Elbasy jәne Euraziya uniyversiyteti
El Tәuelsizdigining 30 jyldyq mereytoyy ayasyndaghy erekshe tarihy datanyng biregeyi – L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining 25 jyldyghy. Rasynda, azattyq almasaq, jana astana bolmas edi. Sonday-aq elorda Almatydan Arqa tósine kóshirilmese, Euraziya uniyversiyteti de ómirge kelmesi anyq.
Bir-birimen baylanystaghy osy Tәuelsizdikting jenisteri men jemisteri eldigimizdi bayandy etip, Qazaqstan jolynyng janashyl bilim-ghylym mazmúnyn bayytyp túr. Ras, bilim de, ghylym da – el azattyghynyng senimdi tiregi, myzghymas ózegi. Búl rette Elbasy: «Tәuelsizdikting tuyn tiguge qanshalyqty qajyr-qayrat kerek bolsa, ony qúlatpay ústaugha sonshalyqty qajyr-qayrat kerek» dep jazghan edi. Oilana qarasaq, qoghamgha, әsirese jas buyngha osy aqiqatty yaky eldikting mәnin týsindiretin – bilim jýiesi. Sonyng ishinde joghary mektep pen ghylym ótken men býginning tәjiriybesin salmaqtap, bolashaqtyng jón-jobasyn anyqtaydy. Qatelikterdi týzetu men búrynghydan sabaq aludyng amalyn, qaghidatyn qarastyrady. Elorda kósher aldynda Túnghysh Preziydent N.Á.Nazarbaev: «Tarihymyzdyng jalghasy, ómirsheng isterimizding arnasy búdan bylay da jana astanada jalghasyn taba berui tiyis» degen edi. Últ kóshbasshysynyng aitqany ainymay kelip, keshegi Astana, býgingi Núr-Súltan qalasynan ónirlerge deyin taraytyn ómirsheng isterding bilim-ghylym baghyty kóshbasynda Euraziya últtyq uniyversiytet jýrdi. Enbekpen abyroyy artty, týlekpen bedeli ósti.
Býgin 25 jyldyq mereyli beleske kóterilgen L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining shiyrek ghasyrlyq shejiresin osy oqu ornynyng әr jyldardaghy rektorlary A.Qúsayynov (1996-2000), M.Joldasbekov (2000-2004), S.Ábdimanapov (2004-2008), B.Ábdirayym (2008-2011), E.Sydyqov (2011 jyldan beri) taldap-tarazylaydy.
Amangeldi Qúsayynov,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor
UNIYVERSIYTET IRGETASY
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti – el Tәuelsizdigining jemisi. Sonymen birge búl oqu orny – kenestik joghary mektep pen jana zaman joghary mektebining úshtasqan, sabaqtasqan belesi. Onyng dýniyege keluine sebepshi - halyqtyng armany, Elbasynyng kóregendigi, ziyalylardyng niyeti.
Degenmen, kez kelgen tarihy oqighanyn, qúbylystyng alghysharty, óz jýiesi, ishki jәne syrtqy faktorlary bolady.
Euraziya últtyq uniyversiyteti eki búlaqtan qúralghan ózen bolsa, onyng bir qaynary - Selinograd pedagogikalyq instituty, ekinshi qaynary - Selinograd qúrylys injenerleri instituty.
Keybireuler keshegi tarihty úmytyp jatady. Mysaly, Euraziya uniyversiytetine deyin ónir tarihynda túnghysh ret Aqmola aimaqtyq uniyversiyteti boldyq. Bizge institutpen birge birneshe salalyq tehnikum men uchiliyshe qosyldy. Qazirgi EÚU-gha negiz bolghan – osy aimaqtyq uniyversiytet.
Men 1992 jyly 2 sәuirde Selinograd pedagogikalyq institutynyng rektory bolyp taghayyndaldym. Ertenine búrynghy rektor N.V.Alekseenkony shaqyryp, rektorat ótkizdik. Sonda Nikolay Vladimirovichke rahmetimdi aita otyryp, újymgha: «Búl kisi estisin deytinderiniz bolsa, dәl býgin kózinshe aitynyzdar. Ertennen bastap búrynghy basshyny jamandap keletin birde-bir adamdy qabyldamaymyn. Almatydan komandamen kelmeymin, birlesip júmys isteymiz. Birlesip jana mamandardy qabyldaymyz. KazGU-degi prorektorlyq tәjiriybem bar, újymdasyp institutty kóteremiz. Oiymyz da, armanymyz da tek osy oqu ornyn odan әri damytu bolady»,- dedim.
90-jyldardyng asa qiyn kezenin bizding institut ta basynan keshirdi. Ol uaqytta oqytushylar - jalaqy, studentterge stiypendiya ala almay, jylu men elektr quaty jetpey, tipti tólemaqygha qarjy tabylmay jatty. Selinogradta tórt institut bolsa, sonyng әleumettik-ekonomikalyq jaghynan әljuazy pedinstitut edi. Óitkeni naryq pen sharuashylyq pedagogikany ainalyp ótetin.
Aldymen tәrtip pen tazalyqtan bastadyq. Ol kezde institutta bar-joghy eki ghylym doktory, jiyrmaday ghylym kandidaty bar edi. Eng kýrdeli mәsele - mamandardy baspanamen qamtamasyz etu bolatyn. Birinshi kýnnen qanyrap bos túrghan bir jataqhanany kýrdeli jóndeuden ótkizip, jas mamandargha berdik. Jataqhana men oqu korpustarynyn negizsiz jeke sauda oryndarynan, jekemenshik avtotúraqtardan tazarttyq.
Barlyq mamandyqta qazaq tilining saghatyn 120-dan 300-ge deyin kóbeytip, Ghylymy kenes qaulysymen mindetti memlekettik emtihan etip bekittik. Talantty jastardy Almatygha jiberip, kandidattyq dissertasiya jazuyna qolayly jaghday tughyzdyq. Institut baspasyn quattandyryp, ghylymy jurnal, oqu qúraldaryn shyghara bastadyq. Reseyding bas qalalary men Sibir shaharlaryndaghy ghylymy ortalyqtarmen baylanys ornatyp, oqytushylarymyzdy taghylymdamagha jiberdik.
Az jylda pedinstituttyng negizinde aimaqtyq Aqmola uniyversiytetin qúrugha qol jetkizdik. Búl tarihy uniyversiytetting ereksheligi - barlyq mamandyqta qazaq tilimen qatar shet tilin oqytudy qolgha aluy edi. Shet tilin ekinshi mamandyq etip oqytu, osyghan oray oqu-әdistemelik birlestik (UMO) ashu, týlekterge diplomyna ekinshi mamandyq retinde «shetel tilining mamany» kvalifikasiyasyn beru iydeyamydy ministrlik qoldady.
Ol zamannyng óz kommunikasiyasy yaghny janalyqty tez habarlau mýmkindigi boldy. Osy sapamyz, talpynysymyz Bilim ministrligine, Ýkimetke, Preziydent әkimshiligine jetip, bizding bazamyzda L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetin qúru jobasy jýzege asty. Búl – Elbasynyng memleket astanasyn soltýstikke kóshiru, el men jer tútastyghyn saqtau iydeyasymen ýndesti. Bolashaq elordanyng intellektualdyq qazyghy Aqmola aimaqtyq uniyversiyteti qúthanasyna qadalghanyna újym bolyp qatty quandyq.
