Zeyindi shәkirt

Edgar Allan Po (1809-1849) ghajayyp talant pen ashy taghdyrdyng iyesi boldy. Bir jasynda әke, ýsh jasynda anadan aiyrylsa, bolashaq klassikting sana-sezimi kýnәdan pәk sәby kezinde-aq ómirding ayausyz, qatal silikpesine týskendigi emey nemene?!

Jetim balany dәuletti saudager Djon Allan asyrap aldy. Edgardyng balalyq shaghy barshylyqta ótti deuge bolady. Bolashaq qalamger ógey sheshesi men onyng sinlisining meyirimine bólenip ósti. Ózining jeke seruenge minetin aty, atqosshysy, iyti boldy. Degenmen, әieli men baldyzyna qara­­ghanda Djon Allan sarandau, tonq etpesi kóp kisi edi. Tәkәppar, kirpiyaz Edgargha ózining esebinen kýn kórip jatqanyn sәti týsse eskertip otyratyn әdeti de bar-dy. Osydan bo­­lar, Edgardyng ókil әkesine ómir boyy jýregi jylymay ótti.

Búl ýide Edgardyng bilim aluyna da keng mýmkindik jasaldy. 1815 jyly Allandar otbasy Angliyagha kóshkende, bizding keyipkerimiz Londonnyng bedeldi pansionattarynyng birinen dәris aldy. 1820 jyly Otandaryna oralyp, Richmondqa qonystanghanda, Djozef Klark jetekshilik etetin «Aghylshyn klassikalyq mektebinen» dәris aldy.

Zeyindi shәkirt

Edgar Allan Po (1809-1849) ghajayyp talant pen ashy taghdyrdyng iyesi boldy. Bir jasynda әke, ýsh jasynda anadan aiyrylsa, bolashaq klassikting sana-sezimi kýnәdan pәk sәby kezinde-aq ómirding ayausyz, qatal silikpesine týskendigi emey nemene?!

Jetim balany dәuletti saudager Djon Allan asyrap aldy. Edgardyng balalyq shaghy barshylyqta ótti deuge bolady. Bolashaq qalamger ógey sheshesi men onyng sinlisining meyirimine bólenip ósti. Ózining jeke seruenge minetin aty, atqosshysy, iyti boldy. Degenmen, әieli men baldyzyna qara­­ghanda Djon Allan sarandau, tonq etpesi kóp kisi edi. Tәkәppar, kirpiyaz Edgargha ózining esebinen kýn kórip jatqanyn sәti týsse eskertip otyratyn әdeti de bar-dy. Osydan bo­­lar, Edgardyng ókil әkesine ómir boyy jýregi jylymay ótti.

Búl ýide Edgardyng bilim aluyna da keng mýmkindik jasaldy. 1815 jyly Allandar otbasy Angliyagha kóshkende, bizding keyipkerimiz Londonnyng bedeldi pansionattarynyng birinen dәris aldy. 1820 jyly Otandaryna oralyp, Richmondqa qonystanghanda, Djozef Klark jetekshilik etetin «Aghylshyn klassikalyq mektebinen» dәris aldy.

Mektep pәnderin iygeru bala Edgargha qiyndyqqa týsken joq. Ádebiyetti, әsirese, aghylshyn әdebiyetin qúnygha oqydy. Matematika, tarih pen biologiya, tabighattanu, fizika men astronomiya da Edgar qabiletining jýiriktigin kórsetetin sabaqtar bolatyn. Onyng ghylymnyng әrqily salalaryna degen qyzyghushylyghy ghúmyr boyy sayabyrsyghan joq. Nәtiyjesi әngime, novellalarynda jii kórinis tauyp otyrdy. Tabighat shәkirt balagha zerektik ghana emes, densaulyqtan da sarandyq tanytpapty. Bala Edgar synyptas dostarynyng tәlimdilikten góri tentektiktigi basym is-әreketterine jii qatysatyn.

Mektepte aghylshyn әdebiyetin oqytudyng jaqsy jolgha qoyylghandyghy Edgardyng shygharmashylyq darynynyng erte ashyluyna septigin tiygizdi (10-11 jasynda óleng jaza bastaghan). 13-14 jasynda-aq onyng aqyndyq izdenisteri birshama kemeldenip qalghan-dy. Búl kezderdegi onyng óleng keyipkerleri, negizinen, Richmondtyng belgili súlulary boldy. Poeziyamen qatty әuestenui Edgardyng óz qatarlastarynan birshama bólektenuine әkelip soqqan. Qúrbylarynyng búnyng minezi men is-әreketinen «qyzyq, tosyn» jayttardy anghara bastaghany da osy tústar. Bala aqynnyng basy qiyal-ghajayyp josparlardan da kende emes-ti. Ol ózine jәne ózgelerge psihologiyalyq eksperiymentter jýrgizuge qúmar edi jәne búl baghyttaghy izdenisteri de sәtsiz bolmaghandyghy anyq. Qysqasy, qas jazushygha tәn qasiyetter Edgardyng boyynda bala kezden-aq qalyptasa bastady desek janylyspaymyz.

