Búghan deyin Oral qalasynyng әkimining bilbordtargha qyrghiday tiyip, joq qylghanyn jazyp, onyng búl isin kópshilik týsinbey, tipti kelispeytinin jazghanbyz. Sodan beri biraz kýn aunady, qalada pәlendey ózgeris bola qoyghany shamaly. Esesine key basylymdar Shәkimovtyng is-әrektine baylanysty maqalalar jazyp, bilbord mәselesin kóterip qoyyp jýr. Mәselen, «Uraliskaya nedelya» aptalyghy «Starye shemy akima Shakimova» atty (12.04.12) maqalada Oral kóshelerine jana jarnamalyq kórnekilikterdi qondyru ýshin «Urban Image» JShS-men әkimshilik arasynda memorandumgha qol qoyylghanyn jazdy. Búl shúghyl qolgha alynghan is jarnamamen ainalysushylardy alandatty. Sebebi qala әkimdigi úsynyp otyrghan jana jarnama taqtalarynyng kólemi 3-4 tipti 1,2 jәne 1,8 metr eken, al jarnama berushi úyaly baylanys operatorlary kem degende 3-6 metrlik bannerlerding bolghanyn qalaydy. Osy ispen ainalysushylar: «Shәkimov eshkimmen aqyldasqan joq, aittym bitti, kestim ýzildige salyp, aldymen jarnamany týgel joydy, sosyn ózining talabyn qoydy, búl týbirimen dúrys emes» dep uәj aityp, ókpeleri qara qazanday ekenin bildirude.

Búghan deyin Oral qalasynyng әkimining bilbordtargha qyrghiday tiyip, joq qylghanyn jazyp, onyng búl isin kópshilik týsinbey, tipti kelispeytinin jazghanbyz. Sodan beri biraz kýn aunady, qalada pәlendey ózgeris bola qoyghany shamaly. Esesine key basylymdar Shәkimovtyng is-әrektine baylanysty maqalalar jazyp, bilbord mәselesin kóterip qoyyp jýr. Mәselen, «Uraliskaya nedelya» aptalyghy «Starye shemy akima Shakimova» atty (12.04.12) maqalada Oral kóshelerine jana jarnamalyq kórnekilikterdi qondyru ýshin «Urban Image» JShS-men әkimshilik arasynda memorandumgha qol qoyylghanyn jazdy. Búl shúghyl qolgha alynghan is jarnamamen ainalysushylardy alandatty. Sebebi qala әkimdigi úsynyp otyrghan jana jarnama taqtalarynyng kólemi 3-4 tipti 1,2 jәne 1,8 metr eken, al jarnama berushi úyaly baylanys operatorlary kem degende 3-6 metrlik bannerlerding bolghanyn qalaydy. Osy ispen ainalysushylar: «Shәkimov eshkimmen aqyldasqan joq, aittym bitti, kestim ýzildige salyp, aldymen jarnamany týgel joydy, sosyn ózining talabyn qoydy, búl týbirimen dúrys emes» dep uәj aityp, ókpeleri qara qazanday ekenin bildirude.

Al oraldyq kәsipkerlerdi biylikting dónaybatymen juasytqan Shәkimovke tek alsytaghy almatylyq kәsipkerler ghana qarsy shyghyp, jedelhat joldaghany belgili. 35 kәsipkerding atynan týsken jedelhatta: «Biz, Taldyqorghan aumaghynyng kәsipkerleri, Oral qalasynyng әkimi B.Á.Shәkimovtyng is-әreketine narazy ekenimizdi bildiremiz. Bizding oghan aitarymyz: Siz kәsipkerlerdi syilamaysyz. Siz olargha qarsysyz. Shúghyl týrde sizding kәsiby biliginizding osaldyghyn, otyrghan qyzmet ornynyzgha layyq emestiginizdi qarau kerek»,- depti.

