Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 14726 0 pikir 19 Mamyr, 2021 saghat 12:44

Ruhany janghyru: baghdarlama ayasynda ne jasaldy?

Jaqynda «Ruhany Janghyru» qoghamdyq sanany janghyrtu baghdarlamasyn jýzege asyrudyng bastalghanyna tórt jyl ótti. Baghdarlama Núrsúltan Nazarbaevtyng 2017 jyldyng 12 sәuirinde jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy negizinde әzirlendi. Baghdarlamanyng negizgi ústanymdarynyng biri - bolashaqqa baghyttalghan, damu men algha jyljudy, sanany janghyrtudy maqsat etedi. Sonymen qatar ekonomikany damytu ýshin arnayy stimuldar boluyn da qalaydy. Damyghan 30 elding qataryna kirudi de oilaydy. 

Baghdarlamada qoyylghan maqsattargha jetuge kómektesetin birneshe jobalar qarastyrylghan. Múnday jobalar ýshin tórt jyl - búl týbegeyli ózgerister turaly jәne jetistiktermen maqtanu ýshin onsha kóp uaqyt emes ekeni týsinikti. Soghan qaramastan, júmys jýrip jatyr, al keybir nәtiyjeler qazirding ózinde aiqyn kórinude.

«Ruhany Janghyru» búl oiyn-sauyq is-sharalary emes, búl strategiyalyq negizde sanany janghyrty, ruhany ózgerister jasau arqyly algha jyljudy maqsat etedi.

Songhy tórt jylda osy baghdarlamanyng institusionaldyq negizderin qúrugha kóp kónil bólindi. Jәne osy uaqyt ishinde elde 93 myng is-shara ótkizilip, oghan 12 millionnan astam jerlesterimiz qatysty. 13 arnayy joba jýzege asyryluda. Búnyng bәri tek qana sandar emes, sonday-aq, ýlken kórsetkishter men shynayy nәtiyjeler. 12 million adamnyng sanasyna berilgen jana sәule men ruhty serpilter nәtiyjeler.

2020 jyldyng basynda Qazaqstan Respublikasynyng Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Dәuren Abaev 122 tarmaqtan túratyn jana jospar úsyndy. Olar ýsh blokqa bólinedi:

1) túlghany damytu - «pragmatizm», «bilim kuliti», «sananyng ashyqtyghy» jәne «bәsekege qabilettilik» qasiyetterin damytu.

2) últty damytu jәne halyqaralyq pozisiyalau - «últtyq biregeylikti saqtau» jәne Úly Dalanyng jeti qyry: at sporty; úly dalanyng ejelgi metallurgiyasy; januarlar stiyli; Altyn adam; týrki әlemining besigi; Úly Jibek joly; Qazaqstan - alma men qyzghaldaqtyng otany ekenin barynsha nasihattau.

3) memlekettin, azamattyq qoghamnyng jәne jergilikti qauymdastyqtyng damuy - «revolusiyalyq emes, evolusiyalyq» jolmen jýruge baryn salu.

Institut mәlimetinshe, «Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» arnayy jobasy ayasynda gumanitarlyq pәnder boyynsha 100 oqulyq audaryldy. 47-si basylyp shyghyp, joghary oqu oryndaryna jiberildi. Sonday-aq, eki tilde 156 viydeokurstar men beyne dәrister payda bolyp, arnayy portaldargha ilindi.

«Tughan jer» jobasyn jýzege asyru barysynda 2,6 mynnan astam nysan salyndy. Sonymen birge 2 mynnan astam nysan qayta janartyldy jәne jóndeldi. Búl balabaqshalar men mektepter, medisinalyq mekemeler, sporttyq nysandar syndy manyzdy qoghamdyq ghimarattar ekenin de eskeruge tiyispiz.

«Sakraldy Qazaqstan» jobasy ayasynda júmys jýrgizilude. Qasiyetti jerlerding tizimderine 100 respublikalyq jәne bes jýzden astam aimaqtyq manyzy bar nysandar kiredi

Sonday-aq, respublikalyq manyzy bar 48 tarihiy-mәdeny eskertkish qalpyna keltirildi. Otyrar eldi mekeninde qalpyna keltiru júmystary jýrip jatyr. Kelushi turisterge arnap 3 kelushiler ortalyghy ashyldy, olar «Úlytau», «Otyrar», Tanbaly». Orbúlaq shayqasyn tarihy qalpyna keltiru, virtualdy 3D-turlar: Jetisu 360, Qaraghandy ​​oblysynda «Qymyz fest» jәne basqalary ótti.

