(hikayat)

Úshar tóbesinen Kýn kóringen sidam bórenege Kók Tudy ilip qoydy. Tip-tik boyymen órmelep baryp, mýiizdey qatty alaqanymen ayalap ústap, jýzdik shegege ilindirip qoyghan Kók Tu jelkemnen jelbirep, jelpildep túr. Oshaq basynda qazan qaynatqan, qartaysa da qarjymy qaytpaghan, shashy qylang tartyp qobyraghan kempir jalpyldaq otyndy qolymen ishke qaray ysyryp tastap, bóreneden sypyrylyp týsip kele jatqan balasyna tu syrtyn berip túryp kýnk etti.

- Onan da otyn týsirseyshi. Kók Tudy Kókke ilgennen ne payda? O, súmdyq-ay! Mynau jalpyldaqtyng eng sony...

Tiles tirligine mәz. Úzyn bórenening basyndaghy Kók Tu bolmashy jelkemnen jelbirep, esik aldy 1-mamyr men 7-qarashany elestetip, búryn kórmegen kórikke bólengendey. Sómkesin arqalap sabaqtan qaytqan birli-jarym balalar da jelp-jelp etken ýlken jalaugha qyzygha qarap túr. Biraq olar eshteneni de tereng týisinip túrghan joq. «Búl Alang emes, mektep emes, Tudyng bú jerge ne keregi boldy eken?» dep balang sanagha sәl-pәl salmaq salyp túrsa da, jelp-jelp etken kók Tu kózding jauyn alyp, jan-dýniyendi arashalap alghanday.

Sheshesi:

- Otyn da, tiske basar da tausyldy. Mynau songhy et, - dey bergende, mal qora jaqtan yr-r etken bóten dauys qaqsal kempirdi selk etkizdi.

(hikayat)

Úshar tóbesinen Kýn kóringen sidam bórenege Kók Tudy ilip qoydy. Tip-tik boyymen órmelep baryp, mýiizdey qatty alaqanymen ayalap ústap, jýzdik shegege ilindirip qoyghan Kók Tu jelkemnen jelbirep, jelpildep túr. Oshaq basynda qazan qaynatqan, qartaysa da qarjymy qaytpaghan, shashy qylang tartyp qobyraghan kempir jalpyldaq otyndy qolymen ishke qaray ysyryp tastap, bóreneden sypyrylyp týsip kele jatqan balasyna tu syrtyn berip túryp kýnk etti.

- Onan da otyn týsirseyshi. Kók Tudy Kókke ilgennen ne payda? O, súmdyq-ay! Mynau jalpyldaqtyng eng sony...

Tiles tirligine mәz. Úzyn bórenening basyndaghy Kók Tu bolmashy jelkemnen jelbirep, esik aldy 1-mamyr men 7-qarashany elestetip, búryn kórmegen kórikke bólengendey. Sómkesin arqalap sabaqtan qaytqan birli-jarym balalar da jelp-jelp etken ýlken jalaugha qyzygha qarap túr. Biraq olar eshteneni de tereng týisinip túrghan joq. «Búl Alang emes, mektep emes, Tudyng bú jerge ne keregi boldy eken?» dep balang sanagha sәl-pәl salmaq salyp túrsa da, jelp-jelp etken kók Tu kózding jauyn alyp, jan-dýniyendi arashalap alghanday.

Sheshesi:

- Otyn da, tiske basar da tausyldy. Mynau songhy et, - dey bergende, mal qora jaqtan yr-r etken bóten dauys qaqsal kempirdi selk etkizdi.

- O-o, Qúday, qúrtshy osynyng kózin. Onan da qoy asyramaysyng ba?

- Apa, osy qasqyrdy soyyp alsam ba eken?..

- Tәit! Birtýrli Tiles atanghanyng az edi. Jalau jelbiretip júrtty jinadyn, endi qasqyr soysan, jyndyhanagha ketersin.

- Tósin jeymin ghoy. Terisin ishik qylam...

- Meylin, sen mening aitqanymmen jýrip pe en.

Tiles esik aldyndaghy tabaldyryqqa kót basyp, erkin jayghasyp otyrdy. «Keshe qalagha barsam, júrttyng jýk salghan sómkesinde bizding Eltanba, júrttyng kiygen futbolkasynda - iyghynda, arqasynda, tipti tap-tar shalbarynyng artyna deyin bizding Eltanba túr. Onan da Eltanba mening dәl esigimning aldynda jelbiresin de» dep, ol óz tirligine dәn riza.

- Bazardan bir qoy satyp alatyn aqshang bar ma? - dep sheshesi qompayyp túrghan qol basynan mazaly jalpyldaq otyndy oshaqqa qaray ysyrdy.

- Aqsham joq. Biraq esebin tabamyz.

Sheshesi sergek kónilmen erkinsip bir qarady da, shómishpen sapyryp-sapyryp sorpanyng dәmin tatty. «Áyteuir bir nәrse qylar» dep úlyna syrtyn berip túryp, arqasyn kenge saldy. Sol sәt bastyrmadaghy qasqyr taghy da yr-r etti. Tiles ony ótken aptada qaqpan qúryp ústady. Apanynan ústaytyn qys emes, qazir qonyr kýz. Anshy Tiles qasqyr keledi-au degen jerge deyin qaqpan tastap ketti. Bir qaqpan sýiretilip jarym jolda qalypty, bireui әri ketipti. Iz keskende artqy ayaghynan aqsandap bara jatqan týz taghysyn kórdi. Tilesting qolynan kelmeytini joq. Quyp jetip ap, jylqygha salar qúryqpen aqsandaghan týz taghysynyng túla denesin orap aldy. Yryldap aibat shekkenmen qany tamshylaghan qanshyq әbden әlsirepti. Qol-ayaghyn buyp, «Moskvich» degen markamen MAIY-gha tirketip alghan qoldan qúraghan mәshiynesining artyna salyp, ýige әkeldi. Aldynghy ong ayaghy men artqy sol ayaghyn bosatty. Aldyna aram su iship ólgen tauyqty ýiip qoydy. Ony iyiskemesten iyterip tastady. Býgin, mine, yryldaghan ýni shyqty.

- Apa, men hayuanattar parkin jasap, búnymen aqsha tabamyn, - dedi qazandy taghy bir sapyrghan sheshesine.

- Ózing bil, neghylsang da. Tek yryldamasynshy.

- Maghan da yryly jaqpaydy. Qúlaghyma qoydyng dausy keledi.

Esik tabaldyryghynda otyrghan Tilesting qúlaghynan qara qoydyng ýzdik-sozdyq manyraghan ýni ketpey qoydy. Ákesi mal soyghanda búghan siraghyn ústatyp qoyatyn. Ákesi qasap edi. Tipti kórshi-qolan: «Mandayymyz jipsisin de, qansyp qaldyq qoy» degende, qoradaghy qoydyng bireuin soyyp tastap, kilәlap satatyn. Ózi tapjylmay siraghyn ústap otyryp qoly talyp ketetin. Alqymyna pyshaq tiygizerden búryn sәl ghana manyraytyn januar jany shygharda baylanbaghan ong siraghyn qayta-qayta sermeytin. Sermelgen siraqty ústayyn dese, әkesi: «Tiyme, jan dalbasasyn jasasyn», - deytin. Birde ishin jarghanda egiz qozy shyqty. Sonda shydamay ketip: «Kóke, nege qoydy soya beresiz?!» degende: «Bas-siraghy payda, terisin ótkizemiz» degen jaybaraqat. Tabaldyryq pen qauyndyqtyng eki arasy maldyng qany bop kólkip jatyr. Ketpen tiygizsen, sol jerden qyp-qyzyl bop qan búrq ete qalady. Sol qora toly qoydan bir bas ta qalmady. «Qansyghannyng kókesin endi kóresin» dep, jalghyz sheshesining bir auyz sózi qamshy bop qaltasyn sipady. «Bar eken. Bes som aqsha bar eken». Ózi qúrastyryp alghan «Moskvichti» gýr etkizip otaldyryp, keyin shegindirdi.

- Kóje pisti ghoy, qayda barasyn?

- Qazir, apa, Shiyelige baryp keleyin.

«Osynyng bir shaytany bar» deyin dese, qaghanaghyn jaryp shyqqan jalghyzyna jaman sóz aitugha auzy barmaydy. Ápkesi Iles - Shiyelide. Erkek kindikten qalghan kóseui de, kósemi de osy. Tirliginde min joq, temir men aghashtan týiin týiedi. Biraq, qimyly shalt. Qas pen kózding arasynda bireu qughanday ne jau tiydi? Qolmen qúrastyrghan «Moskvich» auyldyng jalghyz ayaldamasyna jete bere toqtady. Bәri de osharylyp, audan ortalyghyna baratyn erejesi joq avtobusty moyyndaryn sozyp kýtip túr.

- Tórt adam otyryndar.

Besinshi bop bir kelinshek tyghylysa berip edi, Tiles:

- Jeneshe, bolmaydy, ressor mayysyp ketedi, ol da adam siyaqty artyq jýkti kótermeydi, - dedi.

- Ói, resorynmen birge qata qal. Resorda basyng qalghyr, - dep sidam kelinshek esikti sart japty.

Eki jarym shaqyrym tórt dóngelekke týk emes. Osy mәshiyneni qúrastyryp jatqanda gu-gu sóz bolghan. «Tiles qoldan belesebet jasap edi, endi temir tasyp, mәshiyne qúrastyryp jatyr, deydi. Ákesi mal soydan qoly talmaytyn qasap edi, ózi temirding qasaby. Basyna kórinsin» dep biraz sóz aitqan.

Artta otyrghan ýsh kelinshekte ýn joq. Alda, qasyna qatar otyrghan tilin shaynap sóileytin Ajarkýl sheshey bir mezet betine jalt qarady.

- Tiles, mәshiyneng qútty bolsyn. Osyghan temirdi qaydan alasyn? - dep kýle qarady.

- Izdeseng tabasyn.

- Bizding Seyitqazy trәktirine ómiri zәpshәsti taba almaydy ghoy.

- Ol - kolhozdyng traktiri. Búl - jeke.

- Sonda búl ózinning jekeng be?

- Endi, qarasanyzshy. Jeke bolghasyn ghoy, dyzaqtap janym ashityny.

- Shesheng minip kórdi me?

- Aytqan jerine aparam.

- Ói, armany joq qoy Patymashtyn. «Endi esek arbagha kóshinder. Mәshiynege may joq» depti ghoy alystaghy dәu әkim.

- Dúrys aitasyz, Ajarkýl apa. Bir litr may bir qoydyng qúny.

- Kótek!.. Óstip jýrip qoydan airylar ma ekenbiz?!

- Ayryldyq qoy, - dedi artta әreng shydap otyrghan súr kelinshek. Onyng qasyndaghy bolmysy bostau sary kelinshek әreng shydap otyr eken, auzyn basyp, ishek-silesi qatyp kýlgende tolyq keudesi dir-dir etip, qasyndaghy kelinshekting iyghyna sýiir iyegin sýiedi.

- Keldik, - dedi Tiles nәn avtobus pen bir-eki «Gazeli» túrghan jýdeuleu ayaldamagha jetkende.

Arttaghy ýsh kelinshek otyz tengeden ústatyp, týsip ketti. Ajarkýl qúrqol esikti asha bergende:

- Apa, jolaqy tóleniz, - dedi Tiles.

- Ýibay! Patymashtyng balasy menen tenge almaqshy ma?! Pishtu!

- Apa, búl sosializm emes, kapitalizm. Zaman ózgerdi.

- Áy, baghana otyra bere qútty bolsyn aittym ghoy mәshiynene. Kәpiytәlizm bolmay onan zory bolsa da, pishtu mәshiynene, - dep Ajarkýl jaulyghy jelp-jelp etip, esikti ashyq qaldyryp kete berdi. Birge týsken ýsh kelinshekting kýlegeshi ishin basyp, eki býktetilip, jazyla almay bara jatyr. Tiles toqsan tengeni qaltasyna saldy da tartyp ketti. Shiyelining shetinde bosalqy bólshek satatyn nemis bar. Sol endi araq satatyn bolypty. Tirligi tastay. Osy mәshiyneni qúrastyrghanda talay bosalqy bólshek alghan edi, endi baryp araq almaqshy.

Emel ýiinde eken. Tilesting mәshiynesin kórdi de, «Vo!» - dedi bas barmaghyn mayystyryp. - Endi syrtyn sarymen syrla. Sary týs shang men kirge tózimdi keledi. Ne alasyn?

- Bú joly temir emes, araq izdep keldim.

- Ony qaytesin?!

- Qoygha aiyrbastaymyn.

- Vot tebe, janalyq. Luba, sende birdene bar ma?

Áyeli qylqyndyryp ústap alyp kelgen bir bótelkeni kóne gazetke orap aldy da, aqshasyn tólep jýrip ketti. Endi auyldyng kýnbatysyndaghy «Shoshqa baz» qystauyna barady.

Sheshesining kónili qúlazyghanda aitqan bir auyz sózi óz kóniline dik ete qaldy. Anasynyng sózin ómiri jerge tastamapty. Bú joly da esik aldyna Kók Tu ilip, qorasyna qasqyr qamaghan balasynyng qolynan is keletindigin kórsetpekshi.

