Osy bir geografiyalyq atau qazaq halqynyng ejelgi tarihymen әri tamyrlasyp, әri taghdyrlasyp jatqan atau ekendigine eshbir kýmәn keltiruge bola qoymas. Óitkeni, «Jetisu» atauy osy ónirden aghyp ótetin iri 7 ózenge baylanysty qoyylghandyghy jayly tarihy derekter jetkilikti. Osy ónirding tumasy әri osy ónirding tarihy men tabighatyn ózining shúrayly jyr shumaqtaryna óte oryndy arqau etken aqyn Iliyas Jansýgirov «Jetisu suretteri» atty jyrynda Jetisu ólkesining әrbir ózen, tau, kólining atyn naqty atap, búl ónirde ósetin ósimdik týrlerin, múnda kezdesetin jәndigi men januarlaryn jipke tizgen asyl monshaqtay etip jyr joldaryna arqauy etui kimdi bolsa tanqaldyratyny sózsiz. Osynday ólkening «Jer jannaty - Jetisu» atauy halqymyzdyng danalyghy men daralyghyn pash etip túr emes pe?!

Osy bir geografiyalyq atau qazaq halqynyng ejelgi tarihymen әri tamyrlasyp, әri taghdyrlasyp jatqan atau ekendigine eshbir kýmәn keltiruge bola qoymas. Óitkeni, «Jetisu» atauy osy ónirden aghyp ótetin iri 7 ózenge baylanysty qoyylghandyghy jayly tarihy derekter jetkilikti. Osy ónirding tumasy әri osy ónirding tarihy men tabighatyn ózining shúrayly jyr shumaqtaryna óte oryndy arqau etken aqyn Iliyas Jansýgirov «Jetisu suretteri» atty jyrynda Jetisu ólkesining әrbir ózen, tau, kólining atyn naqty atap, búl ónirde ósetin ósimdik týrlerin, múnda kezdesetin jәndigi men januarlaryn jipke tizgen asyl monshaqtay etip jyr joldaryna arqauy etui kimdi bolsa tanqaldyratyny sózsiz. Osynday ólkening «Jer jannaty - Jetisu» atauy halqymyzdyng danalyghy men daralyghyn pash etip túr emes pe?!