1996 jyly 23 mamyrda Túnghysh Preziydent jarlyghymen Euraziya uniyversiyteti bolyp qayta janghyrghanymyzda, alghashqy kýnnen qolgha alghan isimiz – bolashaq jana astanadaghy jetekshi uniyversiytetting bilim-ghylym-mәdeniyet baghytyndaghy konsepsiyasy dayarlau edi. Ony qabyldaghan son, «Euraziya» ghylymiy-zertteu institutyn men shyghystanu, halyqaralyq qatynastar mamandyghyn ashudy qolgha aldyq. Osy maqsatta tәjiriybeli basshy, kórnekti foliklortanushy-ghalym Seyit Qasqabasovty qyzmetke aldyq. Japon tilinen arnayy Tokio uniyversiytetining týlegi Idzumy Tomita hanymdy, arab tili mamandyghy boyynsha KazGU-ding týlekteri shaqyryldy. Jas mamandargha jataqhanadan arnayy bólme dayarlap, ýsh jyl kommunaldyq tólemnen bosattyq.
Tarihy 1996 jyly Almatydan bastap jer-jerden ghylymy dәrejesi bar bilikti mamandar shaqyrdyq. Erinbey әrbirine ózim telefon shaldym. Jana mәrtebe alghan oqu jyly-aq otyzdan asa ghylym doktoryn, qyryqqa juyq ghylym kandidatyn qabyldappyz.
Taghy bir qolgha alghan júmysymyz – sport pen salamattylyq. Sport fakuliteti júmysyn jaqsartu maqsatynda institutqa jenil atletikadan elimizding eki dýrkin chempiony V. Kononov, bokstan respublika chempiony S.Gushiyn, voleyboldan respublikagha enbegi singen jattyqtyrushy IY.Titov shaqyryldy. Fakulitetke respublikalyq jarystardyng jýldegerleri, oblys jarystarynyng jenimpazdaryn emtihansyz qabyldau mәselesin sheshtik. Voleyboldan joghary ligada oinaytyn qyzdardyng «Uniyversiytet» komandasy qúryldy. Komanda kapitandyghyna bir kezde Almatydaghy ADK komandasynda oinaghan, KSRO qúrama komandasynyng belsendi oiynshysy E.Bespaeva shaqyryldy. Búl komanda 1996-1999 jyldary respublikalyq jarystarda top bastady. Qala ortasynda bosaghan bir ghimarattan «Euraziya» sport keshenin jasaqtadyq.
Muzyka fakuliteti bazasynda Aqmola ónirining óner sanlaghy Qúltuma atyndaghy filarmoniya dýniyege keldi. Onyng basshylyghyna Qazaqstannyng enbegi singen әrtisi Kenjeghaly Myrjyqbaydy, al újymyna tanymal óner túlghalaryn shaqyrdyq. Akademiyalyq orys halyq hory, qazaq hory, «Shalqyma» foliklorlyq ansambli, qyzdardyng ýrmeli aspaptar orkestri, halyq aspaptar orkestri, orys halyq aspaptar orkestri qúryldy. Túraqty kórme zalyn ashtyq.
Aqmola uniyversiytetinde astana kóship kelgenge deyin istelgen isterding nәtiyjelerine әdil bagha beru halyqtyng sanasynda, tarihtyng ýlesinde.
Astanany Almatydan Aqmolagha resmy kóshiru sharasy kezinde ýlken jýk Euraziya uniyversiytetining moynyna týsti. Elorda kóshken birinshi lekte 300-dey memlekettik qyzmetkerdi qabyldadyq. Túnghysh Preziydent 1998 jyly Astanany kóshirisuge atsalysqanym ýshin meni arnayy marapattady.
1997 jyly 9 sәuirde Elbasy men Qyrghyzstan preziydenti Asqar Aqaevty qabyldadyq. Sol joly Núrsúltan Ábishúly tikúshaqpen elorda ýstinen úshyp, mәrtebeli qonaqqa ortalyqtyng damu keleshegin kórsetkenin aitty. Búl kezde qalamyzdyng aty әli Aqmola bolatyn. Osyghan qatysty tolghamyn da jetkizip, «elordanyng atyn «Qazaqstan» dep qoysaq qalay qaraysyzdar?» dep, uniyversiytet újymyna oy tastady. Elbasy sol kezdegi jeti qabatty bas ghimarttyng Ghylymy kenes zaly minberinen: «Euraziya uniyversiyteti Qazaqstannyng Garvardy bolugha mýmkindigi bar. Sizderdi jana astananyng ghylymy men mәdeniyetining kóshbasshysy retinde kórgim keledi!» degeni de esimizde.
Osydan song asa mәrtebeli qonaqtardyng uniyversiytetimizge kelip, jastarmen kezdesui dәstýrge ainaldy. Tez arada lauazymdy qonaqtardy qabyldaytyn saltanatty zal, arnayy súhbat bólmesin jasap ýlgerdik. Múnda Rumyniya preziydenti E.Konstantiyneskudi, Polisha preziydenti A.Kvasinevskiydi, Belarusi preziydenti A.Lukashenkony, Ukrainanyng preziydenti L.Kuchmany qabyldap, újymmen kezdestirdik.
Elbasy men ýkimet tóraghasynyng qabyldauynda bolyp, Euraziya uniyversiytetine jana bas korpus salu mәselesin orayly sheshtik. Uniyversiytet janynan professor-oqytushylargha arnap pәter salu mәselesi de maqúldandy. Sala basshylyghy men ýkimetke «Euraziya uniyversiyteti qalashyghy» atty keshendi sәulet-qúrylys jobasyn úsyndyq.
Ghylym salasynda «Joghary bilim problemasy», «Praktikalyq psihologiya jәne sosiologiya», «Qúrylys materialdaryn sertifikattau» jәne «Biotehnologiya» zerthanalaryn ashtyq. Túnghysh ret «Euraziya ghylymy forumyn» ótkizdik. Salalyq «Habarshy» jurnaldaryn shyghardyq. Tarihy túlghalargha (Shoqan, Abay, Ybyray, A.Pushkiyn, L.Tolstoy, A.Baytúrsynúly, M.Júmabaev, J.Aymauytúly, K.Kemengerúly, M.Áuezov, IY.Bayzaqov, M.Maqataev t.b.) baylanysty ghylymy konferensiyalar, tanymdyq sharalar ótkizdik. Qazirgi Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna» ortalyghy әu basta bizding bazamyzda ashyldy. Uniyversiytet kitaphanasyn ónirlik ghylymiy-әdistemelik ortalyq dengeyine kóterdik. Tórt sala boyynsha túnghysh ret dissertasiyalyq kenes ashyp, ghylymy mektepter qalyptastyra bastadyq.
Búl tizimdi әri qaray da jalghastyra beruge bolady. Mysaly, Preziydent әkimshiligi, Ýkimet pen Parlament jana elordagha kóship kelgen jyldary Euraziya uniyversiyteti shyn mәninde elding órkeniyetti dengeyin kórsetetin tәjiriybe alanyna ainaldy. Moynymyzgha qanshama josparly-josparsyz tapsyrmalar jýkteldi. Múnyng bәrin abyroymen atqardyq. Sondyqtan da halyq «Jana astana Euraziya uniyversiytetinen bastaldy» dep beker aitpaydy. Elbasynyng birneshe kitabynda bizding oqu ornymyz turaly jyly sózder aityp, әdil bagha bergen.