«Moskvich» zulap, «Mәrip kópirden» ótip, auyldyng shetin boylap, «Shoshqa bazgha» da jetip qaldy. Ósimtal maldy sharuashylyqtan alyp ketkenmen jekeshelengen qystauda talpaq tanaudyng aty qaldy. Osy jerde qolda bar qoyyn baghyp otyrghan Bektúrghan alystan qosylatyn aghayyn. Isti jaqsy bastap, mal basyn kóbeytkenmen araqtan asha túyaqty ayamaydy. Ishinde byqsyp, janbay jatqan bir qyjyly bar. Perzenti bolmaghasyn ba, eki dýnie bir qadam, eshteneni ayalap, alaqanyna salmaydy. Búryn bir ret mal alugha barghanda: «Ishetin birdeneng bar ma?» dep inisinen ashyqtan ashyq súraghan. - Men mal basyn kóbeytu ýshin emes, myna bala tumaghan kishkentay qatyn qoymaghasyn baghyp jýrmin ghoy», - dep oshaq basynda jýrgen kiyikting asyghynday júbayyna yzamen bir qarap qoyghan. «Júrttyng bәri әielinen kóredi, aghaydyng ózi de kórinip, tekserilmey me eken? - dep oilady da, «aytsam ba eken?» dep oqtalyp túryp, aitsam - «Sen maghan aqyl aitatyn kimsin?!» dep sheshemdi nysanagha alady ghoy dep ýndemedi. Qazir kim kóringenge bir bótelkege bir qoydy aiyrbastay salady deydi. Sonda maldan túqym alyp qalmay ma eken?»

«Shoshqa bazdyn» tóbesi qarauytty. Shiyfermen jabylyp, úzynnan-úzaq sozylghan sәn-saltanaty bar ýi. Talpaq tanaugha ýkimet bar jaghdaydy jasap qoyghany myna ýiding bezendiruinen-aq belgili. Biraq, auyl shetine baryp oinaugha kishkentaylar qorqatyn. Toray qorsyldap, basqalardy bótensinip túratyn. Mayly denening siraghy jyldam, balalar әiteuir qashyp qútylatyn. Bas ie Shpankovtyng sureti kolhozdyng «Qúrmet taqtasynyn» tórinen týspeytin. Aq toraygha sәuletti qystau soghyp, kolhoz tórt týlikting besinshi qylyp sanyn arttyryp, qadirin asyruday-aq asyrdy ghoy. Qoyshy jaryqtyq esik-terezesi joq alasha tútqan alasa tamda otyrghanda, «Shoshqa bazdyn» shamy jarqyrap, auyl shetin núrgha bólep túratyn. Sol qoyshy auyldy tamsandyrghan aqshanqan ýige de jaqyndap qaldy. Ózining qasyndaghy oryndyqta gazetke orauly bótelke arly-berli shayqatylyp, eki dýnie bir qadam dep jatyr. «Bir ary, bir beri lyqsyghan tentek su, sen de bir adamdy alyp qoyghan qúdiretsin-au!» dedi de, ne de bolsa ә degende «Shoshqa bazdy» jekeshelendirip alghan aghamdy aitsayshy» dep, alystan kóringen bazdyng kórkine kónili toyattap, jany jadyray qarady. Júpyny kiyingen jýdeuleu aghasy sol manda jýr eken, qoylary «aq qoydan» qalghan astaugha bas qoyypty.

- Suytsyng ghoy, - dedi Bektúrghan salghan jerden.

- Suytpyn. Sheshem mandayym tership, sorpa ishsem dep otyr. Sol ýshin...

- Shólmeging bar ma?

- Onsyz jýrmeymiz ghoy...

Keshegi ishken araqtan kensirigi qansyp túrghan alpystyng asqaryndaghy kisining shodyrayyp shyqqan tamaq bezi býlk ete qaldy da, birden jadyray jóneldi.

- Ákel...

Tiles aldynghy oryndyqtaghy orauly shólmekti ytqyp baryp әkep berdi.

- Ózing tandap al bir toqtyny...

Osy kezde jaqyndap kelgen júbayy - búghan jenge bolatyn jinishke әiel sóiley jóneldi.

- Qoydy araqqa aiyrbastap bolghasyn qalagha kóshsek deymiz. Osy bireu ózi tezirek tausylsa eken. Dalanyng shóbi de qúnarsyz, jem de joq. Bir berekesiz dýniye. Búrynghy berekening bәri bir kýnde qayda ketkenin, qaydam?! Ash qasqyr shapqan sayyn Almaty jaqqa kóship ketkimiz keledi. Arba aidasaq ta ólmespiz.

Bedeu әielding janynan shyqqan eki-ýsh auyz sóz Tilesting janyna qatty batty. «Sonda myna qara qoydan airylyp qalagha kóshkende... O jaqqa barghanda qoydy kim beredi? Búlargha basu aitatyn bireu joq pa? Men aitsam, júmyrtqa tauyqqa aqyl ýiretkendey bolar».

- Sheshenning mandayyn tezirek terlet. Men de jipsip shәiimdi isheyin, - dep shólmekting tyghynyn tisimen tynq etkizip ashty da, tezirek kesege qúighansha asyqty. - Áy, sen qashan kelin týsirip, Patymashqa boq jughyzasyn?! - dedi ketip bara jatyp artyna bir búrylyp.

Arjaghynda әieli ernin tistenip, yzalana qarap túr. «Ózindi jarylqap alsayshy» degen sóz onyng alpys eki tamyryn ainalyp jýr. Tiles semiz toqtyny artqy quysqa tyqty da, «Moskvichti» gýr etkizdi. «Shynynda, osy ýilenu kerek. Jas bolsa keldi. Áskerden qútyldyq, baspanaly boldyq. Endi sheshemiz kórer qyzyqty oilasaq... Ana baylauly qasqyrdy bir jaqty qylayynshy» degende, qúlaghyna qoydyng manyraghany estildi. «Búl ne, bayaghy Qúmkólge aiyrbasqa aidalghan qoydyng jandausy ma?!». Mәshiyneni toqtatyp, jýk salghyshty ashty. Auasyz kenistikte qara toqty tanauy pysyldap, yrsyldap jatyr. Ózin kórgende manyraghan da joq. «Momyn sorly... Shyda». Qaqpaqty tars japty da, joghary jyldamdyqqa saldy.

Ýiine qoy әkelgende sheshesi tan-tamasha qaldy. «Osynym әkesindey shalymdy bolmasa da shalttyghy bar. Bir jerden shyghar, әiteuir» dep, ernine tiyer mayly sorpany kónilimen úrttady.

Qasqyr túrghan qoranyng bergi búryshyna baylady.

- Qasqyryng tartyp jýrmey me? - dedi sheshesi saqtandyrghanday bop.

- Adam men qasqyrdan qoy artylghan ba...

Sheshesi tyrs etip ýndegen joq.

 

***

 

Qara qoydyng qany aqqan tabaldyryq pen qazandyqtyng aralyghyna temir tordan ýishik jasap qoydy. Aynalasy jylan jalaghanday tap-taza, kóz kóretin qylauday artyq zat joq, jynghyldyng bútasy da, qystan qalghan qara kómirding júghyny da joq, ainala kóse adamnyng iyegindey jyp-jylmaghay. «Qarashy, qalanyng zooparki jolda qalady, auyldyng zooparkine jol ashyq» dep, ózine-ózi ishtey aitatyn әjua sózining moynyn qyltalaqtata bergende kitabyn qoltyghyna qysqan balalardan keyin mektepting birli-jarym múghalim qyzdary da kórine bastady.

- Kelinder, kelinder, anau qara shelekke elu tengeden tastandar da kóre berinder, - dedi kelushilerding aldynan shyghyp jylyúshyrap.

Qara shelekting týbine tyq-tyq etip tiyn týsip jatty. Tiyngha tiyn soghylysyp, birte-birte kýmisting dausy júmsaqtau shyqty. Jalp etip dybyssyz týsip jatqan qaghaz somdyqtar da bar. Salushylar shelek túsynan tezirek ótip, tor ishindegi arly-berli ainalghan qasqyrdy kórgenshe asyq.

Búl auyldyng balasy týgili eresegi de qasqyr kórmepti. Egin salyp, ketpendi serik qyp túqshyndaghan el dariya boylaghan toghaygha baryp, qasqyr aulaugha qúshtar emes-ti. Shelekti ainalyp ótken kórshi-qolan: «Týsining suyghyn-ay! - dep ketti. - Kózi jaman eken kәpirdin, qasqyr kózindi júmghanda atylady degen ras qoy» dese, «Qara qoydy jep toyynyp, túrysyn qarashy» degen bir әielge múghalim kelinshek basu aitty: «Ony qasqyrdan kóretin dәnene de joq, ózimiz soyyp jep, qalghanyn barterge aiyrbastadyq» dep bilimdi jauap berip edi, әlgi әiel: «Jiguliydi» qoyshy bop túrghanda, qara qoydyng arqasynda alyp edik, endi maysyz arbamen jýrinder degen úran tastap jatyr ghoy» dep jauaptan janylmady.

Oqushylar an-tan. Jyrtqysh ta temir tordyng ishinde qimylsyz jatyr. Qaqpangha týsken artqy ayaghyn túzdy su singen aq shýberekpen matap tanyp tastaghan.

- Kókserek siyaqty adamgha shauyp jýrmey me?! - dedi aryq qara bala qorqaqtay qarap.

- Ol kino ghoy, - dedi ekinshi bala.

- Ómirde bәri bola beredi. Búl - jyrtqysh.

- Adamdy qasqyr asyrap, biz sonan ósip-óngenbiz deydi ghoy, - dedi әngime bastaghan bala. - Bir elding tuynda Kókbórining sureti bar, - degende, dәl týbindegi baghan basynda jelkemsiz kýz kýninde jelbiremey túrghan aspan týstes Kók Tugha qarady.

- Ony erteng jelbiregende kóremiz. Bizde qyran ghoy.

Sol kezde gýrildep, esik aldyna taman jataghan jenil mәshiyne keldi. Tilesting jezdesi - Ilesting kýieui Haydar eken. Kelgen bette Tilesti izdedi.

- Ne boldy ot alyp kelgendey, agharghannan auyz tiyseyshi, - dedi qayyn enesi qatulanyp.

- Joq, apa, oblys әkimi Tausamalov bizding audangha kele jatyr. Sol kisini shekaradan kýtip ap, kýimeli arbamen alyp jýremiz. Sol jerge halyqty jetkizu kerek. Sizding auyl, qayyn júrtyng ghoy dep maghan jýktelip edi. Tiles mәshiynesimen júrtty tasidy.

- Ol qasqyrymen bolyp jýr ghoy.

- Ol da bir... Qoy joqta qasqyrdyng ne keregi bar eken...

- Qasqyr qashan da kerek. Ol teginnen-tegin berispeydi, - dep bir býiirden Tiles shygha kelgende jezdesi әi-shәy joq sharuasyn aita jóneldi.

- Osy «Qyzyltan» men «Janatúrmys» mening moynymda. Býkil halyq iyintiresip Tausamalovty kýtip túru kerek. Mәshiynene syighansha mingiz de, shekaragha jetkiz. Qaytarda ózderi birdene qylyp jeter. Qazir at arba men esek arbanyng zamany, soghan kóship jatyrmyz ghoy. Seni de kórsetemiz, qoldan mәshiyne qúrastyryp aldy dep. Bir әdemilep syrlap alghanynda bolatyn edi. Meyli, býginge ýlgermedi dermiz.

Jezdesining sózi zan. Búryn da bir ayaqastynan kep: «Erteng Qúmkól múnay kenishine osy audannyng qoyyn aiyrbasqa aidaymyz. Osy auyldan qosshy ghyp seni jazdyrttym, eng úqypty adam, shashau shygharmay aidap aparady dep. Sonday mәsele ghoy», - dep Tiles «Jigulin» otaldyryp jezdesine ere bergende sheshesi:

- Myna qasqyryna kim ie bolady? - dedi.

- Qasqyr adamnyng dosy ghoy, apa. Adamnyng qasqyry bolmasa... - degende, búnyng alystap bara jatqanyn bayqaghan qanshyq yryldap, quyqtay tordyng ishin taghy da tynymsyz ainala bastady. Ol jezdesining sonynan erdi. Jolay tórt adamdy tegin otyrghyzdy. Osymen bir aida ekinshi ret jezdesining bazynasyn oryndap otyr. Birinshi ret, týndelete kelip, audandyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bas esepshisi ekendigin algha tarta sóiledi. «Biz qoydyng bәrin Qúmkól múnay kompaniyasyna aiyrbas jasaytyn boldyq, - dedi. - Býgin týnde kýnshyghysty betke alyp, solay qaray aidaymyz. «Qyzyltannyn» malyna sen baqylau jasa. Tiyn-tebenin tóleymiz. Eng bastysy, óltirmey aman aparayyq.

- Ayyrbas bolghanda ne bolady?

- Qazir, ózing bilesin, may joq. Mәshiynege benziyn, traktirge solyarka kerek. Erteng egin egu kerek. Jerdi bólip berip jatyrmyz ghoy, sony jyrtyp, egin egu ýshin may kerek emes pe?

- Týk týsinsem búiyrmasyn. Sonda qoydy janar-jaghar maygha aiyrbastaymyz ba? Halyq qoysyz qalay kýn kóredi?

