Qytay ekonomikasynyng 40 jyl boyy dýrildep óskeni әlemge ayan. Ekonomikanyng zandylyghyna say, onyng songhy jyldary ósu qarqynyn bayaulatqany bar. Ósu kórsetkishining týskenine qarap, Qytaydyng qúldyraugha bet alghanyn boljaushylar da bar. AQSh-Qytay sauda jәne tehnologiya soghysynan keyin, Qytaydyng tómendey bastaghan syrtqy sauda kórsetkishterine, sonday-aq, Tramptyng soqqylau mәnerine qarap, Qytaydy mýlde qúrdymgha «jibergender», tipti, sol onbaghan qalypy tútastyghynan aiyrylyp, bólshek-bólshekterge shashyrap keterin túspaldaushylar da shyqqan.

Degenmen Qytay ekonomikasy sәuegeyshilerding joramaldarynan mýlde taghdyrly shyqty. Pandemiya esengiretken 2020 jyldyng ózinde +2,3 %-dyq kórsetkishpen jer sharyndaghy basty ekonomikalardyng ishinen ósim kórsetken jalghyz el bolyp tanyldy. Syrtqy saudasy 1,9%, onyng ishinde eksport tipti, 4%, eksport-importtyng ong salidosy 27,4%-gha ósti. Daghdysynan janylmay 2020 jyly qazanda, memleketting kezekti «14-shi bes jyldyq josparyn» belgilep, «2035 jylgha deyingi úzaq merzimdik damu mejesin» bekitip qoydy.

Qytay ekonomikasynyng «memlekettik kapitalizm» syipatynda ekendigi aqiqat. Sondyqtan da, onda naryqtyq mehanizmderding róli qansha dәriptelgenimen, memlekettik menshikting tegeuirindiligine baylanysty jeme-jemge kelgende memleketting ekonomikany retteudegi pәrmendiligi qashan da aldygha shyghady. Al ol týpting týbinde qarjy-aqsha sayasatynyng kýshimen iske asyrylady. Mine, osy tetik Qytay ekonomikasyndaghy ishki qaryzdyng qauyrt ta súrausyz ósuin tuyndatyp, el ekonomikasyn jargha jaqyndatyp kele jatqan synayly.

Búl el ekonomikasynyn, syrt kózge shalyna bermeytin, biraq, últtyq intelliygensiyasynyng alanyn tudyryp otyrghan kiltipandy túsynyng biri. Songhy mezgilderde budjettik alymdar jyldan jylgha qojyrap, onyng JIÓ-men salystyrmasy yrghaqty tómendeui ýrdiske ainalghanday. 2015-2020 jj. budjettik kiristerding ósu qarqyny jalghasty bes jyl boyy JIÓ-ning ósu qarqynynan tómen bolyp keledi. Budjetting shyghys-kiris aiyrmasy úlghaya kele 2020 jyly 6,3 trln yuangha jetip, budjet tapshylyghy 10,8%-dy qúrady.

Qytay ekonomikasynyng jetken jetistikterining bәrine de investisiya, syrtqy sauda jәne ishki tútynudyng túraqty artuynyng arqasynda qol jetkizilgeni belgili. Múnyng ishinde syrtqy sauda elding arzan enbek kýshining arqasynda «әlemning fabrikacyna» ainalghanynyng әserinen ýdirissiz artsa, ishki tútynu ekonomikalyq ondy reformalardyng arqasynda halyqtyng qaltasynyng qalyndauyna baylanysty ýdemeli úlghayyp otyrdy. Al investisiya esikting syrtqa ashyluyna oray tartylghan sheteldik investiyadan basqa, negizinen memleketting pәrmendi qarjylandyru ekpinine sýiendi. Búl Qytaylyq jýie jaghdayynda ýkimetting memlekettik sektordy memlekettik qarjy kózderimen toqtausyz qamdauymen, memlekettik emes sektorgha týrli memlekettik qoldau jәne kópvektorly qarjy kózderinen susyndauyna mýmkindik beruimen iske asyryldy. Aqyr ayaghynda «reformalau, ekonomikany damytu, túraqtylyqty saqtaudyng barlyghy da budjetke sýienetin, budjet degeninizding sol reforma, damu, túraqtylyqtyng ózi bolyp qalghan» jaghday qalyptasty («Yukai» qúndy qaghazdardy zertteu akademiyasy zertteushisi Yu Kai).

