Qazaqstan qaruly kýshterindegi sarbazdar qalay tamaqtanady? Búl súraq óte ózekti. Sebebi songhy uaqytta әleumettik jelilerde tarap ketken sarbazdardyng tamaqtanuyna qatysty jalghan beyneler men aqparattar eldi ekiúay oigha qaldyrdy. Áriyne, ol aqparattar eshqanday qisyngha say kelmeydi. Sonymen qazaq sarbazdary qalay tamaqtanyp jýr? Ne kiyip, ne ishude? Qarny toq pa, kóilegi kók pe? Kiyimi býtin ba? Qansha qarjy bólinude?

Qazaqstan qaruly kýshterining qalyptasuynan bastap sarbazdargha beriletin tagham týrleri (paek) ýsh mәrte ózgergen. Búl elimizding ekonomikalyq jaghdayyna baylanysty qúbylyp túratyn dýniye. Atalmysh ózgeris jayly arnayy brifing barysynda Qazaqstan Respublikasy qorghanys ministrining orynbasary aitty.

«Biyl Bas Qolbasyshynyng tikeley qoldauynyng arqasynda orta eseppen alghanda sarbazdargha beriletin tagham qúny 40%gha artty. Orta eseppen aitqanda jalpysarbazdargha arnalghan taghamnyng qúny  1225 tengeden 1713 tengege deyin ósti. Búl tagham sapasyn arttyrugha da óz septigin tiygizip otyr», - dedi Talasov.

Býgingi tanda Qazaqstan qaruly kýshterining taghamdary birneshe tipten túrady. Olardyng ishinde 61 týrli azyq-týlik týrleri bar. Et, balyq, irimshik, syr, júmyrtqa, qús eti men shújyq, jemis-jiydek pen kókónister, naghyz tabighy shyryndar men dәrimender qospasy, tәttiler men merekelik dastarhangha arnalghan erekshe taghamdar bar. Qazirgi tanda ol tagham týrlerining ishine jylqy eti men qoy etin qosu, balyq týrlerin arttyru men jana taghamdardy engizu arqyly assortiymentti bayytu jaghy josparlanyp otyr.

Biyl sarbazdardy tamaqtandyru ýshin qorghanys ministrligine  22 mlrd tenge bólingen. Búl auqymdy qarajat. Ár sarbazgha bólinetin tamaqtyng qúnyn sonyng arqasynda 1713 tengege deyin arttyrugha mýmkindik tuyp otyr.

Muhamedjan Talasovtyng mәlimetinshe biyl jeke tamaqtanu rasionynyng komplektisi jana retort-paketter qoldanylatyn bolady. Búl paketterdi qoldanu Batystyq ýlgige say jasalyp keledi. Paketter taghamnyng saqtaluyn arttyrady, sapasyna min keltirmeydi. Qúramyn býldirmeydi әri әlemdik jetekshi elderding standarttaryna say keledi.

2021 jyly synaq retinde alghashqy  8000 komplekt paketti satyp alu josparlanyp otyr. Eger onyng tiyimdiligi naqty bayqalsa, tasymaldau men tagham saqtaudaghy artyqshylyghy aiqyn kórinse, onda Qazaqstan osy paketterdi satyp alatyn bolady. Yaghny osy paketterdi satyp alugha tolyq kóshedi.

Sonymen qatar ministrlik ókili tagham satyp alu boyynsha da jana ózgerister bolyp jatqanyn aitty.

«Tamaqtanu nysandaryn zamanau jetildiru maqsatynda aldaghy ýsh jylda barlyq әskery bólimshelerdegi ashanalardy jóndeuden ótkizip, jana qúral jabdyqtarmen qamtamasyz etu jaghyn josparlap otyrmyz. Qazirgi tanda barlyq tamaqtanu nysandarynda halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynyng ýlgisi negizinde tamaqtanyp bolghannan keyin baghalau jýiesin planshettik negizge auystyryp jatyrmyz», - dedi general.

