Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2931 0 pikir 21 Mamyr, 2012 saghat 06:47

Qúrmanghaly Darkenov. 1937 jyl: jala jabu jan baghugha ainaldy

 

Qalam ústaghan qazaq ziyalylarynyng ruhaniy-moralidyq daghdarysy 1937 jylghy qughyn sýrgin jyldarynda aiqyn kórindi. 1937 jyly әdeby kórkem shygharmalarymen elge tanylghan qazaq ziyalylaryn aiyptau men qughyndau etek alyp, olardyng shygharmalarynyng әr jolynan, aitylghan oy pikirlerinen últshyldyq pen bayshyldyqty, kenes ýkimetine qarsylyqty, teris niyettilikti kóruge tyrysushylar shyqty. Tarih sahanasynan ketken alashordashylardy aiyptau, búryndary azdy kópti baylanysta bolghandar men olargha jyly qabaq tanytqandardy alashordamen baylanysyn ýzbegen, alashordanyng agentteri, niyetteri bir dep kinә taghu qalypty iske ainaldy. Jazushylar shygharmalarynan kýmәndi degen oi-pikir tauyp, partiya baghytynan, tap jolynan auytqydy dep aiyptady. Synshylar osylay jasau arqyly, bir jaghynan, tap jaularyn, halyq jaularyn әshkerleuge ýles qosty. Ekinshiden, partiya sayasatyn, baghytyn qoldau ýstinde degen ózi jóninde jaghymdy pikir tughyzu maqsatyn kózdedi. Tap jaularyn әshkerleu isinen, jalpy eldi qamtyghan nauqannan qarapayym halyqtan bastap, ókimet biyligindegi túlghalar da tys qalmady.

 

Qalam ústaghan qazaq ziyalylarynyng ruhaniy-moralidyq daghdarysy 1937 jylghy qughyn sýrgin jyldarynda aiqyn kórindi. 1937 jyly әdeby kórkem shygharmalarymen elge tanylghan qazaq ziyalylaryn aiyptau men qughyndau etek alyp, olardyng shygharmalarynyng әr jolynan, aitylghan oy pikirlerinen últshyldyq pen bayshyldyqty, kenes ýkimetine qarsylyqty, teris niyettilikti kóruge tyrysushylar shyqty. Tarih sahanasynan ketken alashordashylardy aiyptau, búryndary azdy kópti baylanysta bolghandar men olargha jyly qabaq tanytqandardy alashordamen baylanysyn ýzbegen, alashordanyng agentteri, niyetteri bir dep kinә taghu qalypty iske ainaldy. Jazushylar shygharmalarynan kýmәndi degen oi-pikir tauyp, partiya baghytynan, tap jolynan auytqydy dep aiyptady. Synshylar osylay jasau arqyly, bir jaghynan, tap jaularyn, halyq jaularyn әshkerleuge ýles qosty. Ekinshiden, partiya sayasatyn, baghytyn qoldau ýstinde degen ózi jóninde jaghymdy pikir tughyzu maqsatyn kózdedi. Tap jaularyn әshkerleu isinen, jalpy eldi qamtyghan nauqannan qarapayym halyqtan bastap, ókimet biyligindegi túlghalar da tys qalmady.

Búrynghy kózden tasa bola bastaghan «alashordashylar isi» 1937 jyldyng basynda taghy kóterildi. Qazaq KSR Halyq aghartu Komissary, Qazaqstan Ólkelik partiya komiytetining buro mýshesi T.Jýrgenovting «Mәdeniyet maydanyn talqandalghan últshyldyqtyng qaldyqtary men sarqynshaqtarynan tazartayyq» [1] degen maqala jariyalauy, mәdeniyet salasynda әli de últshyldardyng qaldyqtary men olargha niyettester bar degen pikirding jandanuyna sebepshi bolyp, últshyldardy, olardyng sarqynshaqtaryn izdeudi onan sayyn kýsheytti. Aragha bir apta salyp R.Jamanqúlovtyng «Qyraghylyqty kýsheyteyik» [2] atty maqalasynyng jaryq kórui әdebiyettegi ahualdy ghana emes, el ishindegi sayasi-iydeyalyq ahualdy da odan sayyn ushyqtyrdy. R.Jamanqúlov alashordashylardy «tap jauy» dep atady. Sonymen qatar, olardyng agentteri әli de bar dep jazdy. Búl «tap jauy» alashordashylargha niyettes, pikirles, ýndes aqyn-jazushylardy izdeu men әshkerleuding jana qarqyndy kezenin bastap berdi. Qazaq Ólkelik partiya úiymynyng da ústaghan baghyty men is sharalary búl iske ekpin qosty.

