Senbi, 19 Mausym 2021
Sayasy portret 20699 37 pikir 19 Sәuir, 2021 saghat 13:11

Aqjarylqap

Keler jyldyng sәuir aiynda últ ruhaniyatynyng damuyna eleuli enbek sinirgen qayratker túlgha Kamal Seyitjanúly Smayylovtyng tughanyna 90 jyl tolady. Býgin portal oqyrmandaryna Últtyq mәdeniyet pen jurnalistikanyng órkendeuine  zor ýles qosyp, kóptegen shәkirt tәrbiyelegen azamat jayly qayratker-ghalym, akademik Múhtar Qúl-Múhammedting «Aqjarylqap» essesin úsynamyz.


Ghibratty jannyng ólsheuli ghúmyrynan
ónerdegi ómiri әldeqayda úzaq.

Súltan SANJAR,
ortaghasyrlyq sopy

Biz, әriyne, estelik jazatyn jasqa jetken joqpyz. Biraq eki jayt qolgha qalam almasqa qoyghyzbady. Onyng biri – Kәmekeng dýnie salghan song aghamyzdyng shygharmashylyq shyraghyn sóndirmey, jaryq kórgeni bar, amanatqa qaldyrghany bar – azdy-kópti múrasyn tiyanaqtau jolynda janyn jaldap jýrgen Nadlya apaydyng ótinishi bolsa, ekinshisi – kózi tirisinde talay tәlimin alyp, taghylymyn kórgen aqjarylqap aghanyng biyik ruhyn oraltatyn osy jinaqqa inilik izetpen iltipat bildiru.

Keyde onashada oigha batasyn: jeldey esip, jýiriktey jýitkip bara jatqan uaqyt pa, әlde bizding ózimiz be?

Meninshe, meyirimdi, raqymdy Jaratushynyng әmirimen dýnie jaralghannan beri jer de, kenistik te, uaqyt ta ózgergen emes, olardy qatqa, qabatqa, kezenge bólip qyryq qúbyltyp jýrgen ózimiz. Tipti jandy, jansyzdyng bәri ornynda, tek sol fәniyding qonaghy ispettes bizder mandayymyzgha jazylghan ólsheuli ómir túiyqtalyp, búiyrghan dәm, tatatyn túzymyz tausylghan sәtte Abay atamyz aitqan «keyingi tolqyngha» ómir tórin úsynyp, baqigha attanamyz. Osylaysha tirshilik úly múhitynyng taghy bir tolqyny jaghalaumen jymdasyp, taghy biri aidyngha asyghady. Búl – jaratylystyng mәngi jalghastyq zany. Onyng syry bizge mәlim bolmasa da óz pendesining basqan qadamyn baqylap, esebin alushy, tarazygha tartyp, tóreligin aitushy Qúdireti kýshtige ayan aqiqat. Biz tek onyng «bәri daghy óliner, bayaghyday kórinerinin» keyipkeri ghanamyz.

Adam ghayyp bolghanmen, sonynda «jaqsy bolsa – aty, ghalym bolsa – haty» qalady. Mine, sonday ghibratty ghúmyr sýrip, sonynda abyroyly aty, taghylymdy haty qalghan aghalarymyzdyng biri – Kamal Smayylov.

Estelikting bir sharty: estigen emes – kózben kórgen, oqyghan emes kókeyge toqyghan jazyluy kerek.

Men Kәmekendi syrtynan erterek bilgenimmen betpe-bet jýzdeskenim – 1984 jyl. Ol kezde men Qazaq ensiklopediyasy Bas redaksiyasynyng qatardaghy redaktorymyn, al bizding mekemening basshysy qazaqtyng ghúlama ghalymy, akademik Manash Qozybaev edi. Bir kýni bas redaktor meni kabiynetine shaqyryp:

– Múhtar, kelesi jyly Úly Jenisting 40 jyldyghy toylanatynyn bilesin. Qazaq televiziyasy osy datagha oray 40 seriyaly derekti filim týsirmekshi. Men sol serialdyng bas ghylymy kenesshisimin. Barlyq seriyalar taratylyp berildi, bireuine ie tabylmay túr: ol – soghysqa qatysqan qazaq qyzdary jayly filim. Ózim baghyt-baghdar beremin, sen osyghan kirisseng qaytedi, – dep qolqa saldy.