Po Djozef Klarktyng mektebinen basqa mektepke auysyp, onda eki jyl oqyghan son, Sharlotsvillidegi Virginiya uniyversiytetine týsti. Biraq, onda kóp túraqtay almay, Richmondqa qayta oralugha mәjbýr boldy. Onyng jedel oraluynyng sebepteri belgisiz, degenmen 1827 jylghy aqpan aiynyng týnderining birinde ókil әkesi ekeuining arasynda jaysyz әngime bolghandyghy anyq. Shamasy, uniyversiytette Edgar karta oinaumen qatty әuestenip, qaytara almaytynday bolyp qaryzgha belshesinen batsa kerek. Ókil әkesi әngime ýstinde jeniltek bozbalanyng bar boryshyn óteytindigin, biraq búl ýshin endigi jerde Edgar búnyng talaptaryna sózsiz baghynuy tiyistigin aitady. Búnday shartqa kóne almaytyndyghyn anghartqan tәkәppar aqyn ózi tәrbiyelengen bay ýidi tastap ketuge mәjbýr bolady.

Kezbening kýreng kýnderi

Endi onyng taghdyrynyng kezbelik túsy bastalady. Bostongha kelgen ol múnda óz qarjysyna «Temirlan jәne ózge de ólender» jyr jinaghyn shygharghan. Talapkerding soryna, jinaq eshqanday súranysqa ie bolmady. Qaltasy bos qalghan jigit endi әke-sheshesining jolyn quyp, (marqúm әke-sheshesi akterlar bolatyn) teatrgha qyzmetke túrugha qúlshynady. Búl qadamy da sәtsiz ayaqtalghan son, jas shamasyn, aty-jónin ózgertip, armiyagha erikti bolyp súranghan. Múnda, ol beynebir әskery ómirge jaratylghanday, az uaqyt ishinde satylap ósip, kishi komandir dәrejesine deyin kóteriledi. Áytse de ýsh jyldyq әskery qyzmet bosqa uaqyt ótkizu ekendigi esine týskende jýregi jylap qoya beretin jigit ókil әkesine aqtalu, bir jaghy keshirim súrau hatyn jazady. «Ómirimning eng әdemi jyldary tekke ótude» dep shaghynady. Ol búl jerde әskery qyzmetting әdebiyetpen tikeley shúghyldanugha kedergi keltiretinin menzegen bolatyn. Djon Allannan hatyna jauap kelmegesin mýsәpirlik mazmúndaghy ekinshi hatty jәne jazugha mәjbýr boldy. Biraq búl hat ta ókil әkesining tas jýregine әser ete qoymaydy. Kenet oghan qayghyly oqigha «kómekke» kelgen-di. Allan hanym qaytys bolady da, Edgar onyng jerleuine Richmondqa asyghady. Qamqorshysy kóz jasy kól-kósir birbetkey jigitting armiyadan bosanuyna qol úshyn berip, ornyna basqa eriktini jaldaugha ketetin shyghynnyng bәrin kóterip alady. Bostandyq alghan, poeziyagha qayta oralghan Edgar 1828 jyldyng jeltoqsanynda «Ál Aaraf. Temirlan jәne úsaq ólender» atty ekinshi jyr jinaghyn shygharady.

Búl kezderi Edgar ózining aqyn ekendigin, búl baghyttaghy izdenis-múrattyng iyghyna qanshalyqty auyr jýk artatyndyghyn jaqsy sezingen. Ol óleng jazu mashyghyn jetildiru maqsatynda ýzdiksiz júmys isteydi jәne jan-jaqty jýieli bilim aluda ketken olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin tariyh, pәlsafa, estetika jәne tabighattanu salalary boyynsha arnauly kitaptardy oqugha kirisedi. Onyng Virginiyanyng belgili әdebiyetshileri hәm jurnalisterimen tanysatyny da osy kez.