Ministrlik ókili tamaqtanudan bólek qazirgi tanda әskery formanyng da ýlken ózgeriske úshyrap jatqanyn aitty. Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda әskeriylerding formasy san mәrte ózgerdi. Jyl ótken sayyn týrli әskery operasiyalargha arnalghan әskery kiyimderding týsteri payda boluda. Áskery formalar ynghayly әri tózimdi, sapaly bolyp ózgerude.

«Jedel әskery qyzmetti atqarugha arnalghan sarbazdar ýshin әskery formalar da auystyrylyp jatyr. Mysaly shiyneli endi jyly kýrteshege auystyryldy. Kerzi etikter endi bylghary etikke ausyp jatyr. Jazdyq jәne qystyq, kýzdik kiyimder bar. Bylaysha aitqanda mausymdyq kiyimder sany artty. Endi maqta jәne jýnnen toqylghan nәskiyler kiyip jýr sarbazdarymyz», - dedi ol.

Sonymen qatar endi әskery bólimshelerde júmys istegende, bólimsheni tazartu, qar kýreu jәne әskery tehnikalardy jasau, jóndeu, mausymdyq kezenge dayyndau sәtinde de arnayy formalar bar kórinedi. Onyng ishinde júmys kiyimderi de jetkilikti. Olar qystyq jәne jazdyq dep bólinedi.

Endi әskeriylerding densaulyghyn tekseru jaghy da artyp keledi. Ol turaly Muhamedjan Talapov aitty.

«Áskery adam ýnemi medisinalyq tekseruden ótip túruy tiyis. Býginde әskeriylerding densaulyghyn tekseru boyynsha barlyq jaghday jasalghan. Býgin әskery salagha arnalghan 15 auruhana men 130 medisinalyq ortalyq bar. Olardyng barlyghy da kerekti medisinalyq jabdyqtarmen jaraqtanghan», - dedi ministr orynbasary.

Bizding әskeriylerimiz koronaviruspen kýresude óz ýlesin qosyp jatyr. Onyng ishinde әskery medisina qyzmetkerlerining enbegi zor.

«Satsionarlar әskery gospitalidargha ainaldyryldy. Olardyng sany tórteu edi. Sonymen qatar  24 әskery dәriger brigadalary qúryldy. Áskery dәrigerler koronavirustan 1573 adamdy jazdy. Qazir Almaty men el astanasynda әskery gospitalidarda viruspen kýresu sharalary jýrip jatyr. Áskery bólimshelerding manynda  4 PSR test alatyn zerthana qúrylghan», - dedi ministr orynbasary. Qazirgi tanda viruspen kýresuge Qazaqstan qaruly kýshterining әskery dәrigerleri orasan zor ýles qosyp keledi.

Áskeriylerdi virusqa qarsy vaksinamen egu de qarqyndy týrde jýrip jatyr. Býginde 12 mynnan astam sarbaz virusqa qarsy vaksinanyng eki dozasyn da alyp ýlgergen. Búl jaqsy kórsetkish. Áskeriyler viruspen kýresude tek qana dәrigerler arqyly emes, sonymen qatar basqa da jandar arqyly qol úshyn sozuda. Mysaly byltyr jappay karantin engizgen sәtte myndaghan sarbazdarymyz karantindik sharalardy saqtaudy qadaghalau maqsatynda respublika boyynsha qyzmet etti. Onyng ishinde qala men auyldyq aimaqtardy saqtau, joldy kýzetu sharalary da bar.

Qazaqstan әskeriylerining ne kiyip, ne iship jýrgenimen tanys boldynyzdar. Ghasyrlar boyy at ýstinde, týie qomynda tughan jerding әr tasyn qorghap ótken balalardyng batyr úrpaqtary býginde kez kelgen jaghdaygha dayyn. Elding úiqysy tynysh boluy ýshin, 24 saghat otanymyzgha mýltiksiz qyzmet etip keledi. Qyzmetting jemisti boluyna ýles qosyp jatqan memlekettik apparattyng qyzmetin de aita ketu kerek. Sarbazdyng kiyimi jyly da býtin, qarny toq, uayymy joq. Óitkeni bizding memleket "óz әskerin tamaqtandyrmaghan el ózgening әskerin tamaqtandyrady" degen qaghidany jaqsy biledi.

Abai.kz