«Kórkem әdebiyettegi últshyl-fashisterding ziyankestigin týp-tamyrymen qúrtayyq»[3] degen taqyryppen shyqqan maqala әdebiyetshiler ishinen últshyl jaulardy izdeuge jana qarqyn qosty. Aqiqatynda, maqala alashordashylardy qalyptasqan tәrtippen ayausyz synaghanymen, negizinen olarmen niyettes, pikirles, kózqarastary bir, burjuaziyashyl-últshyldarmen auyz jalasqan «últshyl-fashister» dep Sәken, Iliyas, Beyimbetti aiyptady.

Sәken, Iliyas jәne Beyimbetting kýni óte bastaghanyn sezdi me әlde әdebiyet sahnasynan birjola shygharyp tastau maqsatyn ústandy ma, ýsheuine qarsy jazylghan maqalalar baspózden týspedi. Osy kezde redaksiya tarapynan jazylghan «Kórkem әdebiyettegi qateler men sapasyzdyqtar turaly»[4], «Qazaq jazushylary arasyndaghy dertterge qarsy [5] dep atalghan maqalalarda, «... jazushylar shygharmalarynda qatelikter bar, júmysshylardyn, kolhozshylardyng ómirin bilmeydi, eski taqyryptan shygha almay jýr, halyqtyng dúshpany Troskiydi maqtaydy» degen kemshilikterdi ýsheuining betine basty[6, 210 b]. Sәkenning 1923 jyly jazylghan «Qara býrkit» (Arystan Dәuitúly - Lev Davidovich Troskiyge) dep atalghan óleni[7,113 b] ýshin úzaq jyldar boyy ony ýzdik sozdyq kinәlau, aiyptau túrghysynda bir basylyp, bir kóterilip jalghasa berdi. Elden alastatylyp, shetelge ketken Troskiyge arnalghan óleng Sәken ýshin eski jaranyng ornynday boldy. Qayta qayta syzdap, janyna batty. Sәken shygharmashylyghyna syn aitqan synshylar úmytyra berip Troskiyge qayta soqty, qayta eske týsirdi. Búl jay Sәkendi de mazasyzdandyrdy.

Osy uaqyttaghy el ishindegi sayasi-iydeyalyq ahual shygharmashylyq intelliygensiyany ruhany daghdarysqa dushar etti. Bir birine senbestik oryn alyp, olar bir birine ghana emes, óz shygharmalaryna da kýdiktene qarady. «Qashan, qalay aiyptaugha týsuimiz mýmkin» degen qorqynysh pen ýreyding jeteginde jýrdi. Ýrey men qorqynysh, jaltaqtyq olardyng belsendiligin tómendetti. Sayasat jóninde sóz aitudan qashqaqtady. Shygharmashylyq júmysqa selqostyq tudy. Partiya men ýkimet tarapynan berilgen arnayy tapsyrmalardy oryndaumen shekteldi. Biraq, búl da qyraghy synshylar nazarynan tys qalmady.

S.Seyfullin óz ómirining osy túsyn bylay sipattady: «Men dәl osy kezde sayasat turaly sóilesuden bezdim, tipti keybir joldastarmen jolyghysudan qashqaqtaytyn boldym. Jalghyz-aq әdebiyet mәselesimen aralasqym keldi. Múnan da birqadar shyqpady. Búl jolym da birte-birte meni syrtqa shygharyp, eshnәrsege aralaspay qalugha ainaldyrdy. Búl saryuayymshyldyq pen upadnichestvogha iykemdedi. Mening búl halime Kenes ókimetining jaulary «shoq, shoq» dep tabalap masattanyp túrghanday kórindi. Osy oilar meni tómen tartty, dúshpandardyng qynqyl sózderi meni saryuaymshyldyqqa saldy. Mening keybir shygharmalarymda partiya jolyna qighash ketken jerler tap osy kezdin, osy sekildi jaghdaydyng jemisi edi», - dep jazdy[8,138-139 bb].

Aqyn-jazushylardy shygharmalarynan, jeke bastarynan ilik tabu arqyly kinәlau, sayasi-iydeyalyq aiyptaugha úlasty, nauqangha ainalyp ketti.

1937 jyldyng mamyrynda «Sosialistik Qazaqstan» gazeti birneshe ret baspasózde jariyalaghanday S.Seyfullindi 5-7 sәuirdegi qalamgerler shygharmalaryndaghy kemshilikterdi joi jóninde ótken jazushylar jinalysyna qatyspady, osylay isteu arqyly jazushylar arasyndaghy qatelikterdi joy isine aralaspay otyr dep kinәlady.

