QAZAQ HANDYGhY: TÚTASTYQ JÁNE BYTYRANQYLYQ KEZENDERI 

2021 jyldyng 26 aqpan, júma kýngi «Qazaq әdebiyeti» gazetining №8-9 sanynda tarihshy Samat Óteniyazdyng «Ensegey boyly Er Esim… Eski derekter nege joq» atty maqalasy jariyalanyp, maqalada 2019 jyly «әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng «Qazaq uniyversiyteti» baspasynda jaryq kórgen mening «Qazaq handary turaly zertteuler» (XV gh. ortasy – XVIII gh. basy) atty monografiyamdaghy Esim han jónindegi oi-pikirlerim men tújyrymdaryma qatysty eki syn aitylyp, ondaghy ýsh kemshilik kórsetilipti. Olardyng bәri maqalanyng alghashqy jәne songhy betterinde túr. Al maqalanyng qalghan barlyq bóligi avtordyng Esim han turaly jeke oilary men tújyrymdaryn qamtyghan. Búl jerde avtordyng negizgi maqsaty týsiniksizdeu, ol  Esim han jónindegi óz oilaryn bayandaghysy kelgen be, әlde Esim han turaly mening oilaryma syn aitpaq bolghan ba, úqpadym.

Múny avtordyng ózine qaldyryp, altyn uaqytyn bólip, kitaptaghy Esim han turaly pikirlerime syny kózqaras bildirip, kemshilikterdi kórsetkenine raqmet aita otyryp, mynaday jauaptar qaytarudy jón kórdim.

Maqala avtory alghashqy bette: «…dauy men tartysy kóp XVIII ghasyrdaghy handar dәuirine barmay, 1715 jyly qaytys bolghan Tәuke hanmen «Qazaq handarynyng tarihyn» tәmamdaghan eken», – dep jazady. Búl – syn emes, solay  bolsa da, týsindire keteyin. Egerde maqala avtory monografiyany jay  qaray salmay, kirispeden bastap jaqsy tanysqanda, búlay jazbaghan bolar edi. Óitkeni barlyq zertteu júmystarynyng kirispesinde zertteu júmysynyng maqsatymen qatar, taqyryptyng hronologiyalyq shenberi mindetti týrde aitylady.  Kitaptyng kirispesinde Qazaq handyghy dәuirining shartty týrde eki kezenge –  bir ortalyqtan basqarylatyn tútastyq kezeng jәne bytyranqylyq kezeng dep ekige bólinetindigi, tútastyq kezenge Kerey hannan Tәuke hangha deyingi aralyq jatatyndyghy, al ekinshi kezenge – Tәuke hannan keyin ýsh Jýzde bolghan  handar men olardaghy handyq biylik joyylghangha deyingi aralyqtyng jatqyzylghany aitylghan. Sonday-aq búl kitaptyng maqsaty handyq dәuirding alghashqy kezenindegi, yaghny Kerey hannan Tәuke hangha deyingi  qazaqtyng 17 hanynyng tarihy rólin anyqtau ekendigi taygha tanba basqanday jazylghan.

Endi Samat Óteniyazdyng maqalasyndaghy syndargha ret-retimen toqtalayyn. «Esim han turaly zertteuding shala jazylghanyn avtordyng ózi de moyyndaytyn siyaqty», –  degen alghashqy syngha: «Biz Esim han turaly tújyrymdarymyzdy  ayaqtay kele, búl júmys qazaq tarihyndaghy belgili túlghanyng tarihy róline arnalghan alghashqy júmystardyng biri jәne bolashaqta tyng derekter arqyly Esim hannyng tarihy beynesi odan әri tereng zerttele týsedi dep oilaymyz», – degen qorytyndymyz negiz bolghan eken. Osyghan qatysty aitarym: ózin syilaytyn avtor eshqashan shala júmysyn jariyalamaydy. Búl – birinshi. Al, ekinshiden, ghylymy etika boyynsha әrbir zertteushi maman ghylymnyng  shegi joq ekendigin sezine otyra, ózi oryndaghan júmystyng sol sheksizdikting bir bóligi ekendigin, bolashaqta sol baghytta talay izdenisterding bolatyndyghyn  mindetti týrde qorytyndyda atap ótedi. Búl –  qorytyndygha qoyylatyn talaptardyn  biri. Bir júmyspen ghylymdy tónkerip tastadym deu, mәseleni tolyq sheshtim deu sol adamnyng maman emestigin, dengeyining tayazdyghyn kórsetedi. Osyny S.Óteniyaz da bilui kerek edi. Ghalym retinde ghylymy etikanyn,  qorytyndygha qoyylatyn talaptardyng ne ekenin týsinbese nemese bilmese, onda ol óz oiynda qala bersin.

