Aqtauda jýrip jatqan sot prosesining 4-mamyrda ótken 27-shi otyrysynda, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, keshe bastalghan beynematerialdardy qarau jalghasqan.

Otyrys basynda alvokat Biysekeshev jәbirlenushi Bekeshevanyn óz talaptarynan bas tartqandyghy turaly mәlimdemesin iske qosu jóninde talap-tilek jasaghan.

Odan song sudiya Naghashybaev Aralbay beynematerialdardy qaraugha núsqau bergen. Alghashqy qaralghan faylda 12 jәbirlenushi poliysey alanda jәne oghan japsarlas kóshelerde kórsetuler bergen, biraq jelding guiline, ótip jatqan kólikting jәne sol jerdegi jóndeu júmystarynyng dýrsiline baylanysty jazbanyng dybys sapasy nashar bolghan. Poliyseyler is materialdarynda aitylghandy qaytalaghan.

Kelesi faylda aqtaulyq tergeushi Ysmailovpen qatar almatylyq jәne aqmolalyq tergeushiler de súraqtar qoyghan. Sonyng ishinde jәbirlenushi poliysey men qosymsha tergeushi arasynda mynaday dialog bolghan:

Poliysey Qonyrov: Mende tabelidi qaru - pistolet boldy, biraq men aspangha attym (sausaqtaryn pistolet tәrizdi etip, joghary qaray «atyp» kórsetken), eskertip attym. Adamdargha men atqan joqpyn.

Tergeushi: Taghy bireuler atty ma?

Qonyrov: Nazar audarmadym.

Tergeushi: «Nazar audarmadym» degen qay maghynada? Kórdiniz be, joq pa?

Qonyrov: Kórgen joqpyn.

Aqtauda jýrip jatqan sot prosesining 4-mamyrda ótken 27-shi otyrysynda, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, keshe bastalghan beynematerialdardy qarau jalghasqan.

Otyrys basynda alvokat Biysekeshev jәbirlenushi Bekeshevanyn óz talaptarynan bas tartqandyghy turaly mәlimdemesin iske qosu jóninde talap-tilek jasaghan.

Odan song sudiya Naghashybaev Aralbay beynematerialdardy qaraugha núsqau bergen. Alghashqy qaralghan faylda 12 jәbirlenushi poliysey alanda jәne oghan japsarlas kóshelerde kórsetuler bergen, biraq jelding guiline, ótip jatqan kólikting jәne sol jerdegi jóndeu júmystarynyng dýrsiline baylanysty jazbanyng dybys sapasy nashar bolghan. Poliyseyler is materialdarynda aitylghandy qaytalaghan.

Kelesi faylda aqtaulyq tergeushi Ysmailovpen qatar almatylyq jәne aqmolalyq tergeushiler de súraqtar qoyghan. Sonyng ishinde jәbirlenushi poliysey men qosymsha tergeushi arasynda mynaday dialog bolghan:

Poliysey Qonyrov: Mende tabelidi qaru - pistolet boldy, biraq men aspangha attym (sausaqtaryn pistolet tәrizdi etip, joghary qaray «atyp» kórsetken), eskertip attym. Adamdargha men atqan joqpyn.

Tergeushi: Taghy bireuler atty ma?

Qonyrov: Nazar audarmadym.

Tergeushi: «Nazar audarmadym» degen qay maghynada? Kórdiniz be, joq pa?

Qonyrov: Kórgen joqpyn.

Tergeushi: Mine, solay deniz.

Býgin taghy da, keshegidey, beynejazbalardy prokuratura qyzmetkeri kórsetken, ol әlsin-әlsin kórsetudi jyldamdatyp otyrghan, al songhy eki poliyseydi súrau kezinde tergeu әreketteri boyynsha hattamagha qol qoy sәtin kórsetpey tastaghan.