Jazushylar Odaghy bastauysh partiya úiymynyng esep beru saylau jinalysyna qatysyp sóilegen sózi de óz basyna qiyndyq tughyzdy. Jinalysqa qatysqan Sәken, Iliyas jәne Beyimbet óz shygharmashylyqtary men synshylar synyna ilikken jiberildi delingen qatelikter jóninde sóiledi. Ábden syngha úshyraghan Sәken aqtalyp: «Banditke (búl arada L.D.Troskiy aitylyp otyr. - Q.D.) Sәken óleng arnady deydi. Ol uaqytta ol bandit emes edi, politburo mýshesi edi. Onyng bandit ekenin bilsem jazam ba? Synshylarymyz osy jaghyn eskermeydi. Sonymen qatar «Dombyra» turaly sóz boldy. «Bandy» degen kinәni juu ýshin 1924 jyly «Dombyrany» Troskiyge arnap bastym. 1928 jyly qate ekenin aityp ózim maqala jazdym. Jurnalgha da jazdym. 1932 jyly KazPIY-de aityldy. 1932 jyly Jamanqúlovtyng bayandamasynda da aityldy. Partiya saylauynda da biyl aryz berdim. Qysty kýni Kraykomgha da aryz berdim. Sondyqtan synshylar datany eskerui kerek edi. Endi sol ýshin úra berui kerek pe» edi dep ashyna aitty.[6,211 b]. S.Seyfullin jan dausy shyghyp, әdiletsiz synnan aqtala sóiledi. Biraq, bayqaghanymyzday ilik izdegen synshylar osy jinalysta sóilegen sózderinde «Sәken joldas kýni býginge deyin óz qatelikterin kórmey otyr» dep alghan betterinen qaytpady.

Iliyas pen Beyimbet isting bet alysy ushyghyp ketkeli túrghandyghyn bayqandyqtan da bolar óz «qatelikterin» moyyndady. Beyimbet «Mende ýlken qateler bolghany ras. ...Týzetuge sharalar izdeymin» deuge mәjbýr boldy. Jinalysta qabyldanghan qauly baptaryna ýsheuine jeke jeke baptar arnalyp, eger aldaghy uaqytta osynday qatelikter jiberiletin bolsa, qatang shara qoldanylatyndyghy eskertildi. Qaulygha olardyng (Iliyas, Beyimbet, Sәkennin) ziyandy kitaptaryn taratudan alyp tastau jóninde bap endi [9].

Mausym-shilde ailarynda da Sәkendi aiyptaghan birneshe maqala jariyalandy. «Hlestakovtyng kórkem әdebiyettegi tәsilin» qoldanyp óz beynesin «revolusiya isi jolyndaghy kýresker» retinde kórsetip, «halyq jaulary» óz dostary Rysqúlov, Núrmaqov, Saduaqasov, Asylbekovty jaghymdy jaghynan kórsetip jazdy. Ózin-ózi jәne jaulardy kókke kóterip maqtau maqsatynda «Tar jol, tayghaq keshu», «Dombyra» t.b. - «kontrevolusiyalyq shygharmalaryn» jariyalady, - dep aiyptady[10]. Sәkenge ashyq týrde «revolusiyagha qarsy» shygharma jazdy dep aiyp tagha bastady. «Últshyl-fashist» degen ataugha da ilikti.

Sonymen qatar, synnan kóz ashpaghan Sәkendi «shygharma júmysy shabandap ketti, songhy jyldary kórnekti eshtene jazbady, júrtshylyqpen qatynasy azaydy» dep aiyptady. Qazaq ziyalylary, onyng ishinde jazushylar arasynda birin biri sayasi-iydeyalyq jaghynan aiyptau, kinәlau kýsheyip qarqyn alghan kezde, ózi synalyp jatqanyna qaramastan Sәken, «halyq jauy» dep aiyptalghandargha qarsy eshteme jaza qoymady. Biraq, búl da nazardan tys qalmady.

«Sәken joldas halyq jaularymen kýndelikti kýresuding orynyna, olardyng qylyqtaryna shekten asqan shydamdylyq istep ýndemey otyr. Qazirde, qazaq últshyldyghy eng basty qauip bolyp otyrghanda, búrynghy uklondar, partiyagha qarsy jikter bir arnagha qúiylyp, últshyl-fashistke ainalyp otyrghanda, Sәkenning tym-tyrys ýndemey otyrghany, partiya úiymyna jәrdem bermey otyrghany - partiyalyq mindetin tolyq atqarmay otyrghany», - dep aiyptady[11].

