Býgin QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynda «Úlyq Úlys - Altyn orda: bastauy, tarihy jәne múrasy» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyasy ótti. Onda QR Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng birinshi orynbasary Dәuren Abaev sóz sóilegen bolatyn. Biz Dәuren Abaevtyng sózining tolyq mәtinin jariyalaghandy jón kórdik. 

Qúrmetti konferensiyagha qatysushylar!

Biz býgin manyzdy jiynda bas qosyp otyrmyz. Búl konferensiyanyng Tәuelsizdikting 30 jyldyghymen túspa-tús keluining zor simvoldyq mәni bar dep oilaymyn.

Sebebi býgin tamyry tereng tarihymyzgha – últymyz ben memlekettigimiz payda bolghan kezenge taghy bir mәrte kóz jiberemiz.

2015 jyly Elbasynyng tapsyrmasymen elimizde Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy keng kólemde atalyp ótti. Búl iydeologiyalyq astary teren, memlekettik dengeydegi shara boldy.

1465 jyl – sózsiz, bәrimiz ýshin qasterli data. Desek te, etnogenez prosesi men memleketting qalyptasuy – bir kýnnin, tipti bir ghasyrdyng da sharuasy emes ekenin jaqsy bilemiz.

Kerey men Jәnibek handar bastaghan qazaq halqynyng Jetisugha qonys audaruy onyng qalyptasu kezeninen ótip, últqa ainalghanyn aishyqtaydy. Ghalymdardyng zertteuinshe, búl prosess Úlyq Úlystyng dәuirlep túrghan uaqytynan bastaldy.

Múny foliklorymyzdan da kóremiz. Jyr-dastandarymyzdyng qaharmandary – Edige, Áz-Jәnibek, Mayqy bi, Toqtamys, Asan qayghy siyaqty Altyn Orda kezindegi qayratkerler.

Eng eski kýiding biri «Aqsaq qúlan» da Joshy hannyng ólimine baylanysty shyqqany barshamyzgha belgili.

Sondyqtan Úlyq Úlys – bizding memlekettilik dәstýrimizding altyn besigi dep tolyq senimmen aita alamyz.

Osy ainymas aqiqattyng negizinde 2019-2020 jyldar Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tapsyrmasymen Úlyq Úlystyng 750 jyldyghyn merekeleuge arnaldy. Biz býkil әlemge Altyn Ordanyng múrageri ekenimizdi tanytyp, tól tarihymyzgha qatysty әdildikti ornatugha jol ashtyq.

Alayda, osy tústa Memleket basshysynyng «Tarihpen sayasatkerler emes, tarihshylar ainalysuy kerek» degen manyzdy ústanymyn esten shygharmaghan jón.

Óz úlylyghyna mastanu, tarihty mifpen aralastyru, ótkenimizdi әsire maqtangha ainaldyru – órge bastamaydy. Kerisinshe, biz tarihty koniunkturadan tys zerttep, aqtandaqtar aqiqatyn ashyp, sheshushi oqighalar jelisin múqiyat qayta qalpyna keltiruge tiyispiz.

Preziydentting tapsyrmasyna sәikes jaqynda Bilim jәne ghylym ministrligining janynan qúrylatyn Joshy Úlysyn zertteytin ghylymy institut ta negizinen osy maqsatty kózdeydi.

Institut atauynyng ózi aityp túrghanday, biz Talas qúryltayynan bastap Kenesarynyng qazasyna deyingi tarihy dәuirdi birtútas kezeng dep qabyldaymyz.

Qadirmendi әriptester!

Eger halyqtyng tútas tarihyn qalyng kitapqa tenesek, sonyng ishinde óte manyzdy tarauy bolady. Ol tarau bolmasa kitaptyng mazmúny joghaluy mýmkin.

Úlyq Úlys – tól tarihymyzdyng osynday manyzdy tarauy. Dalalyq Rimge ainalghan Úly imperiya, әrtýrli tilde sóilep, әrqily din ústanatyn kóptegen halyqty bir shanyraq astyna biriktirip, ozyq mәdeniyetti dýniyege әkeldi.

Onyng dәuirlegen túsynda qazaq halqynyng etnogenezdik portreti qalyptasty.

Altyn Orda uaqytynan beri kele jatqan simvoldardy qazir de kýn sayyn kóremiz. Últtyq valutamyz – tengening atauy sol kezenge tiyesili.

Memleket basshysy reziydensiyasy Batudan Abylay hangha deyingi Altyn Orda men Qazaq handyghy әmirshilerining ordasy siyaqty atalady.

Parasat pen tózimdilikke qúrylyp, hanafy mazhabyna negizdelgen dәstýrli dinimiz Berke men Ózbek handardan múragha qalghan.

Jana elordamyz – Núr-Súltan qalasy – Úly dalada әsem shaharlar salghan Úlyq Úlys biyleushileri ghúrpynyng jalghasy.

Mysaly Sarayshyq qalasy Joshy úlysynyn, Noghay ordasy men Qazaq handyghynyng ruhany astanasy boldy. Qazirgi Qyzylorda oblysy aumaghynda Jankent, Jent, Barchkent, Týrkistan ónirinde Syghanaq, Sayram, Yassy, Sozaq siyaqty qalalar bolghan.

Múnday qalalar elimizding soltýstiginen de tabyluda. Búghan dәlel – jaqynda ghana Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy «Qyzyl-oba» qorymynan shyqqan qúndy jәdigerler.

