Ámirhan Balqybek. «Gamlet»: aqyldy adamnyng azaby (jalghasy)
Tragediya tarihyna shaghyn barlau
Shekspirding (1567-1616) ataqty «Gamlet» tragediyasy 1600-1601 jyldar aralyghynda, dramaturg aqynnyng shygharmashylyq daryn-qabileti әbden pisip-tolysqan kezinde jazyldy. Búl kezde Shekspir 37-de, taghy bir kemenger aqyn Pushkin fәniyden baqigha kelmes sapargha attanatyn jasta bolatyn. Búdan keyin de Shekspir 16 jylday ómir sýrdi, biraq jer ortasy jasqa kelgende, jigit aghasy bolghanda jazghan osy shygharmasy onyng mol múrasynyng ishindegi eng ýzdigi, arghy-bergi adamzat balasy dýniyege әkelgen dramalyq tuyndylardyng ishindegi eng әigilisi bolyp qala bermek.
«Gamlet» tragediyasynyng tóniregindegi pikirtalas, mine, tórt ghasyr uaqyt boldy, әli kýnge tolastamay keledi. Tipti «Gamlettin» avtorlyghyn Shekspirge qighysy kelmeytinderding de úshyrasyp qalatyny bar. Olar múnday mazmúny óte teren, kóteretin salmaghy mol tragediyany HÝII ghasyrdyng qarapayym kóshe teatry dramaturgining jazuy mýmkin emes degen uәjdi algha tartady. «Shamasy, búl tragediyany patshalyq saraydyng ómirinen habary bar, jan-jaqty bilim alghan aqsýiekterding biri jazyp, ony óz atynan jariyalaugha sol kezdegi qalyptasqan bekzattyq etikasy jibermegendikten, qanghybas dramaturgting atynan úsynghan bolar» deydi «qaraghaygha qarsy bitken múnday bútaqtar».
Tragediya tarihyna shaghyn barlau
Shekspirding (1567-1616) ataqty «Gamlet» tragediyasy 1600-1601 jyldar aralyghynda, dramaturg aqynnyng shygharmashylyq daryn-qabileti әbden pisip-tolysqan kezinde jazyldy. Búl kezde Shekspir 37-de, taghy bir kemenger aqyn Pushkin fәniyden baqigha kelmes sapargha attanatyn jasta bolatyn. Búdan keyin de Shekspir 16 jylday ómir sýrdi, biraq jer ortasy jasqa kelgende, jigit aghasy bolghanda jazghan osy shygharmasy onyng mol múrasynyng ishindegi eng ýzdigi, arghy-bergi adamzat balasy dýniyege әkelgen dramalyq tuyndylardyng ishindegi eng әigilisi bolyp qala bermek.
«Gamlet» tragediyasynyng tóniregindegi pikirtalas, mine, tórt ghasyr uaqyt boldy, әli kýnge tolastamay keledi. Tipti «Gamlettin» avtorlyghyn Shekspirge qighysy kelmeytinderding de úshyrasyp qalatyny bar. Olar múnday mazmúny óte teren, kóteretin salmaghy mol tragediyany HÝII ghasyrdyng qarapayym kóshe teatry dramaturgining jazuy mýmkin emes degen uәjdi algha tartady. «Shamasy, búl tragediyany patshalyq saraydyng ómirinen habary bar, jan-jaqty bilim alghan aqsýiekterding biri jazyp, ony óz atynan jariyalaugha sol kezdegi qalyptasqan bekzattyq etikasy jibermegendikten, qanghybas dramaturgting atynan úsynghan bolar» deydi «qaraghaygha qarsy bitken múnday bútaqtar».
Degenmen songhy kezderi jýrgizilgen lingvistikalyq jәne basqa da zertteuler mәshhýr tragediyanyng Uiliyam Shekspir qalamyna tiyesili ekenine eshqanday da shýbә keltirmeydi.