Myrzatay Joldasbekov,
memleket jәne qogham qayratkeri
JAUAPTY KEZENDE
Elding jana astanasyndaghy biregey joghary oqu orny - L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetine rektor bolyp taghayyndaluym jana elorda qalyptasuynyng asa jauapty kezenine sәikes keldi. Rasynda, Astana iydeyasynyng avtory Túnghysh Preziydentimiz N.Á.Nazarbaev myng san júmysyna qaramay, osy uniyversiytetting odan әri damuyn jiti baqylap otyrdy. Men kelgende, Elbasy qamqorlyghymen jana bas ghimarat paydalanugha berilgen edi. Endi ýkimet aldyna jana oqu-zerthana ghimaratyn jәne zamanauy jataqhanalar túrghyzu mәselesin qoydym. Osyghan deyin sol ýkimette viyse-premier bolghan tәjiriybem bar, birneshe ministrlik basshylyghynda shәkirtterim bar – búl mәsele onynan sheshile bastady.
Áriyne, kez kelgen astanada uniyversiytet – sol elding mәdeni-intellektualdyq qaymaghy jinalghan oryn. Osyny eskerip, bardy bayytu qamymen jan-jaqtan bilikti mamandardy, últtyng sózin ústaghan túlghalardy shaqyrdym. 2000 jyldyng sonynda «L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya memlekettik uniyversiytetining 2001-2005 jyldargha arnalghan damu Tújyrymdamasyn» әzirlep, jauapty da manyzdy júmysqa kirisip kettik. Atalghan strategiyalyq qújat izashar isterge múryndyq boldy.
Fakulitetterdi irilendirip, sala-salagha jinaqtap, institut dep qayta jasaqtadyq. Alty iri institut mynalar: jaratylystanu-tehnikalyq instituty, gumanitarlyq institut, halyqaralyq qatynastar instituty, qúqyq instituty, ekonomika instituty, bilim beru instituty. Qajetti elu eki kafedra anyqtaldy. Súranysy joq mamandyqtardy qysqartyp, el men elordagha qajetti informatika, qoldanbaly matematika, mehanika, radiofizika, elektronika t.b. jana mamandyqtardy ashtyq. Ýkimetting 2000 jyly 24 qazandaghy qaulysymen Diplomatiyalyq akademiya Astanagha kóshirilip, Euraziya uniyversiytetine qosyldy. Búl ýderis te oqu ornynyng bedelin kóterdi. Qazir әlemning týkpir-týkpirinde jýrgen diplomattar – bir kezdegi bizding ýmit ýkilegen shәkirtterimiz.
Qazaq «Atar tangha jýrseng de, batar kýnge jýrme» deydi. Birlikti újym, bilikti ghalymdar dengeyi uniyversiytetting últtyq mәrtebe aluyn tezdetip, memleketting erekshe kónil bóluine yqpal etti. Basshy retinde osy eldik isti ýilestiru, biyliktegi orta buyngha últ bilimi men mәdeniyetining talap-tilegin jetkizu maghan búiyrdy.
Osy kezende Elbasymen birneshe ret kezdesip, Euraziya uniyversiytetin damytu turaly kenes aldym. Shynyn aitayyn, uniyversiytetke últtyq mәrtebe berilui – Núrsúltan Ábishúlynyng elorda joghary mektebine degen airyqsha qamqorlyghy. Astana túryp jatqan shaqta Elbasy sharshau degendi bilmedi, kýni-týni osy qalanyng әr irgetasy, әr kirpishi, әr ghimaraty turaly oilady desem, artyq aitqandyq emes. Bas qalanyng bas josparyn talqylaytyn jiyn ay sayyn ótip jatatyn.
Euraziya últtyq uniyversiytetine memlekettik qyzmet, ekonomika, әleumettik salalardyng kәsiby sapaly mamandaryn dayarlau mindeti qoyyldy. Otandyq bilim modelining damu indikatory retinde ýlgili qúrylymgha ainalu tapsyryldy.
Túnghysh Preziydent dәstýrli ghylym men bilimdi damytumen birge jastardy shynayy azamattyq pen otanshyldyqqa tәrbiyeleu, últ dәstýri men adamzattyq qúndylyqtardy qúrmetteu, jana baghyttardy iygeru syndy qadau-qadau tapsyrma berdi.
Býginde Nazarbaev uniyversiyteti bilim-ghylym salasynda qanday jetekshi ról atqarsa, 2000 jyldardyng basynda Euraziya últtyq uniyversiyteti sonday kóshbasshy qyzmetke ie boldy.
Osynyng barlyghy әlemdik dengeydegi ghylym men bilim kenistigine shyghugha qabiletti Qazaqstan jastaryn dayarlau turaly N.Á.Nazarbaevtyng jospar-jobasy boyynsha oryndaldy. Ol kisi әrkez: «Euraziya uniyversiytetin әlemdegi bәsekege qabiletti oqu ornyna ainaldyru qajet. Jastar boyynda senim, ójettilik, tabandylyq qasiyetti qalyptastyryndar. TMD men Ortalyq Aziya ghana emes, Euraziya kenistigi kóleminde aldynghy qatarly oqu ornyna ainaludy temirqazyq etip alyndar!» dep, bizdi jigerlendiretin.
Preziydent belgilegen búl negizgi mindet negizinde sheshushi qadamdar jasalghany kópshilikke ayan. Jana tiptegi astanalyq uniyversiytetting aldyna qoyylghan missiya – Qazaqstannyng bilim jolynyng auyr da bolsa abyroyly bolatynyn kórsetti.
2000 jyldan bastap Euraziya uniyversiyteti aimaqtyq qana emes, últtyq jәne halyqaralyq manyzy bar joghary oqu ornyna ainaldy. Bizge apta sayyn, keyde aptasyna birneshe mәrte týrli memleket basshylary, halyqaralyq úiymdar jetekshileri saparlap keletin. Búl da Elbasynyng kóregendigi eken. Jastar eshkimnen qaymyqpay, preziydentter men premier-ministrlerdi, atynan at ýrketin túlghalardy kóre bersin, olarmen súhbattasa bersin degen niyeti eken-au. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik organdary men qúrylymdary basshylary Euraziya uniyversiytetimen tikeley baylanysta boldy. Tanymal otandyq jәne sheteldik ghalymdardy júmysqa shaqyrudy jýzege asyrdyq. Biz josparlanghan klassikalyq ýlgidegi joghary bilim ortalyghy ordasy retinde, әlemdik ýzdik uniyversiytetter qataryna enetin oqu orny retinde tanyla týstik. Óitkeni biz halyqaralyq dengeydegi klassikalyq uniyversiytet baghytyn ústandyq.
Bizge talay el basshylary keldi. Sonyng ishinde soltýstik kórshimiz – Resey Federasiyasynyng búrynghy preziydenti B.N.Elisin de, jana preziydenti V.V.Putin de keldi. Yntymaqtastyqtan da layyqty nәtiyje shygharu kerek, Elbasynyng qoldauymen, ghylymy qauymnyng niyetimen 2001 jyly Mәskeu memlekettik uniyversiytetining filialyn ashtyq. Euraziya uniyversiyteti negizinde MMU filialynyng ashyluy joghary bilimning odan әri irgerileuine yqpal etti. Euraziyalyq ghylymiy-bilim kenistigi ayasynda RF Tom uniyversiytetimen, Belarusi memlekettik uniyversiytetimen yntymaqtastyq turaly kelisimge qol qoydyq. Keshikpey Halyqaralyq joghary bilim ghylymdarynyng akademiyasynyn, Uniyversiytetterding Euraziyalyq qauymdastyghynyng mýsheligine óttik. Birinen song biri onnan asa elding preziydenti, Ispaniya koroli, Rim papasy, halyqaralyq úiymdar basshylary, NATO bas hatshysy, ministrler men elshiler dәris oqyp, bizding qúrmetti professorymyz retinde yqpaldastyqqa atsalysty.