Qalghan syndardyng bәri  kólemdi maqalanyng eng songhy betinde aitylghan eken. «1643 jylghy oqighalar kezinde Esim han tiri edi, sonday-aq  sol tarihy jaghdaylardyng kuәsi bolghan edi. Tarihshy Bereket Kәribaev qazaqtyng ataqty erjýrek hany Esimdi 1629 jyly (Bizding kitapta Esim han 1628 jyly qaytys bolghan delingen. – B.K.) qaytys bolghan dep, búrynghy tarihshylardyng qatesin qaytalaghan eken. Esim han 1645 jyldan song qaytys bolghan. Áriyne naqty jyly men kýni belgisiz».

Múndayda ghylymdy qúrmetteytin  kәsibi  maman  ózi jasap otyrghan tújyrymyna negiz bolar derekti kórsetui kerek. Ókinishke qaray, maqala avtory eshbir dereksiz býkil gazet oqyrmandarynyng shatasuyna jol beripti. Qazirgi tanda tarihymyzdaghy, әsirese ejelgi jәne ortaghasyrlardaghy tarihy oqighalardyn  datalary әrtýrli oqulyqtarda әrtýrli datalarmen berilip  jatqan kezde S.Óteniyazdyng Esim hannyng qaytys bolghan jyly turaly «janalyghy» shatasudy odan әri shiyelenistire týsken siyaqty.  Avtor múnday pikirdi qaydan alghan desek, osydan 100 jylday uaqyt búryn M.Tynyshpaev «XVII-XVIII ghgh. qyrghyz-qazaqtar (Qyrghyz-qazaq halqynyng tarihyna materialdargha qosymsha)» atty enbeginde jazghan eken. Atalghan enbeginde Múhamedjan Tynyshpaev: «1635 jyly Jәngir tek súltan dep atalsa, al 1643 jyly kóp sandy jonghar әskerine qarsy 600 ghana adam shyghara alsa, onda Esimdi  1635-1643 jyldar aralyghynda, dәlirek aitsaq, 1643 jylgha tayau qaytys bolghan deuge bolady», – dep jazghan edi. (Tynyshpaev M. Istoriya  kazahskogo naroda. Sostaviytely y avtory predisloviya prof. Takenov A.S. y Baygaliyev B. – Alma-Ata, «Qazaq uniyversiyteti», 1993, 160 b.). Al Samat Óteniyaz: «1643 jylghy oqighalar kezinde Esim han tiri edi», «Esim han 1645 jyldan song qaytys bolghan», – degen pikirine qanday oqighany  negiz etip alynghany týsiniksiz. M.Tynyshpaev zamanynda ortaghasyrlardaghy tarih ghylymynyn, onyng ishinde derektik bazanyng qanday bolghany belgili. Sodan bergi bir ghasyrday uaqyt ishinde otandyq tarih ghylymynyng damuyn XX ghasyr basyndaghy ahualmen salystyrugha kelmeydi. Al Samat Óteniyaz bolsa, óz tújyrymy arqyly, ókinishke qaray, býgingi kýnderden bir ghasyr artta qalghanyn naqty kórsetip otyr. Sol sebepti de maqala avtoryna naqty bir taqyrypqa qatysty pikir aitar aldynda, «aldymen sol taqyryptyng tarihnamasymen terenirek tanysyp alynyz ne bolmasa, sol taqyryp boyynsha jetekshi mamannyng enbegimen tanys bolynyz» dep aitar edim.