IYә, ras, basqa da shygharmalaryniki sekildi, dramaturg búl dýniyesining de negizgi jelisin ózine deyingi әdebiyet núsqalarynan aldy. Mysaly, 1200 jyldary jazylghan Sakson Grammatikus degenning «Dattar tarihy» atty enbeginde Amlet atty patshazada turaly bayandalatyn. Búl tarihiy-әdeby jәdigerde tuysqan aghayy Amletting әkesin óltirip, múra jolymen búghan tiyesili taqty tartyp alady, biraq patshazada ótirik esi auysqan bolyp jýredi de, qandyqol aghayynyng qyraghylyghy әlsirey bergen tústa, úrymtal sәtin dәl tauyp, әdiletti qayta qalpyna keltiredi. Ádilet әke ýshin kek alu jolymen oryndalady. Sonday-aq Shekspirding agha zamandasy Kid degenning de «Gamlet» atty piesasy bolghany mәlim. Ádebiyet tarihynda búlardan basqa da «Gamletter» jetkilikti. Eng aqyry, orys jazba poeziyasynyng negizin qalaushylardyng biri Sumorokovtyng da osy attas dramalyq shygharmasy bolghanyn eskersek, esuas patshazada turaly kóne oqighanyng talaylargha maza bermegenin anyq angharamyz. Áytse de, osylardyng bәri kórkemdigi jaghynan da, kóteretin jýgi jaghynan da Shekspir tragediyasynyng qasynda jip ese almaytyny jәne ras.
Negizgi taqyryp - kek alu
Biz býgin Shekspir tragediyasynan adamzat balasyna, onyng sanaly ghúmyryna qatysty kóptegen saualdardy úshyrata alamyz. Al osy saualdardy tragediyany jazu barysynda Shekspirding de ózine-ózi qongy mýmkin be? Ishki dausymyz «Áy, qaydam» dep jauap beredi. Áytse de, Shekspirding kórkem dýnie jazghandyghyn, adamzat psihologiyasyna baylanysty teoriyalyq mәselelermen shúghyldanbaghanyn da esten shygharmaghan jón. Sosyn, kim biledi, bәlkim, tragediyany jazyp otyryp Shekspir óz tuyndysy keler úrpaq aldyna tastaytyn saualdardy aqyndyq týisik dengeyinde bolsyn sezingen bolar. Qazir bәrimiz jazyqsyz jadymyzdan syzyp tastaugha tyrysyp jatqan oishyl Karl Marksting «Aqyl-oy qashan da ómir sýrgen, biraq әrdayym aqyl-oygha layyqty qalypta emes» degen ataly sózin eskersek, búlay boluy da әbden mýmkin ghoy.
Shekspir tragediyasy, negizinen, kek alu tónireginde órbiydi. Kek alugha tiyis bir adam, norveg patshazadasy Fortinbras búl niyetten ә degennen bas tartyp (onyng әkesin shayqas ýstinde Gamletting әkesi óltirgen-di), ómirin memlekettik hәm әskery isterge arnasa, kek alugha tiyis jandardyng taghy biri Laert (onyng әkesi Poloniydi Gamlet óltiredi) búl әreketke bar ynta-shyntasymen esh toqtausyz kirisedi. Tuysqan aghayy әkesin óltirip, taqqa qandy jolmen kelgenin bile túra, múnday jauap qimylgha batyl bel baylaugha taysaqtaytyn - patshazada Gamlet qana. Ol ne bas tartpaydy, ne birden iske kirispeydi. Óitkeni, Gamlet - aldymen qimyldyng adamy emes, oidyng adamy. Ol óz әreketining aqyry nege soqtyratynyna esep beruge tyrysatyn jan.