Akademikting sózi úsynys týrinde aitylghanmen, bas bilgen adamgha múnyng ózi búiryq bolatyn. Tapsyrmanyng men ýshin taghy bir qolaysyzdyghy – mening búl salada tәjiriybemning mýlde joqtyghy edi. Biraq artymda Qozybaevtay ýlken ghalymnyng túrghandyghy kýdigimdi seyiltip, senimimdi nyqtay týsti. Ne kerek, kóp úzamay «nar tәuekel» dep iske kirisip kettim.

...Arada biraz uaqyt ótkende meni Qazaq KSR Televiziya jәne radiohabar jónindegi memlekettik komiytetining tóraghasy Kamal Smayylovtyng ózi shaqyrdy. «Ózi» degen sózge ózgeshe ekpin týsirip otyrghanym, men ol kezde Manash aghamnan ýlken bastyqtyng esigin ashyp kórmegen jan edim. Osylaysha Kamal Smayylov mening qolyn alyp amandasyp, betpe-bet jýzdesken túnghysh ministrim boldy. Alghashqy әserding adam jadynda erekshe jattalatyny beseneden belgili emes pe. Sondyqtan búl kezdesu mening esimde birjolata qalyp qoyypty.

Ministrding kabiynetin jýreksine attaghan maghan Kәmekeng ornynan túryp amandasty. Búghan deyin de talay-talay lauazymdy qyzmetter atqarghan ataqty adamnyng osynshalyq qarapayymdyghy meni tan-tamasha qaldyrdy. Qolyn ústaghan adamym shynymen-aq ministrding ózi me degen anyrghan oidyng qúshaghynda túrghan meni aghamyzdyn: «IYә, qal qalay, Múhtar», – dep atymdy atay sóilegen sózi odan әri abyrjytyp jiberdi.

Kәmekeng mening qobaljyghan qalpymdy bayqamaghan bolyp, baysaldy әngimege kóshti:

– Aynalayyn, búl ózi óte jauapty is. Ortalyq Komiytettin, tikeley Diymekenning baqylauyndaghy dýniye. Jazghan-syzghanyndy bilmesem de Manash Qabashúly úsynghan song kelisip edim. Qalay nәtiyje bar ma ózi? – dep әngimeni birden talqylanbaq taqyryptan bastady.

Ary qaray Kәmekeng sheshile sóilep, ejelden-aq er-azamattarmen tize qosyp, túlpar minip, tu alghan qazaq qyzdary turaly talay-talay әserli әngimeler aitty. Men qanattanyp shyqtym.

Aghamyzben osylay oida-joqta bastalghan tanystyghymyz attay jiyrma jylgha sozylyp, ekeumizding aghaly-inili ruhany tuystyghymyzgha úlasty.

Keyin bayqadym, qarapayymdyq pen kishipeyildik Kәmekenning boyyna jiyrmanyng o jaq, bú jaghynda jastar jetekshisi bolghan kezden-aq daryghan siyaqty. Júmystyng da ýlken-kishisine qaramay, bayybyna jetkenshe ózi atqaruy da ony kabiynetten basqarugha qúmar ózge basshylardan daralap túrushy edi.

Búl serial Qazaq teledidarynyng ýlken jobalardy jýzege asyrugha mol mýmkindigi baryn kórsetti. Qyryq seriyaly filim qazaq qauymyna bes qaruyn asynghan «Qyrymnyng qyryq batyry» tirilip kelgendey әser etti. Onda Bauyrjan Momyshúly, Mәlik Ghabdulliyn, Núrken Ábdirov, Súltan Baymaghambetov, Talghat Biygeldinov, Raqymjan Qoshqarbaev, Qasym Qaysenov siyaqty batyrlar beynesi somdalyp, Jambyldyng óshpes jyry, Kýlәshting búlbúl ýni, Baubekting otty sózi, tipti Qajymúqannyng úshaghyna deyin kino shejiresine týsti.