Osy kezde ong solyn әli tolyq tanymaghan, ózindik oi-pikiri, dýniyetanymy men kózqarasy qalyptaspaghan, jas aqyn-jazushylar ghana emes, qazaq әdebiyetining tanymal túlghalary da әlsizdik kórsetti, pendeshilik jasady. Sonau, 1928 jyly bastalghan S.Múqanov pen I.Jansýgirov arasynda ózara syn, pikir aitudan tughan jay, 1937 jyly shiyelenisip, ushyghyp ketti. Sәl sheginis jasasaq, 1928 jyly Qazaq baspasynyng bas redaktory S.Múqanov baspadan shygharghan I.Jansýgirovtyng ólender jinaghyna «Betashar» jazyp, «taptyq beti aiqyn emes» dep syn aitty. Oghan narazy bolghan Iliyas «Betim anaday emes, mynaday» [12] dep kólemdi maqala jazdy. Búdan keyin de birneshe jyl boyy ýzdik sozdyq birin biri synaghan, kinәlaghan birneshe maqalalar jazylyp, eki jaq ta birin biri jikshil, últshyl dep aiyptady.

Biraq, zamana betining qayda búrylyp bara jatqandyghyn bayqady ma, Sәbitpen týsinisu niyeti bar ekendigin bildirip I.Jansýgirov «Qatelesuge qarsy bolisheviktik syndy kýsheytemiz» [13] degen maqala jazdy. Maqalada «óz ólenderinde bayshyldyqqa, keyde ýmitsizdikke salynghanyn, keyde jana ómirding jaqsy jaghyn kóre almaghan «qatelikterin» moyyndady. Sәbitting ózining qatelikterin kórsetkende artyq ketkenimen birge, dúrys aitqandary da boldy dep onymen týsinisuge qadam jasady. Ózara salqyndyq lebi seyilgen sekildi bolghanda, 1937 jyly zúlmat bastalghanda S.Múqanov IY.Jansýgirovke qayta tiyisti, ayausyz shýilikti. Shygharmashylyghy ghana emes, jeke basy da talqygha týsti. «Tarihy qaulydan keyin» [14] dep atalatyn maqalasynda «Jansýgirovtyng redaksiyasymen 1935 jyly Sýiinbaydyng últshyldyq kitaby shyqty. Ol kitaptyng ishinde qazaqty qyrghyzgha óshiktirip aidap saldy» dep onyng shygharmashylyghyna aiyp taqsa, jazushylardyng jinalysynda «...Jansýgirov eki balasymen әielin qoya berdi. Jiberip qana qoymay, balalaryna tiyisti zandy aqshasyn tólep túrudy mindetim dep te bilmedi» [15] dep onyng jeke basyna, otbasylyq isine aralasyp kinә taqty. Búl azday-aq S.Múqanov «Kirovtyng ólimine arnap jazghan óleninde sayasy qate jiberdi. Ol qatening ózi de anau mynau qate emes, ýlken qate» dep sayasy aiyp taghyp, Iliyasty búl qatesin jóndemedi dep synady[16].

I.Jansýgirovti aiyptau sayasy sipat alyp, onyng shygharmalarynan jaulyq kózqaras izdeuding kýsheygeni sonshalyq, kórkem shygharmalary da búrmalanyp talqygha týsti. Kәrijan Dәukenov degen I.Jansýgirov jinaghyna erekshe shýiilikti. Ol: «Jinaqtyng ishine erte kezde últshyldyq iydeologiyasynda jazghan «Mergen men bóken» degen әngimesin kirgizip Jansýgirov qazaq enbekshilerine sovet ýkimetin jamandap, qúbyjyq etip kórsetedi...  Qazaq últshyldarynyng yqpalyna Jansýgirov te myqtap týsken. Sóitip qazaq enbekshilerin «bóken», sovet ókimetin «mergen» etip surettegen. Sóz joq, búl - baryp túrghan kontrrevolusiyalyq, sovet ókimeti men qazaq enbekshilerining arasyna dúshpandyq otyn jaqpaqshy bolghan alashordashylardyng әreketinen tughan nәrse.