- Halyq ólmeydi. Óz kýnin otyz ekinshi jylghy jamanshylyqta da kórgen birdene ghyp. Jeke malyn asyrap, baghady. Shóp shabu ýshin traktirge may kerek emes pe. Sen ózing maydy qaydan alyp jýrsin?

- Sonda bir bas qoygha qansha may beredi?

Jezdesi tosylyp qaldy.

- Bilmeymin. Ony әkimder biledi. Bizdiki qoydyng esebin jasap, aman-esen tiriley ótkizu.

Qara qoy ilbip basyp, jolyndaghy tyrbyq jusandy júlyp jep Qúmkólge jetti. At ýstindegi Tiles te qoy qayyrghan shopandarmen birge ishi ezildi. Ózi qoydyng siraghyn ústap otyrghanda әkesine jek kóre qaraytyny da kóz aldynan kólbeng etip, kónili dir etti. «Osy qoydan qashan qútylar ekenbiz?!» dep sonda tózimi tausyla dyzaqtaytyn. - Endi, mine, qútylyp, qoldan beruge kele jatyrmyz. Birajola...». Qara qoyda jazyq joq, tisi tiygenin terip jep, basyn kótermey, siraghy syidiyp, asha túyaghy tiygen jerde iz de qalmay barady. Dýniyede qara qoyday momyn múnlyq joq-au. «Sende jazyq joq, mende azyq joq» degende, bir manyrap qana artqy siraghyn sermep qalatyn. Seni baqqan aq tayaq ústaghan qoyshy da ózinning seriging eken. Áytpese, kózining aghy men qarasynday aldyndaghy malyn qoldan bere me? Dәleldep túryp almay ma? Sonyng biri ózim emespin be? Joghary oqu ornyn bitirmesem de kәsiptik-tehnikalyq uchiliysheni bitirgem, gazet-jurnaldy qúr jibermeymin. Bilip túryp nege ýndemeymin? Ýndey almaymyn. Biz ýndemes bolyp ýirengenbiz». Búryn oilamaghan qorghasynday zili bar oy at ýstinde ishin auyrtty. Úzamay qúshqanagha kirisimen qoly qol, basy bas bop domalap, qalalyqtardyng qazanyna qyzyl et bop ketip bara jatqan tyrbyndaghan momyn jandargha qiya almay kijinip túryp bir qaraghan. «Qazir oblys әkiminen estiymiz, qoydyng qúny qansha bolghanyn». Dәl qasynda, kýnbatysqa qaray shúbyrghan tórt dóngelekti yrduan arba men qos esek jekken eki dóngelekti arbany úshyrtqan ýlken-kishi. Dәl bir toygha jinalghanday ýsterine baryn ilip, jyltyrap kiyingen. «Bizding halyq qanday ken, qanday sengish, - dedi Tiles. - Kóremiz, qazir әkimdi de tyndarmyz».

Aqmeshit pen Shiyelining arasyndaghy shekaralyq jarnama jazular alystan kózge shalyndy. Eki dóngelekti at arba men tórt dóngelekti esek arbadan jol ýsti kórinbeydi. Arbanyng ýstinde týregep túryp, bir nәrseni taghatsyzdana kýtken júrtshylyqtyng janynda shiryghu bar. Dәl bir derekti kinolardan kórgen újymdastyru kezindegi úsqyn bar, jinalys ótetin jer de soghan úqsaydy. Jaqyp tartylghan temir joldan yshqynyp poyyz ótip barady, tek budaqtaghan týtini joq, elektr quatymen bolat joldy erkin biylep alghan. Temir joldyng dәl týbinde may joqtyqtan mәshiyneni arbagha auystyrghan adamdar túr. «Búl da bir zamannyng bergeni shyghar», - dedi Tiles. - Apam aitatyn «zamanyna say tirlik shyghar». Búl eki erkek, eki әieldi mәshinasynan týsirgen kezde qara baytalday júp-júmyr «Djiyp» jenil kóligi qala jaqtan qúighytyp kep jaqyn toqtady. Salbyrap túrghan qyzyl jipten adam da, mәshiyne de asqan joq. Qyzyl jipting bergi beti toly qyzyl jaghalylar, halyq solardyng yghynda moynyn sozyp túr. Súnghaq boyly sidam jigit kólikten shyqty da osharylyp túrghandargha qol búlghady. Júrt qyran topan qol shapalaqtap, alaqannyng sartyly qazangha biday quyrghanday bop estildi. Tiles sheshesining qara qazanyn oilady. Bir bótelkege aiyrbastap әkelgen qoydyng sorpasynan әli dәm tatqan joq, sheshesi jalghyzymnyng mandayy jipsise dep jolyn tosyp jýr.

- Joldastar! Býgin bizge qonaqqa oblys әkimi Meyirbek Tausamalov joldas kelip otyr. Ol kisi audannyng jekeshelendirude qol jetkizgen jetistikterin óz kózimen kórmekshi. Qarashy, mynau iyin tiresken at arba men esek arba - osynyng bәri bizdiki. At arbamen jýk tasimyz, esek arba - dayyn taksi. Benzinsiz-aq, midy ashytqan motorsyz-aq, kýnimizdi kóremiz. Endi sózdi Tausamalov joldastyng ózine beremiz, - degende, du qol shapalaqty qol sermep toqtata almaghan әkim «Mәke!» - dedi dәrejesi joghary sheneunikting aldynda tómenshiktep. - Bizde jekeshelendiru bastalysymen qoldan mәshiyne qúrastyryp alghan jigit bar. Ol - aq kýrishti auyl - «Qyzyltannan». Qayda sol jigit?» degende, oblys әkimi qosyla dauystady: «Shaqyryndar, mening qasyma kep túrsyn!». Júrt iytermelep Tilesti algha ozdyrdy. Súnghaq boyly, kózi oinaqshyghan el aghasy ózine jaqynday bergen qús túmsyq, qauyn bas, múntazday taza kiyingen jigitke «Qúttyqtaymyn!» dep bes sausaghyn tip-tik sozyp, alaqanyn úsyndy da, «Múnday jigitti aspangha úshyru kerek?» dep qos qolyn ymdap kótergende qasyndaghy galstuk taqqan tórt jigit Tilesti on eki mýshesining kez kelgen jerinen ústap ap «Áup!» dep aspangha atty. Ýsh ret atqanda halyq ókilderi «Uralap» ýsh ret kýnirendi. Jerge týskesin júmyr jerding betinde ne bolyp jatyr degendey, ózine-ózi kele almay әkimning qasynda biraz bógeldi. Jýre berip edi, «Sen ketpe, men túrghan jerde túr» - dedi әkim.

Ákim sóilep ketti. Jekeshelendirude qol jetkizip jatqan jetistikterdi tilge tiyek etip, biz әli de «Qazaqtyng Syr boyynan shyqqany anyq» degen sózdi dәleldep, ózimizdi respublika júrtshylyghy aldynda múnan da artyq dәrejede kórsetemiz. Mal da, egis te, jer de jekeshelenetin bolady. Jerden alatyn ýlesteriniz ýshin kókqaghaz beremiz. Sol kókqaghazdy ayalap ústaysyzdar. Sandyqqa salyp qoyynyzdar da, kez kelgen uaqytta sol qaghazdy kórsetip, jerdi paydalana beresizder. Jekeshelendiru degen sol. Al, ne súraysyzdar? - dep ayaqtady sóilegen sayyn kenirdegi býlk-býlk etken әkim. Sol kezde qúlaghynyng dәl týbinen sanq etken dauystan túlaboyyn jiyp aldy. Tiles ózi bilmeytin nәrseni súrap qalghysy keldi.

- Ákim myrza, - dedi tez sóileytin әdetimen. Osy qazir jii aitylyp jýrgen shaghyn jәne orta biznes, investisiya degenderge týsine qoymaymyz. Tender degeni taghy bar. Osyny týsindire ketseniz.

Audan әkimi «ket bú jerden» degendey ala kózimen ata qarap edi, ózinen joghary basshynyng jyly jymiysy Tileske tosqauyl boldy.

- Búl mәsele, - dedi oblys әkimi Tausamalov óz-ózinen shattanyp, - әneugýni Almatydaghy jinalysta ta aityldy. Televizordan kórsetti ghoy. Men de tura ózing aitqanday osy saualdardy Elbasyna qoydym. Osylardy týsine almaymyn, biraq aitqan sóziniz, bergen tapsyrmanyzdyng bәrin mýltiksiz oryndaymyn dedim ghoy.

At arba men esek arbanyng ýstinde ókshesin kóterip túryp әkimning auzyna qaraghan qaraqúrym júrtshylyq bú joly da alaqanyn ayaghan joq. Ásirese, jastar jaghy ýsti-ýstine qol soghyp, әli de bir nәrse jetpey jatyr-au degendey, qos sausaqty auyzgha salyp, qyzyl tildi qayyryp jibergende ysqyryqtan jelkem soghyp, tas joldyng boyyndaghy qaraghash japyraqtary jybyr-jybyr etti.

- Men, - dep Tiles taghy da kiyip ketti. «Qúmkólge» aiyrbasqa qoy aidaghannyng birimin. Sonda bir qoygha qansha litr benziyn, qansha litr solyarka tólemekshi? Obal emes pe? - degende әkim tildey qaghazdy tós qaltasynan shygharyp:

- Onyng jauaby dayyn, - dedi. - Mine, bylay: 4 ógizge 2 bóshke benzin alasyz. 6 kir sabyn - 1 toqty. 1 qap túzynyz - qúnan qoy. Endigisin ózderiniz eseptep shyghara berersizder, - dep júrtqa qarap qol búlghap, mikrofonnan kete bergende Tiles estirtip «Obal ghoy», - dedi taghy da.

- Obal-sauaptyng jauaby Alladan. Biz oryndaushysymyz, - dedi әkim aspay-saspay.

«Qap, jezdeme qiyn bolmasa netti, - dep ókindi Tiles. - Meni әkelgen sol ghoy. Búlar súrastyryp jýrip, bilip alady ghoy kim ekenimdi?».

Sol kezde audan ortalyghy jaqtan júrtty kiyip-jaryp, qos at jekken kýimeli arba enteley keldi. At túyaghy tas joldy shaq-shaq úryp dәl әkimning qasyna toqtady.

- Búl Shiyeli audanynyng kýimeli arbasy. Jekeshelendiru ómirge әkelgen faeton, - dep audan әkimi ózinen joghary әkimge iyildi. - Birinshi jolaushysy óziniz bolasyz.

Sol kezde últtyq kiyim kiyip, tapjylmay kýtip túrghan mәdeniyet bólimining dombyrashylar orkestri «Saryarqany» qúiqyljytyp qoya berdi. Tausamalov kýy yrghaghymen kýimege otyryp, arbakesh bojyny jasqap jibergende qara kýime býlkildep, halyqtan bólinip kete berdi. Bosyp qalghan júrtshylyq esi barda elin tabudy esterine endi alyp, jan-jaqqa taryday shashylyp taray berdi. Ákimning qara «Djiypi» otalyp, arbanyng sonynan ilbidi.

Tiles te tegin kelgen tórt jolaushysyn tastamay auylgha tartty.

Ol tórtbúrysh torda ózin kýtip shyr ainalghan qanshyq qasqyrgha asyqty.

 

***

 

Qasqyr kórmegen auyl júrty atynan qorqatyn jyrtqyshty kórip ishtey seskense de syrttay mәz bop aiyzdary qandy. «Apyrmay, it qoy mynau. Biraq, iyting qasqyrdyng iyisin sezgennen artyn qysyp túra qashady ghoy» dep, otyz jyl týie baqqan Aqjan qyzyq ýshin kelip kórgende qanshyq ýsti-basyna pang januardyng iyisi sinip ketken adamgha túnghiyq kózin tige qarady. - Boyyna senip jyldan qúr qalghan týieng búl tapalgha búiym emes. Ars etip qarnyn jarady da, túmsyghyn ystyqqa malyp ap rahattanady. Siyr ghoy búghan aldyrmaytyn. Mýiizimen qaghyp tastap, shyr ainalyp túrady qashan әl-dәrmeni tausylghansha. Biraq, mynau atana nәleti, sharshamaydy ghoy, - dep búrylghanda ózi de týiedey adam qasqyrmen kóz týiistirip qaldy.

- Kózaqynyzdy tóleniz, - dedi Tiles auyldyng ýlken kisisine. - Auyldyng әkimi de aqy tólep kórdi.

- Ákeng jarymaghan edi. Sheshene týiening bir jiligin berip jiberem, - dep qayynjúrttyghyn algha sap, dirildep kete berdi.

- Osylardy jekeshe tirlikke ýiretem dep-aq sharshadym. Men audannyng salyq mekemesine salyq tóleymin, osy hayuanattardy ústaghanym ýshin. Ózim de qasqyr bop keter me ekenmin. Týiekesh et әkelse, alma, - dedi kýibendep jýrgen sheshesine.

- IYә, Aqjan berip jibergen et qara qazanynda qaynap túr, - dedi sheshesi tik sóileytin әdetin búzbay.

Qaz-qatar tizilgen dindi taldardyng tóbesine ýsh-tórt torghaydyng úyasyn shegelep qoydy. Baghan symyna qaz-qatar qonaqtaghan qara torghaylar sol úyagha zyp etip kirip jem jep, qayta shyghyp jatyr. Bir qyzyghy, baghan symyna qonaqtaghan torghay birtindep azayyp, úyany meken qyluda. Sabaqtan qaytqan eki bala sony sóz qylyp túr.