Odan әri birinshi ret beynebaqylau men beynetýsiruge beyimdelgen arnayy kólik bortynan jasalghan jazbalar kórsetilgen. Múnday apparat (KamAZ-dyng shassiyinde) alghashqy eki apta boyy osy sot prosesi ótip jatqan ghimarat janynda da túrghan. Ádette búl - jýk mәshinasy negizindegi konteyner, onyng ýstine ainalyp túratyn jәne joghary sapamen týsiretin beynekamera ornatylghan. Shamasy, múnday jabdyq tәulik boyy avtomatty rejimde júmys isteuge qabiletti bolsa kerek, óitkeni alandy týnde, kýndiz jәne tanerteng týsirgen jazbalar kórsetilgen. Onyng ishinde tipti alangha azyq-týlik alyp kelgen jýk mәshinalar da týsip qalghan. Biraq bәri dybyssyz. Jazbalardyng sipatyna qaraghanda, 2011 jyldyng 14-shi jәne 15-shi jeltoqsan kýnderi týsirile bastaghan bolsa kerek, ekrannyng búryshynda kýni men saghaty jazylghan, alayda úsaq әrip-sifrlarmen. Beynekameranyng jyljuyna oray ekranda aghylshynsha W jәne NW әripteri, yaghni, Batys, Soltýstik-Bastys belgileri kóringen, demek, arnayy kólik navigasiyalyq qúraldarmen jabdyqtaluy ghajap emes.

Áriyne, osylaysha tek alandy ghana emes, onyng ainalasyn da auqymdy kólemde týsirgen búl beynejazbalardy múqiyattau zerttegen dúrys bolar edi, biraq býgin tek ýzikter ghana kórsetilgen.

Beynematerialdardy qarau týski ýzilisten keyin de jalghasqan, alayda sudiya onyng barysynda eshqanday týsinikteme bermegen, sondyqtan kóp nәrse týsiniksiz bolyp qalghan.

Mәselen, avtomәshinadan jasalghan týsirudi kórsetken, biraq kim týsirgeni jәne kimdi týsirgeni belgisiz kýide qalghan. Múnyng tek ereuildegi múnayshylardy baqylau ekendigin, jasyl japyraq pen adamdardyng jenil kiyimmen jýrgendigine qarap, byltyrghy kóktem nemese jaz kezinde týsirilgendigin boljau mýmkindigi ghana bolghan.

Bireuding mәshinasyndaghy tintu, odan song - jәbirlenushi poliysey Atabay men sottalushy Jarylghasynovtyn bettesui kórsetilgen. Nege ekenin, bos oryndyq bolsa da, songhysy ayaghynan tik túrghan, al tergeushiler otyrghan. Jәne bir «qyzyghy», qúqyqbúzushylyq (beynetýsirudi toqtatudy talap etken Jarylqasynov Atabaydy arqasynan qausyra ústaghan) keshe, bettesu býgin kórsetilgen.

Áldebir dýkenning beynebaqylau kamerasy týsirgen kadrlar kórsetilgen, biraq onda eshqanday tonaushylar kórinbegen.

Beynejazbaly birneshe diskini aqyry asha almaghan.

Beynematerialdardan keyin sudiya qylmystyq iske tigilgen qújattarmen, mәselen, ereuilshilerding ýilerinde jýrgen tintuler kezinde alynghan hattarmen, vizitkalarmen, úshaqqa otyru talondarymen jәne t.b. tanystyrghan.

Sudiyanyng sottalushy múnayshylardyng alang boyymen qozghalystaryn kórsetetin syzbalar (shemalar) bar ekendigin habarlauy kýtpegen jaghday bolghan. Sóitse, olar telekommunikasiyalyq kompaniyalardan alghan mәlimetter negizinde jasalypty. Shyn mәninde ol syzbalarda úyaly telefondardyng jyljuy kórsetilgen. Sudiya mýddeli advokattargha syzbalarmen tanysudy úsynghan. Sottalushy A.Dýisenbaeva ol syzbalardan ózining marqúm әkesining qozghalystaryn kórgisi keletindigin aitqan.