Búl kitap oqushylarymyzgha eshbir payda bermeydi, payda berui bylay túrsyn, oqushyny teris pikirge, alashordashyl kontrrevolusiyalyq iydeyagha qaray tartady. Múnymen qatar partiyamyzgha jau elementterge qúral bolatyn jinaq», dep jazdy[17]. Maqala I.Jansýgirovty sovet ókimetine qarsy, kontrrevolusiyalyq shygharma jazyp alashordashyl iydeyany halyq ishinde nasihattap otyrghan senimsiz kýdikti adam retinde ghana emes, beti ashyq «halyq jauy» retinde kórsetti.  Búl sol zúlmat jyldary óte auyr sayasy aiyptau edi. Iliyas jar shetinde túrdy. Arada eki apta ótkende tamyzdyng 13 inen 14 ne qaraghan týni Iliyas tútqyndaldy.

Qazaq әdebiyetining damuyna azdy kópti ýlesin qosyp belgili bolyp qalghan kórnekti aqyn jazushylardy, endi qadam basqan jas әdebiyetshilerdi de tap jaularyna ish tartady, tap jaularymen baylanysyn ýzbegen, shygharmalary ziyandy, kenestik qoghamgha jat degen sipatta baspasózde әshkerleytin maqalalar janbyrsha jaudy. Oghan jazushylardyng ózderi de belsene aralasty.

Jas jazushy Qalmaqan Ábdiqadyrov M.Áuezovty: «Múhtar sovet jazushylary qataryna kirgeli 5 jyl boldy. Sovet jazushysyna istelinetin jәrdem oghan týgel berildi. Múhtar ýsh tórttegen tәuir enbek te berdi. Sonymen qatar, eski uaqytta, últshyl, alashordashyl pikirde jýrip jazghan ziyandy shygharmalaryn jinaq qylyp basqyzyp otyr. Ol turaly ózi júmghan auyzyn ashqan joq. Sonymen qatar, búrynghy alashordashyl últshyldar fashizmning agenti bolyp beti ashylghanda, solardyng syryn asharlyq is istemey, ýndemey otyruynyng ózi - kýdik. Meninshe, olardyng kóp syryn Múhtar biluge tiyis edi. Beti ashylghan jaudyng tamyryn qopara ashugha Múhtar at salysuy kerek edi. Biraq, ony Múhtar istemey otyr» dep búryn alashordashylarmen bir bolghan Múhtardyng olardy aiyptap eshtene jazbay, ýnsiz otyruyna kýdik keltirip synady[18].

Osy mәndes maqala arada shamaly uaqyt ótken son, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde redaksiya atynan taghy basyldy. «Áuezovtyng sózi men isi nege bir jerden shyqpaydy» dep aldy da, «Áuezovtyng sovetke kelgenine, sovet jazushysy bolghanyna bes jyldan asa uaqyt ótti. Biraq, Áuezovtyng býginge deyin shyn sovettik baghytta jazylghan ilip alarlyq bir shygharmasyn kóre almay otyrmyz. Ol әli 1932 jylghy uәdesin qaytalaqtap, «meni iste synandar, men últshyldyq, bayshyldyq pikirden mýlden qol ýzgen adammyn» deumen jýr. ...Áuezovtyng 1932 jyldan beri jazghan shygharmalarynan ilip alarlyq, sovettik derligi ...«Týngi saryny» da sol búrynghy «sarynyn» sovet sahnasyna shygharugha tyrysqandyghy. Al... «Alma baghynda», «Tas týlek» piesalary baryp túrghan sovet jastary ómirine jala japqandyq. Sovet shyndyghyna, jastar júrtshylyghyna suyq qol súqqandyq... Áuezovting búl piesalarynda astarlap otyryp, sovet jastaryna kýie jaghyp, jaudyng soyylyn soghugha tyrysatyndyghy aiqyn kórinedi. Búl búrynghy ashyq bayshyldyghynyn, últshyldyghynyng betin býrkemelep, sovettik shygharmanyng atyn paydalanghandyq... Áuezov birli-jarym shygharmasynda ghana «qatelesip» otyrghan joq, sovet júrtshylyghyna, sovet jastaryna jala jauyp, eskilikti dәriptegenin onyng barlyq shygharmalarynan kóremiz» [19].

Búl - M.Áuezovty búrynghy alashordashyl betinen qaytpaghan, búrynghy últshyldyq saryny, bir saryn, sondyqtan ony  A.Baytúrsynov, M.Dulatov, J.Aymauytov basqa da últshyl, alashordashyl dep tanba tanylghan qazaq ziyalylary artynan jiberudi kózdegen maqala edi.

