Senbi, 8 Mamyr 2021
Bәrekeldi! 21351 78 pikir 7 Sәuir, 2021 saghat 12:42

Han Kenening bas sýiegi elge qaytarylady

Kenesary hannyng bas sýiegi tabylyp, juyq arada elge әkelinetin boldy. Búl turaly Tarih jәne etnologiya Institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory Ziyabek Qabyldinov sýiinshiledi.

«Sýiinshi! Kenesary hannyng bas sýiegi tabyldy. Meni Úly hannyng bas sýiegin elge qaytaru turaly eksperttik komissiya qúramyna qosty.

Býgin bizding Últtyq tarihymyzdyng jana kezeni bastalady. Býgin bizding Qazaqstan men Resey arasyndaghy әriptestik (dostyq) qarym-qatynasymyzdyng tipti, bólek kezeni bastalady.

Resey Mәdeniyet ministrligi tarapynan Kenesary hannyng bas sýiegin Qazaqstangha qaytaru jónindegi reseylik eksperttik qúramgha shaqyrtu aldym jәne óz kelisimimdi berdim. Óitkeni, Kenesary hannyng bas sýiegi tabyldy.

Dәl qazir Hannyng bas sýiegining qaydan tabylghany nemese qazir qayda túrghany turaly egjey-tegjeyli aita almaymyn. Búl jerde diplomatiyalyq hәm formaldy mәseleler bar. Al Úly hannyng bas sýiegin Qazaqstangha qaytaru turaly bastama Resey biyligining joghary lauazymdy túlghalary tarapynan bolghany anyq», - dep jazdy Ziyabek Qabyldinov.

(Segodnya nachinaet svoy otchet  sovershenno novyy etap v nashey nasionalinoy istorii. Segodnya v istoriy vzaimootnosheniy mejdu dvumya nashimy drujestvennymy gosudarstvamy – Rossiey y Kazahstanom - nachinaetsya kachestvenno inoy etap uglubleniya  dalineyshih dobrososedskih y mirnyh otnosheniy:

Ya poluchil priglashenie so storony Ministerstva kulitury Rossiy po vhojdenii v sostav rossiyskoy ekspertnoy komissiy po vozvrashenii cherepa hana Kenesary. Ya dal soglasiye. Delo v tom, chto... Nayden cherep Velikogo Hana Kenesary!

Ya ne mogu peredati tonkosty ego obnarujeniya ily nyneshnego mestonahojdeniya: nujny nekie formalinosty y nebolishie diplomaticheskie tonkosti. No to, chto inisiativa ishodit so storony vysshego rukovodstva Rossiy – ochevidna!).

Biz professor Ziyabek Ermúhanúlynyng ózine habarlasyp, mәselening mәn-jayyn súrap-bildik. Ol atalghan aqparatty rastap, Kenesary hannyng bas sýiegin elge qaytaru turaly júmystar bastalghanyn jәne jogharyda ózi jazghanday, dәl qazir búl isting óte kýrdeli ekenin, diplomatiyalyq hәm formaldy mәselelerdi eskere otyryp, Hannyng bas sýiegin elge qaytaru júmystaryn dabyra qylmay, yn-shynsyz ayaqtau kerektigin aitty.

Kenesary qazaq ýshin kim?

Ziyabek Qabyldinov:

- 2022 jyly Qazaqtyng Úly Hanynyng biri, Kenesary Qasymúlynyng ómirge kelgenine (1802-1847) 220 jyl tolady. Orystyng әigili ghalymy, tarihshy әri geograf, etnogenezding avtory L.N.Gumiylevtyng pikirinshe qol astyndaghy halyqtyng janashyry, kórshiles memleketter qúrmet tútqan, jaulary syilaghan Úly Dalanyng naghyz túlghasy Kenesary bolghan.

Patshalyq Reseyding әskeriyleri men sheneunikter qyzmet talaby boyynsha Han Kenege qarsy soghyssa da, oghan shynayy bagha berip, «Has Batyr», «Qyrghyz dalasynyng mitridaty»,  «Býlikshil súltan», «Batyl basshy», «Qyrghyzdyng últtyq batyry», «Barlyghyn talqandaushy dala dauyly», «Qyrghyzdyng Shәmili», «Úly batyr», «Dala batyry» jәne basqa dep atap, qúrmet tútqan.