Endi Esim hannyng qaytys bolghan jyly turaly:  «Bereket Kәribaev… búrynghy tarihshylardyng qatesin qaytalaghan eken», – degen pikirge toqtalayyq. Esim hannyng qaytys bolghan  jylyn qate kórsetken «búrynghy tarihshylar» kimder eken, soghan nazar salayyq.

Osy kýni otandyq tarih ghylymyndaghy  Qazaq handyghy dәuirining etno-sayasy mәseleleri boyynsha eng jetekshi maman bolyp Reseyding Sankt-Peterburg qalasynda túratyn jerlesimiz Túrsyn Ikramúly Súltanov sanalady. Ol ózining 1970 jyldardan kýni býginge deyingi zertteulerining negizgi bóligin Qazaq handyghy tarihynyng әrtýrli mәselelerine arnap, on shaqty monografiyalar men oqulyqtar shyghardy. Túrsyn Súltanov – 1983 jyly shyqqan bes tomdyq Qazaq SSR tarihynyng II tomyndaghy Altyn Orda, Ábilqayyr handyghy, Qazaq handyghy dәuirlerine arnalghan taraushalardy keremet oryndaghan maman. Sonday-aq Esim han turaly qarastyrylghan «Qazaq handyghynyng XVII ghasyrdaghy sayasy jaghdayy» atty taraushanyng avtory. (Qazaq SSR tarihy. (Kóne zamannan býginge deyin). Bes tomdyq. II tom. Almaty: Qazaq SSR-ining «Ghylym» baspasy, 1983, 294-303bb.). T.IY.Súltanov  alghash ret osy taraushada, sodan song keyingi kezderi jazylghan zertteulerining bәrinde  Mahmud ben Uәliy atty ashtarhanilyq әulet tarihshysynyng 1634-1640/1641 jyldar aralyghynda jazylghan «Bahr al-asrar» enbegindegi mәlimetke sýienip, Esim hannyng hijra boyynsha 1038 jyldyng basynda, al qazirgi jyl qayyru boyynsha 1628 jyldyng qyrkýiek-qazan ailarynda óz ajalynan qaytys bolghanyn jazady. Búl derek әzirshe ghylymy ortagha belgili bolghan jalghyz mәlimet bolyp esepteledi.

Sodan beri  40 jylday  uaqyt ótse de,  búl datagha qarsy pikir aitqan shetelderde de,  elimizde de bir de bir tarihshy joq. T.IY.Súltanov – tarihshy retinde óz enbekteri arqyly alys ta jaqyn elderge tanymal bolghan jәne dýniyejýzindegi shyghystanushylardyng bәri moyyndaghan kәsiby maman. Onyng monografiyalary  әlemning kóptegen elderining tiline audarylghan. Esim hannyng qaytys bolghan jyly jónindegi T.IY.Súltanovtyng osy pikirin biz Esim han turaly maqalalarymyzdyng bәrinde ýnemi qoldanyp jýrmiz. Qalghan tarihshylardyng bәri derlik osy mәselede T.IY.Súltanovqa silteme jasaydy. Ol degenimiz – tarihshylardyng bәri derlik búl datany qoldaydy degendi  bildirse kerek. Avtordyng aityp otyrghan «búrynghy tarihshylary» – T.IY.Súltanov jәne Esim hannyng qaytys bolghan jyly turaly oghan  silteme berushiler. Tek tarihshy S.Óteniyaz ghana «Qazaq әdebiyeti» gazeti arqyly Esim hannyng qaytys bolghan jylymen kelispeytinin atalghan maqalasy arqyly kórsetip otyr.

