«Diplommen auylgha» baghdarlamasy óz nәtiyjesin berdi me, bermedi me - búl turaly biylik baspasózi bir bólek, tәuelsiz basylymdar basqasha jazyp jatyr. Al bizding әngime ýkimet ýkilegen baghdarlama turaly emes, kerisinshe, diplomsyz qalagha aghylyp jatatyn qazaq jastarynyng taghdyry, tirshiligi turaly bolmaq.
Biraq búl jolghy әngimemizde diplomsyz Almatygha kelip nan tauyp jýrgenderding arasynan «siyrek» kezdesetin júmysqa jegilgen qarakózder taghdyry bayandalady. Biz búl keyipkerlerding bәrimen bir kýnde kezdesip, tildesken joqpyz, búrynnan tanityn, kezdesken, kópten beri kókeyde jýrgen shynayy keyipkerler bolatyn...

Almatylyqtar arasynda «Kókbazar» atalyp ketken sauda-sattyq ortalyghy senbi, jeksenbi kýnderi qyj-qyj qaynap jatady. Júmystan qaytqan júrt bazardy bir soqpay ótpeydi. Ásirese, bazargha jaqyn mandaghy qala túrghyndary ýshin Kókbazar kópir siyaqty - olay bir, búlay bir ótkende búrylmasa basy auyrady. Men de sol bazardyng ainalasyndaghy almatylyqtardyng uaqytsha jerlesimin. Uaqytsha bolatyny - qazaqtyng kóp jastary siyaqty men de ýy jaldap kýn keshem.
Sondyqtan azan-qazan bolyp jatatyn bazardy kýnine eki ret kesip ótuge tura keledi.

«Diplommen auylgha» baghdarlamasy óz nәtiyjesin berdi me, bermedi me - búl turaly biylik baspasózi bir bólek, tәuelsiz basylymdar basqasha jazyp jatyr. Al bizding әngime ýkimet ýkilegen baghdarlama turaly emes, kerisinshe, diplomsyz qalagha aghylyp jatatyn qazaq jastarynyng taghdyry, tirshiligi turaly bolmaq.
Biraq búl jolghy әngimemizde diplomsyz Almatygha kelip nan tauyp jýrgenderding arasynan «siyrek» kezdesetin júmysqa jegilgen qarakózder taghdyry bayandalady. Biz búl keyipkerlerding bәrimen bir kýnde kezdesip, tildesken joqpyz, búrynnan tanityn, kezdesken, kópten beri kókeyde jýrgen shynayy keyipkerler bolatyn...

Almatylyqtar arasynda «Kókbazar» atalyp ketken sauda-sattyq ortalyghy senbi, jeksenbi kýnderi qyj-qyj qaynap jatady. Júmystan qaytqan júrt bazardy bir soqpay ótpeydi. Ásirese, bazargha jaqyn mandaghy qala túrghyndary ýshin Kókbazar kópir siyaqty - olay bir, búlay bir ótkende búrylmasa basy auyrady. Men de sol bazardyng ainalasyndaghy almatylyqtardyng uaqytsha jerlesimin. Uaqytsha bolatyny - qazaqtyng kóp jastary siyaqty men de ýy jaldap kýn keshem.
Sondyqtan azan-qazan bolyp jatatyn bazardy kýnine eki ret kesip ótuge tura keledi.
«Týrkistan» qonaqýiine qarama-qarsy, kók shatyrly sauda sarayyna kireberiste búryn «jabayy» sauda janyp túratyn. Qazir bәri joq. Biraq sonyng ornynda onalmaghan bir taghdyr qalyp qoyypty. Onyng aty - Maqpal, kәsibi - kәsip emes, nәsip bolsyn dep qylghan nәzik jandygha jat júmys.

