Senbi, 23 Qarasha 2024
Ayqay 5222 30 pikir 21 Mausym, 2021 saghat 16:00

Eskertkish te kerek, sayabaq ta qajet!

Bayanauyl audany ortalyghynda batyr babalarymyz Oljabay men Jasybaygha  arnalghan  eskertkish keshenin salu mәselesi ótken jyly talqylanyp, jay-japsary BAQ-ta jariyalanghan.

Eskertkish qoladan qúiylady. Túghyrymen eseptegende, biyiktigi 26,5 metrdi qúraydy. Aynalasyna aumaghy 2,6 gektardan túratyn mәdeny demalys sayabaghy salynbaq. Onda 564 týp aghash otyrghyzylyp, 678 sharshy metr gýlzar egiledi, jayau jýrginshilerge arnalghan 2596 sharshy metr jolaq tóseledi. 108 dana sayabaq shamy, jýzden astam oryndyq ornatylady. Balalargha arnalghan oiyn alandary men jastardyng vorkaut alanyn salu isi de qolgha alynbaq. Sayabaq demalushylaryna arnalghan kólik túraghy úiymdastyrylady. Joba ayasynda dәmhana, tipti qoghamdyq dәrethana qúrylysy da qarastyrylghan.

Búdan bir súraq tuyndaydy: búryn-sondy bizding oblys aumaghynda qolgha alynbaghan múnday ghajayyp eskertkish pen auqymdy mәdeny demalys sayabaghy Bayanauylgha ornatyluy kerek pe әlde qajettiligi joq pa? Áriyne, kerek!

Pavlodar qalasyna alys-jaqynnan kelgen turisterdin, mәrtebeli meymandardyn, qarapayym jolaushylardyng bir maqsaty  –  úlylardyng mekeni Bayanauylgha baryp, kórneki oryndaryn tamashalau, tabighat ayasynda demalu. Barlyghynyng әueli at basyn tireytin jeri –  audan ortalyghy. Onda әigili jerlesimiz, akter, rejisser Shәken Aymanovtyng mýsini men akademik Q.Sәtbaev memorialdyq muzeyinen basqa qonaqtargha úyalmay kórsetetindey nendey mәdeny nysan bar?..  Endeshe ortalyqta Oljabay men Jasybay batyrlargha eskertkish ornatylyp, ainalasyna sayabaq salynsa nesi sóket?..

Sayabaqqa bólingen aumaq audan ortalyghyna kireberistegi jeke túrghyn ýy men ghimarat qúrylysyn salugha qolaysyz bolghandyqtan paydalanylmay bos jatqan sazdy jer eken.   Eger búl oryn audan ortalyghyn kórkeytu, abattandyru maqsatynda paydalanylsa,   attyly da, jayau da, kәri de, bala da, deni sau da, mýgedek te bara alatyn kópshilikke qoljetimdi mәdeny demalys ornyna ainalatynyn payymdaymyz. Al eki batyrdyng mýsini kelimdi-ketimdi kisiler estetikalyq lәzzat alatyn kórkemóner tuyndysy ghana emes, balalar men jasóspirimderdi memleketshildik, otanshyldyq sezimderge tәrbiyeleytin, olargha ruhany kýsh-quat beretin sayasi-iydeologiyalyq mәni zor nysangha ainalatyny kýmansyz jayt. Eger eskertkish auyl syrtyndaghy bir tóbening basyna ornatylsa, ol jerge  júrtshylyqtyng bәri birdey bara almaydy. Nemese eskertkish Aqbet tau asuyndaghy  búralang jolgha ya Jasybay kóli jaghasyna salynsa kózdelgen maqsatqa jetuimiz neghaybyl. Óitkeni, alty ay qys boyy auyl men kól arasyndaghy jol qatynasy jabyq túrady.

Aytpaqshy, «Oljabay batyrdy qoya túryp, Jasybay batyrgha ghana mýsin ornatu kerek» degen pikirdi de oqydyq. Avtordyng jazbasynan oigha týigenimiz, On san Orta jýzge úran bolghan Er Oljabaydyng eskertkishin ózi basqynshy jaumen soghysqan Bayanauylda salu dúrys emes eken, batyr jerlengen qorymgha belgitastar ornatsa  jetkilikti kórinedi... Osy pikirge az-kem toqtalayyq.

Aqmola oblysy Ereymentau audanynynyng Oljabay (búrynghy Blagodatnoe) auyly manyndaghy qorymgha eskertkish keshenin salu isine ózge bireuler emes,  ózimizding Kereku-Bayanauyl ónirining azamattary úiytqy bolyp otyr. Alla qalasa, osy 2021 jyldyng tamyz aiynda qúrylys ayaqtalyp, keshenning ashylu rәsimi ótkiziledi. Eger anau aitqanday búl iske Bayanauyl audany әkimdigi aralasyp, audan budjetinen qarjy bólse ya demeushilerdi tartsa shu kóteretinder tasadan shygha keledi! «Audandaghy tozghan joldardy, su qúbyrlaryn, kәriz jýielerin jóndemey, ózge oblys aumaghyndaghy mәdeny nysangha qarjy qúighany nesi?!»  – dep, әkim-qaralardy jerden alyp, jerge salyp ghaybattaytyndar ile atqa qonyp, aryz-shaghymdaryn qarday boratady!