Osynday tanghajayyp tabighaty bar ólkening qazirgi egemendik alghan túsymyzda «Jonghar Alatauy» ataluy eshbir shyndyqqa sәikes kelmeydi. Tipti, búl kýnde búrynghy oirat taypasy odaghynyng qúramynda bolghan jonghar taypasynyng atauy mýlde atalmaytynyn kózi qaraqty әrbir oqyrman biletini de belgili jaghday.
Tarihy derek kózderinen bizge belgilisi - «Jonghar shapqynshylyghy» degen atpen qazaq pen jonghar arasyndaghy (qazaq handyghy qúrylghan kezinen bastap XVIII-ghasyrdyng 50-jyldaryna deyin sozylghan) soghys. Birneshe ghasyrlar boyy atamekenin kózding qarashyghynday qorghay bilgen babalarymyz óz ólkesining shúrayly da shyrayly jer-su ataularyn jauy bolyp kelgen jonghar taypasynyng atymen atauy mýmkin emes.
Árbir jer-su atauynda sol jerding ózine tәn tabighat ereksheligi nemese tarihy oqighalar jelisine sәikes ataulardy halqymyz dәl tauyp qoya bilgen. Kórnekti kósemsózshi Jaqau Dәurenbek «Oydaua» atty kitabynda «Azamatpen birge arghydan kele jatqan әrbir aituly atauda aqparat bar. Ony oqy bilu, tegin tany bilu óremizding enshisinde» dep oryndy jazghan eken. Olay bolsa, әrbir ataudy dúrys atay bilu bizding bilim dengeyimizding basty kórsetkishi boluy shart. Elimiz egemendik almay túryp-aq múnday geografiyalyq ataulardyng attary ózgertilip, ózining ejelgi tarihy ataularymen atalyp kele jatqandyghy keyingi kezde jaryq kórgen arnayy ensiklopediyalardan da kóz jetkizuge bolady. Búl jóninde pikirimiz jalang bolmauy ýshin naqty derekter keltireyik. Mysaly, «Almaty aqshamy» gazetining 2011 jylghy 11-mausymdaghy sanynda «Jetisu Alatauy» ma, әlde «Jonghar Alatauy» ma?» degen maqala jaryq kórdi. Odan búryn «Jas alash» gazetining 2011 jylghy 14-sәuirdegi sanynda B.Toghyzaqovtyng «Tól sózimizdi ógeysitpeyik!» degen maqalasynda da bizding pikirimizdi qostaghany jazyldy. Degenmen de «Jonghar Alatauy» degen atau әli de bolsa merzimdi basylymdarda jazylyp jýrgendigi bayqalady.
«Jonghar Alatauy» degen geog­rafiyalyq ataudyng «Jetisu Alatauy» dep ózgergendigi Kazaqstan Últtyq ensiklopediyasynyng 2001 jyly jaryq kórgen 3-tomynyng 681-682 betterinde jәne «Jetisu» ensiklopediyasynda (2004 j.) «Jetisu Alatauy» dep tasqa tanba basqanday jazylyp kórsetilgendigin erekshe atap kórsetkimiz keledi. Sonymen qatar QR-nyng Jer resurstaryn basqaru jónindegi agenttigining úigharymy boyynsha jaryq kórgen «Qazaqstan Respublikasynyng geografiyalyq ataularynyng memlekettik katalogy. 4 tom. Almaty oblysy» degen kitapta oryssha - «Jetysuskiy Alatau», «Jetysuskie vorota» dep, al qazaqshasy «Jetisu Alatauy», «Jetisu qaqpasy» dep berilgen. Tipti orys tilinde jaryq kórgen «Alibom kart oblastey RK. Masshtab 1:1000000. Astana. Nasionalinyy kartografo-geodezicheskiy fond v 2005. Ispravleno v 2006g.» degen orys tilinde jaryq kórgen karta da «Hrebet Jetysuskiy Alatau» dep naqty kórsetilgen.
Joghary oqu oryndarynyng studentterine arnalghan orys tilinde jazylghan «Viylesov E.N., Naumenko A.A., Veselova L.K., Aubekerov B.J. Fizicheskaya geografiya Kazahstana. Uchebnoe posobiye, Almaty.: «Qazaq uniyversiyteti», 2009. - 362 s.» dep atalatyn oqu qúralynda «Na yug ot ravnin Alakoliskoy vpadiny raspolojena gornaya sistema Jetysuskogo (Djungarskogo) Alatau (astyn syzghan R.S.)... » dep atap kórsetilgen. Biz múnyng bәrin naqtylap kórsetip jatqandyghymyzdyng da óz sebebi bar. Óit­keni, osy Jetisu Alatauynyng au­maghynda Qazaqstan Respublikasy Ýki­metining №370 arnayy qaulysy boyynsha 2010 jyly 30-sәuirde «Jeti­su Alatauy» atty memlekettik últ­tyq tabighy sayabaq úiymdastyryldy. Búl tabighy sayabaqty úiymdastyru­daghy basty maqsat osy ónirding asa bay tabighatyn qorghau, saqtap qalu jәne qalpyna keltiru, sonymen qatar qazirgi kezdegi dýnie jýzine taralghan 15 000-day mәdeny alma iriktemelerining (sorttarynyn) arghy tegi bolyp sanalatyn, әri osy ónirde ósetin jabayy siyvers almasynyng genetikalyq qoryn saqtap qaludy kózdeydi. Osy «Jetisu Alatauy» últtyq tabighy sayabaghy turaly maqalalar kóbine respublikalyq «Ekokurier» gazeti men onyng ishindegi qazaq tilinde shyghatyn «Atameken» atty qosymshasynda jii jariyalanyp, onda búl tabighy sayabaqtyng atauy «Jonghar Alatauy» dep jazylady. Osy mәsele boyynsha biz jogharyda atalghan gazetting bas redaktoryna arnayy habarlasyp, ne sebepti tabighy sayabaqtyng atauynyng búrmalanyp, dúrys berilmey jýrgendigin súraghan edik. Bas redaktordyng sózine sensek, ony sol tabighy keshenning ghylymy qyzmetkerleri sayabaqtyng resmy týrde «Jonghar Alatauy» dep atalatyndyghyn algha tartady eken. Sonda biz zaman talabyna sәikes ózgertilgen jer-su ataularyna jergilikti túrghyndardyn, yaghny tabighy sayabaqtyng ghylymy qyzmetkerlerining salghyrt qarap, salqyndyq tanytqanyn qalay týsinemiz?
Odan qaldy Almaty oblystyq «Jetisu» gazetining de tilshileri «Jonghar Alatauy» dep jazyp keledi. Álde ondaghy tilshiler qauymy da jer-su ataularynyng ózgergendiginen beyhabar bolghany ma?
«Jerinning aty - babannyng haty» desek, әrbir jer-su ataularyn óz atauymen ataghanymyz abzal. Óitkeni, ol bizge babamyzdan jetken amanat ekenin úmytpayyq.

Rysbay SÁTIMBEKOV,
Qazaq Memlekettik qyzdar pedagogikalyq
uniyversiytetining professory,
Qazaqstan Respublikasy bilim beru
isining Qúrmetti qyzmetkeri

«Ana tili» gazeti