Ispaniya, Resey, Japoniya, Koreya, Týrkiya, Belarusi, Gollandiya, Germaniya, Fransiya, Daniya jetekshi uniyversiytetterimen tyghyz baylanys ornattyq. Halyqaralyq bilim dengeyine jetu onay emes. Sondyqtan ghylymy әleuetti kóteru mindeti túrdy. Sol sebepti Qazaqstannyng әr aimaghynan jәne basqa elderden jetekshi ghalymdar shaqyryp, dәiekti kadrlyq sayasat jýrgizdik. Nәtiyjesinde tanymal ghylym doktorlary men kandidattaryn shaqyryp, jana ghylymy mektepter qalyptastyrdyq.
Ghylym baghytynda da ayanyp qalmadyq. «Ejelgi týrki órkeniyeti: jazu eskertkishteri» atty halyqaralyq ghylymy forum ótkizip, әlem týrkologtaryn jinadyq. Elbasynyng qoldauymen Qazaq eli astanasynyng qaq tórine - Euraziya uniyversiytetinde kóne týrki qolbasshysy Kýltegin eskertkishining ghylymy kóshirmesin ornattyq. Eskertkishting ashyluy el Tәuelsizdigining jarqyn belesi retinde atalynyp ótti. Endi kelgen preziydentter men kóshbasshylardyng bәri «Qazaq elining tarihy tereng eken. San ghasyrlyq jazuy, jyry bar eken!» dep, eline tamsanyp qaytatyn boldy.
Núrsúltan Ábishúlynyng arqasynda Euraziya últtyq uniyversiytetinde TMD elderining birneshe halyqaralyq sayasy forumy ótti. Atauymyzda Elbasy bergen әigili Lev Gumiylevting esimi túr, Shyghys pen Batys ghalymdarynyng basyn qosqan «Euraziya ghylymy forumyn» ótkizudi dәstýrge ainaldyrdyq. Elbasynyng «Mәdeny múra» baghdarlamasyn oryndaugha ayanbay atsalystyq.
Sayasy jiyndar men basqosulardy eseptemegende, 2000-2004 jyldary Elbasy uniyversiytetimizge arnayy tórt ret kelipti. Birtuar kemenger túlghanyng әrbir kelui – újym men student-jastar ýshin aituly mereke, zor quanysh boldy. Núrekenning jasty da, kәrini de, jappay júrtty baurap alatyn qasiyeti bar. Últ kóshbasshysynyng әr súhbaty, әngimesi, oiy, jauaby – eldikting minberi, әlemdik dengeydegi qayratkerding sheberlik synyby boldy deuge tolyq negiz bar.
Núrsúltan Ábishúly – el kóshbasshysy, últ namysynyng qamshygeri. Álemdik sayasatty iygerude, ekonomikany enserude, óz halqynyng tarihyn, tilin, mәdeniyetin bilude Túnghysh Preziydent zamandastaryna da, jas úrpaqqa da ónege kórsetti. Euraziya kindiginde últ pen úlysty sýttey úiytyp, kelisim men birlikting shamshyraghyn jaqqan qarqaraday Elbasy enbegi Qazaqstan damuynyng jana kezeninde – әdilettik pen sabaqtastyqty temirqazyq etip alghan Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly túsynda ýilesimmen jalghasuda.
Sәrsenghaly Ábdimanapov,
pedagogika ghylymdarynyng doktory,
matematika professory
AYRYQShA QAMQORLYQ
L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti – elordanyng ghana emes, elimizding jana tarihyndaghy mәni de, manyzy da erekshe joghary oqu orny. Óitkeni onyng negizin qalaghan túlgha – Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti, әlemdik dengeydegi sayasatker, Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, ekonomika ghylymdarynyng doktory, «Qazaqstan-2030», «Qazaqstan-2050» Strategiyalarynyng avtory Núrsúltan Nazarbaev.
Elbasynyng mynanday tamasha qanatty sózi bar: «Azattyq alumen is bitpeydi. Tәuelsizdikti saqtap qalu ýshin zamangha say amalyng boluy kerek». Bizdinshe, egemendik alghan jyldary dýniyege kelgen KIMEP (Qazaq menedjment uniyversiyteti), Euraziya uniyversiyteti, KBTU (Qazaq-Britan uniyversiyteti), Nazarbaev uniyversiyteti sekildi iri joghary oqu oryndarynyng bәri de – Núrsúltan Ábishúly kókeyindegi tәuelsizdikti bayandy etuding amaly edi dep, senimmen aita alamyz.
Áriyne, osynyng ishinde Euraziya últtyq uniyversiytetining jóni bólek. Ol jana astananyng bilim-ghylym әleuetine negiz bolu ýshin ashyldy. Taghdyrymnyng eng bir tamasha kezeni osy oqu ornymen baylanysty. Múnda tórt jyl birinshi prorektor, tórt jyl rektor boldym.
Jalpy joghary mekteptegi enbek jolymdy әigili akademiyk, Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining tanymal rektory E.A.Bóketovting tikeley basshylyghymen bastadym. 90-jyldary osynda rektor J.S.Aqylbaev qaramaghynda birinshi prorektorgha deyin ósip, tәjiriybe jinadym.
2004 jyly 10 aqpanda Bilim jәne ghylym ministrligi jariyalaghan bayqaudyng nәtiyjesine say L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining rektory bolyp taghayyndaldym. Onyng aldynda 4 jyl osynda birinshi prorektor qyzmetin atqarghanmyn.
Sala basshylyghy mening aldyma oqu orny qúrylymdyq bólimsheler men bilim ýderisin aqparattandyru, bilim alushylar sapasyn arttyru, halyqaralyq yqpaldastyqty damytu, Euraziya kenistigi uniyversiytetterimen tyghyz baylanys ornatu mindetin jýktedi. Osynyng bәri Elbasynyng sol kezdegi bilim-ghylym salasyndaghy konseptualdy tapsyrmalaryna sәikes keldi.
Mamandardy sapaly dayarlaudy qamtamasyz etu ýshin uniyversiytetting oqu-zerthanalyq bazasyn janartugha, jana oqulyqtar men oqu qúraldaryn satyp alugha, innovasiyalyq ghylymy jobalardy iske asyrugha qomaqty qarjy bólindi. Biz sәt sayyn Elbasynyng qamqorlyghyn sezinip otyrdyq.
Uniyversiytetting kadrlyq qúramyn sapalandyru júmystary odan әri belsendi jalghastyryldy. Qazaqstannyng týrli ónirlerinen tehnikalyq jәne jaratylystanu baghytyndaghy jetekshi ghalymdar shaqyryldy. Bilim alushylar ishinde «Altyn belgi» iyegerleri boyynsha respublikada birinshi oryngha shyqtyq.
Oqytushylar men studentterding osynday saliqaly kontingentine ie bolghan son, basshylyq aldynda olargha qolayly jaghdaylar jasau mindeti túrdy. Uniyversiytetti damytu josparyna sәikes, materialdyq-tehnikalyq bazamyzdy aitarlyqtay nyghayttyq. Búl boyynsha jazghan úsynystarymyzdy, ministrlik aldyna qoygha mәselelerimizdi el basshylyghy ornymen jәne kezen-kezenmen sheship berdi.