Ózining naghyz adamgha tәn qasiyetteri arqyly әigili basshy ózining janyna týrli últtar men úlystardyng ókilderin toptastyra bildi. Kóterilisshiler arasynda qazaqtan bólek, orystar men bashqúrttar, qaraqalpaqtar men ózbekter, tatarlar men polyaktar bolghan. Olardyng keybiri qazaq hanynyng senimine ie bolyp, tipti joghary lauazymdardy da iyemdengen.

Mysaly Kenesarynyng hatshysy búrynghy orys sarbazy bolsa, onyng sýiikti inisi Nauryzbay súltannyng shabarmany da  Nikolay Gubin esimdi orys bolghan. Bedashev pen Malkin esimdi orys sarbazdary han әskerining otryadtaryn basqarghan. Mysaly Malkindi qazaqtar «Kichiyk» dep ataghan. Ol jenilmeytin paluan edi, sondyqtan da ony han «Batyr Múrat» atty laqap atpen ataghan. Keyinnen ol otanyna qaytqysy kelgende, Kenesary qasyna tórt qazaqtyng batyryn qosyp, otanyna jibergen. Aragha uaqyt salyp ol qazaq hanyna qayta oralyp, qazaqtyng azattyghy ýshin kýresin ary jalghastyrady.

Tatar ókili Álim Yagudin Áskery Kenesting mýshesi bolsa, ondaghan jyldar boyy hannyng diplomatiyalyq qyzmetin Saydaq-qoja Ospanov esimdi ózbek basqardy. Olardyng barlyghy Kenesary әskerine jýielilik engizip, kóterilisshilerge әskery jәne basqaru tәjiriybelerin berdi. Búl turaly L.Meyer bylay dep atap ótedi: «Kenesaryny sipattaghan sәtte onyng orys tútqyndaryna óte әdiletti qaraghanyn atap ótu kerek. Búl fakt kóptegen mysaldarmen bekitiledi. Ol ózine ózgelerdi sendire alu boyynsha úly qasiyetke ie edi. Onda birneshe orys әskeri soghysty».  Kenesary úrysqa qabiletti 20 myng әskerdi jasaqtay bildi. Ol Shynghyshan ispetti óz әskerin ondyqqa, jýzdikke jәne myndyqqa bóldi. Úrys dalasynda erlik tanytyp, kózge týsken batyrlargha ol «jýzbasy» jәne «mynbasy» ataqtaryn berdi.

Kenesary mergenderding basyn qosyp, «mergenbasy» basshylyq etetin erekshe jasaq qúrdy. Orys әskerining mysalynda ol óz әskerlerine erekshe aiyrym belgilerin jasatty. XIX ghasyrdaghy qazaq dalasyn jaqsy bilgen aghylshyn zertteushisi T.V.Atkinson bylay dep jazdy: «Kenesary qyrghyzdardan (qazaqtar) keremet әsker jasaqtady. Maghan kópshilik jigitterding nayza men baltany úrysta keremet qoldanuy kýshi basym jaumen soghysugha mýmkindik bergenin aitty. Olarda myqty ofiyserler bolsa, qyrghyzdar әlemdegi eng myqty kavaleriyany qúraytyn edi!».

Týiin. Han Kenening bas sýiegin elge qaytaru turaly sóz Qazaqstan Tәuelsizdigin alghan alghashqy jyldardan beri aitylyp keledi. Týrli minberlerden, týrli lauazym iyeleli, tarihshylar men ziyaly qauym ókilderi, sayasatkerler jәne qazaq halqy: «Qazaqtyng songhy Hany – Kenesarynyng bas sýiegin elge әkelmey tolayym toy bolmaydy», - dep keldik.

Sonymen, Úly Hannyng bas sýiegi men jeke zattary (myltyghy, dulyghasy jәne t.b) Qazaqstangha oraluyna birneshe apta nemese birneshe ay ghana qaldy. Hannyng bas sýiegi elge әkelinetin bolsa, Tәuelsizdikting tuy jelbirey týsip, memleket qúrushy qazaq halqynyng ruhy kóteriler edi! Kenesary Hannyng taghdyry qazaq tarihynan esh uaqytta bólinbeydi. Endeshe, sol kýndi asygha kýteyik...

Abai.kz

78 pikir