Senbi, 19 Mausym 2021
Ádebiyet 4368 7 pikir 9 Mamyr, 2021 saghat 14:33

Vasiliy Shukshiyn. Petika Krasnovtyng әngimesi...

(Ángime)

Ontýstikke baryp belining qúyanyn emdetip qaytqan Petika Krasnovtyng әngimesin tyndau ýshin tuysqandary onyng ýiine jinalghan bolatyn.

Petika dәl senbi kýni kelip, ystyq monshada biraz bulanyp, saqtauly «sybaghasyn» simirip salghan song әngimege kiristi. Teginde ol sózge shorqaq jan, bir әngimening basynan týsip otyryp, attap-púttap ayaghynan bir-aq shyghady, onyng ýstine «sh»-ny qasqa tisine tirep, «s» men «z»-nyng ortasynda ysyldatyp sóileytini bar. Ádette sózine eshkim qúlaq asa bermeytin, búryn-sondy dýiim júrtty auzyna qaratyp kórmegen Petika qazir sasyp-sabdyrap tolqu ýstinde. Petikanyng kýmpildep sóilegisi, әngime aitqysy-aq kep otyr. Ángimesining júrtqa qyzyq ekenin de ishi sezedi.

– Halyq degen, mlya!.. – Onyng bir jaman әdeti әr sózining arasyna «mlya»-ny qystyra ketedi. Petikanyng onysyna júrt qúlaghy ýirengen, eshkim tyimaydy.

– Jaghajaydy jaghalap kele jatasyn, mlya, mynda da – jalanas qatyn-qalas, anda da jayraghan  – qatyn-qalas. Kindiginen attap jýre beresin. Petika, biraq, «kindiginen» degen joq, «indiginen» dedi.

–  Sonda ne, mýldemge tyr-jalanash pa?

–  Nege? Ananday bar, әlgi ne deusi edi... jaghajayda kiyetin ysqyr eli tóstartqys. Onyng ózi aitargha ghana.

–  Al sen qalay? Kiyimsheng jýrding be?

–  Nege? Bastapqyda men tizkiyimmen jýrgem. Sosyn maghan bireu jaghajaydyng sәnimen sәikesetin erding bútjabaryn ky dep kenes berdi. Men de bútjabar kiygen song kópke sinip kettim ghoy. Olar qaytedi deysin, mlya, kósede solaq salbarmen, sortikpen jýre beredi. Bylayynsa jýre beresing ghoy, biraq jan-jaghyna qaraysyn: bir týrli ynghaysyz, mlya...

– Basqalargha bәribir shyghar?

– Maghan sonda bireu aitty: kózine qara kózildirik alyp taq, – dedi, – sonda dedi ol,  – qayda qarap túrghanyndy ózing de bilmeysin.

–  Ol qalay?

– Qalay dering bar ma? Mә, taq. Taq. Boldy.

– Sodan...

– Zoykagha qara, әne – búrylma. Kózindi tómen jiber. Kórding be?

– Sodan...

– Belgili ghoy onyng qayda qarap túrghany?

– Rasynda, mine, keremet!

– Keskisin meyramhanagha kiresin, kәuap aldyrasyn, al anda muzykany qútyrtyp oinap jatady, qúiyndatyp jiberedi, tipti. Biri eniretip әn salady, ekinsisi ekilenip biyleydi dersin. Biyleydi-aq endi... Jýreging janyp kete jazdaydy. Bәri ýilesimdi dep oilaysyn, ile taghy oilaysyn: joq, ghajap! Eger olay bolmasa, men nege tóniregimnen tek ýilesim izdep túruym kerek. Atom ghasyry, mlya, –  tegeurindi tekpin kerek. Sóz joq, ghajap! Anaday jerde bireu túrdy, «úyatsyzdar» dep qoyady. Ony dereu oqshaulap jiberdik: únamay ma saghan, qarama! Bar da úiyqta. Al bir kezekte «Ochy chernye»-ni shyrqaghanda, janarymdy jas juyp ketti. Bәrin de qúsaghyma syidyrghym keldi. Jylap jiberuge de saq qaldym, mlya. Taugha da syghyp kettik – men degen taudyng úsar basyna órmeley jóneldim, mlya, dýnie tamylzyp túr. Teniz!.. Kemeler... Eng keremeti, әr kemede terbelgen әuen basqa, kýy bólek. Teniz әnmen salqyp jatqan siyaqty, mlya. Etekke týsemiz – qaytadan meyramhana.

– Eger anda da, mynda da meyramhana bolsa, kýnine qansha júmsaysyn?

– Ol jerde bir adym attasang boldy, aldynnan meyramhana tabyla ketedi. Qymbat, әriyne. Sonda maghan bir janasyr jaqynym birinsi jәne songhy ret eskertti. Joq, meyramhanasyz da týsparahanamen kýneltuge bolady eken. Týsparahana – qadam bassang qasynda túrady.