- Qalay dәl tabady úyasyn. Adam siyaqty. Qyzyq, - dedi bireui.

- Biz siyaqty ghoy, biz de sabaqtan qaytyp, ýige bara jatyrmyz.

Osynyng bәrin estip túrghan Tiles temir tordan torghaylargha kózin almay qaraghan qasqyrgha an-tan. Kózin bir nýkteden aiyrmay týiile qaraydy. «Ol aspandaghylardyng tirligine tәnti bop túr, - dedi ishinen. - Men jerde jýrmin, myna bireuge tútqyn bop túrmyn. Kókte úshqanymda ghoy, solar sekildi erkin qalyqtar edim» dep túr ghoy. «Joq, qatelesesin, qasqyr myrza, - dep Tilesting taghy bir oiy qarsylyq bildirdi. - Kóktegiler de eki ayaqtylardyng nysanasynan qútyla almaydy. Jerding iyesi - eki ayaqtylar. Tórt ayaqtylar olargha tamaq, kiyim, esine týskende - ermek. Sonyng biri - sensin. Sen de qol-ayaghyng erkindikte bolsa eshkimdi ayamas edin». Áli de qústyng úyasynan kózin almaghan qasqyrdy qiytúrqy qiyalmen túqyrta bergende jelke túsynan apasy sanq etti.

- Aqjangha aqsha tóle dep beker aittyn. Týie soyghanda qúr qaldyrmaushy edi...

- Apa, ol zamannyng keng kezi. Qazir jekening zamany. Úyalsanyz ash qalasyz. Sizdi ibaly, inabatty eken dep eshkim asyramaydy, - dep, «Kóru baghasy - 50 tenge» degen jazudy kәri aghashtyng týbinen jaqynda ekken jas talgha qaray ysyryp qoydy.

- Sen joqta Iles kep ketti. Jezdenning aitatyn sózi bar eken. Baryp qaytsay, jalghyz jezdeng ghoy.

- Apa, jalghyz demeseng de baryp qaytam. Qazir biz kóppiz. Esiginning aldynda qasqyryng bar, úyada qanshama qara torghayyng bar. Qazir Tiles jalghyz emes.

- Tezirek baryp qayt, - dep bóten sóz aitpay qauyndyqqa qaray ketti.

- Men kettim, - dedi Tiles mәshiynesine otyra berip. - Kelgenderden kózaqy aludy úmytyp ketpeniz...

«Týu, osy Ajarkýl apam da bazardan qalmaydy eken. Taghy da mәshiyne kýtip túr ghoy». Avtobus ayaldamasyna toqtap edi, әneukýngi Ajarkýl apa esikti ashyp, aldyna otyryp jatyp túrghandargha sóz saldy.

- Minbeysinder me tezirek!

- Joq, biz «Gazelige» minemiz. On tenge arzan.

- Ózdering bilinder, - dep Ajarkýl esikti tars japty da, róldegi Tilesti súraqtyng astyna aldy. - Osy, Tiles, osy mәshiyneni qalay qúrastyryp aldyn? Bizding Seyitqazygha da jolyn aitsayshy. Men osylay mәshiynesining aldynda shirenip otyrayyn.

- Áueli eski mәshiynening qúr sýldesin satyp aldym. Sosyn qúrastyrdym. Motor satyp aldym, dóngelek satyp aldym.

- Uday aqsha shyghar?

- Kim tegin beredi deysiz, Ajarkýl apa?!

- Sosyn?..

- Sosyn jýrgizdim.

- Saghan mәshiyneden de, ýiindegi qasqyrdan da aqsha degening qúiylyp jatyr deydi ghoy. Qara torghay da saghan qonaqtaytyn bopty, deydi. Endi maymyl satyp әkeledi, deydi. Qaladaghylar sekildi, anau she, zepark ashady, deydi. Ras pa?

- Ras. Maymyl qúrly joqpyz ba? Olar da ómir sýru ýshin biylep, әn salady.

- Astapyralla! Tegin eshtene joq eken ghoy. Óibu, ótip ketipsing ghoy. Nege aitpaysyn?! Men bazargha emes, qúdaghiymnyng qyzynyng balasyn sýndetke otyrghyzyp, sonda bara jatyrmyn ghoy. Aytpaysyng ba?! Búryl da, ongha jýr!

Kempir ne aitsa da qúldyq úryp, keri sóilemedi. Bir bәkene shym qoranyng qasyna kelgende:

- Órkening óssin, Tiles-au, - dep esikti tars japty da, - Oi-bu, - dep qayta ashty. - Tegin dýnie joq eken ghoy, Patymashtyng balasy ókpelep qalar, - dep qolyna on tenge ústatty.

Tiles tang qaldy. «Kóre-kóre kósem bolasyn» degen osy shyghar. Ajarkýl apa da tegin dýnie joqtyghyna kózi jete bastapty. Osylay-osylay kapitalizmmen de qauysharmyz» dep jezdesining ýiine tartty.

Esik aldyna jetkende-aq bir әlemtapyryq iyis tanauyn qytyqtap, teris qaratty. Ishke engende ólgen tauyqtyng iyisindey iyis alpys eki tamyryn aralap, miyn shymyr etkizdi.

- Myna ýide qalay túryp jatsyndar? - dedi әpkesi Ileske qabaq shytyp.

- Jezdeng de qonaq shaqyrayyn dese, osy iyisten úyalady.

- Ózdering de qonaqsyndar ghoy. Qalay túryp jatsyndar myna ýide?!

- Sony saghan kórsetsek dep edik. Ýidi, ózing bilesin, biyl ghana qayta órip, qayta әktedik.

- Mynau ólgen tauyqtyn, әitpese shirigen júmyrtqanyng iyisi...

- IYә, jezdeng de ózinmen sóilesem dep edi. Áne, keldi, - degende, jezdesine tarpa bas saldy.

- Bir-birden protivogoz kiymey, mýmkin emes qoy myna ýide ómir sýru. Júmys istegen ózbekterding aqysyn dúrystap tólep pe edinizder?

- Jarym-jartylay tóledik qoy bosyghan nemelerge.

- Olar ne bolsa da múnday ýide túrmaydy. Qazaqqa bәribir dep ketken ghoy.

- Solardy kórgende apam aityp edi, jamanshylyqta bosyghan qazaq bir dorba biday ýshin ózbekke qyzyn tastap kete beretin dep. Bastaryna keldi ghoy, - dey bergende Tiles әpkesin tiyp tastady.

- Iles, qatelespe. Olardyng esigining aldynda jayqalyp túrghan egini bar, qorasynda manyrap túrghan maly bar. Olar múnda biznes jasap jýr. Týsinding be, biznes. Myna dualdardy bala-shaghang býginnen qaldyrmay qyryp tastasyn.

- Sen sóiley bermeshi, - dep jezdesi Hamit әpkesine kóz alartyp, múrnyn basyp túrghan qaynysyn esik aldyna alyp shyqty. Aghash sәkige jayghasyp, ezuine temekisin qystyryp, jalp etkizip ottyq tiygizgende auzynan bir uys týtin elp etip, «Tiles!» - dedi. - Tiles, men audannyng sening aulyndaghy ókilimin ghoy. Keshe audan әkimi buroda: «Qyzyltandy» eki kýnde jekeshelendirip bitirinder!» dep núsqau berdi. Soghan seni de qosyp otyrmyn. Qúmkólge qoy aidaghanda da serik qyp qostym. Onan jaman bolghan joqsyn.

- Sonda ne deysiz?

- Ákimde bir óshpendilik bar. Perzenti bolmaghandyqtan ba, ómir boyyna ishten tynyp, kýiinip ótetin siyaqty, jaryqtyq. Jas qatyn almaysyz ba desem, qatynynan qorqady. Toq eteri, aulyndaghy perzenthanany әkim ózi alady. «Sende bala kóp qoy, - dep maghan ala kózimen atyp bir qarady da: «Balabaqshany sen al», - dedi. Qyrmandy bas agronom Mústafa da, garajdy bas injener Seyitqaly alady.

- Sonda maghan ne qyl deysiz?

- Sening mindetin, audandaghylar aulyndy jaqsy bilmeydi ghoy, komissiyanyng qasynda bop, birge jýrip, sol obektilerdi kórsetip, esikterine mór basyp jýresin. Ynghayy kelse, ýiinnen shәy ber. Garaj ben qyrmanda qalghan-qútqan kóp qoy, keregindi alarsyn. Saghan temir-tersek kóptik etpeydi ghoy, sol auylda senen asqan temirden týiin týietin de eshkim joq.

- Bar aitpaghynyz osy ma?

- Osy, - dep jezdesi temekisin qúshyrlana sordy. - Balabaqshany alsaq, týbi jalgha da berermiz. Joq jerden saghan da jaman bolmaydy.

- Mende әzir asyr sap oinaytyn perzent joq, ózinizge jaqsy bolsa boldy ghoy. Anau bes bólmenning qabyrghasyn týgel qyrghyzyp qoy, men erteng kelemin,- dedi de, sóz tórkinine týsinip, qoshtaspastan tartyp ketti.

- Ózining tili qyshyp jýr, - dedi júbayyna.

- Onyng da oilaghany bar ghoy, - dedi әpkesi jamandyqqa qimay.

 

***

 

- Qabyrgha dayyn, - degen әpkesining mýlәiim dausy shyqqanda Tiles Ilesting aldyna týsip jýre berdi. Bir jatyrda jatqan jan degendegi jalghyz qandasy - ómiri aldyn kesip ótken emes. Býgin pәnәii sebeppen kelmey qala ma dep kýdiktense kerek, tang atpay Ilesting ózi kelip túr. Tilge kelmesten mәshiynesine otyrghyzyp ap Shiyelige tartyp ketti.

- Mәshiynenning bir-aq kemshiligi bar, syrlanbaghan, - dedi әpkesi jayghasyp otyrghan son.

- Syrlansa súlu bop ketedi, - dedi inisi. - Ýilenerde bir-aq syrlaymyn. Qazir kónilding ózi alabajaq bop túr ghoy. Uaqyt solay.

- Apamnyng kózi tirisinde ýige bireudi kirgizseyshi. Qyzyghyndy kórsin de, - dep әpkesi nazdana sóiledi. - Júrt kýlip jýr, qasqyr týsirgenshe kelin týsirmey me, Patymashtyng balasy dep.

- Qasqyr shymyldyqta emes, esikting aldynda túr ghoy. Qasqyrgha qol jetkizip alsyn. Qasqyr - Ana. Adamdy emshegimen emizgen. Kórgen kezde, bәrining zәresi úshyp túrady da, bylay shygha bere qorqynyshy basylyp, sózding mayyn tamyzady kep. Sheshen halyqpyz ghoy.

- IYә, oratormyz, - dedi әpkesi orysshalap.

Keshegi әppaq qabyrgha býgin bújyr-bújyr qúm sylaq bop ýrey shaqyryp túr. Osynda qara kónilding ekeuara bitispes daghy qalghan siyaqty. Daq bir jaqqa týspeydi, kónilding eki jaqty egesuinen týsedi. Tiles alaqanymen sipalap jýrip, eng ýlken qonaq bólmeden eshtene tappady.

- Shamdy jaq, - dedi әpkesine.

- Taltýste me?

- Taltýste aram qoldyng daghyn tappay jýrgen joqpyz ba?

Tiles shyrpy tútatyp, lyp-lyp etken shyraqty qabyrghagha taqady. Tóbedegi qymbat lustra janbay túryp-aq terezeden týsken kýn sәulesi shyraqpen shaghylysqanda tik tórtbúrysh bop tartylghan bórtpeshekti bayqady.

- Pyshaq әkelinder.

Ýshkir pyshaqtyng úshymen dualdy ainala qauzaghanda bolmashy quysqa týrtinektep sýngip ketti de, dualdy ústap túrghan júqa qabyrshaq ýgitilip jerge týsti. Iles: «Oybay!» dep múrnyn basyp, syrtqa jýgire shyqqanda ózi әreng jaqqan tóbedegi lustrany óshire ketti.

- Shamdy jaq! Shylapshyndy әkel!

Tórtbúrysh quysta domalanyp túrghan júmyrtqanyng júmyr denesi shúrq tesik, saryuyzy kilegeylenip aghyp, kirpishke iyrek-iyrek syzyq bop jabysyp jatyr. Mýnkigen iyiske Tiles qana tanauyn basyp, amalsyz shydap túr. Ápkesi әkelgen shylapshyngha tesik júmyrtqany tars etkizip tastay salghanda quystan shyqqan shirik iyis tórt qabyrghany týgel sharlap ketti.

- Dalagha aparyp kóminder.

Iles múrnyn basyp jýrip shylapshyndy ala jýgirdi. Tiles ashpaly qos terezeni aiqara ashqanda taza aua lekip, shirik iyis sytylyp shyghyp, ornyna samal keldi.

- Janymyz kirip qaldy ghoy, - dedi әpkesi.

- Áli tórt bólmennen de osynday quysty tabu kerek.

- Tap, týske deyin tapshy. Haydar týste kelgende bәrimiz rahattanyp otyryp shәy isheyik.