IYә, Gamlet zamanyna tәn bolghan kek alu mәselesinen býgingi HHI ghasyr da kende emes. Oghan jauapty alystan izdemey-aq, azattyq ýshin kýresip jýrgen sheshen bauyrlardyng «qangha - qan» atty qatal zandy әli berik ústanatynyn esimizge alsaq ta jetkilikti. Al osy «qangha - qan» ústanymynyng qanshama iygi bastamalardyng ayaghyna túsau bolyp, nesheme jazyqsyz qúrbandardyng obalyna qalyp jatqany bir Allagha ghana ayan jayt. Búl jaghynan alghanda, sheshen bauyrlar, amal qansha, Gamletten góri, bayybyna barmay-aq ótirik sózge elpildey jóneletin taghy bir tragediya keyipkeri Laertke kóbirek úqsap ketedi. Áriyne, biz búl jerde sheshen bauyrlardy kinәlap otyrghan joqpyz. Olardy әngime orayy osylay bolyp qalghasyn ghana tilge tiyek etip otyrmyz. Degenmen ólimi ýshin kek alugha bolatyn jan barda, qayta ólgeni ýshin quanugha bolatyn pendeler de bar ekenin esten shygharmau kerek sekildi. Áytpese, kóshe tóbelesinde múrny qanap qalghan balasy týgili, it pen mysyghy ýshin de qyrqysyp qalatyn «qyzuqandylardy» kýndelikti ómirde az kórip jýrgen joqpyz ghoy. Búl da bizge búdan tórt ghasyr búryn Shekspir tastap ketken saualdardyng biri. «Kim ýshin, kimder ýshin kek alugha bolady?» degen saual.
Shekspir tragediyasy ә degennen-aq ýreyli bastalady. Áldebir týngi saqshylardyng kózine birneshe ret jaqynda qaytys bolghan Daniya korolining aruaghy eles bolyp kórinedi. Demek, «dat memleketinde әldenening irip-shirigeni». Óitkeni, tragediyadaghy búdan keyingi әngimelerden bayqaghanymyzday, múnday oqighalar sonau baghzy kezde, Sezari eng jaqyn dosy Brut pen qaskóy jaularynyng qolynan pyshaqtalyp, qaza tabatyn uaqyttarda jii bolyp túrghan. Ol kezderde de «Qabir bitken qanyrap iyesiz qalyp, kýlli ólik órip jýrgen kóshede...» Aqyry Rimning shanyraghy shayqalyp, ortasyna qúlaugha úryndyra jazdaghan oqighalargha jalghasqany belgili. Búl oqighalardy Rim tarihynan habary bar oqyrman jaqsy biluge tiyis. Demek, dramaturg baghzy Rim men Gamlet Daniyasynyng arasynda jaydan-jay paralleli jýrgizip otyrghan joq. Bizge, oqyrmangha, әldebir tragediyanyng kirispesi memlekettik dengeyde bastalyp jatqanyn túspaldaghysy keledi.
Mine, әkesining elesi turaly osy әngime patshazada Gamletting qúlaghyna jetedi. Janaghy jerde joldastarymen týndeletip kelgen Gamletke әkesining elesimen әngimelesuding de sәti týsken. Ákesi búghan óz ajaly turaly aqiqattyng bar jay-japsaryn jayyp salghan. Kek aluyn ótingen. Óitkeni, patsha óz ajalynan ólgen joq. Ony bauyry Klavdiy ulap óltirgen, endi múnyng әieli, Gamletting anasy Gertrudany qúshaghyna basyp, altyn taqta sayran qúryp otyr. Al koroliding ruhy, balasy múnyng kegin almay, tozaq otyna kýyli.
Ras, Gamletting kónilinde ógey әkesine degen senimsizdik elespen әngimege deyin-aq payda bolghan. Ol әkesining jyly ótpey jatyp-aq sheshesining týri qorash bireuge asyghys tiygenine ókpeli. Búghan kónil aitugha kelgen dosy Gorasiogha:
- Dosym, meni mazaqtama. «Sheshenning bay tapqanyn kórdim» deging kele me? - deydi.
Patsha sarayynda bolyp jatqan shashpa-tók toy-dumannyng danghyrasyn estip otyryp:
Sorymyzgha salt solay. Osy saltty saqtaghansha qúrtqanymyz jón edi. Búl danghaza maghlúm batys, shyghysqa, jat júrttargha kýlki boldyq osy ýshin,- dep keyiytin jeri jәne bar. Óitkeni, «iship jatyr tang atqansha kópirtip».