Sol filimning «Qazaqtyng qaharman qyzdary» atty 12-seriyasynyng ssenariyin aghalar qamqorlyghymen 24 jasar kezimde ózim jazghanymdy әli kýnge deyin maqtanysh etemin. Talantty telejurnalist N.Imanghaliyúlynyng produserligimen týsirilgen nebәri 45 minuttyq derekti filimde qazaq qyzdarynyng qaharmandyghyn kýlli әlemge tanytqan batyr apalarymyz: Mәnshýkting apasy Áminagha, Áliyanyng sinlisi Sapuragha jazghan jan tebirenterlik hattarynan bastalyp, 300-den astam jauyngerlik úshugha shyqqan qazaqtyng qyran qyzy Hiuaz Dospanova, ýsh mәrte Kenes Odaghynyng batyry IY.Kojedubtyng mehaniygi bolghan M.Ysqaqova, shturman D.Jәkeeva, barlaushy R.Eralina, tankishi G.Talqanbaeva, radistka Sh.Qúsanova, dәriger R.Maqasheva, әlemdegi alghashqy medbiyke aghylshyn qyzy F.Naytingeyl atyndaghy medalimen marapattalghan jer jýzindegi 33 qyzdyng biri R.Ysqaqova, әigili general IY.V.Panfilovtyng qyzy V.Panfilova, Abaydyng shóberesi IY.Jaghyparova, maydanger jazushy Á.Núrshayyqov aghamyzdyng jary Q.Ózbehanova siyaqty Fariza aqynnyng tilimen aitqanda «alaulap ot keshken aru qyzdardyn» erligi bayan etildi. Ssenariydi jazu ýstinde ózim de ýlken tebireniste jýrdim. Filim Kәmekenning de esinde qalypty. Ol aragha jyldar salyp, ómirining sonynda jazghan «40 jyldyqqa – 40 seriya» atty estelik-maqalasynda: «Qaru alghan qyzdar» atty beynefilim әri úshqysh, әri radist, әri barlaushy, әri artilleriyashy, әri tank ekipajynyng mýshesi bolghan, aralarynan túnghysh batyrlar – Áliya men Mәnshýkti shygharghan qazaqtyng qaharman, jauynger qyzdary jóninde aitady», – dep jazdy.

Mine, aghamyzben tanystyq osylay bastalghan edi. Jalpy Kәmekeng basqarghan ýsh jyl Qazaq teledidary men radiosy ýshin ýsh toghyz bolyp ýiirilip týsken oljaly jyldar boldy. Býginde milliondaghan kórermenning kózayymyna ainalghan aitys teledidargha joldama alyp, tar studiyadan shygha almay tynysy tarylghan «Tamasha» Respublika sarayynyng keng sahnasyna shyqty. Bireuge únap, bireuge únamasa da «Aziya dauysyn» әlemge tanytqan belgili baghdarlamadan bastap, qazaq tarihynda túnghysh últtyq arna «Alataugha» deyin Kәmekeng ministr bolghan jemisti jyldary jýzege asqan jobalar.

Aqjarylqap agha

...Kәmekenmen este qalghan ekinshi kezdesu 90-jyldardyng basynda boldy. Búl kezde men birqatar respublikalyq basylymdarda orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq tarihyna arnalghan kandidattyq dissertasiyamnyng taqyrybyna oray birneshe jariyalanymdar shygharyp ýlgergen edim. Al ol kezde «Qazaqstan kommuniysi» jurnalynyng basshylyghyna kelgen Kәmekeng az uaqyt ishinde onyng atyn da, zatyn da ózgertip, «Aqiqat» atty júrt jabyla oqityn jana basylymgha ainaldyryp ýlgergen edi.

– Múhtar, orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq tarihyna baylanysty maqalalaryndy oqydym. Tyng taqyrypqa týren tartypsyn. Sonyng birin bizding jurnalgha da ynghaylap bersenshi, – degen ótinish jasady. Jazylghan jaydy qayta shiyrlaghym kelmegen maghan Kәmekeng janasha oy salyp:

– Sen oghan basqa ataumen, basqa qyrynan kel. Mәselen, qazaqtar taqyrybynyng әlem ensiklopediyalarynda jazyluy túrghysynan. Qazir bir kezderi qolymyzgha týspegen kapitalistik elderde shyqqan әigili ensiklopediyalar oqyrman iygiligine ainalyp jatqan zaman ghoy. Mýmkin solardaghy qazaq taqyrybyn da qamtyrsyn, – dedi.

Qashanda tyng oi, tosyn taqyrypqa әues Kәmekenning búl sózi birden mening kókeyimnen shyghyp, jurnalgha aghamyz aitqan taqyrypta «Qazaqtar – әlem ensiklopediyalarynda» degen aidarmen eki material úsyndym. Olar 1992 jyldyng qos nómirinde qatar jariyalandy. Sóitip Kәmekenning úsynysy mening orys ensiklopediyalarymen shektelip qalmay, aghylshynnyng «Britannika», amerikandyq «Amerikana», nemisting «Brokgauz», fransuzdyng «Laruss», ispannyng «Espasa» siyaqty әlem ensiklopediyalaryndaghy qazaq taqyryby turaly zertteulerime úlasyp, kýni býginge deyin jalghasyp keledi. «Jaqsydan – sharapat» degen osy bolsa kerek.