– Týshparahana?

– Týspara. Marhabat etiniz. Ýs kesesi bylay jetedi.

–  Sen degening meyramhanagha jýz eludi jýgirtip jýr eding ghoy?

– Arzan kerek emes. Men senderge aitayyn: ol jerde dóreki sóz qoldanugha bolmaydy. Abaysyzda seseden tartyp jiberseng – Qúday saqtasyn! Tek qana әzil jәne әzil. Bәri býlkildep kýlip jýredi, әdemi әzildesedi. Kýlimsirep sóileskende kóniling sayday asylady. Masty kórmeysin. Kele jatasan, bayqaysyn: qu. Negizi qatty qyzu. Biraq satqayaqtamaydy.

Bir qyzyq boldy! Chehov túrghan ýidi kórmek bop bardyq, edendi bylghamau ýsin ayaghymyzgha sýberek sәrkey ildik. Bayau basyp jýrip kelemiz, tyndaymyz...Áynekting isinde bylghary ton iluli túr eken. Álgi jerde bir әiel, inabatty-aq jan endi, әineketing isine ýnilip... aiqaylap jibergeni: «Ol sonday zor bolypty ghoy!» Dauysy tym oghas syqty.  – Petika inabatty әielding tandanysyn jasyra almay tanday qaqqanyn esine týsirip jalghyz ózi úzaq kýldi. – Ayaghynda biyik ókse, tondy janyghyp jaqynnan kórmek boldy da, barq ete qaldy. Bәri isin basyp kýlip qapty.

– Ol ne ton. Qanday ton?

– Chehovtyng tony, jazushynyn. Ol sol tondy kiyip kezinde Sahalin barghan.

– Set jaghasyn estigen ekensinder ghoy? Al men ony kózimmen kórdim. Sol tonnan boyyn suyq alghan. Sonday tonmen Sibirge saparlaghanyn aitsansy. Men odan súradym: «Ol nege qúrt auruyna saldyqqan?» – «IYә, ne ghoy, ómiri qiyn, taghdyry auyr bolghan», – dep jaqaurata bastady. Qaydam, ananday bylghary tonmen býkil Sibirdi kezip syghugha bolatyn edi...

– Shynymen ómiri qiyn bolghan shyghar, әitpese, ton ornyna túlyp kiyer edi.

– Mýmkin, esil er búl jaqty qanday ayaz buyp túratynyn bilmegen bolar.

Petika ýnsiz qaldy, óitkeni ol ekskursovod әielden Chehov Sibirge jazda bardy ma, әlde qysta bardy ma dep súraudy eskermepti.

– Bilesinder me onyng boyy qanday bolghan?

– Kimnin?

– Chehovtyn. Jýz seksen metr bolghan!

Chehovtyng boyshandyghy Petikanyng tuystaryn tang qaldyra qoymady. Tipti odan da biyik bolghan desti. Al ekskursant әielding sózine sonda týgel qayran qalysqan,  Petika da kóppen birge bas shayqaghan-dy. Qazir de ol aghayyndaryn tanqaldyrmaq edi... bolmady.

– Al belinning qúyanyn qayttin? Tәuir boldyng ba?

– Qúyannyng qúqayynan qútylghan siyaqtymyn, sezbeymin. Mine, qara: túram, enkeyem, tiktelem... – Petika ornynan túrdy, enkeydi, týzeldi. – Búryn enkeysem boyymdy jaza almay qalatynmyn.

– Taudyng basyna tórttaghandap órmeledim dep edin?

– Ol – tau ghoy! Taugha syghu maghan qazir auyrlau.

– Endeshe qaytalyq, – dedi Petikanyng qayyn atasy. Ózi otyrghan ornynan zorgha týregelip, qaytadan tize býkti. – Erteng erte túru kerek. Menimen birge shóp shabugha barasyng ba? Álde jol soqty bolyp sharshap kelding be? Demalasyng ba?

– Baramyn, – dedi Petika qúlshyna jauap qayyryp, – әbden-aq demaldym.

– Oghan shabyndyqtyng kólemin eselep beru kerek, – dedi júrtpen birge jyly jaqtyng әngimesin tyndaugha kelgen Rodin aghay. – Bir aigha myng jarym norma – búl degenin...

– Alys jol jýrip keldi ghoy! – dedi enesi búrqyldap.

– Eshtene etpeydi, demalghannyng enbek dese delebesi qozyp túrady.

Qúryp ketkir qúyangha eki jýz somnan artyq aqsha júmsaghanyna Petika ynghaysyzdanyp qaldy.

–  Qúyang qaytyp soqsa, men tek ózimdi kinәlaymyn.

– Seni kim kinәlaydy! – Atasy aghynan jaryldy.  – Seni eshkim kinәlamaydy. Dertten aiyghu qashanda qymbatqa týsedi.