Osy narazylyq әke elesimen әngime ýstinde beky týsedi. Mine, ol әkesining elesin kórip túr. «Demek o dýnie degenning bolghany ghoy» degen qiyal ótedi keyipker sanasynda. Keyipker sanasynda múnday qiyaldyng bolghanyn onyng auzymen aitylatyn «... tәnim ólip, janym tiri qalar bolsa, aqyry, onyng nesi qauipti» degen sózderden angharamyz.
Keyipker sanasynda jarq ete qalghan osy bir o dýnie turaly saual jauaby onyng týisiginde basqa da qazirge jauaby joq saualdar tizbegin tudyrady.
«Yapyr-au, búl eles shynymen әkemning mazasyzdanyp jýrgen aruaghy ma, әlde ibilisting menimen jasamaq aila-sharghysy ma?».
«Ákemning aruaghy dep aitqanyn ister bolsam, ibilisting tiline erip jaza basyp, aqyrette tozaq otyna kýimeymin be?»
«Kinәsiz adamnyng obalyna qalmaymyn ba?»
Saualdar legi osylay jalghasa beredi.
Ádebiyet tarihynda alghash ret Shekspir kótergen osy saualdardyng qaysybirine jauap beruge tyrysqan qalamgerler keyin de kóp boldy.
Detektiv patshazada jәne ghalym qateligi
Osy әdeby jauaptardyng ishinde ózimiz biletinnen eng qyzyqtysy - italiyan jazushysy Dino Bussatiyding (1906-1972) qalamyna tiyesili novella. Osy bir «Eynshteynmen jýzdesu» dep atalatyn shaghyn novellanyng úzyn-yrghasy mynaday:
Birde kýn úzaqqa sozylghan ghylymy izdenis júmystarynan keyin taza auagha tynyghugha shyqqan әigili ghalymgha әldebireu úshyrasady.
- Men Ázireyilmin. Sening janyndy alugha keldim,- deydi әlgi kóshede kezdesken beytanys.
Eynshteynning jany alqymyna keledi.
- Ýibay-au, býkil ómirimning mәni ispetti ghylymy janalyghymdy endi-endi ashudyng az-aq aldynda túr edim. Janymdy alar sәtti sәl keyinge qaldyra túrmaysyzdar ma? - dep jik-japar bolady.
- Jaraydy,- deydi beytanys beynesindegi Ázireyil, - taghy birqansha kýnnen keyin kelermin. Oghan deyin janalyghyndy ashyp qongha tyrys.
Osy sózdi aitady da әp-sәtte kózden ghayyp bolady.
Endi Eynshteyn janalyghyn ashugha bar kýsh-qajyryn salghan. Biraq Ázireyil kelisilgen uaqytta kelgen kezde de janalyq әli ashylyp bolmaghan-dy.
Eynshteyn Ázireyilden ainalyp-tolghanyp, janalyghyn ashugha taghy bir ay uaqyt beruin ótinedi.
Pang Ázireyil búl joly da kelisimin bergen.
Mine, kezdesu ornyna endi Eynshteynning ózi kelip túr.
Jýzi bal-búl janady.
- Janalyghymdy ashtym, endi alatyn janyndy ala ber,- deydi ol Ázireyilge erkinsy kýlip.
- Shynymenen ashtyng ba?
- IYә.
- Jaraydy, endi sening janynnyng bizge keregi joq. Osy toyghan qalpynda emin-erkin jýre ber,- deydi Ázireyil.
Eynshteyn tan-tamasha.
- Meni janyndy alamyz, janalyghyndy tezirek ash dep asyqtyrghandaryng qayda? - deydi Ázireyilge aitatyn dauy barday tóne qarap.
Sonda Ázireyil:
- Men Ibilispin, tómende basqa ibilister sening janalyghyndy tezirek ashqanyna riza bolysyp jatyr. Endi tozaqqa baratyn adamdar kóbirek bolatyn boldy dep mәz boluda. Bizge osy da jetedi,- dep qarq-qarq kýlgen kórinedi. - Al óz janyng ózine olja.
- Yapyr-au, meniki bar bolghany formulalar ghana ghoy. Ol formulalardyng tozaqqa baratyndargha ne qatysy bar? - deydi an-tang Eynshteyn.