Kamal aghanyng Qazaq uniyversiytetin tәmamdap, jurnalist mamandyghyn alghannan keyingi býkil ómiri baspasóz, radio, teledidar, kino salasynda ótti. Shygharmashylyq jolyn «Leninshil jas» gazetining Qaraghandy oblysyndaghy menshikti tilshisinen bastaghan Kәmekeng әr jyldary «Bilim jәne enbek», «Parasat», «Aqiqat» jurnaldaryn basqaryp, qazaq baspasózining damuyna ýlken ýles qosty. «Ýlken» deytinimiz ol bas redaktor bolghan basylymdar ýnemi jaynap sala beretin. Óitkeni tógildirip jazyp, jarqyratyp jariyalaytyn. Ózine osynday biyik talap qoyghan ol ózgeden de osyny talap etushi edi.

Árdayym ýlken sayasattyng qan bazarynda jýretin Kәmekeng múnymen de toqtamay, balapan basyna, túrymtay túsyna ketken 90-jyldardyng basynda Qazaqstan jurnalister odaghynyng tizginin ústady. Berekesi ketken odaqtyng basyn qosyp, biraz iygilikti sharualardyng basyn qayyrdy. Ákesi Seyitjan       37-ning túzaghyna týsip, jazyqsyz japa shekken buynnyng ókili bolghandyqtan da shyghar, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin aqtalghan arystar esimin el jadynda qaldyru ýshin de ayanbay enbek etti. Kәmekeng basqarghan jyldary «Aqiqattyn» betinde Edige, Tәuke, Abylay, Kenesarylardan bastap, B.Qarataev, M.Tynyshpaev, S.Sәduaqasov, S.Qojanov t.b. deyingi últ úlylaryn úlyqtaghan kóldey-kóldey materialdar jariyalandy. Ol múnymen de shektelmey «Atamúra» korporasiyasymen birge Qazaqstan jurnalister odaghynyng Á.Bókeyhanov, J.Aqbaev, Á.Ermekov atyndaghy syilyqtaryn belgilep, ony jyl sayyn respublikanyng tandauly jurnalisterine tapsyrudy dәstýrge ainaldyrdy.

Kamal agha alpysqa endi ghana kelip, jazuyn ýdete týsken shaghynda «Aqiqat» jurnalynyng bas redaktorlyghynan da ketirip tyndy. Ózegin órtegen osy ókinishti jaydyng shyrqyraghan shyndyghyn asyl agha kózi tirisinde-aq «Aqiqattan qalay kettim» degen maqalasynda óz qolymen jazyp ta ketti.

Júby jazylmaghan ýsh dos: Sherhan Múrtaza, Kamal Smayylov jәne Qaltay Múhamedjanov

Kamal aghamen keyingi jyldary tym jaqyn aralasuymyzgha Alashtyng arda tughan azamaty, akademik Tóregeldi Sharmanov sebepker boldy. Bir auylda tuyp, bir partada otyrghan, keyin bir qalada túryp, bir ýkimette qyzmet istegen eki dos ýnemi júby jazylmay ghúmyr keshti. Ana bir jyly Tókeng Memlekettik syilyq alghanda qúshaghyn gýlge toltyryp, Nadlya jengemizben Sharmanovtar shanyraghyna elden búryn asyghyp tez jetken jan da sol adal dos Kәmekeng edi. Qashanda qiynnan qiystyryp sóileytin er danasy Oljas Sýleymenov olardyng búl dostyghyna tan-tamasha qalyp: «Biylik biyiginde bolghan eki azamattyng qyryq jyl boyy qataryn jazbay, adaldyqtan attamay, ainymas dos boluy qalay maqtasang da túratyn naghyz dostyqtyng ýlgisi eken», – depti.

«Áziling jarassa – atanmen oinany» ústanatyn men balasy Almaspen tól qúrdastyghymdy paydalanyp, Tókene keyde erkelep, keyde erkinsip «inishek» dep qoyatynym bar edi. Soghan aqjarylqap aghamyz balasha mәz bolyp: «Sóitshi Múhtar, it kóilekti búryn tozdyrdym dep tóbemdi tesip qoymaushy edi. «Agha» retinde tәubesine týsirip qoyshy ózin», – deytin eki ezui eki qúlaghyna jetkenshe.