2000-jyldardyng basynda studentter jataqhanasy jetispedi. Shaqyrylghan professorlardyng әleumettik mәselesin sheshu mindeti túrdy. Sondyqtan shúghyl týrde professorlargha arnap 60 pәterlik túrghyn ýy keshenin saldyq, sonday-aq resmy rúqsat alyp, taghy bir 9 qabatty professorlar ýiining irgetasyn qaladyq. Qysqa merzimde M.Júmabaev kóshesi boyynan «Studentter ýiin» túrghyzyp, paydalanugha berdik.
Elbasynyng jana astananyng túrghyzu boyynsha batyl sheshimderin qoldap, biz de aldymyzgha ambisiyalyq mindetter qoydyq.
Qazaqstan men býkil TMD-da alghash ret «Elitalyq uniyversiytettik bilim beru tújyrymdamasyn (2005-2015 jyldar)», «2006-2010 jyldargha arnalghan L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinin damytudyng keshendi baghdarlamasyn» syndy qomaqty qújattardy qabyldap, eleuli júmystardy atqardyq.
Qay bastamada bolsyn, qay eldik-aghartushylyq iste bolsyn sýienerimiz de, qoldaushymyz bar – Túnghysh Preziydent edi.
2005-2007 jyldary sheteldik tanymal әriptes-uniyversiytetterdi tarta otyryp, elimizde alghash ret zamanauy magistrler men PhD doktorlaryn dayarlaudyng innovasiyalyq baghdarlamasyn jýzege asyrdyq. Úlybritaniyadan, Japoniyadan, Argentinadan, AQSh-tan, Germaniyadan, Shvesariyadan 40-tan astam professor issaparmen kelip, PhD baghdarlamasyn jýzege asyratyn memorandumgha qol qoydy.
Uniyversiytetting alghashqy 10 jyldyq mereytoyyn – otandyq joghary mektepting janashyl belesi retinde atap ótu bizding túsymyzda ótkeni de – tarihy jәne taghylymdy oqigha boldy. Búl eldik sharanyng biyik dengeyde atqaryluyn Últ kóshbasshysy – Núrsúltan Ábishúly ózi tikeley baqylauyna aldy. Astana bilimning úly tarihy kóz aldymyzda ótti. Oghan qatysymyz bolghanyna ózimizdi baqqytty sanaymyz.
2006 jyly 26 mamyrda Elbasy Euraziya últtyq uniyversiytetining jana oqu-zerthanalyq ghimaratynyng 940 oryndyq ýlken zalynda elimizdegi jәne shetelderdegi Qazaqstan jastaryna arnap «Innovasiyalar men oqu-bilimdi jetildiru arqyly – bilim ekonomikasyna» atty tarihy dәris oqydy. Arada 15 jyl ótse de búl dәris әli kókeykesti. Últ kóshbasshysy Euraziya últtyq uniyversiytetin «otandyq joghary bilim flagmandarynyng biri» dep baghalay otyryp, jastargha bylay degen edi: «Árqaysylarynnyng janarynnan janany biluge, jasampazdyqqa degen qúmarlyqty, damugha degen jauapkershilikti moyyngha aludy kórgim keledi. Qazaqstannyng bәsekege qabilettiligi materialdyq baigha ghana emes, últtyng ruhany bayyna jetkizui tiyis ekenin týsinsender deymin. Bilim salasy – últtyq qauipsizdigimizding qúramdas bir bóligi».
Tarihy dәristi jastarmen birge bilim-ghylym salasynyng barsha jauapty azamattary da tyndady. Mәrtebeli qonaqty qarsy alushy mekemening basshysy retinde Núrsúltan Ábishúlymen birneshe mәrte súhbattastym. Sonda Elbasy saliqaly da bayypty qalyppen: «On jyldyq mereytoydyng taghylymy 100 jyldyq mereytoydyng taghylymynday ótui kerek. Býkil Qazaqstan senderge qarap otyr. Sondyqtan eldik jauapkershilikti әrbir oqytushy-professor, әrbir student sezinui kerek» degen edi.
Biz tarihy sәtterdi «Euraziya uniyversiyteti jәne Euraziya әlemi», «Preziydent Núrsúltan Nazarbaev jәne L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti» atty kitaptarda hattap kórsettik.
Euraziya uniyversiyteti ghylymnyng jana asularyn iygeruge bet týzedi. «Jerdi qashyqtyqtan zondtau jәne geografiyalyq aqparattyq jýieler» baghyty boyynsha gharyshtyq tehnologiyalar magistranttaryn dayarlau ýshin Gharyshtyq monitoring ortalyghyn ashtyq. Geoaqparattyq modelideu zerthanasy men ghylymiy-әdistemelik zerthana negizinde M.V. Lomonosov atyndaghy MMU (Resey) ghalymdarymen, Gharyshtyq jәne zertteu institutymen (Qazaqstan), «Radarsat International, Inc» (Kanada) kompaniyasymen baylanys ornattyq. Elbasy qoldauymen Pәnaralyq ghylymiy-zertteu keshenin ashyp, ghalym-fiziyk, Nobeli syilyghynyng laureaty J.I. Alferovting joghary baghasyn aldyq. Sonday-aq fizika boyynsha Nobeli syilyghynyng laureattary Stiyven Chu (AQSh), Volifgang Hensh (Germaniya), Masatoshy Koshiba (Japoniya), Klod Koen-Tanudjy (Fransiya), himiya boyynsha Nobeli syilyghynyng laureaty Ahmed Zevayl (AQSh) t.b. bizding bastamamyzdy qoldap, әlemdik yqpaldastyghymyzdy arttyrdy.
Niu-Meksiko uniyversiytetimen (AQSh) birlesip «Qorshaghan ortany qorghau salasyndaghy batys modeli» magistrlik baghdarlamasyn jýzege asyrdyq. Uniyversiytet janynan Konfusiy instituty ashyldy. «Gumiylev oqulary» men «Euraziya ghylymy forumyn» dәstýrge ainaldyryp, L.N. Gumiylevting Mәskeudegi tarihy kabiynetin tolyqtay uniyversiytetimizge aldyrdyq. Álem uniyversiytetterining tanymal ghalymdaryn shaqyryp, Qazaqstannyng bilim-ghylymy men mәdeniyetin nasihattadyq.
Tútastay alghanda, Elbasy elimizding aty men zatyn әlemge qalay tanymal etse, Euraziya uniyversiytetining de bedelin arttyrugha, student-jastarymyzdyng innovasiyalyq jobalargha bet búruyna sonday yqpal etti.
Baqytjan Ábdirayym,
ÚGhA qúrmetti akademiygi,
zang ghylymdarynyng doktory,
professor
MEMLEKETShILDIK JOLMEN
2008 jyly Elbasy bizdi, últtyq jeti uniyversiytetting rektoryn arnayy ókimmen taghayyndaghan saltanatta: «Qazaqstan sizderge ýlken ýmit artady. Álemdik qatal bәsekelestikte jastardy janashyl bilim men ghylymgha júmyldyratyn da, ghalymdardan sapaly qyzmet pen dәristi talap etetin de – uniyversiytetter. Sondyqtan, últtyq degen atqa layyq bolyndar. Jýieli, tabandy, tabysty enbek etinder. Búl - halyqtyng amanaty jәne mening tapsyrmam!» degen edi. Múny Memleket basshysynyng joghary mektepke erekshe kónil bólip, zor senim artqandyghy dep qabyldydyq.