Maqpaldyng múny

«Týrkistan» qonaqýiine qarama-qarsy, kók shatyrly sauda sarayyna kireberiste búryn «jabayy» sauda janyp túratyn. Qazir bәri joq. Biraq sonyng ornynda onalmaghan bir taghdyr qalyp qoyypty. Onyng aty - Maqpal, kәsibi - kәsip emes, nәsip bolsyn dep qylghan nәzik jandygha jat júmys.
Maqpaldy kópten beri kórip jýrgem. Kózi móldiregen, jýzinen múng men sartap uayymnyng taby arylmaghan taldyrmash qyz. Ol Kókbazardyng qasynda dәrethana ashady (júmysyn mәdeniyetti týrde basqasha atayyn degem, biraq balama taba almadym). Maqpal osy júmyspen auru anasyn baghyp, student inisin oqytady. Sózge saran. Sondyqtan odan jón súrasa almay jýrdim...
Juyrda Maqpalmen tildesuding sәti týsti. Eki keshting arasy - júrt ayaghy basylghan, bazar jabylar shaq bolatyn. Ol «dýngirsheginin» (dәrethanasyn ózi osylay ataydy eken) qasynda jalghyz otyr eken, jýzi sol bayaghy samarqau, salqyn. Amandastym. Ernin de jybyrlatpady. Múnda keletin adamdardyng sharuasy belgili ghoy, ol meni sol kóp júrttyng biri siyaqty «qarsy aldy». Jýzime de tura qaramady. Ángimeni qalay bastarymdy bilmey: «Maqpal, men neghylghaly kelgem joq. Senimen sóileseyin dep edim...». Sasqalaqtap, sózimning qúty qashqanyn sezdim. Ol ýndemedi. Ornynan da qozghalmady. Arada biraz uaqyt ótkende ol maghan: «Sonymen sizge ne kerek?» - dedi týieden týskendey. «Eshnәrse kerek emes, sizben tanyssam, sóilessem dep edim. Kópten beri ózinizdi bilem,.. osy jerden kórip jýremin», - dep jatyrmyn. Ol taghy da ton-teris qaldy. Ángimeni bastap alghan son, etim ýirendi me - súraqtarymdy ary qaray topyrlata bastadym...
- Atynyz kim, qaydan bolasyz? (Dәstýrli súraqtan bastadym )
- Ýrjardan kelgem. Atym - Maqpal. Menen ne súramaqshysyz?
- Shynymdy aitsam, sizding júmysynyz turaly bilsem dep edim...
- Múnyng nesin bilmeksin? Ózim de osy júmystan úyalyp, jerge kirerdey bolyp jýrmin. Biraq basqa sharuanyng jóni bolmady.
- Nege, odan da oqymadyng ba, qazir oqugha grant kóp qoy?
- Men mektep bitirgen jyly әkem elektr toghyna týsip qaytys boldy, sheshem úzaq jyldan beri eki ayaghynan jýre almaydy. Sal bolyp qalghan. Ol kezde inim de jas edi. Sóitip, Semeydegi Shәkәrim atyndaghy uniyversiytetke oqugha týsip túrghan jerimnen artqa qayttym. Auyldy bilesiz: ne júmys, ne tirshilik joq. Ne kerek, osy jaqqa erterekte ketken naghashylarymnyng kómegimen Almatygha kóship keldik.
- Sodan?..
- Sodan ne bolushy edi, osy bazargha kelip satushy boldym. Bir jylday júmys istegen son, qojayynym aqshasy mol júmys dep, osy dәrethanany ashyp berdi (Ózin әjualaghanday myrs etti). Kim oilaghan dәrethana baghyp aqsha tabam dep? Basqa týsken song amal bar ma, kónip kelem. Kónbeske shara da joq, diplomsyz tәuir júmys bolmady. Inimning oquy bar, sheshemning dәri-dәrmegi bar degendey. Onyng ýstine, bir úighyr kempirding qújyrasyna aiyna 15 myng tenge tólep, panalap otyrmyz. Osy auyrtpalyqtardyng bәri mening moynymda.
- Qojayynyng júmysyna aqyndy qalay beredi?
- Kýnine 1500 tenge berip túrady. Bazar kýnderi - senbi, jeksenbide 3 myng tengege sheyin alam. Óitkeni ol, kýnderi tabysymyz 30 myng tengege jetedi. Al basqa kýnderi 20 myngha da jetpeydi. «Adam ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi» degen ras qoy deymin, etim ólip ketken siyaqty - qazir eshkimnen úyalmaytyn boldym.
Biz әngimelesip túrghanda birneshe «klent» keldi, aralarynda Maqpalmen shamalas student qyz-jigitter bar. Nege ekenin Maqpal olardy kórgende jylanday jiyrylyp «dúrystap otyryp, tazalap shyghyndar!» dep dýrse qoya berdi. Sonan song «alqyp-shalqyp jýrgen osynday studentterdi kórsem, ala almaghan aqym, kegim barday ózimdi ústay almay qalam», - dep ashuynyng sebebin týsindirgen boldy. Endi qaytsin, taghdyryna jazylghandy bireuden kóretin shyghar - ony sol súraq mazalaydy ghoy.
Maqpal әngime arasynda «dýngirshegin» juyp-shayyp aldy da, qojayynyn kýtti. Dәrethananyng tól iyesi - Sәlima degen juan sary әiel eken, Maqpaldyng qasynan meni kórip, kózi atyzday boldy. Súrauly jýzben iyegin qaghyp «neghyp jýrsin?» degenning isharasyn jasady. Menen búryn Maqpal sózge aralasyp «tanysym edi, meni shygharyp salu ýshin kýtip túr» dedi.
Maqpaldy shygharyp saldym. Mening jurnalist ekenimdi bilgen son, jol boyy ol oqyghan kitaptaryn, balalyq shaghyndaghy qyzyqty sәtterin әngimeledi. Al men ýnsiz kelem. Sózge aralasayyn desem, kóz aldymnan myng Maqpaldyng taghdyry ketpey, mazam qashty.