Maqala sonynda avtor mening kitabymdaghy kemshilikter turaly: «B.Kәribaev zertteuining negizgi kemshiligi – Sh.Sh.Uәlihanovtyng enbekterin paydalanbaghany aldymen kózge týsti… Qazaq memleketi (Handyghy) tarihyn zerttey otyra, Sh.Sh.Uәlihanovqa kónil bólmegendikten kóp qatelikter jibergen», – deydi. Biz búl jóninde mynaday oidy bildirmekshimiz.  Sh.Uәlihanovtyng qazaq tarihyndaghy alatyn orny men atqarghan róli sóz joq erekshe. Oghan eshkim de dau aita almas. Al naqty Kerey han men Tәuke hangha deyingi aralyqtaghy qazaq handary jóninde Sh.Uәlihanov qanday enbekter jazyp, oi-pikirler aitqan eken, soghan kónil audaralyq. Qazaq handary ishinde ol «Abylay» atty maqalasynda tarihy túlghanyn  XVIII ghasyrdaghy ómir tarihyn bayandasa, «Tarih y Rashidiyden» atty zertteuinde derekting mazmúnyn qysqasha týrde  týsiniktemelermen bayandap beredi. Qazaq handyghynyng qúryluy turaly eng alghashqy mәlimet –  Kerey men Jәnibek handardyng Ábilqayyr hannan bólinip ketui Múhammed Haydar Dulatidyng «Tariyh-y Rashidiyinde» bayandalatyny barshagha ayan.  Shygharmadaghy Mogholstan handyghy men Mauerannahrdaghy kóptegen  oqighalardy, tarihy iri túlghalardy jәne taghy basqa tarihy jaghdaylardy Sh.Uәlihanov audara otyra, alghash ret bayandap beredi. Al  Kerey men Jәnibek handar turaly mәlimetter qoljazbada bolsa da, olar turaly aitylmaydy.  Egerde Shoqan  Kerey men Jәnibek hannyng tarihy róli turaly jazghan bolsa, onda biz Shoqandy Qazaq handyghynyng qúrylu tarihy men onyng bir ghasyrgha juyq  tarihyn  eng alghash zerttegen, Qazaq handyghy qúryluynyng tarihnamasyn bastaghan jәne onyng kósh basynda túrghan  zertteushi dep tanyghan bolar edik. Ókinishtisi, Shoqannyng «Tariyh-y Rashidiy-den» atty maqalasynda búl turaly maghlúmattar kezdespeydi. Tek qana: «Qypshaqta nemese Joshy úlysynda Búryndyq han boldy», – degendi aitady. Degenmen de, Shoqannyng atalghan maqalasynda etnikalyq tarihymyzgha, Altyn Orda tarihyna  qatysty ghylymy qúndylyghyn әli kýnge deyin joghaltpaghan jaqsy tújyrymdardyng bar ekendigin erekshe atap ótuimiz kerek. Odan keyingi Shoqannyng «Professor IY.N.Berezinge hat» atty maqalasynda basqa bir mәseler boyynsha tújyrymdar aitu ýshin  qazaq handary men súltandary – Aqnazar han, Shyghay súltan, Jәdik súltan, Shelim hanzada esimderi kezdesip otyrady. Biraq naqty tújyrymdar jasalmaydy. Sondyqtan da biz Esim han jónindegi taraushada Sh.Uәlihanovqa  eshqanday siltemeler jasamadyq.

Osy jerde maqala avtory S.Óteniyaz: «Sh.Sh.Uәlihanov enbekterin paydalanbau – Qazaq tarihyn zertteushi barlyq ghalymdardyng qatesi», –  degen ortaq kemshilikti kórsetedi. Meninshe, oghan basqa zertteushiler óz oilaryn aita jatar dep oilaymyn.

DEREKTING DÁYEKTI BOLGhANY JÓN

Maqaladaghy kelesi bir arnayy kórsetilgen kemshilikke: «Qazaq memleketi tarihyna qatysty qazaq tilinde jaryq kórgen zertteulerdi de (M.Maghauiyn, B.Kómekov, S.Óteniyazov j.b.) týgel paydalanbaghany kórinip túr», –  degen pikiri jatady. Búl syngha qatysty mynaday týsindiruler bere keteyin:

