizding aimaqtaghy óte manyzdy, kýrdeli problemagha ainalyp otyr. Sonday-aq transshekaralyq su resurstaryn tiyimdi әri әdil paydalanu – ónirdegi elderding túraqtylyghy men ósip-órkendeuining kepili. Osy orayda Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan kórshiles memlekettermen birlese otyryp gidroqúrylymdar salu jobalaryna atsalysugha dayyn ekenin jetkizdi.

Qazaqstan Preziydenti Týrki kenesine mýshe elder arasynda jasandy intellektini damytu, auqymdy derekterdi taldau, sifrlandyru, internet saudasy siyaqty salalarda ortaq jobalardy jýzege asyrugha shaqyrdy. Memleket basshysy tehnologiya qazirgidey jyldam damyp jatqan dәuirde búl qadam innovasiyalardy iygeruge jәne bәsekege qabiletimizdi arttyrugha mýmkindik beredi dep senedi. Búl rette Qazaqstan elektrondyq ýkimet, bank jәne qarjy jýiesindegi ozyq tehnologiyalar men sifrlyq sheshimder tóniregindegi tәjiriybesimen bólisuge әzir ekenin aitty.

Týrki investisiya-integrasiyalyq qoryn qúru júmystaryn tezdetu óte ózekti mәselening biri. Búl Týrkitildes memleketterge ortaq alghashqy qarjy instituty bolmaq.

– Bastamany barlyq mýshe memleketter pysyqtaghan song onyng shtab-pәterin «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghynda ornalastyrudy úsynamyn. «Astana» qarjy ortalyghy – halyqaralyq dengeydegi qarjy instituttarynyng ýzdik tәjiriybesi men zamanauy mýmkindikterin biriktirgen biregey alan. Múnda islam bankingi jәne sukuk qúraldary keninen qoldanylady. Búl úiym týrki elderine keng kólemde investisiya tartugha jol ashatyn erekshe qúrylym bolmaq, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Bilim beru salasyndaghy yntymaqtastyq – bolashaqtaghy tabysty seriktestikting negizgi faktory. Osy rette Qazaqstan Preziydenti ortaq mәdeni-aghartushylyq kenistik qalyptastyrghan jón dep esepteydi. Preziydentting pikirinshe, ony «Úly týrkiler» bilim beru qoryn qúru arqyly jýzege asyrugha bolady. Qor uniyversiytetter arasynda akademiyalyq útqyrlyq, taghylymdamadan ótu, biliktilikti arttyru isin ýilestiredi. Memleket basshysy bauyrlas elderding jastary ýshin Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetinde bakalavriat baghdarlamasy boyynsha 50 grant bóluge dayynbyz dedi. Búl 50 grant «Yasauy stiypendiyasy» dep atalatyn bolady.

Qazirgi zamanda gumanitarlyq jәne akademiyalyq yqpaldastyqtyng ózektiligi artyp kele jatqanyn aitqan Qasym-Jomart Toqaev, irgetasy orta ghasyrda qalanghan Týrkistan shaharynyng arheologiyalyq jәne ghylymy túrghyda әli tolyq zerttelmegenin atap ótti.

– Sondyqtan TÝRKSOY men Týrki akademiyasynyng Týrkistan ónirinde arheologiyalyq ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizuge basa mәn berui óte oryndy. Búdan bólek tamyrlastyq simvoly retinde Týrkistanda halyqtarymyzgha ortaq sәulet nysanyn salsaq, qúba-qúp, – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti Kenesting mәrtebesin arttyryp, institusionaldyq qúrylymyn nyghaytu maqsatynda ony tolyqqandy úiymgha ainaldyratyn uaqyt kelgenin aitty. Memleket basshysy osy úsynysty sammit qorytyndysy boyynsha qabyldanatyn Týrkistan deklarasiyasyna engizip, bekitudi úsyndy.

– Qazirgi halyqaralyq sayasat pen qarym-qatynasta Týrki әlemining manyzy arta týskeni barshagha mәlim. Endeshe Týrki kenesi ayasyndaghy yntymaqtastyqtyng bolashaghy zor dep aitugha tolyq negiz bar. Biz ónirlik jәne jahandyq mәseleler boyynsha ózimizding kózqarasymyzdy bildiruimiz kerek. Bizding dauysymyz nyq әri aiqyn bolugha tiyis. Osy orayda biz barlyq bastamalar men úsynystardy bauyrlas eldermen birlese jýzege asyrugha dayynbyz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Jiynda Qazaqstannyng eks-preziydenti – Núrsúltan Nazarbaev, Ázerbayjan Preziydenti Iliham Áliyev, Qyrghyzstan Preziydenti Sadyr Japarov, Týrkiya Preziydenti Rejep Tayip Erdoghan, Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyyoev, Týrikmenstan Preziydenti Gurbanguly Berdimúhamedov, Vengriya Premier-ministri Viktor Orban, Týrki kenesining Bas hatshysy Baghdad Ámireev sóz sóiledi.

Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining beyresmy sammiytining qorytyndysy boyynsha Týrkistan deklarasiyasy qabyldandy.

Abai.kz