Toqaldyng shopyry
Kelesi keyipkerimen kezdesuding sәtin kóp kýttim. Keyipkerim - bir tanys aghamnyng jamaghayyn tuysy eken. Mening «siyrek» kezdesetin júmystan nәpaqa tauyp jýrgenderdi jazatyn edim» degenimdi estip, «bir inim bar edi, sonyng kәsibi qyzyq, jazasyng ba?» dedi, bir kezdeskenimizde.
- «Ne isteushi edi?» - dedim asa degdarlyq tanytpay.
- «Ol bir sheneunikting ýshinshi әielinin, anyghy toqalynyng shopyry» dedi.
Men «kimnin, qanday sheneuniktin?» dep toqaly degenge yntam aua ketti.
- «Ony bilmeymin, ózing súra», - dep, telefon nomerin berdi. Sodan toqaldyng jýrgizushisimen kezdesudi kóp kýttim. Onyng qoly tiymeydi eken. «Sizge ózim habarlasam, qazir sharuam kóp edi», - dep jýrdi qonyrau shalghan sayyn.
Bir kýni ol týn jarymynda habarlasyp túr. «Qolym bos, qazir kezdese alamyz ba?» - deydi jýrgizushi jigit. Shaqyrghan jerine úshyp-qonyp jettim. Jambyl men Rozybaqiyev kóshelerining qiylysyndaghy «Shalqar» degen kafede kýtip aldy. Tanystyq, aty - Daniyar eken. Izdegen sharuamdy aityp edim, biraz uaqyt ýnsiz otyrdy.
- «Jaraydy, men bәrin aitayyn. Biraq kimning kóligin jýrgizetinimdi, kimge júmys istep jýrgenimdi aita almaymyn. Týsinetin shygharsyn, ol mening nan tauyp jep jýrgen jerim ghoy», - dedi sonan son.
Kelistik. Ol qolyna alghan bir ayaq syrany tónkerip «býgin «shaytannan» qútylyp, demalyp otyrghanym ghoy» dep bastap ketti әngimesin.
- Bala kezimnen esil-dertim kólikke audy. Ákemning eski «moskvichi» bolatyn. Búzylsa, birge jóndesip, minse qasynan bir eli qalmaytynmyn. Sóitip jýrip, mektep bitirmey auylda «bala shopyr» atandym. Biraq mektepti tauysugha shamam kelmedi. Ákem de mening oqugha qúlyqsyzdyghymdy bilip, miymdy ashytpady. Mektepten qalay kettim, Almatygha bir-aq tarttym.
- Júmysty jýrgizushi boludan bastaghan shygharsyn, sýigen kәsibing ghoy?
- Joq, mende jýrgizushi kuәligi bolmady, mashinasyz kýnim batpaytyny taghy anyq. Sodan osyndaghy bir agham «STO»-gha júmysqa túrghyzdy. Sol «STO»-da eki jyl jýrip, qoldan bir kólik qúrap aldym. Biraq qújaty bolmaghan son, kýndiz mine almaysyn. Tek týnde ghana shyghyp jýrdim. Bir kýni symday kiyingen, 50-55 jas shamasyndaghy bir kisi mashinasyn jasatugha keldi. Mening qantaruly túrghan qúrama «túlparymdy» kórip, qasynan shygha almay qaldy. Sodan ol sheberligime qyzyghyp «men Astanada ýlken qyzmet isteymin. Sen myna júmysyndy tasta, men saghan qazaqstandyq kólik jasaytyn myqty «STO» ashyp berem», - dep jabysty.