Biraq ókil әke aqyn jigitting qalayda joghary bilim aluyn talap etti. Amalsyz Vest-Loynt әskery akademiyasyna oqugha týsken aqyn jigit, mәjbýrleuge kóne almay, búl oqu ornyn da «әskery tәrtipti búzu» arqyly tastap ketedi. Óitkeni әdebiyet pen qatang ustavqa telinip qoyghan әskery ómir esh siyspaytyn.

Endi aqyn jigit Niu-Yorkte tóbe kórsetedi. Múnda «Ólender» jyr jinaghy dýniyege keledi. Biraq kýnkóriske qarajaty joq jigit Baltimorgha qaytugha mәjbýr bolghan. Búl qalada anasy jaghynan tәtesi bolyp keletin Mariy Klemm túratyn. Aqyry sonyng ýiine kelip baspanalaghan. Kedeyshilikting qúrsauyna týsken Po semiyasynyng ózge ókilderi de osynda jinalghan bolyp shyqty. Edgardyng aghasy Viliyam kókirek auruynan osy ýide qaytys boldy. Degenmen, Baltimorda ótken tórt jyldy Po shygharmashylyghyndaghy sәtti beles dep aitugha әbden bolady. Jazghan dýneleri qomaqty bolmasa da, shygharmashylyq izdenistegi qol jetkizgen tabystary auyz toltyrarlyq. Sol kezding belgili jazushysy Djon Kennedy Edgardyng talantyn tap basyp tanyp, oghan qamqorlyq qol úshyn sozsa, 1832 jyly jergilikti jurnal ótkizgen bәigede Ponyng «Shisha ishindegi qoljazba» әngimesi bas jýldeni jenip aluy onyng ózine degen senimin arttyryp, әdebiyetshi bolamyn degen talabyn nyqtay týsti.

Kedeylik pen qyzghanyshtyng qúrbany

1835 jyldyng jazynda Baltimordan Richmondqa qonys audarghan Po redaktory Tomas Uayt bolyp tabylatyn «Ontýstik әdebiyet jarshysy» jurnalyna redaktordyng kómekshisi bolyp júmysqa túrady. Ponyng qabilet-qarymyn bayqaghan Uayt kóp úzamay redaksiyanyng býkil júmysyn onyng iyghyna artqan. Hat óndeu, qoljazbalarmen júmys isteu, resenziyalar jazu... jurnaldyng kólemdi bóligin alatyn osy mindetterding bәri Ponyng bedelin kótergenimen, biraq mardymsyz qalamaqygha istelinetin sharualar edi. Úzamay jurnal taralymy da kóbeydi. Al Ponyng pikirine belgili qalamgerlerding ózi qúlaq asatyn bolghan. Degenmen, mazasyz jurnal júmysy әdebiyetpen alansyz shúghyldanugha uaqyt qaldyra bermeytin. Áyte de 30-jyldardyng orta túsynda Ponyng materialdyq jaghdayy birshama birqalypty yrghaqqa týsedi de, al әdeby shygharmashylyghy josparly, maqsatty keyip ala bastaydy. Asyly, Pogha aldymen bedel alyp kelgen әdebiyetshiligi emes, jurnalistigi edi dep aitqan dúrysyraq bolar.

Po keyinirekte jurnalistikagha birneshe ret oraldy. Ol barghan basylymdardyng bәri gýldenip qoya beretin. «Jentelimen jurnaly», «Grim jurnaly» (songhysynyng taralymy ol redaktorlyq etken jyldary 40 myngha jetti), «Aqsham ainasy» gazeti... әigili «Altyn qonyz» kitabynyng avtory júmys istegen basylymdardyng birqatary osylar. Ras, jurnalistik qyzmetting de óz iygi jaqtary boldy. Tól shygharmalaryn bastyrugha, az-maz bolsa da qalamaqy tabugha mýmkindik tuatyn. Degenmen, «eki maydanda» birdey kýresu Pony ruhany jýnjitip, densaulyghyn birshama oisyratyp ketipti. Sondyqtan bolar, onyng qomaqty qarjy úsynyp otyrsa da kezekti gazet-jurnal shaqyrtularynan bas tartatyn kezderi jii úshyrasatyn. Edgar 1836 jyly ózining alys tuysy bolyp keletin Virdjiniya Klemmge ýilenip, otbasyn qúrdy. Búl aru Ponyng ghajayyp novellalarynyng keyipkerlerin eske týsiretin. Aqyn ózining jaryn esi kete sýise de, olardyng ortaq taghdyry alghashqy kýninen-aq qayghy-qasiretke toly boldy. Múqtajdyq jas otbasynyng sondarynan qalmay qoyghan. Po birshama belgili bolyp qalghanyna qaramay, tirshilik etu ýshin kýresuge mәjbýr edi. Zamandasy, synshy N.Uillis bylay dep jazady: «Po kirpiyaz edi jәne óte qinalyp jazatyn. Stiyli kópshilikting talgham dengeyinen tym joghary bolghandyqtan alatyn qalamaqysy da mardymsyz edi. Ol әrdayym aqshadan múqtajdyq kórip otyrdy. Auru әieli ekeui qarapayym ómir sýruge qajet zattardan da qúralaqan bolatyn».