Osylaysha biz babalarymyzdyng shetsiz-sheksiz aimaqty meken etken kóshpeliler emes, kerisinshe, óz uaqytyndaghy kóshpeli ómir men otyryqshy túrmys saltynyng ozyq tústaryn ýilestirip, imperiyalyq dengeyde ýstemdik qúrghan halyq bolghanyn bayqaymyz.

Osy túrghydan qaraghanda, bizding kórshiles Reseymen ekijaqty baylanysymyzdyng tarihy kenestik oqulyqtarda jazylghan kezennen góri tym tereng ekenin aitqym keledi. Ol, keminde, XIII ghasyrda Joshy Úlysy atty imperiyalyq memleketting ayasynda bastalghan.

Desek te, Altyn Orda – ótken tarihymyz ghana emes. Ol, eng aldymen, býginimiz ben bolashaghymyz.

Býgingi ortaq maqsat-múratymyz ben qogham bolyp bet alghan baghdarymyz Altyn Orda kezinen bergi ghasyrlyq dәstýrlerden bastau alady.

Birinshi– ortalyqtan basqarylatyn memleket.

Úlyq Úlystyng tarihy tәjiriybesi osyny kórsetkendey, tabighaty qatal, aumaghy ýlken Euraziya qúrlyghynyng kenistiginde myqty «biylik vertikali» arqyly ortalyqtan basqarylatyn memleket qana ósip-órkendeydi.

Osy manyzdy shart Joshy Úlysynyng «Altyn ghasyryn» tughyzdy.

Ekinshi – meritokratiya.

Altyn Orda memleketi men qoghamynyng manyzdy ereksheligining biri – adamdardy elita qataryna jeke qasiyetine qarap qosty.

Qarym-qabiletining arqasynda qarapayym jigitten әueli batyr, odan song bi, keyinnen Altyn Ordanyng beklerbegine ainalghan Edigening ghúmyry osyghan anyq dәlel.

Býginde memleketimiz meritokratiyanyng basty qaghidasyn jýzege asyryp jatyr. Onsyz qoghamnyng janghyruy men damuy mýmkin emes.

Ýshinshi – tiyimdilik.

Altyn Ordada memlekettik basqaru men logistikanyng tiyimdi jýiesi qúrylghany tarihtan belgili. Sonyng biri – jәmshik qyzmeti. Ol keyinnen birneshe ghasyr boyy Reseyde keninen qoldanyldy.

Sonday-aq «darugha» dep atalatyn azamattyq әkimshilikting jýieli júmysy da osyghan mysal bola alady.

Tórtinshi – ghylym-bilim ghúrpy.

Ózbek pen Jәnibek handardyng biylik qúrghan uaqytynda Altyn Ordagha kóptegen elden ghalymdar aghylyp kelip jatqany kópshilikke ayan.

Sonymen birge qanshama medreseler salynyp, ol jerde tek diny ilim emes, matematika, medisina jәne basqa da ghylymdar ýiretilgen.

Besinshi – dialog mәdeniyeti.

Euraziya kindiginde oryn tepken alyp imperiya – Altyn Ordanyng qúramynda o bastan-aq tili, diny senimi men salt-dәstýri әrtýrli halyqtar ómir sýrdi.

Olardyng eki ghasyr boyy bir memlekette birge tirshilik etui dialog mәdeniyetinin, ruhany baylyqtyng jәne ózgege degen qúrmetting kórkem ýlgisine úlasty.

Etnosaralyq qatynastardy retteu, birtútas azamattyq últ qúru isining qazaqstandyq modelinen Altyn Ordalyq qaghidatty kóruge bolady. Múnda birlik – birkelkilik degendi bildirmeydi.

Altynshy – halyqaralyq mediasiya mәdeniyeti.

Altyn Orda Shyghys pen Batysty jalghaytyn kópir ispetti boldy. Úly Jibek jolynyng soltýstik baghytynda ornalasqan imperiya órkeniyetter arasyndaghy jan-jaqty dialogty – materialdyq qúndylyqtarmen qatar, iydeyalar men innovasiyalardyng almasuyn qamtamasyz etti.

Tariyhqa kóz salsaq, Altyn Ordanyng sayasatynan Elbasynyng BÚÚ úiymy Bas assambleyasynyng minberinen tanystyrghan «Ýlken Euraziya» jobasynyng ýlgisin kóre alamyz.

Jetinshi – adamy qúndylyq.

Memlekettik basqarudyng ortalyqtandyrylghanyna qaramastan, Altyn Orda eshqashan klassikalyq týrdegi «shyghys despotiyasy» bolghan emes.

Qoghamnyng ózegin biylikke degen qorqynysh emes, halqymyz imandylyq dep aitatyn ruhany týpnegiz qúrady.

Qazir de qoghamymyzdyng taban tirer túghyry, yntymaqtastyqtyng negizi – «әleumettik reyting» emes, imandylyq pen mәngilik ruhany qúndylyqtar.

*****

Úlyq Úlys fenomenin jete týsinbeyinshe, biz býginimizdi tolyqqandy payymday almaymyz.

Búl iste, qúrmetti әriptester, sizderding alatyn oryndarynyz erekshe.

Altyn Orda tarihyn keng kólemde әri keshendi týrde zertteu Qazaqstandaghy gumanitarlyq oidyng órkendeuine tyng serpin beredi dep senemin. Konferensiya júmysy jemisti әri nәtiyjeli bolsyn!  Barshanyzgha tabys tileymin! Rahmet!

Dәuren Abaev

Abai.kz