S.Múqanov taghy bir maqalasynda S.Seyfullinning «qatelikter jiberip, sýringenin», Maylin men Dónentaevtyng revolusiyanyng aldynghy jyldarynda halyq jauy alashordany maqtap qatelesuin, «Maylinning qatesi Seyfullinnen terenirek» bolghanyn, al «Sәbit Dónentaev alashorda mәselesinde Maylinnen de auyr adasyp», sovet әdebiyetine kelgendigin aityp keledi de, ... bylay tújyrymdaydy:

«Múhtar Áuezovtyng sovettik tarih aldyndaghy kinәsi búlardan әldeqayda auyr. Eger onyng 1932 jyly baspasóz betinde jariyalanghan hatyna sensek atalghan jylgha deyin ol marksizm-leninizm jolyna sanaly týrde qarsy bop, sol joldyng órkendeuine bóget bolugha tyrysqan kisi» degen pikirdi ústandy[20,119 b; 192-194 b.].

Ayyptaghan, synaghan maqalalar gazet-jurnaldarda kýn qúrghatpay basyldy. Dihan Ábilev te «...Ziyankes elementterden baspasóz oryndary әli de týgel arylyp bitken joq» dep ziyankesterding atyn atap, týsin týstedi[21]. Sonymen qatar ol «Múhtar ózining «Eskilik kólenkesinde» degen qate әngimeler jinaghyn bastyryp, iri qate jasady. Búl qatesin Múhtar isimen týzetui kerek» dep M.Áuezovty da synap ótti[8,83 b].

H.Jýsipbekov te qyraghylyq tanytty. «...Songhy kezge deyin Jazushylar úiymynyn, kórkem әdebiyet baspasynyng sayasy beyqamdyghyn, ashyqauyzdyghyn paydalanyp, halyq dúshpandary Súltanbekov, Júmabaevtar kórkem әdebiyet audarmasyn alyp kelgen. Ualiahmetov, Qonyratbaev, Aysarinder bir kezde Jazushylar úiymynyng basqarushy isine deyin aralasyp jýrgen. Bekov, Gataulinder әdebiyet manynda bolyp kelgen. Osy jauyzdardyng kórkem әdebiyetke istegen qaskýnemdikteri az emes. Sondyqtan bizding eng basty mindetimiz - kontrrevolusiyashyl qazaq últshyldyghymen, oghan ymyrashyldyq jasaumen eshbir ayausyz kýresip otyruymyz kerek» dep últshyldardy әshkerleu isine aralasty[22].

Zamannyng yzgharly jelinen qorqyp belsendilik tanytqysy keldi me, әlde basqa ishki esebi boldy ma Júmaghaly Sain odan da qatty ketti. «Halyq jaulary, fashizmning qarghyly tóbetteri sharuashylyq, mәdeniyet qúrylysymyzdyng bir ghana bóligine ziyan jasap qoyghan joq, olar ózderining ekijýzdilik súrqiyalylyghyn paydalanyp, әr jerge-aq qanat jayghysy keldi. Olardyng súr kýshikteri Toghjanov, Jansýgirovter osy kýnge deyin kórkem әdebiyet maydanynda oryn alyp keldi» dep Toghjanov pen Jansýgirovty ashyq týrde «halyq jauy» qylyp shyghardy[23].