Elbasy ózime últtyq uniyversiytet basshylyghyn senip tapsyrghan merzimde senim ýdesinen shyghugha tyrystym. Tapsyrylghan memleketshil júmystardy újymmen birlesip atqaryp shyqtyq. Ghylymy keneste bilikti ghalymdardyng basyn qosyp, aqyldasa otyryp, jospar-joba qabyldadyq. Múnyng bәri bilim men ghylym salasyn jana sapagha jetkizuge, bilim jәne oqu-әdistemelik baghdarlamalar men ishki qúrlymdardy әlemdik ozyq tәjiriybelerge say jýieleuge baghyttalatyn.
Birinshi kezekte zaman súranysyna oray jana fakulitetter men kafedralar, ghylymy zertteu instituttary ashudy, bilim beru men ghylymy zertteu júmystaryn zamanauy arnagha týsirudi qolgha aldyq.
Elbasy – memleketting kóshbasshysy. Sondyqtan ol elding strategiyalyq baghytyn aiqyndap otyrady. Uniyversiytet – sayasy biylik qúrylymy emes, biraq ol – memleketting sayasi-ekonomikalyq, әleumettik-mәdeny damuy túraqtylyghynyng biregey kepili. Biz osyny myqtap basshylyqqa alyp, újymnyng bәsegege qabiletti boluyna, shynayy otanshyl-memleketshil baghyt ústanuyna kónil bóldik.
Uniyversiytetke әlemge tanymal qogham qayratkerleri men ghalymdardy, mәdeniyet túlghalaryn shaqyryp, jýzdegen manyzdy bas qosular, jiyndar ótkizdik. Keshe ghana auyldan aspaghan bala Nobeli syilyghy laureattarynyn, uniyversiytette qyzmet etetin asa tanymal túlghalardyng dәrisin tynday bastady.
Oqu orny sapalanyp, janaruy ýshin oqytushy-ghalymdardyng ózi sapalanyp janaru kerek. Osyny eskerip, qosymsha qarjy kózderin tauyp, mamandarymyzdy lek-legimen damyghan elderding uniyversiytetterine, ghylymy ortalyqtaryna issapargha, taghylymdamagha jiberdik. Álem Qazaq elin, onyng mәdeniy-ruhany múrasyn tanysyn dep, Ázerbayjan, Armeniya, Belarusi, Iordaniya, Týrkiya, Resey elderinde «Abay ortalyghyn» ashtyq.
Sapalandyru júmysyn uniyversiytet kitaphanasynan bastadyq. Jóndeu júmystaryn jýrgizip, qajetti kitaptardy Europa elderinen de aldyrttyq. Búryn kitaphanagha oqytushylar men studentter tek kitap oqugha, sabaqqa dayarlanugha barsa, biz ony konferensiya, taghylymdy kesh, ghylymy pikirtalas ótkizetin alangha ainaldyrdyq. Sóitip kitaphana mәrtebesi artyp, kelushiler kýrt arta bastady.
Zandyq negizde mamandardy sapalandyrudyng bayqauyn ótkizip, jalaqyny kóbeyttik. Yntalandyru maqsatynda Qazaqstanda túnghysh ret әlemdik impakt-faktorly jurnaldargha maqala jariyalaghan ghalymdargha syiaqy tólep túrdyq. Osy jyldary ghylymnan túnghysh ret Memlekettik syilyq alghan M.Ótelbaev, U.Ómirbaev, professorlar R.Bersimbay, R.Oynarov, R.Myrzaqúlov, E.Núrsúltanov t.b. kósh bastady.
Qazaq tilindegi oqulyqtardyng sanyn arttyru ýshin bayqau úiymdastyryp, avtorlaryna arnayy qalamaqy belgiledik. Dәl osylay bilim alushylardyng ghylymy júmystaryn yntalandyratyn tetik te taptyq.
Qos diplom baghdarlamasyn da qolgha aldyq. Resey Halyqtar Dostyghy uniyversiytetimen, Shanhay yntymaqtastyghy úiymy oqu oryndarymen kelisimge otyryp, osy baghdarlamany jýzege asyrdyq,
Júmys berushilerdi tartyp, «QazMúnayGaz», «Últtyq bank», «Qazaqstan temir joly», «KEGOC» t.b. iri kompaniya basshylarymen memorandumgha qol qoyylyp, ózderine qajetti mamandardy tandap aluyna mýmkindik tughyzdyq. Búl kompaniyalar bizding basqa da jobalarymyzdy qoldady.
Bilim ordamyzdyng materialdyq-tehnikalyq bazasynyng nyghayugha da erekshe kónil bólindi. Qazirgi zaman talaptaryna say elektrondy qúral-jabdyqtar satyp alynyp, auditoriyalar men zerthanalargha ornatyldy. «Altyn belgi» atty Studentter ýiin, 9 qabatty túrghyn ýidi paydalanugha berdik. Barlyq oqu ghimaratyn sapaly jóndeuden ótkizip, aumaghymyzdy abattandyrdyq.
2010 jyly kýzde Qazaqstandaghy Europa odaghy ókildigining basshysy, elshi Norber Justenmen kezdesip, elshiler dәrisi turaly kelisimge keldik. Búl – joghary bilim tarihynda búryn-sondy bolmaghan joba edi. Euroodaqqa kiretin 17 elding mәrtebeli elshisi uniyversiytetimizge kelip, tәlimdi dәris oqydy. «EO jәne EÚU - dostastyq kópiri» atalynatyn joba Elbasynyng halyqaralyq sayasy ústanymyn qoldaugha jәne salalandyrugha baghyttaldy.
Elbasy – Euraziya uniyversiyteti ýshin rәmizdi túlgha. Sondyqtan bas ghirattyng ýlken akt zalyna «Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti auditoriyasy» degen jana atau berip, mazmúnynan say tolyq janadan jasaqtadyq. Onyng syrtqy qabyrghasyna EÚU-gha kelip dәris oqyghan әlem kóshbasshylarynyng esimin, kelgen kýnin altyn әriptermen jazyp qoydyq.
Preziydent auditoriyasynda AQSh memlekettik hatshysy Hillary Klinton, Iran preziydenti Mahmúd Ahmediynejad, Koreya preziydenti Ly Men Bak, «Bóbek» qayyrymdylyq qorynyng jetekshisi S.A.Nazarbaeva, EQYÚ Astana ortalyghy basshysynyng orynbasary J.Kletser, Qúran Kәrimdi orys tiline audarghan dintanushy V.Porohova t.b. dәris oqydy. Orayly kelisimning nәtiyjesinde Mәskeu memlekettik uniyversiytetining dekandary men kafedra mengerushileri de bizge kelip, sabaq jýrgizip túrdy.
Elbasyn Euraziya uniyversiytetimen baylanystyratyn taghy bir tarihy oqigha – 2009 jyly 10 nauryzda elordada biz úiymdastyrghan Uniyversiytetterding Euraziyalyq assosiyasiyasynyng HI sezi. Búl TMD men әlemge bedeldi úiymnyng forumynyn Qazaqstanda túnghysh ótui el abyroyyn kóterdi. Oghan 200-ge juyq rektor qatysyp, Elbasy N.Nazarbaev pen MGU rektory V.Sadovnichiyding tarihy bayandamalaryn tyndady. Sol joly Núrsúltan Ábishúly: «Yqpaldastyqty tek sayasatkerlerge ghana senip tapsyrugha bolmaydy. Qazirgi manyzdy is – euraziyalyq yqpaldastyqtyng mәdeniy-gumanitarlyq ólshemi. Bizding mindetimiz – bay intellektualdyq múrany damytu jәne jinaqtalghan bilimdi barlyq aimaqtyng jemisti órkendeuine paydalanu. ... Biz uniyversiytetterimizde TMD halyqtarynyng tilderin oqytudy nege bastamasqa? Búl – euraziyalyq kenistik mәdeniyetining eng bir bay qatpary ghoy»,- degen edi.