«Oral aptalyghynyn» 19.04.12. kýngi nómirinde «Doloy Shakimova!» atty shaghyn maqala jarq ete qaldy. Ondaghy mәsele bilbordqa qatysy joq, biraq zandy ýiinen aiyrylyp qalghan tasqalalyq qos zeynetker Ázbergenovterding janayqayy sóz bolypty. Ýy iyeleri joq kezde ony týiip, jermen-jeksen etken, sonyng saldarynan dýniye-mýlki talan-tarajgha týsken, bәri ýige japsarlas salynghan kafening әlegi, al onyng iyesi Oral qalasynyng әkimi B.Shәkimov dep zar enireydi qariyalar. Kafening eshqanday qújaty da joq kórinedi. Prokuratura onyng zansyz salynghandyghyn anyqtaghan. Is bizding paydamyzgha sheshilgentúghyn, alayda toqtady. Ashtyq  jariyalaugha mәjbýrmiz. «Búl iske әkim Shәkimovtyng qatysy bar»,- depti gazet tilshisine Bayan Ázbergenova. «Jel bolmasa shópting basy yrghalmaydy» degen, múny da eskeriniz.

Lúqpan Ahmediyarovtay jurnaliysine qastandyq jasalsa da alghan baghytynan tayqymaghan atalghan basylymnyng 03.05.12. kýngi nómirinde «Snos bilbordov nezakonen» degen A.imashevtyng shaghyn maqalasy shyqty. Onda oblystyq prokuratura qala әkimdigining Qazaqstan Ata Zanyn, jer kodeksi turaly babyn búzghanyn anyqtaghandyghy aitylady. Búl mәlimet oblys prokuraturasynyng saytyna jariyalanghan. Jәne prokuratura әkimning is-әreketinde sybaylas jemqorlyqtyng belgileri baryn anyqtaghan delingen. Alayda osydan keyin prokuratura әkim Bolat Shәkimovty emes, onyng búiryghyn oryndaghan GK «DEP» mekemesin aiypty dep tauyp, bilbordtardy aludy toqtatugha pәrmen bergen. Kesh alynghan shara, búl búiryq shyqqansha qaladaghy barlyq bilbordtar týbinen kesilip, súlatylghan bolatyn.

Al 03.05.12. kýngi «Moy gorod» atalatyn Oraldyng jәne bir aptalyghy «Akima ukraliy!» atty maqalasyn aiqaylatyp túryp shyghardy. Búdan bilgenimiz Taldyqorghan qalasyndaghy kәsipkerler óz qaltalarynan qarjy shygharyp, zordyng kýshimen ornatqan Oraldaghy jarnama taqtalaryn joyghan әkim Shәkimovke degen qarsylyghyn bildirip, óz qalalarynyng bir kóshesine «Oral qalasynyng әkimi Shakimov Bulatqa senbeymiz!» degen jazu men әkimning sureti basylghan ýlken bilbordty ornaqan eken. Sәuirding ayaghyna taman әlgi bilbord úshty-kýili joq bolady. Taldyqorghandyq kәsipkerler alghan betterinen qaytpaydy, mamyrdyng basynda Shәkimovtyng sureti men oghan senbeytindikteri jazylghan jana jarnamany jarqyrata iledi. Qasyna Elbasy N.Ábishúlynyng da sureti túr, onda: «Esly so storony gosudarstvennyh organov narushaytsya zakony, pochemu vy, predprinimateli, poddaetesi?» degen sózi berilgen. Alaqanday Oraldyng Bulaty baqytty-au, shirkinin, Elbasymen qatar Taldyqorghannyng ortasynda túr, jan-jaghyna beynekamera qondyrylghan, eshkim úrlap ketpesin dep kәsipkerler bәrin oilastyryp, aqshasyn tólep, kýtip, kýzet jaldap kóz aiyrmay otyr. «Atyng shyqpasa jer órte» degen, bizding shalaghay әkimimiz respublika masshtabyna belgili bolyp qaldy. Múnday tanymaldyqqa qay qalanyng әkimi qol jetkizgen? Joq qoy onday. Búl túrghyda bizding Bulat jarap-aq túr. Almaty oblysyndaghy kәsipkerler: «Sizding (Oraldyn) biznesmender әkimge qarsy shygha almay otyr, eger osylay ýndemey búgha bersek, onda aldaghy kýnde de kәsipkerlerge ayaqsýrtkish siyaqty qaraytyn bolady. Elbasymyz da osyny aityp keledi emes pe? Oral qalasynyng әkimi resmy týrde, búqara aldynda elding barlyq kәsipkerlerinen keshirim súrasyn, óitpeyinshe biz bilbordty almaymyz!» dep tújyrypty.