30 jyldardyng ekinshi jartysynda qazaq әdebiyetine ózindik qol tanbalaryn qaldyrghan kórnekti túlghalardyng ózi ruhany moralidyq daghdarysqa týsti. Búryn birin biri shygharmalaryndaghy taptyq, sayasi-iydeyalyq kózqarastary boyynsha synasa, endi bir birine ashyq týrde jala japty, kinәsiz ekendigin bile túra aiyptady. Aqiqatynda, әrqaysysy óz qara bastaryn qorghaugha janalasty. Búl adamdar arasyndaghy jaman qasiyetterdi prinsipsizdikti, jaltaqtyqty, jaghympazdyqty, jany ashymastyqtyqty órshitti. 1937 jylghy repressiya búrynnan byqsyghan shalany ýrledi. Búrynghy jikshildik, jershildik, rushyldyq, baqtalastyq jana satygha kóterildi. Endi óz qyzmettesterine sayasy aiyp taghugha, qughyndaugha tikeley aralasty. Repressiyany qoldady, jazalau sharalaryna baspasózde ýn qosty. Býgin bireudi aiyptaghandar, erteng ózderi aiyptaldy. Olardy ústalamyn-au degen ýrey men qorqynysh biyledi. Adamdy basqalar ne bolsa o bolsyn, qalay bolsa da tiri qalsam  degen qúldyq psihologiya jendi. Ásirese, «jalaqorlar ... bassaughalau qamynda boldy. «Qyraghylyghyng kem» degen aiyptaugha úshyrap, kreslodan sypyrylyp qalarmyn dep qoryqty. Ataq ýshin neden bolsa da tartynbady, adal adamdardy jәbirleuge, jylatugha, aidatyp, attyrugha bardy. Basqalardy әshkerlep, enbek sinirip jýrgen adam retinde kórinip, qoldy bolmaugha, lauzymynan airylmaugha tyrysty. Sóitip, óz bastarynyng amandyghyn qarastyrdy»[24,92 b]. Ayyptau men jazalau sharalary qazaq intelliygensiyasyn әbden ýreyding jetegine jekti. Olar qiyanatty kóre túrsa da ýndemedi, birin biri kinәsiz edi dep aqtaugha, qarsylyq bildirip dauys kóteruge qoryqty. Akademiyk, tarihshy R.B.Sýleymenovtyng «30-shy, 50-shi jyldardaghy repressiyanyng taby býgingi kýnimizden de seziletini - shyndyq. Jónsiz, josyqsyz qudalau bizding intelliygensiyany zәrezep qylghandyghy sonsha, ýreyding ózi múra siyaqtanyp, bir úrpaqtan ekinshisine jalghasyp keledi[25]» dep jazghany tarihty tarazylau ghana emes, aqiqat ekendigi de talas tudyrmaydy. Gh.Mýsirepovtyng ózine «Jiyrmasynshy-otyzynshy jyldar ... onay soqpaghan tәrizdi. ... býgin bolmasa - erten, erteng bolmasa - býrsigýni aidalyp ketemin dep oilaghan. Sondyqtan, bir-eki par taza kiyim, betoramal, shúlyq, ústara, sabyn, taraq jәne basqa asa qajet dýniyeler salynghan jol chemodanyn bosaghagha sýiep qoyyp, eki kózi esikte bolghan. Erte me, kesh pe  - ústala qalghan kýnderi tergeushiler jarmasady-au degen tuyndylarynan aldyn ala bas tartyp, kýndelikti jazbalarynda óz paydasyna sheshiletin pikirler jazyp otyrghan. Bir ghajaby, eshqanday dau tughyzbau ýshin, búrmalap audarmau ýshin keybir pikirlerin, «moyyndaularyn» orys tilinde jazghan. Mysaly, latyn әripimen basylghan «Qyz Jibek» dramasynyng ýshinshi betinde óz qolymen jazylghan mynaday sózder bar: «Proshu vseh, mujchin y jenshiyn, nastoyashih y budushih , t.e. nyne zdravstvuishih y budushem rojdayshihsya, esly eta glupeyshaya veshi popadaet komu-nibudi v ruki, ne chitayte ee dalishe etoy stranisy. Napisany merzko, glupo, bezdarno, daje bessovestno!» Avtor Musrepov»[26,42-43 bb]. Býgin bolmasa erteng ústalam degen qauip pen ýrey tek qana Gh.Mýsirepovting emes, barlyq qazaq ziyalylary basynan ótti.

Aqiqatynda, 30 jyldary jazalau sharalary qarqyn alghanda jalpy qazaq inteliygensiyasy, onyng ishinde shygharmalarymen tanylyp kózge kórinip qalghan, aiyptau nysanasyna ilikken shygharmashylyq intelliygensiya qorqynysh pen ýreyding jeteginde jýrdi. Qaytsem aman qalam degen pendelik súraq basty oryngha shyqty. Sonymen qatar, shynymen «halyq jauy» shyghar, partiya men NKVD qatelespeydi degen týsinik te boldy. Sodan da, shyghar troskiyshilerdi aiyptaugha qazaq intelliygensiyasy ókilderi de ýn qosty.

Moskvada 1937 jyldyng 23-30 qantarynda «Antisovettik troskistik ortalyq» isi boyynsha Pyatakov, Sokolinikov, Radek t.b. soty ótip, olar atylu jazasyna kesildi. Osy kezde I.Jansýgirov Pyatakovtyng ólim jazasyna kesilgenin qoldap:

Bәrekeldi, halqym soty, jaqsy aittyn!

Biyliginmen júrt ashuyn júbattyn.

Halqym sýigen Stalindi atpaq bolghan

Ásirese Pyatakovty jaqsy attyn! - dep óleng jazdy[27]. Al, arada shamaly uaqyt ótken song I.Jansýgirovting ózi de «últshyl-fashist» dep aiyptalyp tútqyndaldy.

