Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Kýbirtke 3171 2 pikir 23 Mausym, 2021 saghat 16:27

Jút kele jatyr ma?

Jer-jerde qúrghaqshylyq saldaryynan mal qyrylyp jatyr degen habardyng halyqqa ýrey tughyzyp otyrghany ras. Múnday qorqynyshtyng payda boluy tarihy sebepterden tuyndaydy:

- Malmen kýn kórgen halyq kóshpeli mal sharuashylyghyn ózining tirshiligining kózi etkenin bәrimiz jaqsy bilemiz. Búrynghy industriyagha deyingi zamanda qazaq elining tabighiy-geografiyalyq jaghdayy halyqtyng ómir sýru erejesin qorek kózine tәueldi etti. Ol - mal sharuashylyghy bolatyn. Sondyqtan, qazaq eli mal ynghayymen ýnemi kóshu-qonu jaghdayynda ómir sýrdi.

Jalpy, búl qazaq halqyna ghana tәn zandylyqqa jatpaydy: ol zamandarda әrbir halyq óz ómir sýru qalybyn ózining ómir sýrip otyrghan geo-tabighy jaghdayymen ghana úshtastyrugha mәjbýr edi. Mysaly, otyryqshy halyqtar eginshilikpen ainalysty, eldimekenderde qolónerdi damyty. (Ol ghylym men ónerge (injeneriyagha) degen súranysty tudyrushy faktor). Qalalar men eldimekender payda boldy. Al teniz jaghalaghan halyqtar teniz ónimderin óndiruge jәne tútynugha beyimdeldi (japondar, koreyler jәne t.t.). Sondyqtan, qazaq elining mal sharuashylyghymen ainalysuy da osy zandylyqtar qatarynda bolatyny shyndyq... Biraq, mal sharuashylyghynyng syrtqy tabighy faktorlargha tәueldililigi óte joghary bolady. Mysaly, teniz balyghy jyl-on eki ay qorekke jaraydy. Eginshilikti suarmaly etuge bolady jәne t.t.

Onyng ýstine, otyryqshy kәsiptik jaghdayda azyq-týlikting aldaghy qoryn jasau mýmkindigi de joghary bolady: halyq qanday da bir qiyn jaghdaylargha tap bolghanda (mys. soghys) - olar birshama uaqyt sol qordy paydalanyp ómir sýre beredi. Sóitip, sol eki arada olardyng jaghdaydy týzeuge mýmkindigi, yaghni, halyq retinde saqtalu mýmkindigi әldeqayda joghary bolady. Al kóshpeli mal sharuashylyghymen ainalysqan qazaq eli ýnemi de tikeley, tótesinen tabighy qaterler ótinde túratyn, olar: epiydemiyalyq mal auruy qateri, qolaysyz aua-rayy, kósh-qon tehnologiyasynyng qiyndyghy, maldyng súryptalghan týrlerin ósiru qiyndyghy jәne t.t.

Sondyqtan, qazaq eli tabighy apatty jaghdayda (jút) qatty zardaptar men zaualgha úshyrau qateri óte joghary jaghdayda túrdy. Yaghni, qazaq elining mal sharuashylyghyn «jartylay әskery synaq alany» (poligon) dep ataugha da bolushy edi. Soghan sәikes, búl halyqta onday ómirge layyqtalghan «ómir sýru erejeleri» qalyptasatyn, olar: Ózara kómek, Kelisimge kelu, Aqiqattan qashpau, Shyndyqty býrkemelemeu, Sabyrlylyq, Ádilettilik, Ójettik pen Qaysarlyq jәne t.t. Sebebi, qazaq eli «ózindi ózing aldasang da, tabighatty alday almaysyn» degendi jylyna emes, kýndiginde óz basynan ótkerip otyrghan!

Eng bastysy, múnday qatal «jatrylay әskeri» ómir jaghdayynda qazaq eli ýshin әrbir adam basty qúndylyq boldy. Mәselen, býginde aitylyp jýrgen qoghamdaghy «erler» men «әielder» degen bólinisting otbasylyq dengeyde arajigi ajyratylghanymen, halyq ómirinde olardyng ekeui de teng dәrejede boldy. Sol arqyly, óz zamanynda tabighattyng «Atalyq bastau» jәne «Analyq bastau» deytin Úly zany qazaq elinde tolyq saltanat qúrdy.

Tipten, ol Jaratushy Qúday dýniyetanymynda da (seniminde) Tәnir jәne Úmay Ana beyneleri arqyly kórinis tapty. Nәtiyjesinde, qazaq eli ghasyrlar boyy osynday mal sharuashylyghyn jýrgizuding has sheberlerine ainalsa da - Úly tabighattan qúdyretti bola almady. Olar bәribir de oqta-tekte qúrghaqshylyq, onymen birge keletin jút deytin apattargha kezdesip otyrdy.

Mine, býgin de «mal qyrylyp jatyr» degen habarlar qazaq sanasynda saqtalyp qalghan «jút» degen qaterli sózdi qayta eske týsirip, ol gendik túrghydaghy jadyny oyatyp, «Jút kele jatyr ma?» deytindey qorqynyshty tudyruda.

Qazir әlem industiyalyq dәuirge kóshken. Endigi kezde payda bolghan jana tehnologiyalar, kommunikasiya men logistika eshqanday júttyng boluyna jol bermeui tiyis edi... Biraq ol oryn aluda. Nege? Sebebi, biz mal sharuashylyghyn tolyghymen jekening qolyna ótkizip, soghan tәueldi bolyp qaldyq. Al memleket jeke sharuany júttyng aldyn alatyn «tehnologiyalyq qauip-qater aldy» sharalarymen qamtamasyz etuden bas tartty. Sharuany «ózimen ózi», yaghni, qater ótinde tastap ketti. Óitkeni, onday «qaterding aldyn alu» sharalary újymdyq dengeyde ghana atqaryluy mýmkin. Olar - kompleksti sharalar. Memleket újymdardy kýshtep taratqan kezde sol qauipsizdik sharalaryn qamtamasyz etudi óz moynyna alyp qaluy kerek edi. Újymdy taratqanda Memleket ózine Újymdyq funksiyany tolyghymen aluy kerek edi... Alghan joq. Nәtiyjesinde ne boldy?

Nәtiyjesinde búrynghy újymdyq túrghyda úiysyp júmys istep túrghan, júttan (epiydemiyadan t.t.) qauipsizdik sharalary újymdyq-memlekettik túrghyda qorghalghan jýie qirady. Onymen birge malgha ynghayly «kóshpelilik» te joyyldy. (Bary - ýlken qiynshylyqpen, qatermen, shyghynmen arqaryluda). Bastysy - býginde «qazirgi zaman kóshpendilerinde» eshqanday da qauipsizdik kepildik joq ekendigi! (Qazirgi әlemdegi órkeniyet zamanynda!) Osydan baryp, sharasyzdyq tek sharuagha keldi dep oilaymyz. Alayda, memlekettik azyq-týlik jәne t.t. qauipsizdik túrghysynan búl jút – memlekettik sharasyzdyqtan oryn aluda desek qatelespeymiz!

Ábdirashit Bәkirúly,

Ál-Faraby at. ÚU filosofiya kafedrasynyng agha oqytushysy

Abai.kz

2 pikir