«Forbes jurnaly» milliarderlerding jana tizimin jariyalaghan sayyn әlem júrtshylyghynyng nazary óz elindegi bay men kedeyding tabys aiyrmasyna (Djiny indeksine) týseri anyq. Alpauyt baylar shoghyrlanghan AQSh pen Qytayda ol kórsetkish 0,4-ten assa (joghary), bizde 0,26. Bir odaqtan shyqqan Ukraina, Belarusi, Qyrghyzstannyng kórsetkishinen biyik, seksen millionnan asatyn halqy bar, alyp Germaniyamen (0,27) qaraylas. Negizi jan sanymyzdyng azdyghyn, jer asty, ýsti baylyghymyzdyng mol ekenin qaperge alsaq, Norvegiya, Daniya qatarly soltýstik Evropa elderindey (0,2) boluy kerek edi.

Qazaqtyng qazba baylyghyn jekeshelendirip alghan Evraziya ýshtigining (Mashkevich, Shodiyev, Ibragimov (songhysy marqúm) bireui Izraili, ekeui Beligiya azamattyghyn alyp, qazaqtan irgesin aulaq salghannan keyin, qazaq baylarynyng kóshin ózimizding «mestnyy koreys» Vladimir Kim (4,6$) bastaytyn bolypty. «Forte banktyn» iyesi Bolat Ótemúratovtyng (3,4$), «Halyq banktyn» iyesi Timur Qúlybaevtyng (2,8$) qataryna biyl kәdimgi siz ben biz kredit alyp, «laqtyryp» ketetin «Kaspy banktyn» negizin qalaushylardyng biri Vyacheslav Kim (3,3$) men 2007 jyly qazanda atqarushy diyrektor bolyp kelgen Mihail Lomtadze (2,3$) qosylypty. «Fridom finanystyn» iyegeri Timur Turlov ta bar (2,2$). Kórip otyrghanymyzday Qazaqstan qarjy salasynyn  milliarderler basyp shygharatyn «inkubatorgha» ainalghanyn kóremiz.

Qogham belsendileri men deputattardyng elimizding ekonomikalyq belsendi túrghyndarynyng (jalpy halyq sanynyng 55 payyzy) jartysyna juyghynyng (27%) bankterge bereshek ekenin aityp kele jatqanyna birtalay uaqyt ótti. Búl jayt Qazaqstan bankterining sheteldik qor naryghyndaghy imidjine esh әser etpeytin siyaqty. London qor birjasynda «Kaspy bank» aksiyaslarynyng qúny Evropalyq әriptesterimen iyq tenestirip, aldynghy tórttikke engen. Byltyr qyryq eki myng bes jýz tengening jyry bastalghanda ekonomister ókimetting halyqtan góri qarjy naryghyn sauyqtyrugha kóp qarjy bóletinin tilge tiyek etken. Qazaqstannyng syrtqy qaryzynyng basym bóligi de solargha tiyesili. Shetelding birja saudagerleri Qazaqstan bankterining artynda kim túrghanyn, aksiyalarynyng «otqa salsa janbaytyn, sugha salsa batpaytyn» siqyry bar ekenin bizden jaqsy bilip otyrghan siyaqty.

Biyl tizimge engen jana milliarderlerding 40 payyzy Qytaydan shyqqan eken. Milliardtar elinde birja saudasymen kәsiby ailanysatyn 180 million kәsipker bar eken. Onyng deni sekseninshi jyldan keyin tuylghandar. 50 milliony toqsanynshy jyldan keyin tuylghan, әli orda búzar jasqa jetpegender. Mine, ekonomikalyq jetistik, últtyq maqtanysh dep osyny ait. Qytay ekonomikasynyng kómeski quaty osydan kórinedi. Sol belsendi top Niu Iork, London, Tokio, Gankong, Singapur, Shanhaydaghy birja saudasyn sәt sayyn baqylap otyr. Álemdik bәsekening qaynaghan ortasynda jýr. Al bizding jastar olimp útysyna aqsha tigudi mise tútuda, zeynetkerler bingo lateriyalaryn satatyn dýngirshekterdi jaghalap jýr. Qarasha halyq bankterden qaryz alyp túrmystyq qajetterin sheship, jyrtyghyn jamauda. Ýkimetting Qazaqtelekom siyaqty memlekettik holdingterding aksyalaryn qol jetimdi etip, halyqqa da memleket baylyghynyng qyzyghyn kóruge jol ashatynyn aityp, emeksitkenine de birtalay boldy. Jalghan qarjylyq pramidalargha, júldyzdar jarnamasyn asyrghan útys oiyndargha aldanghan halyq qarasynyng kóbeyui elde qor naryghynyng emes, kólenkeli biznesting qyzyp túrghanyn kórsetse kerek.

Ótken jyly Dýniyejýzilik bank bizding elde kedeylerding kóbeyetinin eskertken edi. Qazir boljamdarynyng aiday kelgenin, import tauarlar ghana emes, ózimizde óndiriletin azyq-týlik ónimderining sharyqtap ketkenine kuә bolyp otyrmyz. AQSh ortalyq banki dollardyng «stavksyn» kóteredi degen sybys shyqqaly beri kórshimizding rublii qúnsyzdana bastady. Soltýstiktegi kórshimizge tilimiz ghana emes, tengemiz de baylauly. Amerika preziydenti Bayden myrza pandemiyadan soqqy alghan әlem ekonomikasyn kóteru ýshin barlyq memleketerdi iri holdnigterge salyqty kóbeytuge shyqyruda. Álemning birinshi auqattysy Djeff Bezos onyng úsynysyn qos qoldap qoldaytynyn bildirdi. Bizdikiler oghan ýn qosama, joq taghy da populizge balay ma, ony kezi kelgende kóremiz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz