Áleumettik mәselelerine shaghymdanyp, Qyzylordadan kelgen onnan astam әiel 27 sәuirde kýndiz Aqordagha barmaq bolghan edi. Alayda arnayy jasaq olardyng jolyn bógep, ótkizbedi. Narazylardyng arasynda bala jetektegen, ayaghy auyr әielder de boldy.

(BAQ-tan)

***

Býgingi әngimemiz Mәjilisting eki deputaty turaly bolmaq. Biri eski, osymen ekinshi mәrte saylanyp otyrghan kisi. Ekinshisi jana, birinshi ret deputat bolghan jigit aghasy. Bireuin synaymyn, ekinshisin maqtaymyn. Sebebi, búl eki deputat ta kóshi-qon mәselesin Mәjilis tórinde kóterdi.

Endi, bir-birlep toqtalayyq.

Birinshisi – Sauytbek Ábdirahmanov!

Esinizge týsken bolar, senbeseniz mine, «NÚR-SÚLTAN. QazAqparat - Parlament Mәjilisine Qazaqstan halqy Assambleyasynan saylanghan deputattar qandastargha bólinetin kvotanyng kólemin kóbeytudi súrady. Osy orayda Ýkimet basshysy Asqar Maminning atyna deputattyq saual joldandy, dep habarlaydy QazAqparat tilshisi.»

Búl osy jyldyng basynda, naqtylap aitsaq, qantar aiynyng sonynda joldanghan deputattyq saual.

Shynyna kelsek, búl – әneu baqyldaghan Auyt Múqiybek degen nemening auzyn jauyp, halyqqa ózining bar ekenin kórsetu ekenin bildirip qong ýshin jasalghan tirlik bolatyn. Biz sol kezde-aq, «Kýn kýrkiregen song jauuy kerek!» degen maqala jazyp, kýdigimizdi aitqamyz.

Sodan beri jarty jyl ótti. Qane sol deputattyq saualdyng jauaby?! Ýkimetteriniz ne depti?!

Sәukenning tilin jútyp, ýnsiz ketkenine qaraghanda, Ýkimet bayqús ta mandymdy jauap bermegen bolsa kerek.  Eger, Asqar Mәmiyn myrza tandaygha nәr bolarlyq bir auyz sóz aitsa, Sauytbek kókem Auytbekting kózine shúqyp túryp kórsetse kerek edi. Jym - jyrt kýiinde qaldy. Tipti, bar-joghy belgisiz...

Ekinshi – Qazybek Isa!

«NÚR-SÚLTAN. QazAqparat – Parlament Mәjilisining jalpy otyrysynda deputat Qazybek Isa elimizde Demografiya jәne kóshi-qon jónindegi agenttikti qúrudy úsyndy, dep habarlaydy QazAqparat tilshisi.»

Búl – Sauytbek kókemdikinen sәl keyin, 17 nauryzda joldangha saual.

«Sondyqtan býginde әr ministrlikke shashyrap ketken basqarmalardy bir organgha jinap, Demografiya jәne kóshi-qon jónindegi agenttikti qayta qúru kerek. Ekinshiden, qandastarymyzdyng Azamattyq alu mәselesi әli qiyndyqtan shygha almay keledi. Bizde últy qazaq qandastar ýshin kerek qújat sanyn barynsha shektep, birden Azamattyq beriletin boluy tiyis», - dedi, deputat Qazybek Isa.

Dau joq, Qazybek Isa – qazaqtyng talantty aqyny. Sosyn qalamy ótkir jurnalist. Óte belsendi azamat. Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda últ mýddesine qatysty Qazybek Isa kótermegen mәsele bolghan emes. Bizding qazaqta memlekettik tilding mәrtebesi ýshin jýz myng qol jinaghan Qazybektey túlgha bolghan emes. Mine, býgin bildey partiyanyng atynan Mәjilis deputaty bolyp otyr.