Tiles jatyn bólmening shamyn jaqty. Iles taltýste elektr quatyn eseptegish týksiygen tórtbúryshtyng betinde ytqyghan qyzyl syzyqqa qabaghyn týie qarap qoyyp, osyny jaqpay-aq júmyrtqany izdep tabugha bolmay ma eken dep janúshyryp jýr. Inisine aitugha kereghar sóz estip qalam ba dep saqtanady, baghana aitqan «eki qara kónilding betpe-bet kelui qara daq salmay qoymaydy» degen sózi de kókiregine tikendey qadaldy.

- Ózbek-әkәlar riza bop ketip pe edi?

- Qaydam, әiteuir tamaghyn uaqtyly berip túrdyq. «Ápshe», «әpshe»-lep jayylyp jastyq, iyilip tósek bop jýrdi ghoy ketkenshe. Ketetin kýni kishkentay shelekpen júmyrtqa әkelgenderin kórgem, jýgermekterdin.

- Aqshasyn tólep pe edinizder?

- Bilmeymin. Aqshasyn tóleytin jezdeng ghoy. Sonan súra.

Ekinshi bólmeden bórtpeshek onay tabyldy. Tórtbúryshtyng ishine tizildirip eki júmyrtqa qoyypty.

- Haydar ekeuine taza aua iyisketeyin degen eken de... - terezeni ashyp jibergende sasyq aua syrtqa lekip, jan sayasy kenidi.

- Bolghan shyghar, - dep Iles jaryqty jaghyp-sóndiretin tórtbúrysh tetikti shyrt etkizdi.

Qalghan ýsh bólmening qabyrghasynan da júmyrtqa tabylyp, bas-ayaghy jeti shirigen júmyrtqa zalalsyzdandyryldy. Hamitting ýiining dualy qara sylaq bop qalghanmen esik-terezesi aiqara ashylyp, kerimsal samal soqty.

- Jezdeng ekeuing rahattanyp otyryp shәy ishindershi. Jýz gramnan da kórinder.

- Bizding jýzden aulymyz alys...

- IYә, sen tatpaysyng ghoy. Jezdeng jadyrap otyryp bir jýzdi simirsin, - dep tózimi jetpey jolyn tosyp otyr.

- Endi qabyrghalaryndy aghartyp alyndar. Kýn suytyp ketpey túryp... - dey bergende, Hamit kirip keldi.

- Oi, rahat-ay! Jaryq dýniyede taza auagha ne jetsin, - dedi qomdanyp, bir nәrsege asyqqanday.

- Jabyq dýniyeden jeti júmyrtqa shyqty. Jeti kýlshe qúdayy berinder, - dedi de, Tiles jezdesining ón-jýzine shúqshiya qarady. - Ózbekterding aqshasyn týgel tólep pe ediniz?

- Ýshten birin...

- Ózbek pen sheshen aqysyn jegizbeydi. Qúryghanda sazgha otyrghyzyp ketedi. Olar qazaq emes qoy. Taghy da aitam, qabyrghannan shyqqan jeti júmyrtqagha jeti kýlshe qúdayy berinder.

Haydar qaynysynyng sózine qabaghyn tyrjiytty.

- Býgin keshke әneukýngi aitqan komissiya aulyna barady. Ózing bastap jýresin, - dedi.

- Nege keshke?

- Búnday júmys qaranghyda isteledi. Júrt kózinen tasada...

- Ózderi izdep tauyp alar, - dep Tiles ýiden shyqty. Jezdesimen birge ishetin shәigha da qaramady.

 

***

 

Kýn bata kolhozdyng qos qabatty kensesining aldyna audan ortalyghy jaqtan eki jenil mәshiyne keldi de, kense qarauyly arqyly Tilesti tauyp aldy. Ol eski «Moskvichimen» ózi bastap jýrip, auyl shetindegi kәri sәmbi taldar kómkergen bau ortasyndaghy úzynnan-úzaq sozylghan aqshanqan ýige әkeldi. Búl - «Qyzyltannyn» talay tumasynyng kindigi kesilgen perzenthana. Tórt adam, bastaushysy Tilespen beseu bop ishke endi. Jylan jalaghanday tap-taza, samaladay jarqyraghan bólmeler. Bergi jaghynda esigi bólek shyqqan eki bólme túr, búl - dәrigerlik punkt. Ol da perzenthananyng qorjynynda ketpekshi.

- Dúrys eken, - dedi audandyq әleumettik qamsyzdandyru bólimining bastyghy - jekeshelendiru jónindegi komissiyanyng tóraghasy jauyryny qaqpaqtay jansebil jigit. - Kim alsa da iygiligin ólgenshe kóredi. Al, toltyr qaghazdy.

Anyqtama

Jekeshelendiru komissiyasynyng úigharymy boyynsha, «Qyzyltan» kolhozynyng 10 oryndyq perzenthanasy, qasyndaghy medisinalyq punktpen qosylyp, audan әkimi Qorghanbek Áyimbetovting atyna jekeshelendirilsin. 4 bólme. Bar dýniye-mýlkimen.

Jekeshelendiru komiytetining tóraghasy - audandyq әleumettik qamsyzdandyru bólimining bastyghy _______________ (qoly)

Mýsheleri:

Audandyq densaulyq saqtau bólimining mengerushisi ___________(qoly)

Audandyq auyl sharuashylyghy basqarmasy josparlau-ekonomika bólimining bastyghy _______________ (qoly)

«Qyzyltan» kolhozynyng kolhozshysy ____________ (qoly)

- Sening aty-jóning kim edi? - dedi qaghaz toltyryp jatqan jalpaq jauyryn.

- Tiles.

- Ákenning aty?

- Qorasan.

- Tarihta qaldyn. Ózing de, әkeng de... Qúttyqtaymyn! - dedi ózeurep. - Basta. Kelesi obektige barayyq.

Tiyip túrghan qos qabatty balabaqshanyng ishi de jylan jalaghanday. Dәl aldynda sosializm kósemi Leninning tas mýsin beynesi qolyn sozyp túr.

- Myna kisige rahmet! - dedi jekeshelendiru komiytetining tóraghasy kýz kýninde aulada janghan jaryq astynda basyna shybyn-shirkey ýimelegen tas mýsindi núsqap. - Bәri osynyng arqasy. Tek ózi býginnen eshtene bilmeydi-au, jaryqtyq.

- «Zamangha zaman kýilemek, Zamana ony iylemek» dep Abay atam aitqan... - densaulyq saqtau bólimining mengerushisi әiel kitap oqityndyghyn kórsetip qaldy.

- IYә, bizding Abay bú kisiden de asyp ketti ghoy. Mynau ózi qalanyng balabaqshasyn jolda qaldyrady ghoy. Haydardyng bes balasy bar edi, taghy beseu qosylatyn boldy ghoy, - dedi de, bastap kele jatqan Tileske qarady.

- Sening jezdeng ghoy. Jezdeng myqty, - dep qalamsaby men qaghazyn qolyna aldy. Anyqtamany tastay ghyp jazyp, tórteui qol qoyyp, esik aldyna shygha bergende jekeshelendirip jany tynshyghan tóragha sham jaryghy astynda qol-basyna masa men sony qonaqtaghan eskertkishke qarap:

- Myna kisi Haydekenning qolyna ótkesin de osylay túrar ma eken? - dedi. - Erteng ol óz bilgenin isteydi ghoy.

- Túrmaydy, - dedi Tiles. - Almatydaghy Dzerjinskiy eskertkishin «Azat» partiyasy bir kýnde aldyrtyp tastady. Baltyq elderi kósemning bәrin byltyr-yq alastatty. Bizge de eng sonynan bolsa da kezek keler.

Tóragha úiyp tyndady da, kógiljim jaryq astynda Tilesting týtikken óninen kózin taydyryp, «tegin emessin-au, bala?» degendi bayqatty.

- Tәuelsizdikti eng sonynan alsaq, jekeshelendirudi eng birinshi bop bastadyq, - degen taghy da Tilesting dausy estildi..

- Bolatyn isti birden bastaghan dúrys, - dep tóragha qaranghygha sýngy bergen Tilesting sonynan erdi.

- Endi sheberhana men qyrman qaldy ghoy.

Eki nysan qatar jatyr eken. «Sheberhanadaghy temir-tersekting aty-jónin tizip jazu shart emes, ony bas injenerge qaldyrayyq, biz anyqtama jazyp, hattama jasayyq» dedi de, bәri tóraghanyng shaujayyn tónirektep, auzyn andydy. Kýz týni salqyn qúshaghyna alyp, deneni múzdata bastady. Asfalit tóselgen jyp-jyltyr atshaptyrym aumaqqa kelgende Tiles jýgirip baryp jaqyn jerdegi transformatordy týrtkilep jaryqty qosty. Jerde jatqan iyne kózge kóriner jylan jalaghanday kirshiksiz dýniye. Astyq orylu nauqanynda gazetter «Kombainnan - qyrmangha», «Qyrmandaghy qyzu enbek» dep jazyp, aqyndar men әnshiler «Nan qoymasy» dep nәshine keltire jyrlaytyn enbek alany. Qazir qarasanyz, qarausyz qalghan jetim baladay jýdeu. Moyny sorayghan dәn tazalaghyshtardyng ýni óshken. Anaday jerde tompiyp vagon-ýishik túr. Bәri sonda kirip, ýrkip túrghan ýstel ýstine qaghazyn qoyyp, tóragha jaza bastady.

- Aumaghy qansha eken? Sen ayaqpen ólshep kelshi, - dedi tóragha Tileske qarap. - Mәshiyne oilap tapqan adamgha qyrmandy ólsheu ne túrady, - dedi shyghyp bara jatqanda. - Ózi zoopark ashyp, qasqyr ústaydy, deydi.

Tiles búlardyng ózin býge-shigesine deyin bilip alghandyghyna qayran qap bas shayqady. «Haydardyng qaynysy ekenimdi biler, qasqyr ústaghanymdy qaydan estidi eken? Jamanat jatpaydy ghoy. Búl ózi jamanat pa, jaqsylyq pa?» dep ózin-ózi saualdyng astyna aldy.

Qyrmannyng ornyn adymdap ainalyp shyqty. Soldattyng sapta jýrgenindey adymyn jazyp tórt ainalghannan keyin «300h200 sharshy metr asfalttalghan kolhoz qyrmany deseniz bolady» dep ýishikke sóiley kirdi.

- Aytsang boldy, - dep tóragha qopandap qaldy.

Vagon-ýishikting bir búryshynda taydyng eti siyatynday nәn qazan sýieuli túr.

- Mynda qaranyzdar, - dedi Tiles, - qazan qap qoyypty ghoy.

- Búl, sirә, aspazdyng tamaq isteytin jeri bolar.

- Qoy ketip, qazan qalghany qyzyq eken, - dedi densaulyq saqtau bólimining mengerushisi әiel taghy da sauattylyghyn tanytyp.  ­

- Búl súrausyz dýnie bop qalmasyn. Bas agronomgha qalghany da jeter. Erteng qyrman qyla ma, júrt demalatyn jaghajay qyla ma, ony bas agronom ózi biledi. Búl qazandy qasymyzda jýrgen myna azamatqa bereyik. Osy auyldyng bas kótereri ghoy. Kolhozdan qalghan bir eskertkish bolsyn. Keyin jekeshelendiru sóz bolghanda «Men kolhozdyng tayqazanyn alghanmyn» dep aityp jýrer. Kelinge aparyp ber.

- Kelin jaghynan úyattymyz.

- Bolmasa bolady ghoy. Kelin týskende osy tayqazangha et asyp, bәrimizdi toygha shaqyrasyn. Al, kettik, - dep, bәri vagon-ýishikting kómeski jaryghy astynda alabajaq qaghazgha qoldaryn qoyyp, esikten shyqty.

Tiles tayqazandy qarauyl ekeui әreng kóterip, «Moskvichtin» jýk salghyshyna tiginen qoydy.

Bәri is bitti dep, týn jamylyp bet-betimen tarap ketti.

Búl oljasyn alyp, «Moskvichin» mimyrt jýrgizip keledi.

«Apam ne der eken? Bir qazandy qaynata almay jýrgende ekinshi qazan ne tening der. Meyli, aidalada qalghansha mening dualyma sýieuli túrsyn. Qara qazan búrq-sarq qaynaytyn kez de keler» dep qiyalymen jarysyp, ong qolymen qolaqpanday qara temirdi algha iyterip, jedel jyldamdyqqa saldy.

 

***

 

- Balam, - dedi sheshesi Patymash bir kýni. - Týz taghysy qasqyrdy әkep, qorana qamap qoydyn. Júrt auzynan jyryp, tiynyn tastap kórip ketip jatyr. Ol da týzding kiyesi ghoy. Ayaghyn shaynap tastap, qaqpannan qútylghan maqúlyq tegin emes. Qyrmannyng qara qazany keldi ýiine oilamaghan jerden. Bú da Qúdaydyng bergeni shyghar, kimning ýiine ayaq astynan qazan kep jatyr. Aytayyn degenim, balam, mynau tayaq tastam jerdegi Oqshy-Atagha baryp, әruaqtargha Qúran baghyshtap qayt. Sadaqa ber.

- Týsindim, apa - dedi Tiles. Bir atadan jalghyz ósken ózine sheshesinin, onan qalsa, atadan qyz bop jaralghan әpkesining sózi taldap-talqylaugha jatpaytyn zanday bop estiledi.