Sonymen neshelegen týrdegi qarjy instituttary men ekonomikanyng jalpy sektoryndaghy qarjylyq qatynastar, atap aitqanda alashaq-bereshektik mәmileler tuyndady. Ol jәne býginderi somasynyng kólemimen, ekonomikanyng auqymyndaghy ýlestiligining jogharylyghymen «tәuekeli men qateri qabaghat ýlken, asa auyr jaghdaygha  kelip tirelip otyr» (Lou Jiwei, qytaydyng aldynghy qarjy minstri).

Mәselening mәni mynaday: Bir jaghynan ekonomikanyng ósimining bayaulauyna baylanysty budjettik kiristerining jinaluy azayyp otyrsa, ekinshi jaghynan mindetti qarjylyq shyghyndar ýdirissiz artyp, kiris pen shyghystyng kereghar ósimi ushyghyp barady. Mysaly, pandemiyaly 2020 jyly elding budjettik kiristeri -3,9%-gha ósip, 1976 jyldan keyingi eng tómengi kórsetkishke jetti. Búghan qoghamnyng qarttanuyna baylanysty tuyndaghan kýtimder shyghyny men pandemiyanyng kesirinen júmsalyp jatqan esepten tys shyghyndar qosylyp, jaghdaydy asqyndyryp otyr. Álemdegi aumaly-tókpelilikke say oilamaghan kesimsiz qaterler óz aldyna bir tóbe.

Qytay 2008 jylghy qarjy daghdarysynan budjetten 4 trln yuandy infraqúrylymdy damytugha salu jolymen sytylyp shyqqany mәlim. Osydan keyin-aq, keneytpeli budjettik sayasattan bas tartqan emes. Sonan bergi budjet tapshylyghyna sanaly yryq beru sayasaty әr satyly qaryzdyng qauyrt ósuine alyp keldi. 2020 jyly Qytay ýkimetining qaryzy 46,55 trln yungha jetip (aldynghy jyldaghygha 8,6 trln qosyp), bereshektik mólsheri (ýkimet qaryzy/JIÓ) 45,8% bolypty (2019 j. 38,3%). Búl osy kórsetkishting halyqaralyq eskertu nemese saqtyq syzyghynan (60%) әli alys jatqanymen, ýkimet qaryzdaryna óte qatynasty, yaghny ýkimet qaryzy sanalmaghanymen, aqyrynda bәribir ýkimet qaytaratyn qalanyng infraqúrylymyn jetildiruge júmsalghan jergilikti 10,8 trln qaryzdy tirkesek (10,6%), janaghy 60%-gha taqaydy. Qytaylyq jýiede qoghamnyng ornyqtylyghy ýshin ortalyq ýkimetting jergilikti ýkimetting týrli qaryzdaryn ózine alatyn mindettemesin eskersek, Qytay ýkimetining bereshektik mólsheri halyqaralyq saqtyq syzyghynan «ótip ketken» boluy da kәdik. Informasiyalyq ashyqtyq joq jýiede bizding osy kórsetkishting tegi qansha bolghanynan mәngi habarsyz ketuimiz de mýmkin.

Qaryz somasynyng ózining auqymdylyghymen qatar, merzimdi óteluge tiyisti qaryz ósimining (%-ynyn) әleumettik budjet shyghyndaryndaghy ýlesi jylma jyl artyp keledi. Ol tipti, qaryzdyng artu qarqynynan da ótip ketip otyr. Mysaly 2020 jyly jalpy qaryzdyng ósui 15,4% bolsa, janaghy atalghan ósimning ósu qarqyny 16,1%-gha jetken. Sóitip, 2019 jyly ortalyq ýkimet budjetining osy ósimdi tóleuge jibergen shyghyny jalpy budjet shyghynynyng 13%-yn ústasa, 2020 jyly ol 15%-gha jetti. Múnymen qoymay, memleket kepildigindegi qaryzdar men jergilikti ýkimetting qaryzdarynyng qaytaru merzimining 2021-2025 jyldar aralyghyna (ekeuining osy jyldardaghy әr jyldyq ortasha somasy jeke-jeke 2,6 trln jәne 2,8 trln yuandy qúramaq) shoghyrlanuy budjet tapshylyghyn onan sayyn asqyndyryp, qaryz tәuekelin shirata týskeli túr. Qala-kent infraqúrylymdy jetildiruge alynghan qaryzdardyng qaytarylu merzimi de sol 2021-2026 jyldargha týsip túr eken. Jaghday tym qiyndaghan jaghdayda búl tek ýkimetting qaytaru merzimin ary qaray úzartu syndy әkimshilik pәrmenimen nemese aqsha basyp shygharumen ghana retteletin sharua. Búnyng jetken tolghaqty shegere túru syqyldy tirlik ekeni anyq.