Ol aitqanyn istedi, «STO» da ashyp berdi, aqshasyn da ayamady. Talay kólik qúradym, biraq qazaqstandyq mashina jasay almadym. Ol endi týsinikti ghoy, mashina jasau onay emes: rúqsat kerek, adam kerek, bilim kerek degendey...
- Áriyne, ýlken qyzmette jýrgen, oqyghan - toqyghan adamnyng mashina jasaudy onay dep oilaghany qyzyq eken, ә?
- Onysyn bilmedim. Biraq bizding dostyghymyz sol «STO» jabylghannan keyin bastaldy. Almatydaghy shopyry - menmin. Qayda baram deydi, sonda aparam.
Bir kýni KazÚU-dyng qasynan ótip bara jatyp, taksy ústap túrghan bir qyzgha toqtadym. Qyz mashinagha qalay mindi, qojayynym jymynday bastady. Búryn maghan aqtarmaghan syryn - Astanada bir ministrding orynbasary ekenin, baylyghyn aita bastady. Qyzdy meyramhanagha shaqyrdy. «Kók qaghaz» ne qylmaydy, student qyz sol kýni-aq top ete týsti. Sóitip, ekonomfakting 3-kursynda oqityn, kókshetaulyq uyzday jas qyz mening qojayynyma kýieuge shyqty.
- Qalay sonda, kәdimgidey saltanatty týrde toy jasady ma?
- Toylaryn sanauly dostarymen birge shetelde istedi. Biraq múndaghy eshbir jaqyny onyng jas әieli barynan habarsyz. Keyin bildim, ol - qojayynymnyng ýshinshi әieli eken. Ózi Astanada túrady. Al men múnda sol ýshinshi toqaldyng kóligin jýrgizem. Erketotay toqal qayda baram, qayda qydyram deydi - kóligin kóldeneng tosam. Oquyn әli bitirmedi, magistraturada oqidy. Qúrbylarymen kýnde toy, kýnde dumanda jýredi. Byltyr bir úl tuyp berdi sheneunikke. Sodan beri «shaytannyn» erkeligin men týgili, sheneunik qojayynymnyng ózi attay kóteredi.
Mening týsinbeytinim, ministr-qojayynymnyng 365 kýnining teng jartysy Almatyda, toqalynyng qasynda ótedi, sonda onyng júmysyn kim isteydi? Halyq biyliktegi sol sheneunikterge senedi ghoy, al búlar toqaldan-toqal alyp toyyp jýr.
- Erkekting emes, әielding kóligin jýrgizu qiyn shyghar, ә?
- Áriyne. Áyel degen adam toyghan sayyn topas bolady eken. Sabaqtan qalay shyghady, meyramhana týngi klubqa jýgiredi: ishedi, shegedi. Al men ony ary-beri tasimyn da jýrem. Oghan kýn de, týn de, aptanyng barlyq kýni birdey - meni bir tynym taptyrmaydy. Sóitip toqaldyng toqpaghymen jýrgen jayym bar, bauyrym!