Býgin Shiyelining monshasyna týsip, juynyp-shayyndy. Eshkimge túla denemdi kuә qylmayyn dep jeke týsti. Terlep-tepship, juan san men qos baltyryn shapattap, kiyizdey alaqanyn júmsarta sipap, jany endi. Keuek taspen tabanyn ysqylady. «Osy ayaqtyng arqasy shyghar dýniyening tórt búryshyn adaqtap jýrgenim», - dep ózine-ózi tәuba aitty. - Sening izing Sahalinde de qaldy ghoy» dep eki jyl әskerde bolghan ýskirigi qúlaqta qalghan qarly ólkeni emeksip esine aldy. Osy joly «Qúday eki ayaghyma quat bergey» degende, qúlaq týbi jel túrghanday guildep ketti. Terlep-tepship shyghyp, busanghan boyyn keptirer-keptirmesten ýsh shaqyrym jerdegi ýiine jetip, sheshesining sýt qatqan shәiin soraptaghansha asyqty.

Qasqyrdyng toryna taqau ishinde ýsh aq qoyany bar tórtbúrysh jәshik qoydy. Búny mektepte zoologiyadan sabaq beretin synyptasynyng aituymen jasady. Shiyelidegi araq satatyn nemis Emel qoyan da asyraytyn. Balalar týgili, búl auyldyng eresegi de qoyan kórmepti. Tanau túsy býlkildep túratyn ýsh aq qoyan әbden jemge semirip, qong jinap, domalana bastady. Ákelgen kýni qanshyq qúp-qúittay bolghan tiri jәndikting ózimen qatar túrghanyna nazalanyp, yryldap, aibat shekti. Búl zandy qúbylys. Adam da sóitedi, tenin izdeydi, tanysyp, til tabysqansha birin-biri jep qoya jazdaydy. Qasqyr da beli juandap, qondana bastady. Baghangha kerilgen symda qaz-qatar qonaqtap túrghan jerinen úshyp kep, jaybaraqat úyasyna kirgen qara torghaygha әri tang qalsa, ózining osynday bolmysymen әli kýnge jerde jýrgenine qorlanatyn sekildi. Aq qoyangha ayaushylyqpen qaraghan sayyn sen de jer ýstinde qor bolghan mening serigimsing ghoy degendey silkinip-silkinip qoyady. Aq qoyandar qasqyrdyng әlemtapyryq iyisinen tanau túsyn jybyrlatyp qorghanghanday bop edi, barar jer, basar tauy bolmaghasyn qaytsin, dónaybat shekken jyrtqyshtyng kóz aldynda domalanyp kýn keship jatyr. Adamnyng qolynda túryp bәrine de tózesin. Auyldan attap shyqpaghan kishkentaylar ýshin bәri qyzyq, tipti qoyan kórmegen eresekter de kelip-ketip, qaytar jolda adam qolyndaghy hayuangha ayanysh bildirip qaytady. «Kóru aqysy - 50 tenge» degen taqtayshadaghy jazugha býkil auyldyng kózi de, auzy da ýirendi. Sóz tiyldy. Bәri uaqyttyng uysynda ketti. Osynyng bәri «jýrgen ayaqqa jórgem iligedinin» arqasy dep Tiles rahat kýy keship kele jatyr. Apasynyng ystyq shәiin ishkende de kónilin toq sanap, arqalanyp otyrdy. «Erteng Oqshy-Atagha baryp qaytsam, búlardyng qataryn kóbeytip, qasyna qyrghauyl men aqbókendi qosyp qoyam» dep tәtti oidyng iyirimine týsip ketti. - Bir atanyng balalarynday bop bәrining bastary biriksin, kórgen adam tang qalsyn, - dep bir suret kóz aldyn kes-kestep ótti. - Ol ýshin Arqa betkeyge bir shyghyp, bóken ústauym kerek, qyrghauylgha Sastyng toghayyna baryp túzaq qúrarmyn, - dedi. - Endi biraz myzghyp alayyn, - dep jatqanda ystyq budan keyin balbyraghan denesin tәtti úiqy qarmap qúshaghyna aldy. Kýn de batyp ketti. «Kýn batarda úiyqtama», - dep aitugha sheshesi ishke kirdi de, balasynyng sәby kýnindegidey balbyraghan tәtti úiqysyn búzbayyn dep keri shyqty. Ol tәtti úiqy qúshaghynda týs kórip jatyr edi. Qazir jolgha shygharda jorysa - kýndizgi oiy men qiyalynyng jemisi, tipti narazy kónilding nazasyna úqsaydy. «Kórermiz», - dedi jolgha asyghyp.

Oqshy-Atanyng mazary auylgha on shaqyrym. Mәskeu men Beyjinning arasyn qosatyn alyp jolda avtomobil tolas tappaydy. Adam men temir osy kýre joldyng ýstinde jýrek pen motor bop týsinisken tanghajayyptar sekildi. Alysqa shyqqan jolaushylar ýshin búl bir merekege bólengen mereyli jol, auyl arasynyng adamy ýshin kýndelikti bereri az býkeng jol. Qúdiret sanap, el siynghan әuliyening bәri osy joldyng boyynda tynyghyp jatyr. Oqshy-Ata qasyndaghy pesh jaghyp, kirpish qúighan Kirpish-Ata, oqudan bas kótermegen Kitap-Ata, kózge bir kórinip, zym-ziya joq bop otyrghan Ghayyp-Ata, odan әri Dosbol datqa kesenesi, odan әri qobyzshy Qorqyt-Ata kesenesi. Biletinder túsyna toqtap, Qúran baghyshtap ótedi. Jol boyyndaghy eskertpe jazudy oqyp, attarynan týsip, tie bersin aityp jatatyndar da bar. «Búl jerde pәlen degen әulie kisi jatyr. Jolaushy! Jyldamdyghyndy azaytqanyng jón» degen MAIY-dyng jarnama-eskertuin oqyp, bayau jýrip, ózi bilmeytin dýniyege bas iyetinder de, eshteneni elemey eregisip, tegeurinin tejemeytinder de bar. Tiles osynyng bәrin oilap kele jatyr. Keshe sugha týsti, túla denesine aq kóilek, aq dambal kiydi, basynda aq taqiya. «Áruaqty syilasang qor bolmaysyn» degen sheshesining dausy qashan da qúlaghynda, ghylymy kommunizmdi qansha maldanghanmen adamdy tәnti etken bir qúdiret baryn ishtey sezedi. Basyn sәjdege úrghan dindar bolmasa da, jaratylystyng adamzat ardaq tútar bir qasiyetine boyúsynudy janymen qalaytyn sekildi. «Keshegi kýn batarda kózi ilinip ketkende kórgen týsi ne týs? Ony kimge jorytam? Eshkimge de jorytpaymyn, ol - óz kónilimning kilti, qúpiyasy ashylghan qoyma. Ol qoyma da endi men ýshin kiltsiz qoyma. Qoymanyng auzy ashyq qalsa ne bolghany?» Kitapty kóp oqityn, adamzat tarihynyng qaynarlaryn biluge tyrysqan alaqúiyn kónili alyp-úshyp túr. «Ata-tarihtyng mynau erkindik alghan zamanda aldymnan qol búlghap shyqqany da» dep, óz quanyshyna ózi ortaq bop kele jatyr. ...Týsinde aulyna kәdimgi jonghar dep jýrgen qalmaq shauypty. Búl jerding qojayyny - keshe ózi bes nysandy jekeshelendirgen komissiya tóraghasy - әleumettik qamsyzdandyru mekemesining bastyghy eken. Ol «jerdi qorghasandarshy» dep ózine jәne ózi siyaqty qasynda túrghandargha jalynady. Biraq, eshqaysysy bylq etpeydi. Ózi búrylyp: «Ol jekeshelenip ketken jer ghoy», - dedi. Sóitip, el basyna kýn tughanda jekemenshik jerge eshkim kómek qolyn sozbady... Oyanyp ketti de, «Basyna kórinsin!» - dedi kýbirlep. Sheshesi jaman týs kórip oyansa sóideytin. Quanyp qaghaz toltyryp, әrneni aityp shattana qol qoyghan tóragha qamyghyp túr... «Ózimen ketsin!» - dedi taghy da kýbirlep. - «Týs - týlkining boghy».

Keng joldyng kóligi de kóp - neshe týrli ýlken-kishi avtobustar, auyr jýk mashinalary, atasy bólek jenil kólikting san týri. Ánebir túrqy úzyn avtobusta qydyryp bara jatqan oqushylar qol búlghaydy. «Qúday biledi, olar da Oqshy-Atany kóruge bara jatyr. «Shýkir, - dep tәubagha keldi Tiles. - Búryn búl da joq edi. Osylay-osylay tenesip ketemiz de. Músylmanshylyq әste-әste» degendey...» Ózi de sol oqushylardan qalmay Shiyelining shetine shyqqansha asygha bastady. Myna bir su jana «Djiyp»-ting jýrisi tipti syrdan. Bas iyesi qalghyp bara jatqan bireuge úqsaydy. Ne jol bermeydi, ne jolmen jýrmeydi, tertege baylanghan yrduan arbaday yrghan-yrghang etedi. Tiles jyldamdyqty qosyp, qatarlasa bere basyp ozdy. «Djiyp» mimyrt jýrisinen tanbady. Álde kólikti jana jýrgizip jýrgen bireu me eken? Rólde saliqaly, salmaqty,tistenip otyrghan nәn keudeni kórdi. Basyp oza berdi. Bir mezet ózin býiirden soqqan soqqy jol shetine ysyryp tastady. Qara «Djiyp»-ti kózi shaldy. «Sirә, namys jengen bolu kerek» degennen basqa eshtene oilaugha múrshasy kelmedi. Ketip bara jatqan súlygha toyghan qara aighyr kóz úshynda qaldy, jem jemegen qúnanday qoldan qúrastyrghan kóriksiz «Moskvich» mónkip-mónkip joldan shyghyp, eki aunady. Qanyltyr mayysyp, býrisip, motor men ról birigip ketti. Tilesting kóz aldynan Oqshy-Ata, onan keyin Qysh-Ata, Ghayyp-Ata, Kitap-Ata birtindep ghayyp bola bastady. «Artyq kettim be?» degen sóz yzyndap miynda túrdy, biraq sóz bop syrtqa shygha almady.

 

***

 

Kózin ashyp edi, әppaq dýnie - әppaq әlem qúshaghynda jatyr. Basyndaghy qús jastyq, astyna tóselgen jayma, jamylghan kórpe, bas jaghyndaghy tórtbúrysh әbdirege japqan jamylghy da әppaq. Qasyna kep qan qysymyn ólshep, qoltyghyna mólt-mólt etken qyzu ólshegish qoyghan medbiyke qyzdyng túlaboyy týgel әppaq. Qarakólenke dýniyeden әppaq dýniyege qalay tez jetkenin oilaghan sayyn tóbesi shym-shym etip, shanshyp ketedi.

- Jambasynyzgha iyne salamyz. - Medbiyke qyz iltipatpen til qatty. Búl onyng esin jiyp, úiqydan oyanghannan keyin estigen sózi. Úiyqtatatyn dәri egip, shúghyl ota jasaghansha ne bolghanyn bilmedi, dauysy bar dýniyege endi-endi bas súghyp kele jatqanday. Áppaq esik ashylyp, әueli engezerdey bir erkek, sonynan jauyrynynan kýn kóringen taghy bir erkek kirdi. Búlardyng bәri de dóngelek qalpaghynan bastap, túlaboylaryn aqqa malyp alghanday.

- Tiles Qorasanov, qalay, ózine-ózing kelding be? - dedi aldynghysy tamyryn ústap túryp. Qimyly da, sózi de dórekileu. Bilegin silkip tastay saldy da: - Biz sening eki ayaghyndy kestik. Solay etpese bolmaytyn boldy. Shesheng men әpkenning rúqsaty bar. IYnendi sala ber, - degende, jamylghyny serpip jibergen medbiyke qyzdyng shalt qimylynan keyin taghy da aqqa oranghan ayaq jaghyn kórdi. Eki ayaghy aq dәkemen matalyp oralghan, tómengi jaghyn búrynghyday emes, birtýrli salmaqsyzdau sezinip jatyr. Qozghalyp edi, ayaq jaghy qanbaqtay alyp-úshyp ketti. «Adamnyng ayaq jaghy bas jaghyna qaraghanda auyrlau bolmas pa edi?».

- Jambasynyzdy tosynyz... - medbiyke aituyn aitqanmen sәl qyryndaghan jigitten jauap kýtpesten iyneni shym etkizdi. Ólarada jatqan búghan shybyn shaqqan qúrly sezilmedi, mynau әppaq dýniyede neghyp jatqanyn da bilmeydi. «Sonda osylay әreketsiz jata berem be?» dep qimyldap edi, ayaq jaghy taghy da jenil tartyp ketti.

- Bir apta jatasyn. Ayaghyng әbden jazylghasyn protez-ayaq salghyzasyn. Ýiine baryp, biraz demalasyng ba, әlde birden Almatygha tartasyng ba? - dedi engezerdey bas otashy týk bolmaghanday týksiyip.

- Ýige aqsaq bop qaytpaymyn.

- Molodes! Onda birden protezge jiberemiz. Jigit!

Olar shyqqan esikten Iles kirip kep, kózin ashqan inisin kórip, janarynan jas parlap egilip qoya berdi.

- Saghan soqqan osy audannyng nәshәndik militsasy eken. Rólde úiyqtap ketipti. Qorqyp, qashyp ketipti, eng bolmasa, búrylyp jaghdayyndy bilmey me? Haydarlar aityp jýrip ústatty. Sening jekeshelendiruding mýshesi bolghanyng da jaqsy boldy. Haydar әkimge sony aityp túryp alypty.

- Ol týrmede me?

- Joq, kepilde. Óz týrmesine ózin qamaushy ma edi.

- Mәshiyne?..

- Mәshiyneng qúrysyn. Ózing aman bolshy. Auyl gu-gu. «Aman qalghanyna shýkir, taghy bir mәshiyneni qúrastyryp alady ghoy» deydi. Basyng aman bolsyn, ayaq qayda ketedi deysin. Temirden salyp beremiz, deydi ghoy. Ayaghyn kombain jep qoyghan Jadyra da temir ayaqpen baygha tiyip, balany shúbyrtyp tuyp jatyr ghoy. Ózi geroy.

- Iles, qasqyr túr ma?

- Túrmay qayda ketedi. Apam qalghan etti aldyna tastaydy. Sen ketkeli beri kózin bir noqattan almay mýlgip túrady da qoyady. Qasyndaghy aq qoyangha da qaramaydy. Mә, sorpa әkeldim, suyp qalmay túrghanda ish. - Iles әkelgen sorpasyn sózben suytqanyn bilgen joq, kesege qúiyp, inisine úsyndy. Tiles ernin tiygizdi de, bassalyp ishe qoymady. Sol sәt medbiyke qyz tars etkizip bas jaghyna qos baldaqty qoyyp ketti.

- Dalagha shygham deseniz, rúqsat.

Tiles kóz aldy múnartyp, talyqsyp ketti. Dәl qasyndaghy әpkesi de, onyng qolyndaghy bir kese sorpa da maydalanyp, bólshektenip, Kókke úshyp bara jatty. Bas jaghyndaghy qos baldaq ta byrt-byrt ýzilip, úsaq-týiek janqa bop úshyp, tóbede qalyqtap jýrdi. Otyrghan kýii aq jastyqqa shalqasynan týsti.

- Oibay, doghdyr, esi auyp qaldy, - dep Iles dәlizge túra jýgirdi.

Esengireuge qarsy dәri ekkennen keyin esin jighan ol әpkesine eki-aq auyz sóz aitty.

- Endi kelmey-aq qoyyndar. Almatydan ýige óz ayaghymmen jýrip baram...

 

***

 

Almatyda taghy da әppaq әlemge malyndy. Atshaptyrym keng bólme toly qol-ayaghy aqpen tanylyp, atqan tannan jyly әuez kýtip antarylyp jatqandar. Dәl qasyndaghy serigining ong qoly joq, «ne boldy?» dese, «úrlyqtan boldy, meni protezden keyin týrme kýtip túr» deydi aspay-saspay. Búl sózding Tileske anau aitqanday jan auyrtar әseri bolmasa da, atshaptyrym bólmedegi әrtýrli minez-qúlyqtyng ózi bir әlem bop jan-dýniyesi jayyla týsti.

- Sen she? - deydi serigi.

- Jol apaty.

- Soqqan kim?

- Polisay.

- Ústaldy ma?

- Kepilde jýr.

- Ol qútylyp ketedi. Bizding qoghamdy ústap túrghan solar, zang da solardyng jaghynda.

«Ózi bilgish, nege qylmys jasady eken?» dep Tiles tang qaldy. Eki qol, eki ayaghy joq biteu adamdar da bar múnda. Olar Aughanstannyng taqsiretin tartqandar eken. Eng jamany - kýtu. Sarghayyp kýtu adamdy sharshatady, osal jýrekting saghyn syndyrady. Áytpese bәri de ómirden ýmitti. Keudede jany bolghannan keyin kim bolsa da ózining ýlesin izdeydi. Qarashy, úry da ýmitti. Ol temir tordan qútylghasyn kәsibin qayta jalghastyrudy iyne-jibin dayyndap, josparlap otyr. Adamnyng aldanyshy - ýmit. Ýiden jyraqta, anasy men әpkesinen aulaqta, auyldastarynan oqshau jatqanda Tiles osynday oy keship, mýgedek ýshin de qu tirlikting bereri az emes eken-au degen baylamgha toqtady.

Biyikte túrghan teledidardyng ekrany byj-byj etip iyrek-iyrek syzyqtar tolqyndana jýgirdi. Búl - ómirding kirispesi. Ekran osynday iyrek-iyrek syzyqtardan keyin adamdy kórsetedi, sonyng tirshiligi turaly aitady. «Maugly turaly multfilim bop jatyr. Qasqyr asyraghan adamnyng balasy, ol jauyz jolbarysty jenip, adamdardy qútqaryp qalady, óitkeni onyng sýiegi - adam, adam andy jenedi. Osy... dep oilana qaldy Tiles Maugliyding әr qylyghyna jýregi eljirep jatyp. - Osy qazir adamgha adamnan góri jan-januar jaqyn bop barady. Olar aqshamen eseptesteydi ghoy». Óz esigining aldyndaghy bir noqattan kózin almay túrghan qanshyqtyng beynesi janaryn kes-kestey bergende qúlaghynyng dәl týbinen úrynyng dausy sanq etti.

- Ýkimetke qoyshy. Zandy tyndayyq. Rahymshylyqqa iliger me ekenbiz? - dedi. Onyng armany - auyrdyng ýsti, jenilding asty, iyne-jip ústaghan qolynyng kórpe kókteui de osy.

Ekranda ýlken jinalys jýrip jatyr. Mәjilis pe, Senat pa, әiteuir yghay men syghay. Qylqynghan bireu bayandama jasap túr. Bir mezet sholtang ete qalghan bir sóilemdi sydyrta oqyp shyqty. «Jekeshelendirude asyghystyq pen kemshilikterge jol berildi». Odan әri qol jetkizgen jetistikter jayly tolghanyp ketti. Sol jadaghay jalghyz sóilem úrynyng qasynda týsinip tyndap otyrghan Tilesting kókiregin múzdatty. Ózining de osyghan qatysy bar emes pe? Oryndaushysy basqa bolsa da... Perzenthana men balabaqsha jekeshelengende qol qoydy, qyrman men sheberhanagha da. «Endi men osy perzent kórip, bala tәrbiyeley alar ma ekem? Apam aitpaqshy, maghan bireu tie qoyar ma eken? Tiygen kýnde, toghyz ai, toghyz kýnnen keyin ol qayda baryp bosanady? Jekeshelendirgen adam perzenthanasynyng esiginen syghalatar ma eken? Mening әli otaspaghan әielim bosanghansha ol búzylyp ketpey perzenthana tabaldyryghyn saqtap túrsa... Men de endi erkek bop temir kólik jýrgizip, qyrmanda dәn suyra alar ma ekenmin? Mynaghan aitsam ba eken?» dep qasyndaghy úrygha tómenshiktep kóz qiyghyn tastady. - Joq, ol mynany estise  maghan sau qolymen pyshaq súghyp alary sózsiz. Olar shen-shekpen jamylghandardyng artyq qimylyn eshqashan keshpeydi ghoy».

- Asyqpaghan jalghyz Staliyn. Biz sonyng arqasynda jendik nemisti. Men sol nemis soghys ashqan jyly tuyppyn. Ákem meni tughyzyp, soghysqa ketip, Kiyevti alghanda ólipti. Aqymaq. Meni úry ghyp tastap ketkenshe qashpay ma soghystan. Qazir aqshasy barlar men myna tizilip otyrghandardyng perzentteri әskerge barmaydy. Asfalit tepkilep, «Mening elimdi...» aityp jýrgender seni men mening balam. Sondyqtan jalghyz balamdy dәl ózimning kóshirmem ghyp shygharam... Qorghanys ministiring de әskerdi kórmegen kinomehanik pa, birdene... Stalin balasyn alghy shepke jiberdi. Sol búzylmaghan ant pen temir tәrtipting arqasynda biz jendik. Bireuding qanatynyng astynda qoghamdy ózgerttik. Jekeshelendirdik. Eki-ýsh qatynnan jekeshelendirip aldyq.

«Qoy, búghan jekeshelendiruge qatysym bar dep tisimnen shygharmayyn. Qoly bolmasa da ayaghymen teuip, qanjosa qylyp jýrer». Ol jaqyn jatqan úrygha ishi jyly bastaghanday bop meyirimmen qaraghanda aqqa malynghan meyirbiyke qyz kelip:

- Qorasanov Tiles, sizge erteng protez salynady. Keshki altydan keyin tamaq ishpeniz, salu úzaqqa sozylady. Solomensev, sizge de solay, - dep qasyndaghy úrygha qarady.

Tiles túlaboyynan bir zymyran qús úshyp ótkendey jenildep qaldy. Kýtken kýni kelgendey, bәrin de bir mezette bitirgendey boldy. «Bir ay boyghy ólsheu, syzu, egeu - bәri artta qalyp, endi óz ayaghymmen tik túrmaqpyn ba?». Qasyndaghy úrynyng kónili toq emes. Ol medbiyke qyzgha jauap retinde: «Kriminalister bәribir jibermeydi, amal joq, qol kerek», - dep bir-aq qayyrdy.

Teledidar jetistikti aityp tauysar emes.

- Jaghyn qarystyrshy mynanyn! - dep úry núsqau bergesin jaqyn kereuette jatqan aqsaq jigit bir ayaqpen shoqandap baryp qyzyl nýkteni basty.

Áppaq dýniyede qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyq ornady.

 

***

 

Poyyz donghalaghynyng jýrisi adam jýregining dýrsili siyaqty. Jýrek lýp-lýp soqsa, donghalaq ekpindep, enteleydi. Ayyrmasy - poyyz keste boyynsha toqtap, qayta jýredi. Jýrek toqtaudy bilmeydi, toqtasa qaytyp jýrmeydi. Sonan bolar, ol adam atymen birge atalady, adam men jýrekting birge tuyp, birge ólui de osydan. Ol jýrdek poyyzben Almatydan shyqqaly beri osyny oilap keledi. Temirmen jany bir edi, temirden týiin týiip, «temir Tiles» degen laqat aty da bar edi. Qalay bolghanda da temirding aty temir, onyng alpys eki tamyry, qualap aqqan qany joq, ol - adamgha qyzmet etushi mylqau dýniye. Sol tilsiz tylsymnyng arqasynda mýgedek boldy, sol temir dýnie asyghyp, auylyna alyp kele jatyr. Eki ayaghy da temir, alpamsaday jigitting bar salmaghyn temir jankeshti kóterip keledi. Týnde sheship jatugha bolady dep edi, ol protez - ayaghynyng bauyn aghytpady, ýige barghasyn bir-aq qol tiygizeyin dedi. «On segiz saghatqa sýt te shydaydy, men adammyn ghoy» dep ózin tәkәppar ústady. «Astynghy oryndyqqa jatasyz ba?» dep býldirshindey qyz kishilik tanytyp edi, biylet nómiri boyynsha onan da bas tartyp, sekirip ýstine shyqty. Búnyng temir ayaq ekenin kupedegi ýsh kórshisi de bilip kele jatqan joq. «Adamnyng da temiri bar. Sening kósegeng kógersin» dep, ózine jol bergen býldirshin qyzgha ishi ezilip ketti. Ózin mýgedek qylghan adam kelip keshirim de súramady. Búnyng bar kinәsi - ony basyp ozuynda eken. Búl aimaqta nәshәndik militsany - militsa bastyghyn eshkim de basyp ozugha qaqysy joq eken. Jaman «Moskvich»-ting atanday «Djiyp»-ti jolda qaldyruy búl ónirde sanagha syimaytyn salt, tipti saltty búzghan sayaq qúbylys bop qabyldanady eken. Ol shyghyndy tóleui tiyis. Shyghyn emes, adamdyq iyilu she? «Eger ol adamdyq sózin aityp, aldyma kelse keshire salar edim. Janym sau, eki qolym aman, soghystan aqsaq bop kep kóshten qalmaghandardy da kórdik, ana bir úshqysh orys kinoda jansyz ayaghymen jau tylynan jyljyp ótip, temir ayaqpen by biylep, júrtty esten tandyrady emes pe. Meyli, әrkim óz qadirin ózi bilsin. Mening temirge ókpem joq, әli-aq temirmen de qayta qauyshyp, temir-ayaqpen de adamsha ómir sýrem. Tek tirshilikte temir-adamgha ainalyp ketpesem...». Ol tósek tartyp jatqaly әli bir kórmegen anasyn oilady. «Apama bir jaqsylyq istesem dep em. Temir ayaqpen jýrip... Maghan qaraytyn qyz bolsa... Ózim siyaqty ayaghy aqsaq, qoly sholaq, kózi qitar bireu bolsa... Mýgedek bolsa da dýrs-dýrs soqqan adal jýregi bolsa... Apam ýshin bәrine baram...»

Poyyz dýrsili birtindep basylyp, beketke kelip toqtady. Jezdesi Haydar, әpkesi Iles, saly sugha ketip auyl әkimi Múqash túr. «Ana qara, audannyng bas dәrigeri Kәrimbaev...» Kәrimbaevty kórgende adamdardyng bәri ózine ayaushylyq jasap kelip túrghanday kórindi. Poyyz toqtaghan mezette temir basqyshtan vokzaldyng asfalit tóselgen alanyna sekirip týsti.

