Senbi, 8 Mamyr 2021
2738 11 pikir 8 Sәuir, 2021 saghat 12:59

Hannyng basy men qazaqtyng «tehnokrattyq» qoghamy

«Han Kenening bas sýiegi qaytaryluy mýmkin» degen aqparat shyghyp, jeli shulap jatyr. Týrli pikir, týrli oy aityluda. Pluralistik qoghamda san aluandylyqtyng boluy zandy.

«Kenesarynyng basy qaytsa da, eshtene ózgermeydi», «Kenesarynyng basyn emes, syrtqa ketip jatqan basy bar jandardy oilayyq», «Kenesarynyng basy qaytsa, halyqtyng ruhy oyanady degen ótirik», «Tehnokrattyq qogham qúrugha tiyispiz», «El Marsqa úshyp jatyr, biz bas izdep jýrmiz», «Gumanitarly qoghamnan tehnokrattyq qoghamgha óteyik», «Ilon Mask bolashaqqa qadam jasauda, biz ótken shaqty izdep jýrmiz» jәne basqa pikirler aitylyp jatyr. Kelisuge de, kelispeuge de bolady әriyne.

Han Kenening bas sýiegi tabylsa, onda búl tarihshylardyng jenisi, jemisi. Shang basqan arhivterdi aqtaryp, Qazaq-qyrghyz-orys arasynda ekspedisiya jasap, qújattardy kóz mayyn tauysyp oqyp, osydan 174 jyl búryn bolghan qayghyly oqighanyng hronologiyasyn qalyptastyrugha tyrysu ýlken enbekti qajet etedi. Qújattardy oqu ýshin de kópshilik aitqanday «qu sóz» emes, bilim kerek. Tarihy bilim.

Kenesarynyng bas sýiegin talqylau qazaqty tehnokrattyq qogham bolugha kedergi jasaydy degen kýlkili payym. Óte kýlkili. Tehnokrattyq qogham qúrmaugha tariyh, әdebiyet, gumanitarlar emes, jemqorlyq, paraqorlyq, burokratiya, Bәke-Sәke, tamyr-tanys kinәli. Tehnokrattyq qogham qúrayyq degen sózdi qarapayym halyqqa emes, Ýkimetke aitu kerek. Ministr, deputat, departamentterge. Gumanitariya emes, tehnokrattyq qoghamnyng qúrylmauyna 30 jyl boyy shiykizat óndirushi ekonomikadan shygha almaghan memlekettik sayasat kinәli. Gumanitariya emes, ekonomikany әrtaraptandyra almaghan qate sheshimder kinәli. Gumanitariya emes, óndirushi emes, tútynushy qoghamnyng ornauyna yqpal etken qate baghdarlamalar kinәli. Bir ghana mysal. Tehnokrattyq qogham qúrugha úmtylys retinde jasalghan planshet shygharatyn zauyt qayda qazir? «Aqqu» planshetin aitamyn. «Aqqu» úshyp ketti, «kóli» qaldy. Sondyqtan tehnokrattyq qoghamgha tarihy ashular, әdeby shygharmalar, jazylghan piesalar, qaytqan hanymyzdyng basy kinәli emes, oghan tek jemqorlyq kinәli. Dәlel kóp: LRT, Gate City, «Aqqu»...

Gumanitarlyq ghylymdar tehnokrattyq qoghamgha keri yqpal etetini jayly oidy qate dep sanaymyn. Gumanitar baryp tehnokrattyng ofiysin tartyp alsa, gumanitar baryp observatoriyasyna kirip alsa әngime bólek. Onda ait. Biraq olay emes qoy. Men, siz, olar tehnokrattyq qogham dep oilaytyn AQSh, Qytay, Japoniyagha qaranyz. Tariyh, әdebiyetke bizden kóp qarjy bóledi. Jýzdegen ese, tipti myndaghan ese. Kýni keshe ghana Japoniya Qúbylay hannyng joryghynan qalghan kemelerdi, dulygha, qylyshtardy tauyp, múrajaygha qoydy. Al biz Hannyng basy tabylsa, «oybay tehnokrat bolayyq, bolashaqqa qarayyq» dep baj ete qaldyq. Bolashaqqa qarayyq, kim kedergi. Artta qalghan el ekenimiz hannyng basy tabylghanda eske týskeni qyzyq boldy.

Memlekette barlyq ghylym damuy tiyis. Fizika, himiya, biologiya, medisina, tariyh, әdebiyet, suret jәne basqa. Bireui bireuine kedergi emes. Biri ruhaniyat, biri tehnokrat. Ekeui qayyqtyng qos eskegindey qatar esilgende ghana, qogham algha jyljidy. Robot jasaytyn Japoniya, úshaq qúraytyn AQSh, telefon shygharatyn Koreya tarihty, әdebiyetti ysyryp tastaghan joq qoy. Qatar alyp keledi. Bizde sóitelik. Eshkim de bireudi qolynan ústap, «biz bas sýiek әkelgeli jatyrmyz, sen zertteuindi qoya túr» dep zerthanasynan, sheberhanasynan, zauytynan quyp jatqan joq. Qoghamnyng damuynda bir ghylym ekinshisine kedergi bolghan emes. Bolmaydy da.

Biz úzaq jyldar boyy ruhaniyaty bodandyqtyng qamytyn kiyip, últtyq bolmysy men ótkeni júlym-júlym bolghan elmiz. Últpyz. Biz әli kýnge ashtyqtan qansha qazaq qyrylghanyn naqty bilmeytin memleketpiz. Naqtylyq joq, tek boljam. Tek shamalau. Al naqtylyq bolu ýshin zertteu kerek, zerdeleu kerek. Mynau sonyng biri. Ótkenimizdi úmyttyrmaq boldy. Jartylay úmyttyrdy, jartylay joghaltty, qasaqana órtedi, әdeyi tarihymyzdyng paraqtaryn jyrtyp tastady. Endi sony izdep jatyrmyz, joghalghan jartyny tapqymyz keledi. Esi dúrys últtyng әreketi ghoy. Tipti osy jolda tehnokrat pen gumanitar qol ústasyp jýrse, onda joghalghan jәdiger, úmytylghan tarih tez tabylady, tez eske týsedi. Sony úghayyq.

Taulyqtar ýshin Shәmil qanday ardaqty, shotlandyqtar ýshin Uiliyam Uolles qanday aibyndy bolsa, qazaq ýshin Kenesary da sonday túlgha. Últy ýshin qan tógip, jan berip, úrpaghy ýshin basy domalaghan babamyzdyng bas sýiegi Otanyna qaytyp, jany jay tapsyn degen tilegim bar.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

11 pikir