Kóp adam deputat bolghan son, Múhtar Shahanov aitqanday, shyndyghyn joghaltyp alady. Joq, Qazybek aghany onday onbaghandardyng tobyna qosa almaymyn! Qazagham keshe qanday bolsa, býgin de sol arynynan qaytqan joq. Qayta, belsendiligi búrynghysynan da arta týskeni kórinip túr. Deputattyq saualdaryn birining artynan birin búrqyratyp jatyr. Sirә, Ýkimet basy ózi oqyp ýlgire almay, orynbasarlaryna oqytyp jatqan bolsa kerek...

Búrynghy Demografiya jәne kóshi-qon jónindegi agenttigin qayta qúru, Tәuelsizdikting otyz jyldyghy qarsanynda 18 qarashany «Últtyq kóshi-qon kýni» etip, merekelerding tizbegine engizu jәne «Sheteldegi qandastarymyzdy qoldau turaly» arnayy zang qabyldau kerek degen sekildi mening de on shaqty úsynysymnyng Últtyq qoghamdyq senim kenesining hatshysy Erlan Qarin myrzanyng qorjynynda jatqaly biraz boldy. Alla qalasa, Últtyq kenesting kelesi otyrysy osy demografiya jәne kóshi-qon taqyrybyna arnalyp, sol mәseleler sheshilip qalar degen ýmitim zor.

Biraq, osy mәseleni Mәjilis tórinen deputat Qazybek Isa kótergende tóbem kókke jetkendey quandym ghoy men. «MÁJILIS TARIHYNDAGhY TARIHY SAUAL BOLDY...» dep, Alty Alashqa jar saldym. Qazagham kóterdi ghoy, endi birden sheshilip ketetin shyghar dep ýmittendim. Men ghana emes, tuystarynan bólinip qalyp, qan jútyp otyrghan býkil qandastarymyz aqsarbas atap, tileu tiledi.

Ókinishke oray, odan beri ýsh ay ótti, Qazybek kókemning paraqshasyna telmirumen kelemin. Bayqaymyn, tezirek ketkir Ýkimet Qazybek aghamdy da Sauytbekting ayaghyn qúshtyrghan synayly. Eger, jylt etken bir janalyq bolsa, Qazybek Isa agham ekeuimiz bes qúrlyqqa úran salar edik qoy, shirkin!

Sauytbek Ábdirahmanovty qoyshy, bazary tarqaghan adam. Jurnalistikada bolmasa, sayasatta gramm salmaghy joq kisi. Al, oghan qaraghanda Qazybek Isa «jana talap», qaruqarly deputat qoy.

Bir qyzyghy, eki kókem de «Áy, Ýkimet әke, sen bizge bitirgenindi aitpa, endi bitetinindi ait!» demesten, búl mәseleni jyly jauyp qoya saldy.

Bir kezde deputat Bekbolat Tileuhan aghama bir aqyl aitqam, «...  sózdi me, sózdi Qúday bergen aqsaqal deputattar bar ghoy, Quanysh Súltanov pen Sauytbek Ábdrahmanovtar-aq sóilesin! Olar azdyq qylsa, Allagha shýkir, Myzekeng – Myrzatay Joldasbekov te әli tyn, sayrap túr. Solargha beriniz sózdi! Teledidargha da solar shyqsyn! Siz tek Zangha ózgerister men tolyqtyrular engizuge barynyzdy salynyz!» dep.

Býgin ol aqylymdy Qazybek aghagha qaytalap jatpaymyn. Qazybek aghanyng qanatyn erkin sermeuine kedergi bolyp otyrghan bir faktor bar. Sony aitqym kelip túr.

Ol – Zang shygharu isine Preziydent Ákimshiligining aralasuy!

Jalpy, deputat ýshin maqtanatyn nәrse – deputattyq saual emes, zandargha engizgen janalyqtary.

Mine, Mәjilisting jana qúramy birinshi sessiyasyn ayaqtaugha jaqyn.