Odan әri sudiya qylmystyq is materialdaryn jariyalaugha kirisudi úsynyp, eki saghat shamasynda 19 tomnyng materialdary «jariyalanghan». Ár tomnyng mazmúnyn qysqasha sholudan song sudiya taraptardyng pikirlerin súrap otyrghan. Advokattar siyrek sóilegen, biraq olardyng eskertpeleri men súraqtary taghy da tergeu kezinde jiberilgen proseduralyq auytqular men qatelerdi әshkerelep otyrghan.

Advokat Sәrsembina: Qúrmetti sudiya, 1-tomnyng 1-betine (!) bireu avtoqalammen týzetu engizgen.

Sudiya qarap, moyyndaghan: Iya, týzetu engizilgen, mórmen rastalghan eshqanday tiyisti jazba («týzetuge senu» jóninde) joq.

Sәrsembina: 8-tomnyng 116-betinen sottalushy Jarylghasynovqa әriptesterining bergen minezdemesin oqynyzshy.

Sudiya (paraqtardy әri-beri audarystyryp): Múnda joq, mýmkin, basqa tomda shyghar...

Advokat Sansyzbayúly: Qúrmetti sudiya, 13-tomnan sottalushylar Nepes pen Qosbarmaqovty tanu hattamalaryn qaranyzshy.

Sudiya: Múnda onday hattamalar joq.

Sәrsembina: Sottalushy Aqjigitov boyynsha fotokesteler qanday da bir qújattarmen rettelgen be?

Sudiya: Joq, eshqanday prosessualdyq qújattar joq múnda.

Sәrsembina: Al Besmaghambetovtyng fotokesteleri boyynsha prosessualdyq qújattar bar ma?

Sudiya: Joq.

Sәrsembina: Ysqaqov boyynsha she?

Sudiya: Joq.

Sәrsembina: 15-tomnyng 210-211-betterinde Besmaghambetov bergen týsinikteme bar, ol Janaózen komendanty Qabylovtyng atyna jazylghan, al súrau jýrgizgen kim?

Sudiya: Iya, týsinikteme bar, biraq súraudy kim jýrgizgendigi belgisiz, múnda jazylmaghan.

Sәrsembina: Al týsinikteme jazuynyng qoly men ayaghynda qoyylghan qol úqsas pa?

Sudiya: Múnda: «Mening sózimnen dúrys jazylghan» degen jәne qol qoyylghan.

«Jariyalanghan» 19 tomda kuәlardyng jauaptary turaly aqparat, ereuilshilerding telefon әngimelerin tyndau mәtinderi, tergeushilerding qaulylary, sottalushylar tuystarynyng hattary men ýndeuleri, sottalushylargha júmys, oqu ornynan berilgen minezdemeler, fotokesteler, búryn sottalghandyghy-sottalmaghandyghy turaly anyqtamalar, medisinalyq qújattar, sarapshylardyng qorytyndylary, narkologiyalyq jәne psihonevrologiyalyq dispanserler bergen anyqtamalar, sottalushylardyng ýilerinde jýrgen tintulerding hattamalary, zattay dәlelderdi alu hattamalary jәne taghy basqa kóptegen materialdar jinaqtalghan.

Sudiyanyng alty sottalushygha qatysty sot psihologiyalyq-psihiatriyalyq saraptama qorytyndylary mәtinderin oquy kezinde mynaday sóz tirkesteri ózine nazar audarghan: «Qylmys jasaghan kezde eshqanday psihikalyq syrqattarmen auyrmaghan, kýshtep emdeudi qajet etpeydi. Qylmys jasaghan kezde óz әreketterining naqty sipaty men qogham ýshin qauiptiligin týsingen jәne olardy basqara alghan. Qylmys jasaghan sәtte onyng aqyl-esi dúrys bolghan jәne ol tergeu men sot prosesterinde jauap bere alatyn bolghan» (sózderdi bólektegen biz. - J.Q.).

Yaghni, sot әli ayaqtalmaghandyqtan, sottalushylardy búlaysha aldyn-ala «qylmysty» etip shygharghan múnday qújattardyng kinәsizdik prezumpsiyasyn óreskel búzatyndyghy - aiday anyq aqiqat!

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 04-mamyry

«Abay-aqparat»