Jaghday osylay órbude. Zangha qayshy әreketke baryp, ózining qúzyrly ornymen tóniregin biylep-tóstegen Shәkimov Oraldaghy memlekettik tildegi әdemi bilbordtardyng kózin qúrtyp tyndy, biraq kórmeymisiz ol kinәli emes, bar aiyp onyng әmirin eki etpey jýzege asyrghan (MGK DEP) mekeme qyzmetkerlerinde bolyp shyqty. «Ayran ishken qútylyp, shelek jalaghan tútylyp», eki ortada eldik ruh, tildik qasiyetimiz útylyp jatqan uaqyt-ay...

Memlekttik tilde sóilemeytin, auzyn ashsa oryssha aghatyn Bolat Shәkimov shynymende qazirgi ornyna qalay kelip qaldy ózi? Kәsipkerler aitqanday kәsiby biligi osy lauazymdy oryngha say ma, joq pa, ony kim tekseripti? Memlekttik tilden syn tapsyrmaydy ma? Elbasynyng ózi qazaq tilinen syn tapsyryp baryp, ornyna otyryp jatqanda Shәkimov degen kim? Nege onyng biligin joghary jaq, oblys әkimi Núrlan Noghaev myrza qaramaydy? Qoldarynda túrghan joq pa? Núrlan Noghaev aghamyz eki tilge jýirik, qazaqshasy jatyq, qaghazgha qaramay-aq ana tilimizding bәsin kóterip túryp sóileydi, al qala әkimi memlekttik tildi ýireneyin degen de pighyl tanytady ma eken? Kezinde osy oblysqa eki auyz qazaq sózin qosa almay kelgen Núrghaly Áshimov ainaldyrghan eki-ýsh jylda tym tәuir til syndyryp, túmsa bastauyna oraldy, qazaqsha sóilep ketti. Ol onysynan qor bolmady, Ontýstik oblysty basqardy, kóp uaqyt ótpey ministr atandy. Mine, memlekttik tildi bilgenning nәtiyjesi. Al biz ózining aty-jónin Bolat Shәkimov dep emes, Bulat Shakimov dep jazudy óz qaramaghyndaghylardan talap etip otyrghan kisige qarsy bir auyz sóz aita almaymyz? Ol Oralgha әkim bolyp taghayyndalghaly beri onyng qatysuymen ótip jatqan býkil irili-úsaqty jinalystar tek orys tilinde ótedi. Ózi de tek sol tilde súqbat beredi. Mekeme basshylary, qalalyq mәslihat deputattary onyng kózinshe qazaqsha sóileudi qoydy.