Birinshiden, maqala avtory kórsetip otyrghan enbek – monografiyalyq zertteu emes, Qadyrghaly Jalayyr dereginin  qazaqsha audarmasy. Jaqsha ishindegi audarmashylardyng aty-jónderi tolyq emes, shaghatay-qazaq tilinen audaryp, alghy sózin jazghandar – N.Mingulov, B.Kómekov, S.Óteniyazov. Al jalpy redaksiyasyn qaraghan – Múhtar Maghauiyn. Ekinshiden, avtor aityp otyrghan tuyndy 1997 jyly jaryq kórgen. Al oghan deyin,  1991 jyly «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan R.Syzdyqova men M.Qoygeldiyevting «Qadyrghaly by Qosymúly jәne onyng Jylnamalar jinaghy» atty enbegining shyqqany belgili. 1991 jyl men 1997 jylghy basylymdardy salystyrsaq, 1997 jylghy basylymda ortaghasyrlyq tarihshynyng tuyndysy tolyghymen qazaqsha audarylyp berilgen. Búl osy basylymnyng artyqshylyghyn kórsetedi.  Al 1991 jylghy basylymda «Jylnamalar jinaghynyn» «B.Godunovqa arnau men Qadyrghaly biyding ózi jazghan dastandary» ghana qazaqsha audarylghan. Ondaghy dastandar sany – 9. Búl shygharmanyng tek originaldy bólimi de, qalghan bólimderi – kompiliyativti sipatta. 1991 jylghy basylymnyng  ýshinshi tarauynda «Jylnamalar jinaghynyn» arab grafikasynan transkripsiyalanghan mәtinining tolyq núsqasy beriledi. Búl osy núsqanyng artyqshylyghyn kórsetedi. Sonday-aq 1991 jylghy  basylymda qos avtordyng derekke qatysty tarihy jәne tildik jaghynan zertteuleri jeke taraularda bayandalady. Biraq eki basylymda da Esim hangha qatysty derekterding mazmúndary birdey, audarmadaghy  aiyrmashylyqtar onsha alshaq emes. Al nege biz 1991 jylghy basylymdy jii qoldanyp, siltemeler beremiz desek, onda qazaqsha audarylghan mәtindi óz betinshe  tekserip kóru ýshin shygharmanyng tolyq transkripsiyasy berilgen. Mine, sondyqtan 1991 jylghy basylymgha jii siltemeler jasaymyz. Al S.Óteniyazdyng qatysuymen shyqqan 1997 jylghy basylymda  transkripsiya joq, berilmegen. Osydan keyin avtorlarynyng biri S.Óteniyaz  bolghan basylymgha nege silteme bermeydi degen ókpenizdin, renishinizdin  kemshilikke ainalghanyn birden bayqap otyrmyn. Egerde 1997 jylghy basylym bolashaqta qayta basylyp oghan mәtinning tolyq transkripsiyasy qosa berilse, onda sol basylymgha da silteme beruge uәde etemin. Al oghan deyin Qadyrghaly Jalayyr enbegining 1991 jylghy basylymyn paydalana beremin.

S.Óteniyazdyn ýshinshi kórsetken kemshiligine: «Qazaq memleketindegi Biyler institutynyng róli kórinbeydi», –  degen pikiri jatady. Tәuelsizdik alghannan  bergi otandyq tarihnamanyng handyq dәuirge qatysty zertteulerinde jeke handar taqyrybymen birge az bolsa da biyler instituty, elshilik instituty, batyrlar instituty sekildi taqyryptar kýn tәrtibine qoyylyp, arnayy zerttele bastaghany belgili.  Sóz bolyp otyrghan monografiya atauy «Qazaq handary turaly zertteuler» dep atalady. Soghan qaramastan, kitaptyng Shyghay hangha, Tәuke hangha arnalghan  taraularynda qazaq qoghamyndaghy ru basylary men biylerding rólderi turaly jalpylama  týrde bolsa da aitylyp ótken.  Eger ony kóre almasanyz, oghan kinәli biz emespiz.

Osylaysha, biz S.Óteniyazdyng bizding monografiyamyzgha qatysty aitqan  eki syny men bildirgen  birneshe kemshilikterine jauap berdik dep oilaymyz.