Ángimening qyzyghy jergilikti qaryz ainalasynda. 2020 jyly Qytayda 14 ólke (provinsiya) men ortalyqqa tikeley qaraytyn 4 qalanyng budjettik kirisi keri qaray ósken. 23 ólkening ózin-ózi budjettik qamdauy 50%-gha jetpey qalghan. Mysaly, Xizang/Tibet/, Qinghai, Gansu ólkelerining ózin-ózi budjettik qamdauy jeke-jeke әreng 10,1%, 15,1%, 21,5%-dy qúraghan. Búl osy ólkelerding absolutty týrde ortalyq budjetke qol jayyp qalghanynan derek beredi. Osy sebepten de 2020 jylgha jetkende jergilikti jerlerdegi arnayy qarastyrylghan jobalar boyynsha qaryz somasy (12,92 mlrd) klassikalyq qaryz somasynan (12,74 mlrd) asyp ketti. Mamandar «osynday arnayy qaryzdardyng ónimdiligining tómen bolatyndyghynan ony bәribir de budjet qarjysymen qaytarugha tura keletindikten, ol da kәduelgi qaryz sanatyna jatqyluy kerek. Ony budjet tapshylyghyna sanamay ózimizdi ózimiz aldaghannan kóri, onyng qaterliligin ashyqqa shygharu kerek» dep qaraydy. («Yukai qúndy qaghazdary» zertteu akademiyasy, Yu Kai). Qazirgi mәlimetterden qaraghanda, jergilikti ýkimetting kórineu bereshektik mólsheri (qaryz somasy/jiyntyq qarjylyq quaty) 97%-gha jetipti (2019 j. 78%). Búl kórsetkish boyynsha halyqaralyq daghdyly saqtyq aumaghynyng 100%-120% ekenin eskersek, kómeski qaryz somalaryn qosqanda, onyng janaghy qaterli aumaqtan әli de qayda asyp ketkenin baghamdau ýshin asa qiyn bolmasa kerek. Mamandar tipti, kómeski qaryzdy sanamaghannyng ózinde, ótken ýsh jyldaghy kórineu qaryzdyng ósu qarqynynan «qaterli aumaqqa» 2023 jyly-aq, jaryp kiretinin eseptep shyqqan (Huang Hua, «ótken-ketkenge nazar» sayty, 09.03.2020). Kiltippannyng bәri sol kómeski qaryzda. Óitkeni, Qytay zannamasy boyynsha, jergilikti ýkimet jergilikti salyqty jinap paydalanudan syrt,  iyeligindegi jerlerdi aqyly úsynu, aksiya paketin bólisu, tipti tikeley qarjy salu syqyldy qadamdar arqyly qarjy jaraqtau-jasaqtau instituttaryn úiymdastyryp, solar arqyly nesie beruge, qarjy tartugha qúqyly. Olardyng sany 2008 jylghy 3000-nan 2018 jylghy 11736-gha kóbeygen. Sonymen, aimaqtarda qarastylyghyndaghy jerdi kepilge qoyyp bankten qaryz alatyn, sharuashylyq jerlerin sharualardan arzangha satyp alyp ony qúrylys firmalaryna qymbatqa satyp aqsha jinaytyn, jergilikti jobalardyng keleshek paydasyn kepilge baghalap qarjy jinau siyaqty qym-quyt mәmileler bastaldy. Keleshegi qamtamasyz etilmegen aqsha aghyndary, jeng úshynan jalghasu, lauazym-aqsha aiyrbasy, týpting týbinde jergilikti budjetting qaryz batpaghyna sýngy týsui osy berekesizdikten bastau alady.

Jerigilikti biylik bolsa onyng tiyimdiligi men ong nәtiyjelerine ghana jauap beredi, tiyimsiz saldarlaryna qoghamdy barymtalau arqyly ortalyq ýkimetke qysym týsiredi. Múndayda әleumettik túraqtylyq pen túrghylyqty júrttyng mýddesin aldygha shyghara qoyady. Aqyrynda ortalyq ýkimet qaryzdy ortaq qazynadan jauyp beredi, nemese qaryzdyng sharttaryn jaymashuaqtap «ontaylandyrady». Jogharydaghy atalghan kómeski qaryzdar degen osyndaydan tuyndaydy. Sondyqtan da ol «Qytayda eles siyaqty ómir sýrude. Onyng bar-joghyn jergilikti biylikting ózi bilip jarytpayd» («Caizhu Finance» sayty, 28.09.2020.

Al onyng somasy býginderi 30-50 trln shamalanady. 2017 jyly mausymda qala-kentterding infraqúrylymdaryn jetildiru zaemyn tarqatqan firmalardyng jalpy qaryzy 47 mlrd yuandy qúrapty. Demek búl soma sol jylghy IJÓ-ning (82 trln) 57%-yna para-par degen sóz! Ekonomister onyng qazirding ózinde IJÓ-ning jartysyna juyq ekenin ataydy. Anyghynda, Qytayda jergilikti qarjylyq senimdilik pen jergilikti biylikti tirep túrghan jerding qúny ghana. Qytaydaghy jergilikti budjetti «jer budjeti» dep tәmsil sonan payda bolghan. Zәudeqalam jerding qúnyna birdene bolsa, qaryz qaytaru emes, biylikting yrghaqty qyzmetimen qosa jýielik daghdarys jýz bereri haq. Al múnday jaghdayda ortalyq ýkimetting qolynan keleri tek aqsha basu apparatyna jýginu bolmaq. Onyng zardaby, әriyne infliyasiya men әleumettik tolqular bolmaq. Qytaydaghy jergilikti qaryzdyng auqymdy bóligi qúrylys salasyna tiyeseli. Naghyz belshesinen qaryz sala osy. Mamandar Beyjiyn, Shanhay bastatqan eng tabysty 7 qalanyng budjettik jinalymyn qosa salsa da 2021 jylghy qúrylys firmalarynyng jiyntyq qaryzyn óteuge jetpeytindigin sanap shyqqan («Tóre sóz emes» sayty, 14.03.2020).

Jeke kisilerding qaryzy jayly sóz bólek. Qytaydaghy resmy statistikanyng ózi elde 780 mln adamnyng bereshek ekendigin derektep otyr. Jekelerding ýy jәne kólik satyp alugha, túrmystyq tútynugha qarjylyq úiymdargha jýginui men tәueldenui toqtausyz asqynyp barady. Oghan tehnologiyanyng jana jetistikterine iyek artqan internet nesiyesining qatty damuy da dem berip otyr. Qytaydyng qarjy naryghyn qadaghalau mekemelerining Djek Many tәrtipke shaqyruynyng syry da osynda jatyr, sóitse ol 200 mln-gha juyq halyqty ózine qaryzday baylap alghan bolyp shyqty.

Álem ekonomikasynyng qúldyrauy, Bayden ýkimetining tútas batysty Qytaygha qarsy úiymdastyra aluy, AQSh qarjy minstrligining memlekettik qaryzdardy tópeley taratuy Qytaylyq qarjy jýiesining boljamdylyghyn túraqsyzdandyrugha yqtimal әseri de menmúndalaydy.

Maqalany qarjyger Ru Song-nyng «Qytaylyq ýlgidegi qaryz daghdarysy taqap qaldy» («Amerika aksiyalary» sayty) degen maqalasyndaghy «búl mәselede eshqanday qaperge alarlyq tәjiriybe joq. Óitkeni búl (qytaylyq jýieni menzeydi - avt.) elden ala bitimi bólek jýie» degen payymymen ayaqtaghymyz keledi.

Múqamethan Qonarbay

Abai.kz