Men óte belsendi degen deputtardyng әleumettik jelilerdegi paraqshalaryna ýnemi qarap otyram. «Pәlenbay zannyng týgilenbayynshy babyna mynaday ózgertu engizdim nemese tolyqtyru jasadym...» dep jazghan deputatty keziktirgen emespin.

Demek, Preziydent Ákimshiligining osy «suyq qoly» tiylmayynsha, Parlament týk bitire almaydy. Ary ketkende, búrqyratyp deputattyq saual jasap, eki-ýshten «kliyp» týsiredi. Apparat jasap bergen zandy «qarap», tek orysshasy men qazaq tilindegisin sәikestendiredi, atau-terminderin bir izdilendiredi. Sonynda «notorius» retinde bekitip beredi.

Jana deputattar sony sezdi me, sezbedi me, bilmeymin.

Qazaqtyng asa kórnekti aqyny Omarghazy Aytanúlynyng «Tabighat filosofiyasy» degen ataqty dastanynda mynaday bir shumaq bar.

Eski óleng úiqastaryna jana óleng simaydy,

Óleng joldary kýrespen ósedi.

Tabighat mazmúny múnda jinalyp,

Aqyn qinalyp,

Taghy bir formagha kóshedi.

Bayqaymyn, Qazybek Isanyng bir nәrsege kózi jete bastaghan úqsaydy. Jaqynda «Facebook» jelisindegi paraqshasynan «MEN BÁRIBIR MEMLEKETTIK TIL MÝDDESIN QORGhAUDAN QAYTPAYMYN!» degen sesti jazbasyn kózim shalyp qaldy.

Mәjiliske til-til dep baryp, tili buylyp qalghan aghay men apaydy oilasaq, Qazybek aghanyng búl әreketin erlik dep baghalaghan dúrys.

Sosyn, paraqshasynan taghy «ÚLTTYNG JANA BOLMYSY ÚLTShYLDYQ NEGIZDE QALYPTASUY KEREK, SONDA GhANA ÚLTTYQ MÝDDEMIZ QORGhALADY!» degen jalyndy jazulardy oqydym.

Men óte belsendi degen deputtardyng әleumettik jelilerdegi paraqshalaryna ýnemi qarap otyram. «Pәlenbay zannyng týgilenbayynshy babyna mynaday ózgertu engizdim nemese tolyqtyru jasadym...» dep jazghan deputatty, biren-saran bolmasa, kóp keziktirgen emespin.

Al, Sauytbek kókeme sauap!

Átten-ay, әtten!

Deputtar aldyna kelgen zandargha ózgertuler men tolyqtyrular engizu ýshin dauystaryn kóterip, qyzyl kenirdek bolyp talassa, tipti bir-bir júdyryq júmsasyp jiberse, kósheler men alandargha júrt shuyldap shyqpas edi-au;

Deputattar aldyna kelgen zandargha ózgertuler men tolyqtyrular engizu ýshin Ýkimet basy men ministrlerdi Parlament ýiine shaqyryp alyp, jiyi-jii «kettlingke» alyp túrsa nemese Aqorda men Ýkimet ýiine qaray papkasyn qoltyghyna qysyp alyp, ózderi jýgirip bara jatsa, balalaryn shúbyrtqan analardyng ol jaqta nesi bar edi...

***

25 mamyr kýni baspana mәselesi boyynsha Aqordagha ótip preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa shaghymdanbaq bolghan Baghlan Orynbekovting otbasyn polisiya ketlingte ústady.

Osydan ýsh kýn búryn Orynbekov birneshe otbasymen birge «Ontýstikten Soltýstikke qonystandyru» baghdarlamasy arqyly Shymkentten Pavlodar oblysynyng Jelezinskiy audanyna kóship barghan. Eki kýn boyy sharq úrghan Baghlangha әkimdik baghdarlamanyng toqtap qalghanyn aitqan...

(BAQ-tan)

Auyt Múqiybek

Abai.kz