- Qatysy bolghanda tikeley qatysy bar,- deydi taghy da qarq-qarq kýlgen Ázireyil beynesindegi Ibilis. Sóitedi de lezde kózden ghayyp bolady.
Áriyne, búl ghalymdar tragediyasy turaly allegoriyalyq әngime. Degenmen Eynshteyn, Nilis Bor, Saharov sekildi әigili ghalymdardyng ózderi ghylymy janalyqtaryna ómirden ókinip ótkenderine tarihtan kuә bolghanymyz keshe ghana.
Jasap jatqan is-әreketin, oghan týrtki bolghan oi-tolghamyng jaqsylyqqa bastay ma, әlde jamandyqtyng auylynyng tóbesinen dәl týsire me, osy jaghyn da bir sәt payymdap al deydi shaghyn әngimening aitatyn pәlsapasy.
HH ghasyrdyng úlysy Eynshteyn saualgha jauap izdeude qatelesse (onyng ghylymy izdenister kezinde ózine múnday saualdy qoymaghany da anyq. Óitkeni, Shekspir Gamletin, sonday-aq avtordyng ózin de mazalaghan diniy-pәlsapalyq saualdar ateizm jan-jaqty beleng alghan HH ghasyrda tym kýngirt tartqan-dy), ortaghasyrlyq patshazada Gamlet qanshalyqty jas ekendigine, ómirlik tәjiriybesi azdyghyna qaramay búl saualdargha jauap izdeude barynsha qatelespeuge tyrysady.
Osy arada Gamletting ózin mazalaghan saualgha jauap izdeuin kәnigi detektivting óz kýmәnin aighaqtaugha tabandy týrde derek izdeuimen salystyrugha ghana bolady. IYә, Shekspir dýniyege keltirgen patshazada Gamletting boyynda keyin, kóp keyin Artur Konan Doyl tudyrghan әigili izkesushi Sherlok Holmstyng eren qabilet-qarymy da bar.
Endi ol uaqytsha bolsa da esuastyng betsirisin jandýniyesine shaqtap kóruge bel baylaydy. Ózine jana róldi tandap alady. Gamletting jospary boyynsha qalagha kelip qalghan qanghybas akterler truppasy ógey әke men aqjýrek әke mahabbatyna adal bola almaghan sheshe aldynda qandyqol patshanyng qylmysyn eske týsiretin shaghyn qoyylymdy oinamaq. Sonda búl koroliding әrbir qimylyn, sahnada bolyp jatqan kórinisterge baylanysty betine jylt etip shyqqan kónil-kýy boyauyn zer salyp bayqap otyrmaq:
Tfu! Laghnet! Oyan miym! Estigem:
Qylmystylar, spektakli ishinen,
Ózine úqsas úsqyn kórse qanqúily,
Ýn qatpay-aq typyrshidy,
Qyrghyn oiyn qyzuyna týskende.
Sezikti súm sekiredi deushi edi.
Óz әkemning óliminen aumaghan
Bir súmdyqty oina deymin akterge
Kóz aldynda aghaydyn.
Sosyn onyng qyms etkenin baghamyn,
Sezsem boldy - ózim bilem ar jaghyn,
Mýmkin anau aruaq emes, jyn shyghar,
Jyn da kózge qymbatyng bop
Kórinedi deushi edi. Mýmkin, zalym
Ábden bilip әlsiregen shaghymdy,
Óltirgeli jýrgen shyghar men sordy.
Derek kerek odan góri dәlirek,
Sol derekti ústatar dep osy oiyn,
Aq-qarasyn anyqtar dep korolidin,-
Qaptyram dep, saldym sugha qarmaqty
(Gamlet. 2.2.)