- Mine, jigit! - dedi ózin auruhanadan Almatygha qol arbamen iyterip shygharyp salghan bas dәriger. - Jedel jәrdemge mingizinder.

- Basqa kólik joq pa?

- Bar. Mening mәshiynem bar.

- Sizding mәshiynenizding mandayynda krest, qabyrghasynda «03» túr ghoy. Men bir qarapayym, ózimning «Moskvichim» sekildi jәy mәshiynege minsem dep em. Kýndelikti tirshilikte jýrgendey...

- Ózing bil, - dep bas dәriger búrylyp ketti. - Bir jetiden keyin sogharsyn. Zeynetaqygha anyqtama berem.

Tiles ýndemedi. Jezdesining «Jiguliyine» minip jatyp:

- Kýtip alugha nәshәndik militsa kelmepti ghoy, - dedi.

- Erteng onyng soty. Kepil merzimi bitip, qúlypasty jatyr, - dedi jezdesi.

- Obal-ay, - dedi Tiles. - Óz týrmesine ózi jatqany ma?.. - Miyghy tartqanda qús múrny men ezuining arasy dirildep ketti.

Eki jarym shaqyrym jol - iyek asty. Eki aralyq Iles aitqan әngimemen edәuir qysqardy.

- Apam jalghyz qoyyn soyyp, qazanyn qaynatyp, kýtip otyr. Auyl arasynyng batasyn alam, deydi. Keyinge qaldyrmaymyn, deydi.

- Qoy barda apam qara qazanyn qaynata bersin. Qoy tausylghasyn qoyady ghoy.

- Ózi de soghan kele jatyr, - dep aldynda otyrghan jezdesi qyrynday qarady.

Ýy janyna ózining bәigetorysy - qolmen qúrastyrghan «Moskvichinin» qanqasyn әkep qoyypty. Býrisip, mayysyp, jýk salghyshy júlynyp, motor túsy ýnireyip, ýy týbinde temirding tәbәrigi túr. Tek tórt dóngelegi aman. «Sýireuge jaraghasyn әkep tastaghan ghoy» dep, qayynnyng bezindey qatty jigit apatqa úrynghaly alghash ret kónili bosady. Kózine jas kelgen joq, astyndaghy atynan bireu audaryp týsirip tastaghanday majyqty. Qanqanyng qasyna baryp selt túrdy. Qolyn myj-myj qanyltyrgha tiygizip edi, tu syrtynan jezdesining jan dausy shyqty.

- Ou, shesheng kýtip túr ghoy!..

Tiles anasyna jaqyn keldi. Tózimi de anasynyng aq sýtimen kelgen, qattylyghy da Patymashtyng qanynan daryghan. Bet-beynesi ózi emis-emis biletin әkesining qalybynan aumaydy. Balasynyng aqsandamay, shoqyraqtamay jer basyp kele jatqanyna Patymash qarap túryp tәuba aitty. Osy kishkentay «Qyzyltanda» Ábduәlining balasy mәshiyneden ketse, Nesibeli kelinning jalghyzy mas bop mәshiynemen kópirden qúlap ketti, Aqjan men Bәkirding balasy mәshiyne men matasekil qaqtyghysynan ketti. Alla jar bolghan eken, janym! Oqshy-Atanyng kiyesi qorghaghan eken, janym! Ózing de bir jútym sugha alghysyz әppaq bop kiyinip shyghyp edin!» dep kýbirlep, kónilimen tildesip túrghanda esik aldyndaghy tordan yr-r etken ýreyli dauys estildi. Qanshyq ayaday tordyng ishin arly-berli ainalyp, tisin aqsityp, Tileske qaray atylyp, torgha jabysty. Túmsyghy tordyng tesigine kirip, aq azumen kóntemir symdy ashyrqana shaynap, әreng degende túmsyghyn tordan bosatyp ap, әrli-berli dóngelek syzyp ainala berdi.

- Dosyng saghynghan eken, - dedi jezdesi.

Tiles ana-qasqyrgha qaray ayaq basa berip, oshaq basynda qazan astynan shyqqan týtin ónin kólegeylep túrghan anasyna búryldy. Ana-qasqyr endi jer jastanyp ap, qúlaghyn tikireytip, analy-balaly ekeuding jýzdesuine kóz qúmary qanghansha qyzghana qarady. Aldynghy ayaghymen jer tyrmalady, artqy ayaghyn baylaghan aq shýberek әbden kirlep, jyltyrap ketken eken, ol da tynymsyz qozghalystan qaran-qúrang etti.

Patymash balasynyng qauyn basyn qos alaqanymen ózine qysa tartyp, qúlaghyna estiler-estilmestey sóz aityp sybyrlady.

- Ayaghyng jarym bolsa da basyng aman. Ayaghy aqsaqtar da ólip jatqan joq, ómir sýrip jatyr. Artynda túqym qaldyr. Ýige kirinder, - dep tez qimyldap, oshaqtan shyghyp túrghan jalpyldaq otyndy otqa qaray ayaghymen ysyrdy. Saz balshyqtan soqqan qazaqy pesh gýrildey tartyp, su qaynap, sadaqagha soyghan toqtynyng eti býlkildey bastady.

Qasynda qyrmannan әkelgen tayqazan tónkerilip jatyr.

 

***

 

Týnde tyrp etpey úiyqtady. Sәlem bere kelgen ýlken-kishini týn aua shygharyp saldy, synyptastarymen birge әuenge qosylyp әn shyrqap, kónil kóterdi. Osynyng bәri poyyzdyng donghalaq dýrsiline qosylyp, adam súlbasyn edәuir sharshatypty, shalqalap jatqan kýii qybyr etip qozghalmastan tyrp etpey úiyqtapty. Kózin ashsa, sibirlep tang atyp kele jatyr eken. Kýzding sony qarasha endi qar kýtip túr. Tiles túnghysh ret denesinen bólip alyp tastaghan temir ayaghyn tizesine qayta kiygizip, búrandasyn búrap, dalagha shyqty. Qasqyr túrghan ýishikke jaqyndap edi, qanshyq qozghalmady, búdan temir iyisin sezip bylq etpedi. Qasqyr adamnan qoryqpaydy, temirden qorqady, temirding ar jaghynda únghysy ýnireyip myltyq túrady. Qara torghaylar úyasyna kirip-shyghyp jýr. Ýsh aq qoyan әbden semirip, yrs-yrs etip әreng demalady. «Kóru aqysy - 50 tenge» degen jarnama jazu jynghyl qoragha taman ysyrylsa da, qúlamay tiginen túr.

Tanghy taza auada samal jútyp, sergip jýrgende bir mәshiyne kósheni shandatyp osylay qaray kele jatty. Búl - jezdesi Haydar edi. Osy eki arada apasy qasyna keldi de: «Tiles, ózing kelding ghoy, endi qasqyrdy aparyp tasta, onyng da iyesi bar ghoy», - dedi jaybaraqat. Qúptaghanday bas iyzedi, biraq ýn qatpady.

«Jiguli» búrylyp kep jezdesi týse bergende:

- Erteletip jýrsiz ghoy? - dedi.

- Mynany mәshiyne qúrastyryp alghansha sen min. Saghan mәshiynesiz bolmaydy ghoy.

- Sol ýshin be?

- Sol ýshin. Anau nәshәndik militsa keshe sotta rahymshylyqqa iligip, bosatyp jiberipti.

- O ne qylghan rahymshylyq?

- Tәuelsizdikting bes jyldyghyna...

Tiles Almatyda protez-qol saldyrmaq bop qatar jatqan úryny oilap ketti. Onyng jaryqshaq ýni de anyq estildi. «Ol qútylyp ketedi, zang solargha qyzmet etedi...».

- Men asyghyspyn. Sen, - dedi de, toqtap qaldy. «Zeynetkerlik qújatyndy qashan dayarlaysyn?» degeli túrdy da, «súraytyn kez keler» dep jolgha jayau shyghyp ketti.

Tiles tor qoragha kirip, moynyna kendir jip baylap, qasqyrdy alyp shyqty.

- Apa, - dedi anadayda túrghan sheshesine. - Ýsh aq qoyan әbden semiripti, birtindep soyyp ala beriniz. Qoranda ne qaldy soyatyn?

- Ózim de sony oilap jýrmin, - dedi aspay-saspay.

- Qara torghay úyasyna kirip-shyghyp jýre bersin. - Mәshiynening artqy esigin ashyp, qasqyrdy kirgizdi. Artqy ýsh adamdyq oryndyqqa jinishke bel qanshyq erkin syidy. Jambastap jatyp ap, ózi eki ay túrghan mekendi qasqyr kózimen bir sholyp shyqty. Ol búl jerdi adaspay tabar alashúbar peyilin algha sap bara jatyr edi.

Mәshiyne gýr etti. «Ról ornynda, jyldamdyq auystyrghysh qaqayghan temir ornynda, may tabanmen myjyp basar jyldamdyq kýsheytkish pen tejegish ornynda ma eken?». Ol temir ayaghymen kýsheytkishti basty. Motor gýrildep, týtin budaqtap barady. Artqa sheginip, qayta algha jýrdi. Taghy da artqa sheginip kórdi, «endi ne de bolsa algha aidau kerek». Tang atpay jenil mәshiyne jolgha shyqty. Gaz kýsheytkish qalaqtay tórtbúryshqa temir taban tiygen sayyn jenil mәshiyne qamshy jalatqan túlparday ytqyp ketedi. Tejegishti әli basqan joq. «Toqtar kezde bir-aq basam, toqtatu qiyn deysing be». Arttaghy qasqyr basyn kóterip, oryndyqta beluardan joghary otyr. Baghana, mәshiyne jýrerde, sheshesi qorqyp ketti. «Tu syrtynnan qasqyrdy qaratyp qoyghanyng ne?!» - dedi kýbirlep. Sosyn balasynyng tezine salghan. «Alyp kelgen adam aparyp ta tastay alady». Al «Adamnan góri maghan qasqyrdyng meyirimi mol bop túr ghoy, - degen oy balasynyng tóbesin shym etkizgen. - Shynynda, jelkemdi bas salyp shaynap tastasa. Joq, qasqyr jyrtqysh bolghanmen adaspaydy». Birde auyl shetine shyqqanda anaday jerde alaqtap qarap túrghan qasqyrdy kórgen. «Búl nege qashpaydy?» dese, «Bizde myltyq joq qoy» deydi qasyndaghylar. «Mening de protez-ayaghymnyng iyisi әli ketken joq, dalanyng iyisi singen joq. Osy iyis-aq ony tanqaldyryp keledi» degenshe, «Shoshqa bazdyn» tóbesi kórindi. - Onyng arghy beti - qalyng toghay men jynysty alqap. Soghan jetkizsem, inin ózi-aq tabady».

«Shoshqa bazdyn» arghy beti taban izi tiymegen qorys - batpaqty jer jenil kólikting dóngelegin jýrgizbey ózine jelimdey tarta berdi. Tiles tizesin sozyp, temir ayaqpen túnghysh ret tejegishti basty. May tabannyng myjuynday emes, temirge temir taq etip tiyip, mәshiyne qalt toqtaghanda artyndaghy qasqyr da empeng etip, túmsyghymen iyghyn jalap ótti. Toqtaghan bette artqy esikti ashty. Qasqyrdyng moynynan kendir jipti sheship ap laqtyryp jiberdi. Qanshyq aldynghy eki ayaghymen biyikke sekirip, búny bir ainaldy. «Qap, artqy ayaghyn baylaghan aq shýberekti sheshpeppin-au. Endi maghan ústatpaysyn. Aq shýberek te әbden kirlep ketipti. Keshir, eki ay adamgha oiynshyq qylghanyma. Men de eki ay ózing siyaqtanyp jattym. Adamdar arasynda ekeumiz birdey boldyq, - dep japan dalada jan sarayyn jayyp saldy. - Bar, bara ghoy, auylgha qoy kelgende qaytyp kelersin. Sonda tanyrsyng meni».

Tiles kelgen izimen qayta jolgha týsti. Asyqpay jәy jýrdi. Asyqqanda qayda barady? Kóretini bir nәrse - ózinen ingә estip, jayalyq jughysy keletin sheshesi, esik aldyndaghy jataghan oshaq, onyng ýstindegi qara qazan.

Esik aldyna kirgende әueli kózine shalynghany - qyrmannyng qazanyn jynghyl qoragha taman tónkerip qoyypty. Apasy oshaqtaghy qazangha su qúiyp iyilip túr. Ýsh qoyannyng bireuin soyyp ap, qaladan qansyp kelgen jalghyzyna jas sorpa ishkizuge әrekettenip jatyr.

Balasy qoy bolmay qoyan bolsa da qara qazannyng qaynaghanyna quandy.

Tónkerilip túrsa qayter edi.

Apasy artyna búryldy. Jinishke jynghyldy mise tútpay qyzyl jalyny ýiirilip, qazan týbin jelp-jelp etip jalap alar sekseuilding jalpyldaghy bolsa ghoy, shirkin degendey er-azamatqa emeurin bildire qarady. Sony sezgen Tiles qalghan tirlikting bәrin ózine qaldyrdy da, túlaboyynan jýgirip ótken birtýrli suyq sezimmen qarsy aldyndaghy týp-týzu sidam bórenening úshar tóbesine kóz tikti. Az-kem jelkemmen jelp-jelp etken Kók Tu kónilin demdedi.

«Abay-aqparat»