It baghatyn jigit
Sәuirbekpen bir jyldyng aldynda tanysqam. Qys bolatyn, Esik kólining basyndaghy qaraghay arasynda qúsqa it salyp jýrgen jerinde jolyqtyq (Biz otyn alugha barghan edik). Sabalaq jýndi, sholaq qúiryq eki it jetektep alypty. Qanjyghasyna kekilik, qyrghauyl baylaghan. Qasynda qojayynym dep tanystyrdy, alpystan asqan kәris kisi bar. Sәuirbek «anshynyng oljasy ortaq» degen qazaqy qaghidany jaqsy biledi eken, tau arasynda bir qyrghauyldy otqa qaqtap, otynshylarmen ortaqtasty. Qojayyny da jomart jan siyaqty, jetegindegi qosar atqa bóktergen mol azyghyn alyp shyghyp, dastarqan jaydy...
Sәuirbek әke-shesheden túl jetim ósipti. Toqsanynshy jyldardyng sonynda Qytaydan Almatygha bilim izdep kelgen eken, oqugha týse almapty. Ne oryssha bilmeydi, ne tolyq bilimi bolmaghan song - osy kәristing ýiine kýzetshilikke júmysqa túrghan kórinedi. Enbegimen jaqqan ghoy. Kýzetshi qútaytpaytyn kóp baylardyng biri bolghanymen Sәuirbek jaghypty oghan. «Men búl kisige eng alghash ýi-kýzetshi bolyp júmysqa túrgham. Keyin Medeuding basyndaghy ýlken qora-jayyna alyp bardy. Jýzshaqty it asyraydy eken. Soghan baqtashy boldym», - dep әngimeledi tanystyqtan keyin.
- Sonsha kóp itti qaytedi eken?
- It asyrau búl kisining - «hobbiyi» (Sәuirbek dәl osylay aitty). Kýzde-qysta an-qúsqa salady. Apta sayyn «iytquarlar» jinalyp, aqsha tigip it talastyrady. Asyltúqymdy itterding kýshigin satady. Keybir itterdi arnayy ýide borlap qalagha alyp ketedi, ony ne qylatynyn bilmeymin, maghan da aitpaydy.
- «Sәuirbek, ózing bilesing qazaq itti bosaghadan attatpaghan. Jek kóretin adamyn «itting balasy» dep boqtaghan... Qoy baqsan, qoyan baqsang jón-au, it baghudan arlanbaysyng ba, arystay azamatsyng ghoy», - dedim ishime syimaghan sózdi tejey almay.
- Eger osy júmysty ózim istemegende, «it baghady eken» degenge senbes edim. Basyma týsken son, amalym bolmady. Qazaqstangha jetip ólsem, armanym bolmas dedim. Sóitip kelip, oqugha týse almay, ata-babam kórmegen júmysqa jegildim. Artqa qaytatyn nem bar: әke-sheshem erterekte qaytys bolghan, agha-bauyrdan túl jalghyzbyn. Sondyqtan osy tirlikke kóndim. Aylyghymdy jinap jýrmin, ýy satyp alsam, otbasyn qúrsam deymin. Qashanghy it bagham?..
Sәuirbekpen kezdesip, tanysqan osy sәtti kópten beri jazudy oilagham, biraq reti bir kelmey jýrdi. Onyng ýstine, atpalday azamattyng namysyn kemitpeyin dedim. Biraq juyrda ony Almatynyng kóshesinde it jetektep jýrgen jerinen taghy kórdim. It bagham dep namysy ólip ketken-au, shamasy.
- «Áli it baghyp jýrsing be?» desem, «osydan tynysh júmys joq eken. Itterdi týsinbeydi ekenbiz, búlar da biz siyaqty oilanady, kýledi, jylaydy», - deydi janalyq ashqanday kósemsip. Men sol sәtte onyng jýzinen itke úqsas beyne bayqadym: múrny annyng túmsyghy siyaqty algha sýiirlenip túr, kózinde jyrtqyshqa tәn taghylyq bayqalady.

Tobyqtay týiin:

Bizding aitpaghymyz da, jazbaghymyz da - búl ýsh keyipkerding taghdyry emes bolatyn. Ásilgi oiymyz - ýkimet dayyndaghan «Diplommen auylgha» baghdarlamasyna qaraghanda, diplomsyz qalagha aghylyp jatqan san myng qarakózding taghdyry-túghyn. Sol arqyly biylikting nazaryn osy mәselege audaru.

Jaras Kemeljan

«Jas qazaq» gazeti