Al endi S.Óteniyazdyng bizding monografiyamyzgha syn aita otyryp, Esim hannyng tarihyna qatysty jibergen kemshilikteri men qatelikterine baylanysty pikirimizdi bildireyik.

TÚJYRYM JASAUDY DEREKTIK BAZANYNG MANYZY ZOR

S.Óteniyaz «Ensegey boyly Er Esim… Eski derekter nege joq» atty maqalasynda Esim han men Túrsyn han arasyndaghy qarym-qatynastar mәselesinde birneshe qatelikterge jol beredi. 1598-1628 jyldardaghy Qazaq handyghyndaghy «teketires» kezeninde qazaqtyng hany kim boldy jәne qay jyldary boldy  degen mәselede ol tek Esim handy kórsetedi. «Esim han 1625 jyly Týrkistandaghy ordasyna Túrsyn súltandy shaqyryp, biyler kenesine qatystyryp, Jonghar qalmaqtarynyng shapqynshylyghyna qarsy kýresting josparyn bayandaydy»,  – dep jazady avtor. Al búl turaly Esim han men Túrsyn handy kózimen kórip, qolymen amandasqan adamnyng jazghanyna qúlaq týrelik. «…men qazaq ishine kettim. Týrkistanda Esim han qasynda ýsh ay túrdym. Ol uaqytta qazaqtyng hany Túrsyn han edi, ol Tashkentte túratyn edi, Týrkistangha keldi. Esim han ony kóre bardy, meni esik aldyna qoyyp, ózi baryp, Túrsyn hangha kórinis qylyp, qaytyp kelip, mening qolymnan jetektep alyp bardy.  …Túrsyn han ózimen birge Tashkentke alyp ketti. Tashkentte Túrsyn han qasynda eki jyl túrdym. Eki jyldan song Esim han Túrsyn handy óltirdi», – dep jazady Hiua hany әri tarihshysy Ábilghazy (Ábilghazy. Týrik shejiresi. – Almaty: Ana tili, 1991,189 bet). S.Óteniyaz Esimdi han, Túrsyndy súltan dep jazsa, sol kezdegi oqighalardyng tikeley kuәgeri Ábilghazy Túrsyndy qazaq hany dep aitady. Osydan keyin kimge senuge bolady?  «Teketires» kezenindegi osy dәuirding eng iri bilimpazy T.IY.Súltanov eki ret Esim hannyn, bir ret Túrsyn hannyng taqty iyelengenin jazady (Podnyatye na beloy kochme. Potomky Chingiyz- hana. –Almaty: «Dayk- Press», 2001.211-222 bb.).

Esim han turaly maqala avtory Samat Óteniyaz:  «Esim han biylik qúrghan tústa – XVII ghasyrdyng birinshi jartysynda… Qazaq memleketining tasy órge domalap túrghan edi», – dep eshbir dәleldeusiz tújyrym aitady. Al býkil әlem moyyndaghan T.IY.Súltanov bolsa, «XVII ghasyrda Qazaqstan sayasy jaghynan bytyranqy el boldy», «XVII ghasyrdyng birinshi shiyreginde feodaldyq qyrqysular kýsheye týsti», «Jekelegen iri qazaq súltandary is jýzinde Esim hannan tәuelsiz boldy», «Búl kezde qazaqtyng eki hanynyng arasyndaghy qatynastar… әskery qaqtyghystargha deyin baryp jýrdi», –  degen  tújyrymdar aityp, ony naqty derek mәlimetteri arqyly kórsetedi. Al S.Óteniyazda onday dәleldeulerding biri joq.  Osydan keyin kimge senu kerek, kimning pikiri dúrys, ony oqyrman ózi anyqtap alar deymiz. Osy jerde taghy da maqala avtoryna Qazaq handyghynyng tarihyna qatysty oi-pikir, tújyrym bildirer kezde eng bolmasa, T.IY.Súltanovtyng birneshe monografiyasymen tanysyp alu kerek edi  dep aitar edim.