Túnghysh Preziydentting arnayy uniyversiytetke kelui, әlem joghary oqu oryndary basshylarymen erkin súhbattasuy, bilim men ghylym salasyna qamqorlyq kórsetui, Euraziya ónirin tolghandyrghan problemalardy ortagha saluy – sheteldik әriptesterimizding kóz aldynda Qazaqstan kóshbasshysynyng ghana emes, elding abyroyyn kóterdi.
Biz endi әlemdik jәne Euraziyalyq kenistik ayasynda batyl jobalardy jýzege asyra bastadyq. Qazaqstan men Orta Aziyada birinshi bolyp uniyversiytetimizdi әlemdik «Times Higher Education – QS World University Rankings» bәsekesining aldyna shyghardyq. Biz búl reytingten jýldeli oryn alghanda, kóp oqu orny QS-ting ne ekenin de bilmeytin...
Elbasynyng Uniyversiytetterding Euraziyalyq assosiyasiyasy HI sezinde aitqan bir oiy – oqu oryndarynda «Euraziyalyq zertteuler» kafedrasyn ashu turaly úsynys edi. Biz múny 2009-2010 oqu jyly ashtyq.
Túnghysh Preziydent el jastaryna erekshe kónil bóldi. Olardyng jan-jaqty jetilip, әlem jastary kóshinen qalmauyn basa aitatyn. Osy rette biz «Álem qúramasy» men «EÚU qúramasy» dep atap eki komanda qúryp, ghylymy sayys ótkizudi qolgha aldyq. Europa, Resey, Týrkiya, Qytay t.b. joghary oqu oryndarynda oqityn 50 ýzdik studentti qarjysyn tólep shaqyrdyq. Áskery kafedra qúryp, jauyngerlik ruhty da serpiltuge yqpal ettik. Búl baghytta topjarghandardy Ýndistan әskery oqu oryndaryna tәjiriybe almasugha jiberdik. Studentterimizding mәdeniy-últtyq «Qyz Jibek», «Er Jigit» bayqaulary elorda ghana emes, el kóleminde jaqsy rezonans tudyrdy.
Memleketimizding últtyq jetekshi joghary oqu orny – ghylym, bilim, mәdeniyet salalarynyng toghysqan jeri, el men әlemning arasyn jalghastyrghan intellektualdyq altyn kópir. Sondyqtan Elbasy Euraziya uniyversiytetine osydan 25 jyl búryn airyqsha missiya jýktedi. Ol búl mindetti abyroymen atqardy jәne atqara da bermek. Ótken shiyrek ghasyrlyq joly, jetken jetistigi – taghylymdy da ónegeli ekeni ras, al endi alda alar asuy búrynghydan da biyik bolsyn.
Erlan Sydyqov,
ÚGhA akademiygi,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor
INTELLEKTUALDYQ BELES
Biyl Tәuelsizdikting 30 jyldyghy men Euraziya últtyq uniyversiytetining 25 jyldyghynyng sәikes keluin bir-birin tolyqtyratyn tarihy datalar retinde qarau qisyndy. El azattyghy – eldikting boytúmary, elorda últtyq uniyversiyteti – intellektualdyq janghyru rәmizi.
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Tәuelsizdikting alghashqy kýninen әleumettik-ekonomikalyq qiyndyqtargha qaramastan bilim men ghylymgha erekshe kónil bóldi. Uniyversiytetting qalyptasuy jana әlemdegi jana Qazaqstan jolynyng qalyptasyp damuymen tikeley baylanysty.
Euraziya uniyversiyteti qúrylghan 1996 jyldy eske týsirip kórinizdershi. 90-jyldardaghy ekonomikalyq qiyndyqtar men geosayasy ahualdyng kýrdeli kezeninde el astanasyn Arqa tósine kóshiru bastamasy, shekarany shegendeu men qúraq kórpedey etnostar bereke-birligin saqtau – Elbasynyng 1994 jyly Mәskeu uniyversiytetinde kótergen Euraziyalyq ekonomikalyq odaq iydeyasynyng intellektualdyq platformasyn ómir jýzine shyghardy. Búl – L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti edi. Múnyng da avtory, negizin qalaushy – Núrsúltan Ábishúly.
Elbasy Euraziya últtyq uniyversiytetining negizin qalay otyryp, astanany Aqmolagha auystyrghan kezdegi oiy – jastar keleshegining qamy, ónirlerding tepe-tendikte damuyna qamqorlyq desek qatelespeymiz. Bolashaq elorda bilimdi, aqyldy, ziyaly qala boluy kerek, osynyng bәri airyqsha missiyaly uniyversiytetting tóniregine toptasqany jón degen Elbasy iydeyasy ainymay jýzege asty. Núrsúltan Ábishúly «Euraziya jýreginde» atty kitabynda L.N.Gumiylev uniyversiytetin: «Astananyng joghary bilim jýiesinde taghy bir manyzdy qadam jasaldy. Qazirgi dýniyede qajetti bilimdi mengerip qana qoymay, sol bilimmen jenip shyghugha bolatynyn biz týsinbegende kim týsinbek. Bilim ghana dýniyening qozghaushy kýshi bola almaq» dep sipattauynyng mәni osynda.
Elbasy jana euraziyashyldyqtyng jolyn ghylymiy-praktikalyq túrghydan óristetude sayasat pen bilimge qatar iyek artty. Sonyng nәtiyjesinde keshegi Astana, býgingi Núr-Súltan qalasy da, Euraziya uniyversiyteti de úlanghayyr kenistiktin, týrli memleketter toghysynyng ortasynda ónirlik túraqtylyq pen gumanitarlyq ýilesimdilikting arqauy bola bildi.
Býginde L.N. Gumiylev atyndaghy uniyversiytet – jaratylystanu, tehnikalyq jәne gumanitarlyq ghylymdar salalary boyynsha irgeli, qoldanbaly jәne innovasiyalyq zertteulerge zor intellektualdyq әleuetin júmyldyrghan joghary oqu orny. Qazir EÚU-dyng 13 fakulitetinde bakalavriattyng - 106, magistraturanyng - 105, doktoranturanyng 51 bilim baghdarlamasy jýrgiziledi. Osy oqu jyly bilim alushylar sany – 20 myngha jetti. Memlekettik bilim grantyn iyegerlerining tandauy boyynsha da elimizde kósh bastap túrmyz. Búlardyng basym bóligi - «Altyn belgi» iyegerleri men respublikalyq jәne halyqaralyq olimpiada jenimpazdary. Uniyversiytette ýsh әskeri-oqu baghyt boyynsha zapastaghy qaruly kýshter mamandary dayarlanady. Bolashaq ghylymiy-zertteu uniyversiyteti mәrtebemizding irgetasyn 31 ghylymy qúrylym (institut, ortalyq, zerthana) kezen-kezenmen qalyptastyruda. Biz shet elde (Iran, Qytay, Týrkiya, Pәkistan t.b.) EÚU-dyng 12 ortalyghyn, 1 filialyn (Ózbekstan) ashtyq.