Gamlet-Holmstyng qylmysty isti ashugha septeser óz doktor Vatsony da bar. Ol - adal dosy Gorasio. Ekeuining akterlermen birige әreket jasauynyng arqasynda koroli aghaydyng qanqúily isi ashylady. Gamletke ayan bergen shynymen-aq azaly әkening aruaghy ekeni dәleldenedi. Biraq әke ólimine sebepker qanypezerden kek alugha Gamlet әli de asyqpaydy. Ynghayly sәtti kýtedi. Ras, ógey әkey Qúdaygha jalbarynyp túrghanda óltiruding sәti týskendey bolghan, biraq ol joly Gamlet Qúdaygha senetin imandy jannyng saltymen asyghystyqtan bas tartady:
Búl jeksúryn boqtyghynan arylyp,
Alsang qúday ala ber dep túrghanda -
Óltirgenim ósh alghanym bolar ma?
Joq.
(Gamlet. 3.4.)
Osy oqigha qazaq oqyrmanyna jaqsy tanys namazyn búzbay dýniyeden ótken Janghoja batyr turaly әngimeni eske týsiredi. Ras, búl jerde Klavdiy emes, kerisinshe, Gamlet qazaq batyryna ruhy, týsinigi jaghynan jaqyndau.
Gamletting endigi bar armany qylmysker Klavdiydi tozaq otyna kýidiru. Ol osy jolda ózine shyn berile sýigen jany pәk aru Ofeliyanyng da mahabbatynan bas tartady. Tipti ógey әkesimen ymdas Ofeliyanyng әkesi Poloniyding janyn jahannamgha attandyru arqyly onyng jyndanyp óluine sebepshi bolghan. IYә, ras, Gamletting jaularymmen ymyralas eken dep Ofeliyadan da kýdiktenip qalatyn kezi bar. Mine, búl kek alugha belin bekem baylaghan patshazadanyng әdilettilikti ornatu jolyndaghy birinshi qateligi bolatyn. Jәne búl jerde qatelespeu mýmkin de emes-ti. Óitkeni, búl kezderi Gamletke qarsy býkil saray, ishki-syrtqy sayasat, Gamletting bir kezderi birge tәlim alghan jora-joldastary, bәri-bәri әreket jasap jatqan-dy.
Makiavelly men Monteni pәlsafalary jәne Abay
Shekspirdi tabighat mol daryndy sarandanbay syilay salghan, eshqanday izdenbey-aq dramalyq shygharmalardy toghyta bergen shynymen-aq shashpa-tók talant iyesi deuge әste bolmaydy. Eger tuyndylaryn zerdelep oqysanyz, Shekspir zamanyndaghy jәne oghan deyingi әdebiyet ýlgilerinen habardar bolsanyz, «Gamlet» avtorynyng óz shygharmalarynyng jelisin ghana ózgelerden alyp qoymay (әriyne, damytylghan núsqada), keyipkerlerining auyzyna da sol kezgi әigili aqyn-jazushylardyng sózderin, pәlsafalyq oi-týiinderin salyp jiberetinin angharar ediniz.
Aqyl-oy adam ýshin sәttilikti izdeude, biylikke qol jetkizude taptyrmas qaru boluy mýmkin. Sonday-aq ómirding tragediyalyq jaqtaryna zer saldyru arqyly aqyl-oydyng adamdy qoghamdyq ómirding sýrendiginen azap shektirui de әbden ras. Búl baghytty Abay «Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda» dep naqtylaghan bolatyn. Búlardyng alghashqysy Makiavelly enbekterinde kóbirek dәriptelse, ekinshisi Monteni «Tәjiriybelerinde» kenirek sóz boldy. Shirkeuding diktaturasy qúlap, Batys Qayta órleu dәuirine erkin engen Shekspir zamanynda, din dogmattarynyng búghauynan azattyqqa shyqqanday bolghan aqyl-oydyng osy eki joldyng birin ózine ómir sýru tәsili etip qabyldaghany anyq. Óz zamanynyng týlegi retinde Shekspirding de ruhany ómirde bolyp jatqan adam, sana, tirshilik, jaratylys turaly osy eki baghyttyng aitys-tartysyna kuә bolmauy mýmkin emes. Al ol pikirtalastardyng dramaturg shygharmalarynda kórinis tappay qaluy jәne mýmkin bolmaytyn jayt.