Avtordyng osy maqaladaghy taghy bir tújyrymyna: «…er Esim han taghynan bas tartyp, memleket biyligi sóz jýzinde onyng balasy Jәngir súltannyng qolyna ótti», «Alayda Imanqúl han, ózi qansha tәueldi bolghanmen Qazaq handyghyn ydyratyp, biylikti qolyna aludy oilamay qalghan joq»,  –  degen  «ghajayyp» pikirleri jatady. Biz jogharyda Esim hannyng 1628 jyly qaytys bolghany jóninde bedeldi mamannyng pikirin keltirgendikten, ary barmay-aq qoyayyq. Avtordyng osynday tújyrymdarynan keyin «tek tarihshylar ghana emes,  gazet oqyrmandary da qanday  oyda boldy eken?» degen súraq mazalay beredi meni.

S.Óteniyaz maqalasynyng jartysyna juyghyn Sh.Uәlihanov materialdaryndaghy anyzgha negizdelgen Esim hannyng qalmaqtargha jasaghan songhy joryghy jәne Esim hannyng Túrsyn hangha qoldau kórsetken qataghan júrtyna jasaghan qiyanaty turaly bóligi qúraydy. Búl turaly naqty jazba derek mәlimetterine sýiengen T.IY.Súltanovtyng zertteulerinde óte jaqsy qarastyrylghan, al «Qataghan qyrghyny» jóninde auyz әdebiyetining derekterine negizdelgen M.Tynyshpaevtyn,  Shәkәrim Qúdayberdiúlynyn jazbalary bar. Sondyqtan da biz búl jerde maqala avtoryna jogharyda  atalghan avtorlardyng enbekterimen jaqsylap tanysu turaly kenes beremiz.

Kәsiby tarihshy mamannyng basty qasiyetterining birine –  naqty derek mәlimetteri arqyly tújyrym jasap, qorytyndy aitu jatady. 1391 jyly Ámir Temirding Toqtamys hangha alghashqy joryghy Deshti Qypshaq arqyly ótkenin býkil el biledi. Ol turaly  tarihshylar Nizam ad-din Shamidyng «Zafar name» men Sheref ad-din Yazdiydin osy attas «Zafar-name» degen enbekterinde jaqsy bayandalghan. 1391 jyldyng 28 sәuirinde, júma kýni Ámir Temir  Úlytaugha jetip, tau basyna kóteriledi de, jan-jaghyna sýisine qarap, tamsanady. Sol kýni  barlyq jauyngerlerge  tas jiigha jәne sol tastardan biyik belgi jasaugha jarlyq  beredi. Sonday-aq Ámir Temir tasqa óz atyn, sol kezdegi kýndi, aidy, jyldy jәne joryq turaly estelikti tasqa qashap jazudy búiyrady.(Sbornik materialov otnosyashihsya k istoriy Zolotoy Ordy. II6 Izvlecheniya iz persidskih sochiyneniy, sobrannye V.G.Tiyzengauzenom y obrabotannye A.A.Romaskevichem y S.A.Volinym. M.-L., 1941, 113, 161). Maqala avtory búl derekten habarsyz bolghandyqtan, ony mýlde basqasha týsindiruge tyrysady.

Bizding monografiyamyzdy synaghan maqala avtorynyng Esim han jónindegi songhy oiy týsiniksizdeu bolyp túr. «Qazaqtyng aty anyzgha ainalghan Esim hanynyng egemendi Qazaq elinde joly bolmay-aq qoydy», –  degen oiynyng  astarynda ne túrghanyn angharu qiyn. Ony kópshilik bolyp taldaghan dúrys dep oilaymyn.

Jalpy qoryta kele, maqala avtoryna aitarym mynau: kez kelgen tarihy bir mәsele boyynsha ghylymy tújyrym jasau ýshin  eng aldymen, sol mәselening zerttelu tarihyn bilip alghan jón. Búl pikir aitushynyng qatelespeuine jәne ózine deyingilerding aitqan tújyrymdaryn qaytalamaugha kómektesedi. Jәne eng bastysy, qarastyryp otyrghan mәselening derektik bazasyn jaqsy mengeru kerek.

Bereket Kәribaev, QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory

Derekkózi: Qazaq әdebiyeti gazeti

Abai.kz