Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Qúiylsyn kóshing 2834 9 pikir 24 Mausym, 2021 saghat 13:33

«Qasiyetti paryzdyn» qadiri ketpese eken!

Taghy da Qazaqstan Respublikasynyn
Preziydenti Q.K. Toqaevtyng nazaryna

Asa mәrtebeli Qasym-Jomart Kemelúly!

Men Sizding «IYgilik barshagha! Sabaqtastyq. Ádildik. Órleu» atty saylaualdy baghdarlamanyzdan bastap, Siz jolgha qoyghan jalpy sayasat pen barlyq reformalardy bar ynta-peyilimmen qoldap kele jatqan adammyn. Ásirese, «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» formulanyz ben «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamanyzgha imanday sengen azamatpyn. Senip, qoldap qana qoymastan, Sizge kómektesudi de ózimning basty paryzym dep bildim jәne osy baghytta shamam kelgenshe әreket etudemin.

Songhy on jyldyng kóleminde Elbasy erte jolgha qoyyp, Siz jalghastyryp otyrghan Kóshi-qon sayasatymen tynbay ainalasyp kele jatyrmyn. Atalghan salagha qatysty zandar men normativtik qújattardaghy kemshilikterdi týzetuge eleuli yqpal ettim.

«Oralman» atauynyng «Qandas» dep ózgertilui, Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystanghan qandastarymyz ben qonys audarushylargha beriletin kvota somasynyng eki esege kóbeytilui sekildi biraz manyzdy mәsele Ózinizding tikeley yqpalynyzben sheshim tapty. Alystan oralghan qandastarymyz qazir onyng iygiligin kórip otyr.

Áriyne, búl – Qazaq kóshine qatysty barlyq mәsele tolyq sheshilip ketti degen sóz emes. Zannamalardaghy bir-birine sәikes kelmeytin jәne Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna qayshy normalar, uaqyt talabyna say reformalaytyn tústar әli de bar.

Soghan baylanysty, «Dat» gazeti (№951-shi san, 11 mausym, 2021 jyl) arqyly Sizding atynyzgha «Ashyq hat» jazyp, Preziydent Ákimshiligining aralasuymen әdeyi  qabyldanghan zannyng kesirinen 1982 qandas otbasynyng túrghyn ýy kezeginen shygharylyp tastalghanyn jәne «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanynyng 13 - babynyng 18 - tarmaghy Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 14-babynyng 2-bóligine qayshy ekenin, qatysty zannamadaghy búl qatelikterdi Preziydent Ákimshiligining bile túryp, әdeyi ótkizip jibergenin bayandagham.

Mine, sodan beri eki apta ótti,  Preziydent Ákimshiliginen esh jauap ala almay otyrmyn.

Áleumettik jeli arqyly ózim syilaytyn Preziydent Ákimshiligining basshylarynyng atyna da jeke-jeke hat jazyp, súrau salyp kórdim.

Eshkim ýn qatqan joq!

Negizi, «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasy 2020 jyly Mәjiliste talqylanyp jatqan kezde búl qatelikti týzetu turaly úsynys berip, zandastyra almadym.

Bir tang qalarlyghy, sol kezde de osy mәsele turaly Sizding atynyzgha jazghan «Ashyq hatym» jauapsyz qalghan bolatyn.

Shamasy, búl jolghy «Ashyq hatym» da Sizge jetpegen úqsaydy.

Asa mәrtebeli Qasym-Jomart Kemelúly!

Siz kezekti Joldauynyzda ««Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» – búl, shyn mәnisinde, «Ádiletti memleket» qúru tújyrymdamasy. Azamattardyng mәselelerin tyndap, kórip qana qon jetkiliksiz. Eng bastysy – dúrys jәne әdil sheshim shygharu qajet.» degen bolatynsyz.

Ózim imanday sengen sol «Halyq ýnine qúlaq asatyn memlekettin» Preziydent Ákimshiligining qandastarymyzdyng mәselesine kelgende ýnemi ýnsiz qalatyny, estimeske sala beretini meni qayran qaldyrady. Búl jaghday meni ghana emes, alystan oralghan qandastarynyzdy da,  tipti jalpy qauymdy qatty tanyrqatuda әri alandatuda.

Preziydent Ákimshiligining osynday «kerendiginin» kesirinen qandastarymyzdyng osyghan deyin kórgen beyneti, tartqan azaby az bolghan joq. Kóz jastary kól bolyp eniregen, qújattana almay sergeldenge túsken sol qandastarymdy oilasam, әli kýnge deyin jýregim syzdap, úiqymnan shoshyp ayanamyn. Jәne ol qatelikterding múraldyq,  sayasy jauapkershiligin  eshkim moynyna alyp, zandyq baghasy berilgen emes.

Eger, «Dat» gazeti arqyly men kótergen eki mәsele Siz tarapynan eskerilusiz qalsa, onda Sizding «Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» - dep, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti retinde qazaq kóshi turaly túnghysh ret aitqan keremet sózinizding ne qadiri qalmaq?!

Sonday - aq, әlemegi barsha qazaqtyng qamqory bolghan  Elbasymyzdyng da abyroyyna núqsan jetpey me?!

Sebebi, kelgen qazaqtyng mәselesi dúrys sheshim tappay jatyp, sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru turaly әngime aitu tipten orynsyz ekeni belgili.

Sizding biregey qoldaushynyz retinde mening shyr-pyr bolyp janymnyng kýietin jeri – osy.

Últtyng taghdyry, memleketting bolashaghy demey-aq qoyayyn, «Túrghyn ýy qatynastary turaly» zanynyng 68-babyna «Eger, qandas sanatymen baspana kezegine túrghan azamat Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan jaghdayda, onyng kezegi saqtalady» degen eskertpe kirgizu turaly mening bergen úsynysymdy qúshyrlana syzghan kezde Preziydent Ákimshiligi jasy seksennen asqan Elbasynyng bet-bedeli men Sizding jogharydaghy tarihy sózinizding qadirin oilady ma eken deshi?!

A, men oilagham.

Mine, sol ýshin janymdy shýperekke týiip alyp, taghy shyryldap jýrmin!

Men on myngha juyq qandasymyzdy baspana kezeginen laqtyrtyp tastap,  Elbasym men Preziydentimdi olardyng qarghys - silesine qaldyrudy, kim kóringenge ashy sóz aittyryp qoyyp, qarap otyrudy eshqashan, eshqashan qalamaymyn!!

Men jaqsy bilem, Siz óte әdiletti, meyirimdi jәne taza adamsyz. Aldymen Óziniz sekildi intellektualdy elita qalyptastyryp, әdiletti memleket qúrugha bar kýshinizdi saludasyz. Búl – barsha qazaqtyng armany-túghyn. Sondyqtan, men ýshin Sizding әr sóziniz – Zan, asa mәrtebeli Qasym-Jomart Kemelúly, ol mýltiksiz atqaryluy kerek dep esepteymin!!!

Ózinizge degen zor qúrmet,
shynayy dostyq jýrekpen,

Auyt Múqiybek,

QR Preziydenti janyndaghy
Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Eskertu: Atalghan material «Dat» gazetining №953-shi sanynda jariyalanghan.

Abai.kz

9 pikir