Baghdarlama ayasynda 2018 jyly «Qazirgi zamanghy qazaq beyneleu ónerining antologiyasy» katalogy qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kórdi. Qazaq әdebiyetining proza men poeziya janryndaghy shygharmalary BÚÚ-nyng alty tiline audaryldy.

Qoghamdyq bastamalardy qoldaugha baghyttalghan «Ózgeristerding sarulary» әleumettik jobalarynyng akseleratory iske qosyldy. Damudyng alty baghyty boyynsha jýzege asyrylatyn jobalardy sýiemeldeytin jәne damytugha kómektesetin saraptamalyq top qúryldy. Ol toptyng qyzmeti kelesidey:
- inkluzivti qoghamdy damytu,
- beyresmy bilim beru shenberinde tiyisti qúzyretter,
- auylsharuashylyq, ólketanu, bilim beru turizmi,
- mәdeniyet, óner jәne halyq shygharmashylyghy salasyndaghy jobalardy biriktiretin art-sayttar,
- halyqtyng ekologiyalyq mәdeniyetiy arttyru
- sonymen qatar jýielik dizayndyq oilaudy damytu, kóshbasshylyq әleuetti nyghaytu.
Akseleratorgha enetin jobalar auqymdy keneytuge, aqparattyq qoldau kórsetuge, qarjylandyru kózderin tabugha, biznes-jospar qúrugha, jana seriktester men úiymdardy tabugha mýmkindik aluda.

Institut portalynda Shyghys Qazaqstan oblysy «Ruhany jaghyru» jobalyq kensesining jetekshisi Mәdeniyet Ahmetova birneshe mysaldar turaly aityp berdi. Atap aitqanda, «Sakraldy Qazaqstan» jobasy ayasynda 2023 jylgha deyin «Altaydyng inju-marjany» turistik klasterin qalyptastyru josparlanuda.

Klasterding ortalyghy Óskemen qalasynda bolady. Barlyghy turistik qyzyghushylyq tudyratyn birneshe negizgi oryndar anyqtalady. Búl Berel qorghany, Búqtyrma su qoymasy, Ertis ózeni, Zaysan kóli, Katonqaraghay memlekettik últtyq tabighy parki, Batys Altay qoryghy jәne basqalary.

Alakólge jәne turistik aimaqtargha erekshe nazar audaryluda. Kól Qazaqstannyng turistik kartasynyng eng jaqsy 10 obektisine kirdi. Múnda joldar jóndelude, jaghalau aimaghy keneytilude.

Shyghys Qazaqstan oblysynyng basqa da qasiyetti oryndary retke keltirilude, Mysaly, Yrghyzbay kesenesi, Qonyr-Áulie ýngiri jәne t.b. Balalargha arnalghan «Shyghys Qazaqstan anyzdary men ertegileri» elektrondy kitaby jaryq kórdi, ol basqalarmen qatar qasiyetti jerler men baylanysty anyzdar turaly bayandaydy.

Baghdarlama ayasynda sonymen qatar "Qazaqstannyng 100 jana esimi" jobasy iske asyp keledi. Jobagha osy uaqytqa deyin on mynnan astam adam qatysqan. Jenimpazdar qoghamda keninen nasihattalyp, jasaghan enbekteri baghalanuda.

"Ruhany janghyru" ayasynda elimizde latyn әlipbii negizindegi jana әlipby qabyldanbaq. 2025 jyl oqugha baratyn balalar jana әlipbiymen bilim alady. Búl qazaq tilin damytyp, ony ghylym tiline ainaldyru ýshin jasalatyn qadamdardyng biri bolyp otyr. Til damu ýshin ýnemi transformasiyada boluy qajet. Sondyqtan da latyn әlipbii negizindegi júmys jýrgizilude. "Ruhany janghyru" jalpy qoghamdy, halyq sanasy men memlekettik sayasatty alghy jyljytuda.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417