Mysaly, «Gamlet» tragediyasyndaghy Klavdiy, Poloniy, Laert, Gilidenstern men Rozenkrans sekildi óz aldaryna qoyghan maqsatqa jetu ýshin (biylikke talas) aqyl-oydy qaru etip paydalanatyndardy makiavellister desek, býkil qoghamnyng dertin óz jan-dýniyesinen ótkizuge mәjbýr bolghan Gamlet sekildi saqa jalghyzdy Monteni jolyn ústanushy deuge bolady. Onyng batyl is-әreketterge bara almaytynynda da osynday sebep jatyr. «Ghasyrdyng buyny tayqyp ketti. Saytan alghyr, nege ghasyrdyng tayqyghan buynyn dәl men salugha tiyistimin!» dep zar qaghady oily Gamlet.
Óitkeni, Abay aitqanday:
Ishim ólgen, syrtym sau,
Kóringenge deymin-au:
Býgin dos - erteng jau,
Men ne qyldym, yapyrmau-dyng keri.
Óitkeni, Gamlet te Abay aitqan sózding shyndyghyna qúlaydy:
Jýregimning týbine tereng boyla,
Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.
Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,
Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma!
IYә, Gamlet ana dýniyening bar ekenine senedi. Myna ómirde әke taghyn qayta tartyp alu, sol ýshin de qantógisterge baru - ol ýshin mýldem jat nәrseler. Ol tipti Qúdaygha jalbarynyp túrghan sәti bolghandyqtan, óltiruge mýmkindik bolyp túrsa da, ógey әkesin de óltirgen joq emes pe! Biraq múnyng bәri ol aiqasqa týsuge tiyis pendelerge jat týsinikter. Olar Gamletting týisingenin týisine alghan joq, aqylmen barlap bilgenining shiyregine de jete almady. Gamlet sol ýshin de olarmen ashyq aiqasqa shyghudan bas tartty. Óitkeni, búl shayqas kóptegen kýnәsiz adamdardyng qany naqaqtan tógiluine aparyp soqtyruy mýmkin. Múny Shekspir de, Shekspirding keyipkeri Gamlet te jaqsy bilip otyr. Áytpese, babalar jolymen ózime tiyesili baylyqty qaytaryp alamyn, men ýshin aiqas dalasyna shyghyndar dese, Gamletting artyna biylik pen taqqa talasy joq, biraq әdiletke býiregi búratyn qarapayym qalyng búqara ermeui mýmkin be? Gamlet qolda bar mýmkindikting eshqaysysyn paydalanbaydy. Tek óz aqyl-oyy men kýsh-qajyrynyng jetetin jerine sheyin kek alady. Eng bastysy, ol qandyqol korolidi óltirdi. Oily adamgha búl da az jenis emes. Biraq Gamlet myndy jengen joq, birdi ghana jendi. Klavdiy men poloniyler dýniyeden ótkenimen Rozenkrans pen Gilidensternder qaldy. Olardyng qalghanyn biz bilip otyrmyz. Shekspirding «Gamleti» arqyly bilip otyrmyz. Demek Gamlettin, «mynmen jalghyz alysqan» Gamletting de әli kýnge tiri bolghany ghoy, әli kýnge myndy birtindep jenip kele jatqany ghoy. Osyghan senging keledi.
Ghajap, «Gamletti» oqyp otyryp, úly Abay da osy dýniyemen tanys bolghan-au degen oigha qalasyn. Áytpese Abaydyng «Eskendir» poemasynyng oy qozghaushysy ispettes sózderding «Gamlette», qalyng qorym ishinde bolatyn әngimeler arasynda jýrui nelikten?
Biraq, kim biledi, olay bolmauy da mýmkin ghoy. Úlylardyng oilary ózara úqsas bola beredi degen sóz bar emes pe?
Qoryta aitar bolsaq, «Gamlet», meyli, basty keyipkeri hristian dinindegi adam bolsyn, Qúday jolynda jýrgen jannyng jandýnie azaby turaly qaytalanbas tragediya. Ony adamzat balasynyng ruhany asyl qoryna kiretin tuyndy dep baghalauymyzdyng sebebi de sondyqtan.
(Jalghasy bar)
"Abay-aqparat"