Kәmekeng 1999 jyly akademik aghalarym M.Qozybaev, Á.Qaydarov, Gh.Saparghaliyevtermen birge meni senatorlyqqa úsynyp, Elbasyna hat ta jazdy. Biraq kózi tirisinde «men sen turaly sýitip edim» dep onysyn bir ret te búldaghan emes. Búl qashanda kishilikti aghanyng kisiligining de aiqyn kórinisi edi. Men ministr qyzmetine taghayyndalghanda Kәmekeng elden búryn qúttyqtap, keyin talay mәrte aqyl-kenes bergenderin qalay úmytayyn. Osy estelikti jazu barysynda Kәmekeng turaly aghamyzdyng óz shygharmashylyq múrasynan bastap, ol turaly jazylghan biraz dýniyelerdi sholyp shyghyp, talay jayttargha qanyqtym.

...Baqsam Kamal agha qasiyetti Úlytaugha qanat jayghan qalyng nu – baghanalynyng sóz bastaghan shesheni, qol bastaghan kósemi bolghan әigili Babyr Bókenbiyúlynyng tórtinshi úrpaghy eken. Babyrdyng abyroy-ataghy alysqa ketkendigi sonshalyq, ol dýnie salghanda hangha layyq qúrmet kórsetilip, sýiegi Týrkistangha Qoja Ahmet Yassauiyding irgesine jerlenipti. Keyin kesenege jóndeu júmystary jýrgizilgende onyng baghanaly tanbasy basylyp, esimi tasqa qashalghan qúlpytasy tabylyp, qazaqtyng han-súltan, batyr-baghlandarymen birge Aqsaraygha arulap qoyyldy.

Óz әkesi Seyitjan ghasyr basynda әueli Troiskidegi medreseni, keyin oryssha-qazaqsha mektep bitirip, óz zamanynyng ozyq oily azamaty bolypty. Ol әigili «Zaman bizdikini» jazatyn Baubek Búlqyshevtyng nemere aghasy (Kamaldyng atasy Smayyl men Baubekting atasy Bayqonyr bir tuysady) eken, tipti sol Baubekti Qarsaqpaydaghy FZU-gha óz qolymen jetektep әkep, oqugha týsirgen de Seyitjan aghamyz bolyp shyqty. Keyin sol Baubek kishkentay Kamaldyng qalamyn úshtapty. Múnyng bәri óz aldyna bir úzaq hikaya...

Ózi tekti túqymnan shyqqan, tumysynan alghyr azamattyng uniyversiytet bitirgen son-aq tasy órge domalap sala bergen. Ýnemi jalyndaghan, janghan, órkendegen, ósken. 1962-64 jyldary respublika komsomolynyng iydeologiya jónindegi hatshysy qyzmetin atqarghan. Jaqynda «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan Orazaqyn aghanyng esteliginen oqydym. Ózi otyzdan endi ghana asqan Kamal 1964 jyly әdebiyetke jana ghana kelgen talay zamandastarynyng kók qauyrsyn qanatynyng qatangyna sebepker bolyp, ózi alghy sóz jazyp alghashqy jinaghyn shygharypty. Onyng ishinde qazaq әdebiyetining tandauly túlghalaryna ainalghan keshegi Múqaghali, Júmeken, Tólegen, Ospanhandardan bastap, býgingi kózi tiri klassikterimiz Sherhan Múrtaza men Múhtar Maghauin da bar eken. Búl da Kәmekenning sol kezding ózinde-aq jas ta bolsa bas bola bilgendigining belgisi emes pe.

Kәmekenning 60, 70-jyldardaghy ómiri qazaq kinosymen baylanysty boldy. Ol búl jyldary «Qazaqfilim» kinostudiyasyn, kiynematografiya jónindegi memlekettik komiytetti basqardy. Ózi «shabytty shaq» dep baghalaghan búl kezende ol «Qazaqfilim» tóniregine Oljas Sýleymenov, Ákim Tarazi, Sayyn Múratbekov, Qalihan Ysqaqov, Múrat Áuezov, Núrghisa Tilendiyev, Asqar Sýleymenov siyaqty qazaq intellektualdaryn toptastyra bildi. Sol jyldary ol soghys kezinde jazylsa da talay uaqyttan beri kinostudiya múraghatynda shang basyp jatqan Gh.Mýsirepovting «Qyz Jibek» ghashyqtyq jyry jelisimen jazylghan «Gәkku» kinossenariyin tauyp alyp, ony avtordyng kelisiminsiz-aq Mәskeuden bekitip әkeledi. Keyin onsyz da minezi auyr Ghabekene ssenariydi basynan ayaghyna deyin qayta jazghyzyp, rejisser S.Qojyqov, kompozitor N.Tilendiyev, redaktor A.Sýleymenov, suretshi G.Ismayylova, aqyn Q.Myrzaliyev siyaqty tamasha talanttar arqasynda «Qyz Jibekti» ghajayyp kórik-kelbeti, tipti jarqyraghan jasau-jabdyghymen әlemdik ekrangha alyp shyqqan da osy Kamal Smayylov boldy. Jalghyz «Qyz Jibek» emes, «Qily kezen», «Qan men ter», «Alty jasar Alpamys» t.b. qazaq kinosyn odaq biyigine kótergen filimder de K.Smayylov basqarghan jyldary týsirildi.