Osyghan bәri toqtady.

Tek enesi ghana birer sóz qosty:

– Búdan bylay kýtinip jýr! Kýtinu degendi tegi bilmeysin. Syzdy jerge jauyrynyndy berip, mashinanyng astyna terlep túryp kirip ketesin. Sóituge bola ma eken! Arqana kýpәikendi tósep jatpaysyng ba, qolyng da tonbas edi. Esesine dening sau!

Mújyqtar bir bir qayyra shylym sordy. Rodin aghay ýiine qaytty.

Petika papirosyn tartyp ýstelding shetinde otyr, temekining túqylyn tәrelkening erneuindegi kýlimen sypyryp, úqyptap sóndirdi de, búryshqa tastady, sosyn týpki bólmege – әieli Zoya jatqan bólmege endi.

Zoya tósekti salyp, teris qarap jatyp qalghan eken. Syrt kiyimin sheshpegen Petika jaryn aldymen aimalap, sýiip alghysy keldi. Zoya kórpeni býrkene týsti. Petika sybyrlady:

– Sen ne?

– Eshtene... jaqyndama maghan. Olar jaghajayda jarqyrap jatty ghoy, nemenege yntyghasyng maghan?

– Ói, Zoy, búnyng ne?

– «Búnyng ne?», «búnyng ne?». Jolama qasyma, bitti. Ana jaqta qyzyqtaghanyng az boldy ma?

Petika siyrek ashulanatyn adam, әitse de, osy joly týtep ketti:

– Aqymaqsyng sen, aqymaqsyn!.. Kimge kerek bolyppyn men ol jerde?  Mensizde onda jetedi – әueldeseng sonymen shyndap ainalysatyndar bar. Olardy menimen salystyrma!

Zoya kórpeni serpip tastady da, jýrelep otyrdy. Ol yzaly edi.

– Kesh boyy seni qay saytanyng týrtip tek solar turaly aitqyzdy? Basqa eshtene tappadyng ba – qatyn-qalash, qyz-qyrqyn... Anda jalanash qatyn, mynda jalanash qatyn...

– Jaghajayda jalanas qatyn-qalas órip jýrse, men ózge neni aitamyn?

– Sen qatyn-qalash, qyz-qyrqyngha kózindi sýzu ýshin emes, emdeluge  ketkensin! Búghan qayter desen, kózildirik satyp al dep kenes beripti... Ardan bezgen! Dastarhan basynda úyattan órtenip kete jazdap әreng otyrdym.

– Jazghan-au, ym, belgi bildirmeding be? Men qyzyq bolsyn dep ese berippin. Su sygharma endi. Bekerge su sygharyp otyrsyn.

– Su sygharma, su sygharma... Suysyldaghan qara basqyr!

– Qoy, qoya ghoy endi,  – Petika eljirey sóiledi. – Men biraz kireberiste  otyryp keleyin, sylym segeyin. – Ol ishtey әielining renishimen riyasyz kelisti: әngime qylyp aitatyn mardymdy taqyryp tappaghan song auzyna týskendi anqyta bergeni ras-aq qoy. Meyramhana turaly sóz qozghaghany tipti qisynsyz edi, bir aida meyramhanagha eki-aq ret barypty. Sonyng birinde «Ochy chernye» shyrqalghan. IYә, ras, by bolghan.

– Men temeki tartugha kettim.

– Qayda ketsen, onda ket!

Petika auyz ýige shyghyp, arqasyz oryndyqqa otyrdy. Áyelimen arada bolghan ayaqasty keriske keyigen joq – ol sonday, Zoya: ashuy búrq etedi de tez basylady. Sóz quyp, kek tútpaydy.

Týn... Baqtaghy qayyng japyraghy sәtke silkinip, sәl jelpinip aldy... Qora-jay jaqtan siyrdyn, búzaudyn, tauyqtardyng jyly demi, tynysy jetedi. Qoljughyshtyng shýmeginen shlәpshinge tyrs-tyrs tamshy tamady. Tenizi ýnsiz tolqyghan, jyly jaqtyng alysta qalghan týnderi  oigha oralady... Petika kýlimsirep otyryp: «Jer ne degen baytaq edi?» dep oilady. Palimalar ósedi; adamdar biyleydi, kýledi; samsaghan appaq ýiler – búl jer betinde ne joq desenshi!

Týn. Terezening qaqpasy aqyryn terbelip ysqyrady – ol jәne ýzbey ýn shygharyp túrady. Qayynnyng japyraqtary sybdyrlaydy. Kenet tyna qalady  – tynyshtyq, sosyn qaytadan sybdyrlap, degbirsiz shulay jóneledi... Sóitedi de tynshidy. Osynyng bәri jandy terbeytin tanys kýi.

Petika rahat hal keship otyr.

Orys tilinen audarghan Dәuren Quat

Abai.kz

7 pikir