Áytse de, Pavlodarda Alash qayratkeri Jýsipbek Aymauytovtyn, qolbasshy batyrlar Malaysary men Bayannyng mýsinderi ornatylarda:  «Búl isterindi dereu dogharyp, әueli marqúmdar jerlengen qorymdargha belgitas ornatyndar!» – dep aqylgóisigen bireu boy kórsetti me?.. Endeshe nege Oljabay men Jasybay batyrlardyng eskertkishterine kelgende qyryq týrli syltau aityp, qarsy pikir bildirushiler shygha beredi? (Búl aksiyany úiymdastyrushylardyng kimder ekenin bilip otyrmyz. Olardy últtyq mýddeden góri ruishilik mәseleler kóbirek tolghandyratyn tәrizdi). Búlardyng aitqanyna sensek, biz búryn baq-dәuletimiz tasyp, auzymyzdan aq may aghyp otyrghan zamanda ómir sýrgen ekenbiz, qazir it minip, iyrek qamshylap jýrgen siyaqtymyz... Ákim-qaralar júmysshylardyng ailyq enbekaqysyna, zeynetkerlerding zeynetaqysyna, jetim-jesirlerding jәrdemaqysyna kóz satyp otyrghan tәrizdenedi... Demeushi myrzalar qarnynyng qamyn ghana oilaytyn, óz qúlqynynyng qúly syqyldy...

«Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy shenberindegi mәdeny is-sharalardy ýzildi-kesildi toqtatyp, oghan qarastyrylghan qarjyny әleumettik saladaghy problemalardy sheshuge júmsaudy talap etkender de boy kórsetti. «Núrly jer», «Núrly jol» baghdarlamalary sonshalyq ózekti desek te, mәdeniyet salasyna qarastyrylghan qarjy esebinen jýrgiziluge tiyisti emes. Áueli mәdeniyetimizdi kóteruge kónil bólgenimiz  abzal. Mәdeniyetsizdik beleng alghan jerde kórgensizdik, úyatsyzdyq, rushyldyq: bәri-bәri qatar jýredi!
Endi qarjylandyru mәselesine keleyik. Qalyng qoldy bastap Bayanauyl ónirin basqynshy jaudan bosatqan qaharman qolbasshy men qazaqtyng últ azattyq soghysynda qaza tapqan qas batyrgha altynnan mýsin soqsa da artyq emes! Múnday sózdi ashynghan song aitamyz ghoy, әitpese úiymdastyru toby men demeushiler alqasy oblys aumaghynda tendesi joq  auqymdy jobany jýzege asyru maqsatyna1,5 mlrd tenge mólsherindegi qarjy kózin taba alsa, rizashylyq sezimimizdi bildirgennen basqa ne deymiz?.. Songhy ailarda qúrylys materialdarynyng baghasy kýrt qymbattady, búl soma ýlken jobany jýzege asyrugha jetse jarar edi.

Sózimizdi qorytyndylayyq. Osy jyldyng sәuir aiynyng bas kezinde elimizding tanymal túlghalary: Ospanov H.Q., QR ÚGhA-nyng  qúrmetti akademiygi, QazSSR-nyng enbek sinirgen ónertapqyshy, himiya ghylymdarynyng doktory, 2011 jylghy Nobeli syilyghynyng nominanty, platinaly Tarlan syilyghynyng iyegeri; Áshimov A.Á., Qazaqstan Respublikasynyng Enbek eri, akter, kino jәne teatr rejisseri, SSRO-nyn, QSSR-ining halyq әrtisi, SSRO memlekettik syilyghynyng laureaty, Otan ordenining iyegeri; Áuezov M.M., mәdeniyettanushy ghalym, diplomat, memleket jәne qogham qayratkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty; Shokin Q.Sh., fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, AQSh, Niu-York Akademiyasynyng akademiygi; Ábuseyitova M.Q., QR ÚGhA-nyng korrespondent mýshesi, tarih ghylymdarynyng doktory; Negimov S.N., Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory, EÚU professory; Marghúlan D.Á., Álkey Marghúlan atyndaghy qoghamdyq qordyng viyse-preziydenti, himiya ghylymdarynyng kandidaty,   Álkey Marghúlannyng qyzy; Shanina J.Q., qogham qayratkeri, pedagog, Júmat Shaninning nemeresi; Qonaev D.A., «Áuezov ýii» ghylymy ortalyghynyng diyrektory, sonday-aq ózge de tanymal túlghalar, Bayanauyl audanynyng qúrmetti azamattary, qogham belsendileri Pavlodar oblysynyng әkimi Ábilqayyr Sqaqov myrzanyng atyna resmy hat joldaghan edi. Hatta Oljabay men Jasybay batyrlardyng qúrmetine Bayanauylda keshendi eskertkish ornatu, oblys ortalyghynda Oljabay Tolybayúlyna jeke eskertkish ornatyp, esimin kóshe atauyna beru jóninde úsynystar aitylghan. Búl ýsh úsynystyng biri oryndaldy desek te bolady. Pavlodardaghy Mir kóshesine Oljabay batyrdyng atyn beru jónindegi mәseleni qalalyq mәslihat deputattary birauyzdan qoldap, qabyldanghan sheshimdi respublikalyq onomastikalyq komissiyanyng qarauyna jiberdi. Qalghan eki úsynys ta ong sheshimin tabady degen oidamyz.

Arman Qaniy,

aqyn, halyqaralyq «Alash»  әdeby syilyghynyng laureaty,
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,
Pavlodar qalasynyn, Bayanauyl, May audandarynyng qúrmetti azamaty

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5357