Preziydent «Memlekettik qauipsizdik kepili - qazaq tili», dedi. Júrt bastamany jogharydan kýtip, «tezirek qazaq tilin totaldy memlekettik qatynas tili etsin, ol ýshin biylik ózinen bastasyn. Biraq olargha senim joq» dep jatyr eken... Kelisemin.

Osyghan deyin myng uәde berilgeni ras. Onyng zardaby últtyq mentaliytette kórinis tauyp, jastardyng Otangha degen kózqarasy jenildep barady. Múnyng zardaby ózim júmys atqaratyn ghylym-bilim salasynda da jetkilikti dәrejede: mysaly, әli kýnge deyin jastargha tolyqtay qazaq tilinde bilim alu óte auyr, әri, sapaly bolmay keledi. Oqulyqtar az, keybir salalarda mýldem joq. Sondyqtan, biylikten tilge qatysty tarihy әdilettilikti talap etumen birge, qazaq tilining basty subektisi sanalatyn qoghamnyng ózi de «Qogham ne isteui kerek?» degen súraqty qatar kóterui kerek. Sonda ghana eki polustyn: biri – «tilge shorqaq, biraq, «qazaq tili memqauipsizdik kepili» dep otyrghan biyliktin, ekinshisi – «til qoymasy» dep tanylghan búqaranyng (qazaq qoghamnyn) bir-birine qaray qozghaluy, basqasha aitqanda - MAQSATTARDYNG BIRIGUI oryn alady.

Eger, Qazaqstandyq qogham osy qalypqa tezirek qol jetkize alsa - shyn mәnisinde, tolyqqandy memqauipsizdik ornay bastaydy.

Ol neden kórinis tabady? Ol - qazaq tilindegi ghylym-bilimning damuynan; Ol - ghylymy negizdelgen ekonomikanyng týziluinen; Ol - qazaq tildi óndiristing payda boluynan; Ol - qogham ómirin jan-jaqty qamtyghan Qazaq tiline degen býkil el azamattarynyng qúrmetining artuynan; Ol - Tilge qúrmetting qazaq dәstýrine degen qúrmetke úlasuynan, Qazaq halqynyng Últtyq bolmysynan jastardyng jattanuynan aryludan; Ol - Qazaq tilining әlemdik mәdeny ýrdiske integrasiyalanuynyng qarqyny artuynan; Ol - Qazaq tilining moyyndaluynyng Tәuelsiz Qazaq memlekettiligining tolyq moyyndaluyna úlasuynan kórinis tabatyn bolady.

Endeshe, Qazaq qoghamy óz biyligine talapty qoya otyryp, onymen bir mezetti ózine de qoyylatyn talaptardy saraptap, ony basqa talaptarmen qatar, bir mezgilde shygharuy qajet! Sóitip, MAQSATTY BIRIKTIRIP, JÚDYRYQTAY JÚMYLUY qajet.

Mysaly, biz qazir Ál-Faraby at. Qaz ÚU, Filosofiya kafedrasy Gýljihan Júmabayqyzy Núryshevanyng (Gulijihan Nurysheva) jetekshiligimen «Qazaq filosofiyasy» atty Internet Qauymdastyq qúryp, qazaqtyng filosofiyalyq tilin tezdetip qalyptastyru qajettigin jariyaladyq. Sebebi, qoghamda Últ tilindegi Filosofiyalyq oilau mәdeniyeti kenjelese, Últ mәdeniyetining ornyn basqa dýniyetanym, Últtyq bolmysqa jat dýniyetanym basa bastaydy. Búl Qoghamdyq sanada qayshylyqty tudyryp, sony Últtyq bólshektenuge aparatyn, kózge kórinbeytin, biraq zardaby óte auyr bolatyn mәdeniy-ruhany apatty-qayshylyqty jaghdaygha әkeledi. Al Últtyq tútastyqtan ajyraghan qoghamnyng Tәuelsizdigi de tiyanaqty bolmaytyny anyq...

Mine, preziydent Q.Toqaevtyng da «Qazaq tili - qauipsizdik kepili» dep aituynyng týpki maghynasy da osynda der edim! (Eskertu: mening búl jazbamda esh jaghympazdyq joq. Búl - ómir shyndyghy. Al, shyndyqty aitu, mening bir kezderi «DAT» gazetining belsendi avtory bolyp jýrgen kezden qalghan әdetim. Úmytpaghandar ony biledi).

Ábdirashit Bәkirúly,

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining Filosofiya kafedrasynyng agha oqytushysy, filosof-publisist

Abai.kz