37 jyldyng dýrbeleni kezinde «halyq jaulary» ústalyp, dýrkin dýrkin sot ótip jatqanda baspasózde búl sharany qoldaghan maqalalar, ólender jii jariyalandy. Halyq jaularyn әshkerleu men jazalaudy partiya sayasaty dep týsingen intelliygensiya qalys qalmady, qoldaugha mәjbýr boldy.  J.Jabaev «Kekti ashu» dep atalatyn jyrynda Troskiy, Zinoviev, Kamenevterdi «iyt, qara bet, qasqyr» dep ne bir sózdermen tópelese, jyrdyng sonynda olardy «atylsyn!», «Jasasyn kýnim Staliyn» dep ayaqtady. Al, «halyq jaularyn» tauyp jazalaghan, keyin ózi de osy jazalau mashinasynyng qúrbany bolghan stalindik Narkom Ejovqa óleng arnady:

Gýl jaynap, sәn týzegen qala, dala

Altyn zer shapan kiygen say men sala.

Sýiedi Sizdi bәri Ejov joldas,

Elinde Qazaqstan qart pen bala.

 

Múnyng ózi totalitarlyq kezenning ashy shyndyghy bolumen qatar, qazaq ziyalylaryn taghdyr talqysyna, әri tәlkegine salghan tarihtyng qasiretti bir kezeni. Áriyne, biz 37 jyldyng zúlmatyna baylanysty qazaq ziyalylarynyng birin aqtau men ekinshisin kinәlau, aiyptau maqsatyn qoyyp otyrghan joqpyz. Solay bolghanmen, tarihtyng donghalaghy keri ainalmaydy. Tarihtyng ótkenin tarazylau, odan sabaq alu býgingi kýnning enshisinde. Sonymen qatar, ótken 30-shy jyldardyng qaraly tarihynan azdy kópti habary bar jan «nege, búlay boldy» degen súraqqa jauap izdeydi. Bizde soghan qosylamyz.

 

Paydalanghan әdebiyetter:

1. Kazahstanskaya pravda. 1937, 11 yanvari

2. Qazaq әdebiyeti. 1937, 18 qantar

3. Ádebiyet maydany. 1937, №3

4. Qazaq әdebiyeti. 1937, 9 sәuir

5. Sosialistik Qazaqstan. 1937, 28 mausym

6. Beyisqúlov T. Jantalas ómir.-Almaty: «Arys» baspasy, 2008.-320 b.

7. Mahat D. Qazaq ziyalylarynyng qasireti. -Almaty: «Sózdik-Slovari», 2001.  -304 b)

8. Qojakeev T. Qym-quat izder. -Oqu qúraly. Almaty, «Sanat», 1999. -400 b.

9. QR Preziydentining múraghaty. Q.708. tizbe 1. is.931.

10. Ádebiyet maydany 1937, №7.

11. Qazaq әdebiyeti, 1937, 13 tamyz.

12. Enbekshi qazaq. 1928, 5 sәuir.

13. Sosialdy Qazaqstan. 1932, 12 aqpan.

14. Qazaq әdebiyeti, 1937, 26 sәuir.

15. Qazaq әdebiyeti, 1937, 23 mamyr.

16. Leninshil jas. 1937, 12 sәuir.

17. Qazaq әdebiyeti, 1937, 30 shilde.

18. Qazaq әdebiyeti. 1937, 13 tamyz

19. Qazaq әdebiyeti. 1937, 20 qazan.

20. Kәkishev T. Shygharmalary. - Almaty: «Ana tili» baspasy. -2007. - 336

bet; Kәkishev T. Eskermeydi estelik. -Almaty: Jazushy, 1994. -432 bet.

21. Qazaq әdebiyeti. 1937, 28 tamyz.

22. Qazaq әdebiyeti. 1937, 14 shilde.

23. Qazaq әdebiyeti. 1937, 31 tamyz.

24. Zaual. Maqalalar, estelikter. -Almaty: jazushy, 1991. -272 bet.

25. Sosialistik Qazaqstan. 1988, 25 tamyz.

26. Myrza Ály Qadyr. IYirim. - Almaty: Atamúra, 2004. - 360 b.

27. Sosialistik Qazaqstan, 1937, 2 aqpan.

Avtor turaly:  Darkenov Qúrmanghaly Ghazezúly - t.gh.k., dosent. Halyqaralyq Aqparattanu Akademiyasynyng mýshe-korrespondenti. Qazaqstan Respublikasynyng Bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri. Halyqaralyq qatynastar fakuliteti, Aymaqtanu kafedrasy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti. Astana qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475