18-mamyrda Núratada, Ózbekstannyng Nauayy oblysynda Áyteke biyding múrajayy, meshiti ashyluy saltanaty bolyp, oghan arnalyp as beriledi. Asqa barugha niyet etken adamdargha arnalyp 17-mamyrda Shymkent qalasynan tanertengi saghat 6-da avtobus shyghady. Erte shyghu sebebi - Tashkent oblysynyng Shynaz kenti janyna kedennen erterek ótu ýshin jәne Samarqan qalasyna erterek jetu ýshin. Qonaqtar sol kýni Samarqandy aralaydy, qalany 40 jylday biylep, onyng kórkengine әigiil Ámir-Temirden kem enbek sinirmegen Jalantós bahadýr kesenesine ziyarat etedi.

Ertesine taghy da tanghy namazdan song 300 shaqyrym jerdegi Núratagha jolgha shyghady. Kesh týse qaytadan Shymkentke shyghady.

18-mamyrda Núratada, Ózbekstannyng Nauayy oblysynda Áyteke biyding múrajayy, meshiti ashyluy saltanaty bolyp, oghan arnalyp as beriledi. Asqa barugha niyet etken adamdargha arnalyp 17-mamyrda Shymkent qalasynan tanertengi saghat 6-da avtobus shyghady. Erte shyghu sebebi - Tashkent oblysynyng Shynaz kenti janyna kedennen erterek ótu ýshin jәne Samarqan qalasyna erterek jetu ýshin. Qonaqtar sol kýni Samarqandy aralaydy, qalany 40 jylday biylep, onyng kórkengine әigiil Ámir-Temirden kem enbek sinirmegen Jalantós bahadýr kesenesine ziyarat etedi.

Ertesine taghy da tanghy namazdan song 300 shaqyrym jerdegi Núratagha jolgha shyghady. Kesh týse qaytadan Shymkentke shyghady.

Áyteke - qazaqtyng әigili ýsh biyinin, ýsh tiregining biri, Seyitqúl әuliyening nemeresi, Ámir-Temirding bas kenesshisi bolghan Oraz qajynyng shópshegi. Azan shaqyrylyp qoyghan shyn esimi aqyn, tarihshy Jarylqasyn Boranbaydyng aituynsha - Aytmúhammed. Osy qisyngha keledi. Áyteke tuys atasy Jalantós bahadýrden bala kýninde tәrbie kóredi, dәris alady. 25 jasynan Kishi jýzding bas bii saylanyp, Tәuke han túsynda 1684 jyly «Jeti jarghyny» jazugha qatysady. Qojabergen jyrau «Elim-ay» dastanynda «Byltyrghy jyl Áyteke ómirden ótti, Bolaryn osy apattyng aityp ketti» dep, ony 1922 jyly qaytys boldy degen mәlimet qaldyrady. «Aytyp ketti» demekshi, Áyteke zamannyng baghytyn týsinip, «túraqty әsker (armiya) ústayyq» dep úsynys aitady. Onyng ozyq oiyn zamandastary týsine almaydy. Sonda «onda eng bolmasa bar malymyzdy satsaq ta myltyq jinayyq» deydi. Kelesi jyly qazaq Qazybek bek aitqanday «ýirenisken qalmaq ne qyla qoyar deysing dep, kórip-bilip otyryp, qamsyzdyqtan qyryldyq».

Áytekening artynda qalghan ghibrat sózder barshylyq. Sonyng bir-ekeuin ghana atayyq.

«Eldi bay biylemeui kerek, eldi by biylemeui kerek, eldi batyr biyleui kerek».

«Jigitting jaqsysy ózgening sózine toqtaghan, ózi de ózgeni sózine toqtata alghan jan».

«Tuyspau kerek, tuysqan song ókpe quyspau kerek».

Endi qazaq biylerining qara qyldy qaq jarghan әdildiginin, erding qúnyn eki auyz sózben sheshken danyshpandyghynyng ýlgisi retinde bir mysal keltirsek artyq bolmas.

El bolghan son, Úly jýz jaghy Kishi jýzding bir jigitin óltirip qoyady. Jәne qún tóleuge kelispey, dau ayaghy ozylyp ketedi. Bir kýni Kishi aqsaqaldary jiylyp, «arysymyz osylau súrausyz kete bere me» dep, Áytekege salmaq salady. Jastardyng ishinen jútynyp shyghatyn bireui bolghanyn kýtip jýrgen, biraq, әzir onyng auly alystau ekenin kórgen Áyteke bir top biyimen Tóle biyding aulyna jolgha shyghady. Ol zamannyng «úzynqúlaghy» býgingi úyaly telefonnan jaman istemese kerek, Tóle by bir kósh jerden әriptesin ózi kýtip alady. Sәlemdesip, qúshaqtasqan kezde Tóle:

-Ayybymyz - moynymyzgha, qúshaghymyz - qoynynyzgha, - deydi. Áyteke:

-Bi, moyyn búrmas pa ekensiz?- degende, Tóle:

-Jarlyq - sizden, jabdyq - bizden, - dep jauap beredi. Bir sәttik qana búl dialogty bireui estip, bireu estimey de qalady.

Biyler Tólening aulynda bir aptaday armansyz qonaq bolady. Sodan bir kýni Áyteke «qaytamyz, jinalyndar» deydi. Ol uaqytta ýlkenning aitqany, әskerdegi sekildi, talqylanbaytyn, oryndalatyn zaman, «keremet dau bolady, Tóle men Áytekening tendessiz aiqasyn kóremiz, kóp nәrseni ýirenemiz» dep dәmelenip kelgen biyding bireui de «nege?» dep jaq ashpaydy. Tóle by qonaqtaryn taghy da qozy kósh jerge shygharyp salyp, qimay qoshtasady. Sodan bylay shyqqasyn baryp, biylerding ishindegi jasy ýlkeni:

-Ne ýshin keldik, ne ýshin qayttyq?- demey me. Sonda Áyteke jogharydaghy sózding mәnin týsindirip beredi.

-Tólening ol aitqany: «bizdiki - búrys, sizderdiki - dúrys edi, tek sózin tauyp aitatyn adamy kelmey, sozylyp jýrgen jayy bar edi, daudy aityspay-aq shesheyik, aiybymyzgha jasauymen qyz beremiz» degeni. Men «asyghys aityp qalghan joqsyz ba, keyin ainyp qalmaysyz ba» degen isharama «joq, meniki týpkilikti, pisip, oilanyp aitylghan sheshim» dep jauap qaytardy. Artymyzdan ýsh toghyz aiybymen jasauly qyz әkelip beredi.

Mine, osynday el qamyn oilap ótken erler biri Áyteke babamyz edi ghoy.  Jatqan jeri jәnnatta bolsyn! Asqa baramyn degen azamattardyng sapary onynan bolghay!

«Abay-aqparat»