Damu strategiyasy boyynsha EÚU - shyn mәninde Qazaqstannyng iri bilim jәne ghylymy ortalyghy. Býginde oqu ornynyng әleuetin QR ÚGhA akademikteri, Memlekettik syilyqtyn, «Dostastyq júldyzy» syilyghynyng laureattary bastaghan tәjiriybeli professor-oqytushylary qúraydy. Kelisim-shart negizinde Italiya, Ispaniya, Iran, Ontýstik Koreya, Týrkiya, AQSh, Japoniya t.b. elderding professorlary dәris oqidy.
Euraziya últtyq uniyversiytetine shet el memleket basshylary, Nobeli syilyghynyng laureattary kelip, bilim alushylar men oqytushylar aldynda dәris oquy da dәstýrge ainalghan. Múnday kezdesuler studentter men oqytushylardyng jalpy mәdeni, intellektualdyq jәne sayasy dengeyin arttyryp, uniyversiytetting halyqaralyq bedelin kóteredi.
Ispandyq Laboratorio de Internet joghary baghalaghan uniyversiytet ghylymy kitaphanasy - 1,6 millionnan astam kitap qory bar Ortalyq Aziya jetekshi mәdeny ortalyq.
Shiyrek ghasyrdaghy bilim men ghylym, maman dayarlau pen qyzmet kórsetu salasyndaghy jetistigimiz 2012 jyly Preziydentting «Altyn sapa» syilyghymen, TMD-nyng «Ýzdik qyzmet» syilyghymen marapattaldy.
Býginde biz - QS Top 50 Under reytingine engen Qazaqstan men TMD-daghy jalghyz joghary oqu ornymyz. Al, әigili QS World University Ranking reytinginde әlemning ýzdik uniyversiytetteri arasynda top-300 qataryndamyz. Joghary oqu oryndary vebsayttarynyng әlemdik «Webometrics» reytinginde de Qazaqstan boyynsha aldynghy oryndamyz. Academic University Ranking Performance Euraziya uniyversiytetin Ortalyq Aziyadaghy jetekshi oqu orny qataryna qosty.
Álemning kóptegen jetekshi uniyversiytetterimen aradaghy qarym-qatynasymyz jyldan-jylgha artyp keledi. Akademiyalyq útqyrlyq, basqa da týrli baghdarlama ayasynda bilim alushylarymyzdyng shet elge baruy pandemiyagha deyin qalypty jaghday bolatyn. Qazir ol onlayn jýiede jalghasyp jatyr.
Euraziya últtyq uniyversiyteti – elding de, elordanyng da intellektualdyq ortalyghy. Astana - Núr-Súltan qalasynda ótken iri forumdar (Astana ekonomikalyq forumy, Euraziya media forumy, Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezi, Euraziya ghylymy forumy t.b.), eldik konferensiyalardyng ghylymiy-konseptualdyq júmystaryn bizding ghalymdarymyz atqardy. Sonday-aq el tarihynda altyn әrippen jazylghan EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesining ghylymiy-mәdeniy-bilimy dәnekerlik (tipti audarmashy, eriktilerge deyin) sharalarynyng juan ortasynda Euraziya uniyversiyteti jýrdi.
Uniyversiytet – qashanda memleketting ghylymy jәne mәdeny әleueti. Elbasy iydeyasymen dýniyege kelgen «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyrudyng jobalyq ofiysi bastapqy kezende Euraziya últtyq uniyversiyeti janynda ornalasty. «Tughan jer» baghytynyng teng tóraghasy bolu maghan jýktelgendikten, ghylymi-aghartushylyq topty ýilestirip, Qazaqstannyng soltýstik, ortalyq, shyghys ónirlerinde keshendi júmystar atqardyq.
Últ kóshbasshysy ózi qúryp, qalyptastyrghan Euraziya uniyversiytetining damu keleshegine әrqashan qamqorlyqpen qaraydy. Óz basym Túnghysh Preziydent ókimimen rektor bolyp taghayyndalghan 2011 jyldan beri oqu ornymyzgha degen osy izgi niyetting talay ret kuәsi boldym. Astana tórindegi alghash kezdeskenimde Últ kóshbasshysy: «Euraziya uniyversiyteti men ýshin de, el ýshin de ystyq. Óitkeni ony zor ýmitpen ashtym. Qazir astanamen birge kórkeyip keledi. Janashyl uniyversiytet ýzdiksiz algha jyljyp, jastardy qatang bәskege dayarlauy kerek. Sol ýshin oqytushy-ghalymdardyng dengeyine jauapty bolyndar!» degen edi.
Núrsúltan Ábishúly EKSPO kórmesining úiymdastyru sharasyna atslysqanymyz ýshin újymymyzgha airyqsha alghysyn bildirip: «Búl – memleketimizding bedelin kótergen әlemdik shara. Euraziya uniyversiyteti osynda synaq pen tәjiriybeden abyroymen ótti»,- dep tújyrymdady. Al, sol 2017 jyly jeke qabyldauynda bolghanymda, Elbasy: «Euraziya uniyversiyteti jaghdayyn әrqashan súrap-bilip otyramyn. Zertteu uniyversiyteti bolamyn degen talaptaryndy tolyq qoldaymyn. Innovasiyasyz eshtene joq. Ghylymdaryndy osyghan júmyldyr!» dep, izgi tilegin jetkizgen-di.
Memleket basshysynyng múnday sózderi bizdi, әriyne, jigerlendire týsti. «EÚU-dyng 2015-2020 jyldargha arnalghan damu strategiyasyn» sәtti oryndap, bilim men ghylym salasynda qomaqty tabystargha jettik. Joghary reytingtik jurnaldarda ghylymy maqala jariyalaudan el uniyversiytetteri arasynda top bastadyq. Bilim baghdarlamalaryn sapalandyru men akkreditteu boyynsha da josparymyzdy orayymen oryndadyq. Ghylymy jobalarymyzdy qarjylandyru kólemi úlghayyp, 2020 jyly 1,8 mlrd. tg qúrady. Materialdyq bazany nyghaytugha kelsek, songhy jyldary biz 1 shaghyn shaghyn otbasylyq túrghyn ýidi, 1 studentter jataqhanasyn, 1 oqu ghimaratyn paydalanugha berdik. Mereytoy qarsanynda memlekettik-jekemenshik әriptestik negizinde 2.500 oryndyq studentter jataqhanasy qúrylysyn bastap, tayauda zamanauy «Sport keshenin» ashqaly otyrmyz.
Al, uniyversiytetting 2021-2025 jyldargha arnalghan damu strategiyasynda bilim men ghylym sapasyn odan әri arttyru, innovasiya, aqparattandyru, sifrlandyru, halyqaralyq integrasiya, әleumettik seriktestik, qoghammen, biznespen, kәsiporyndarmen nәtiyjeli dialog ornatu mәselesin kýn tәrtibine qoydyq. Tehnologiyalar kommersializasiyasy men transferti de, innovasiyalyq ekojýie, halyqaralyq bәsekege qabilettilikti jetildiru de úmytylmady.
Memleketting Euraziya uniyversiytetine qamqorlyghyn Preziydent Q.K.Toqaev ýilesimdi jalghastyrdy. 2020 jyly jeke qabyldauynda bolghanymda, Qasym-Jomart Kemelúly EÚU-gha 2025 jylgha deyin 20 myng sharshy metrlik pәnaralyq oqu-zerthana keshenin, 5 myng sharshy metrlik ghylymy kitaphana ghimaratyn túrghyzugha Ýkimetke tapsyrma beretinin aitty. Abay mereytoyyn qorytyndylau sharasynda Euraziya uniyversiytetining intellektualdyq enbegin joghary baghalady.
Abai.kz