«Atamannyng aqyry» atty «Qazaqfilimnin» kezendi tuyndysy Kәmekenning qiyadaghyny shalar qyraghylyghynyng arqasynda dýniyege kelipti. «Pravda» gazetinde shyqqan shaghyn maqaladan bolashaqtaghy ýlken filimning súlbasyn bayqap qalghan Kәmekeng qolma-qol eski tanysy A.Konchalovskiyge habarlasyp, bolashaq filimning iydeyasyn úsynghan. Keyin Shәken aghamyz osy ssenariy negizinde qazaqtyng alghashqy «ekshn» filimi – «Atamannyng aqyryn» dýniyege әkeldi.

«Arpalys» arqyly әigili Bauyrjan Momyshúlynyng atyn anyzgha ainaldyrghan jazushy Aleksandr Bekting qighylyq salyp, qarsylyq kórsetuine qaramastan Baukenning óz kitaby boyynsha qazaqtyng túnghysh professional kinorejisseri Mәjit Begalinge «El basyna kýn tusa» filimin týsirtken de osy Kamal agha edi.

Kýieu bala A.Konchalovskiyding qyr-sonynan qalmay «Mәnshýk turaly әnnin» ssenariyin jasatyp, ony taghy sol Mәjekene ekrangha shyghartqan da Kәmekeng ekenin qalay úmytarmyz.

Tipti qazaqtyng alghashqy mulitfilimi de K.Smayylov túsynda dýniyege kelipti.

Kәmekeng ómirining sonyna qaray Qazaq memlekettik uniyversiytetinde, Qazaq óner akademiyasynda professor, kafedra mengerushisi retinde qyzmet etip, birynghay ústazdyq qyzmetpen ainalysty. Árdayym aqyryn jýrip, anyq basty. Ónbeytin is, óshpeytin daudan boyyn aulaq saldy. Alghashqy kitaby sonau 1960 jyly jaryq kórgen Kәmekeng ómirining sonyna deyin qalamy qúrghamay jazyp, onnan astam kitap shyghardy. Kino ónerining tarihyn zerttep, dissertasiya qorghady. Zamandas-әriptesteri Oljas, Ánuar, Shәken, Mәjiyt, Asqar, Ákim, Qalihandar turaly móldiretip estelikter jazdy. Tipti shart synyp, shalt ketetin keybir dostaryn ýnemi tabystyru jaghynda jýrdi. Ózining tól qúrdasy, qazaqtyng arystan jazushysy Sherhan Múrtazamen jazysqan hattary da 90-jyldary qoghamdyq ómirdi dýr silkindirip, oqyrmandarynyng ystyq yqylasyn tughyzdy.

Tatar dәm, kórer qyzyqtyng tausylugha jaqyndaghanyn sezdi me, kórgeni men kókeyge týigenderin tiyanaqtap, 2000 jyly «Atamúra» baspasynan jan syryn ózge emes, ózi aitatyn «Jeti qyr, bir syr» atty estelikter jinaghyn da shygharyp ýlgerdi.

Tek jaqsylyq ýshin jaratylghan, qashan kórseng ezui jiylmaytyn aqjarylqap aghanyng aramyzdan ketkenine mine, eki jyldyng jýzi bolypty. Qúdaygha shýkir, ornynda bar onalady eken. Ótken jyly aghamyzdyng shygharmalar jinaghynyng ýsh tomdyghy jaryq kórse, endi mine, ol turaly estelikter jinaghy jaryq kórgeli otyr. Búl ómirdegi ólsheuli uaqyty tausylghan aghamyzdyng ónerdegi ghúmyrynyng jalghasuy. Ylayym onyng osy ghúmyry úzaq bolghay.

«Egemen Qazaqstan», 12 nauryz 2005 jyl

Múhtar Qúl-Múhammed 

Abai.kz

37 pikir