Oralda jiyrma jyldyq tarihy bar «Jayyq ýni» atty sol qalalyq әkimdikting qúryltayshylyghymen shyghatyn aptalyq gazet bar edi. Taralymy 6 000. Sol gazetti oryssha núsqasymen «ýilendirip», «Jayyq ýni - Jizni goroda» qylyp jiberdi. Tirajy 8000 dep kórsetilipti. Memlekttik tildi qorlaudyng búl da bir týri. Óz aldyna shyghyp, oqyrmanyn tapqan, oblystyq basylymgha ini bolghanday bedeli bar basylymdy jýnin júlghan tauyqtay qyldy. Qoyyrtpaq basylymnyng 4 mamyr kýngi nómirine qala әkimining soghys jәne tyl enbekkerlerin eki tilde qúttyqtauy shyqty. Birinshi bettegi shaghyn qúttyqtaudyng qazaqshasynyng da orysshasynyng astynda da Bulat Shakimov degen jazu túr. Memlekttik tilden, ózining qazaqsha atynan bezip (Bolat - qúrysh, myqty  jәne «jaqsylyq bolady» degendi bildiredi dep ata-babamyz oilap tapqan әdemi esim) Bulat deuin qalay týsinersin? Esh qisyngha soqpaydy ghoy. Bulat - bu bolyp úshyp keter su siyaqty  týsiniksiz úghym, Bulat ta Borat ta bir, týk maghynasy joq әrip jiyntyghy ghana. Al familiyasy: Shәkimov, ony tarqatsang «shyn әkim» dep túrghanday, alayda bizding Bolat shyn emes, «shalaghay әkim» Shakimov bolyp, tilimizdi de qazaqty týrimizdi de mensinbey, Oralda óz bilgenin istep jatyr. Ázirge oghan tosqauyl joq bop túr. Osyndaydyng saldarynan ba deymin onyng ústazy Nәjimeden Esqaliyev ata tarihymyzdy joqqa shygharyp, auzyna kelgenin aita bastady, al keshegi 1 mamyr Qazaqstan Halqynyng birligi kýni kóshege shyqqan ózge úlystyng býldirshinderi «Mening Otanym - Sheshenstan!», «Mening Otanym - Gruziya!», «Mening Otanym - Germaniya!» dep úrandatyp, qayda tuyp, qayda túryp jatqandaryn úmytty. Búl tәlim-tәrbiyeden. «Balany bastan» degen, keremet qazaqsha sóilep, Otanymyz qazaq jeri dep ósip kele jatqan ózgening úl-qyzynyng búlay sóileuining astarynda Esqaliyev pen Shәkimov syqyldylardyng tikeley bolmasa da janamalay septigi bar dep qauip qylamyn. Oblystyq, qalalyq ishki sayasat basqarmasynyng jiti nazarynda boluy kerek jiptey jinishke, ústara jýzindey qylpyp túrghan últaralyq dostyqta Qazaqty, Qazaqstandy kózge ilmeuge jol berip qoygha bolmaydy. Bizding azattyqpen tynys alyp ósip jatqan úl-qyzymyz qazir búghan tózgenmen, erteng tózip otyra almaydy. Olar biz ben sizden de ótken namysshyl, ruhy ýstem úrpaq. Ázirge bizding «әit, shәitimiz» ústap otyr. Búl úlan-ghayyr dalada qazaq baqytty bolmay, qazaq aty atalmay ózgeler de baqytty bola almaydy. Biz osy kýnge jetip qaldyq. Jetpesek, soghan shamaly qaldy. Osyny әr kim tereng týsingeni, qazaqpen sanasqany dúrys. Osy túrghyda «Habar» arnasy eki-ýsh qaytara ózge úlys ókilderin qatystyryp, taza qazaqsha әdemi, mazmúndy baghdarlama úiymdastyrdy, ómirimde «Habargha» birinshi ret osy joly riza boldym. Habargha qatysqandardyng bәri «Mening Otanym - Qazaqstan!» dep otyr. Osy ýrdis basqagha ýlgi-ónege bolsyn.

Ózime ziyany tiyetinin bilsem de búl bolyp jatqan jayttargha beyjay qaray almaghan azat kónilim osy bir maqalany jazghyzyp, búqaragha jóneltuge jarlyq berdi.

Adal piyghldy, memlekttik til - qazaq tilin sýietin, ar-namysty azamattar sizder búghan ne deysinder?

Qúrmetpen,

Múnaydar Balmolda

Oral qalasy

«Abay-aqparat»