Qastary bolsa Ponyng keybir is-әreketterin mazaq etuge tyrysty. Sharapqúmarlyghyn ósek qyldy. Al onyng onashada óz shygharmalarynyng mәtinimen tynymsyz, barynsha yjdaghattylyqpen, býkil jan-dýniyesi symday tartylyp júmys isteytindigin anghara bermeytin. Angharugha tyryspaytyn da. Alkogoli men apiyn aqyngha osynday shygharmashylyq júmys ýstinde oi-sanasyn bauraytyn qúlazu seziminen arylugha qajet bolatyn.

Keyde Ponyng qystyng kýni ýy jylytugha otyn satyp alugha da aqshasy bolmaushy edi. Múndayda, densaulyghy onsyz da әlsizi әiel salqyndap qalmas ýshin, onyng omyrauyna mysyq salyp jylytatyn. Biraq joqshylyq qoya ma, kýieuining janúshyra alasúrghanyna qaramay, 1874 jyldyng qantarynda Virdjiniya dýniyeden qaytty.

Áyelining ólimi Pony qatty kýizeltti. Ádebiyettegi, túrmystaghy jaghdayym endi onala ma degende, búl oqigha aqyndy túralatyp ketkeni anyq. Osy qyrqynshy jyldary onyng tórt jinaghy jaryq kórgen-di. 1845 jyldyng qantarynda «Aqsham ainasy» jurnalynda búl kýnderi әlemdik poeziyanyng ýzdik jauharlarynyng birinen sanalatyn «Qúzghyn» óleni basylghan. Ol kezde ol... 10 dollargha baghalanghan-dy (keyinirek, ólgennen keyin, Pogha kesheuildetip bolsa da ataq-danq kelgende, auksionda osy ólenning qoljazbasy 225 dollargha, al taghy bir «Qonyrau» ólenining qoljazbasy 2100 dollargha satylghan).

40 jyldardyng orta túsynda Edgar Po Amerikanyng beldi aqyndarynyng qatarynan sanala bastady. Oghan «ýlken ýilerdin» de esigi ashylghan. Degenmen, Po kóp rette kóre almaushylyq pen kýndestiktin, keyde týsinbestikting qúrbany bolyp ketip jatatyn. Búghan ózining tik minezi de birshama kinәli edi. Ádebiyet mәselesine kelgende ol eshqanday bitimgershilikke barmaytyn. Oiyn tura, batyl aitatyn. Áriyne, búnysy kimge jagha qoysyn.

Ponyng ajaly әli kýnge qúpiya. 1849 jyldyng qyrkýieginde Richmondta «Poetikalyq prinsiyp» degen taqyrypta tyndarmandardyng tarapynan jaqsy baghalanghan leksiya oqyghan ol әlgi jerden, qaltasynda 1500 dollary bar, attanyp ketedi. Odan keyin ne bolghany belgisiz. Álde kóp mólsherde paydalanghan esirtkining eltuine týsip qaldy ma, әlde búnyng aqshasyna qyzyqqan qaraqshylar ulandyrdy ma, bir ishimdikhanadan essiz jatqan halde tabylghan. Ol Baltimordyng emhanasyna jetkizilip, sonda qaytys bolady.

Qalay degenmen de, Ponyng ómirden erte ketuine apiyn men alkogoli emes, ýmitsiz joqshylyq pen tynymsyz tvorchestvolyq júmys sebepshi boldy degen jón siyaqty.

Po shygharmashylyghynyng ózinen keyingi әdebiyetting damuyna әseri orasan zor. Osylay ekendigine orys aqyny V.Ya.Brusovtyng «amerikan aqyny bizding Dostoevskiyding jol kórsetushisi jәne kóp mәselede ústazy edi» degen bir ghana pikiri jan-jaqty dәlel bola alady.

Býgingi psihologiya, psihoanalitika, kriminalistika ghylymdary da Po shygharmashylyghyna molynan qaryzdar.

Ómiri óksikpen ótken aqynnyng múrasy әli talay úrpaqtyng qajetine jarap, shygharmashylyqtaghy izdenisterine baghdarsham bolyp qala bermek.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"