VI

Joldan jiyrma týrli týn, jiyrma týrli týrme kórip,  Qúljagha әreng jettik. «Áreng jettik» degenim - tamtyghymyz ghana jetti: Núraqay atylatyn bolyp, toly týrmesinde qalghan. «Barlyq tauynda últtyq armiyamen atysyp óltirgen adamy osynda bolghan son, sonyng qasyna әkelip atpaq eken» degen bir sebepti aidaushynyng sybyrynan estip edik, «myqty kisini auylynan alystatyp atpasa ólmey qoyady» degen taghy bir sebepti Manaptan estidik.

Búl jerde atylmaytynymyz arbagha týse jónelsek te ayazdan ýse jónelippiz. Gomindannyng eng semiz myqtysynyng «múryn jemisi» salbyraudy qoyyp, sol óngen jerinde sýngi boludy shyghardy. Qylmystylarda ony shaghyp týsiretin balta bola ma, qolda dәrmen, ayaqta jan qalmaghan song býrisip-qúrysyp otyra beruden basqa laj da bolmady. Bastyghyna shýngәni ghana «kómektesip», aidaushylardan shtiktep* týsirip berudi ótinedi.

VI

Joldan jiyrma týrli týn, jiyrma týrli týrme kórip,  Qúljagha әreng jettik. «Áreng jettik» degenim - tamtyghymyz ghana jetti: Núraqay atylatyn bolyp, toly týrmesinde qalghan. «Barlyq tauynda últtyq armiyamen atysyp óltirgen adamy osynda bolghan son, sonyng qasyna әkelip atpaq eken» degen bir sebepti aidaushynyng sybyrynan estip edik, «myqty kisini auylynan alystatyp atpasa ólmey qoyady» degen taghy bir sebepti Manaptan estidik.

Búl jerde atylmaytynymyz arbagha týse jónelsek te ayazdan ýse jónelippiz. Gomindannyng eng semiz myqtysynyng «múryn jemisi» salbyraudy qoyyp, sol óngen jerinde sýngi boludy shyghardy. Qylmystylarda ony shaghyp týsiretin balta bola ma, qolda dәrmen, ayaqta jan qalmaghan song býrisip-qúrysyp otyra beruden basqa laj da bolmady. Bastyghyna shýngәni ghana «kómektesip», aidaushylardan shtiktep* týsirip berudi ótinedi.

Ayazdan әreng qalghan denemizdi Shihugha jetkende bit mújy bastady. Aryqqa bit qúmar da, izdeusizge týrme qúmar ghoy, ekeui ymyralas siyaqty, jylyraq týrmege kelgende bit jadyrap, jalmanday óredi de, qaytadan ayazgha shyqqansha typyrlatady. Ayaz qatty býrgende ghana mújuy sayabyrlaytynyn týsinip aldyq. Biraq, ayaz bizdi óltirgende ghana bitti óltire alatyny ayan bolghan son, ol qatigezding kәrlenuin tilep nemiz bar. Gomindang әdeyi asyrap órbitken qandala emes, kirlengen denede ózdiginen órbigen jәndik bolghan son, qatty yzalana qoymadyq. «Sýiegimizde mújuryn bolmasa bit jasar ma, Qúday Taghala Qúljagha bizdi osylardyng ryzdyghynan aiyrmay jetkizse bolghany» dep Manap sýisine qasynady.

Shihudan shygharda eki donghalaqty arbagha otyryp edik, ýstindegi «toban ayaq» mýsәpirlerin «alty ayaqty jyangerden» sol kótek arba ghana qorghashtady, ol jedelirek shoqaqtap otyrsa, bit esengirep qalady eken. «Ey jigitter, balalaryna ólerde aitatyn ósiyettering osy bolsyn, -dep jadyraydy Manap, - bit basatyn osynday kýn tua qalsa, Qúdaydan qos ayaq arbagha otyrghyzudy ghana tileui kerek. Odan týsirmey, neghúrlym kedir-búdyr tastaqpen mónkite berudi tilesin. Búl joldyng baqyty sol ghana ekenin týsindim!»

Utay beketine jeter kýni «qos ayaqtan» basqa bir baqyt úshyrasa ketti bizge: Taqiyadan** óte bergenimizde qatpaytyn qara su boyyndaghy kóp ýirek jol jaghasyna tógilgen jemge japyrlasyp jýr eken. Dәl qasynan ótkende qylmyskerlerding arbasynan ýrke qoymap edi, arttaghy saqshylar arbasyn toqtata qoydy da, bes myltyqty birdey kezenip, oqtaryn bir-aq jaudyrdy. Bireui de tiymepti. Manap qarqylday kýlip ala jóneldi:

- Ýsh-aq metr... ýsh-aq metr jer!... Átteng mergenderim-ay, ýirekting ózi kelip qazangha týse qalmasa, jey almaydy ekensinder-au! -dep bastady da, syqaqtay berdi, - shtikterine ózderi kelip shanshyla qalsa, shalqalarynnan týsersinder-aq, oy batyrlarym-ay!... Qayran myltyqtardyng kóseu qúrly bolmay qalghany-ay!...

Saqshylar qatty jasyghanday, ýn qatpay jymiysyp qana qoyyp edi, sodan eki-ýsh shaqyrymday jol basyp, tatyrangha shyqqanymyzda bizding arbany toqtatudy búiyryp, ýsheui arbasynan týse jýgirdi bizge:

- Eng mergendering qaysylaryn?

- Senderge kýlgen men edim, eng mergeni men shygharmyn.

- Áne, anau sekseuilding arjaghynda bir qara qúiryq túr. Týsire alamysyn?

Qasynuyn qoya ýnilgen Manap jaynanday domalady arbadan:

- Ákel myltyqty, eng jaqsysyn ber, týsirudi qoyyp, auzyna salyp bereyin!

- Bes oq saluly, - dep bastyghy úsynghan myltyqty bir qolyna alghan Manap malaqayyn qoltyghyna qysty. Shaldyrlatpau ýshin kisen shynjyryn bir qolymen kótere ústap búqty da, sýrdek júqa qardy keshe jyljydy. Jolbarys kisendelse dәl múnday sybdyrsyz jyljy almas edi. Jol ortadaghy sekseuil týbine jetip, shonqiya sala atyp qalghanda, bizge kórinip túrghan qara qúiryq jalpasynan týsti. Arjaghyndaghy bir týp sekseuil daldasynan taghy bireui qasha jóneldi. Myltyq qarauylyn ong jaghyna sәl búra kózegen Manap ile-shala taghy bir tars etkizgende, ol da eki sekirip baryp jer qúshty.

Jyghylghan eki qara qúiryqqa eki saqshy myltyqtaryn tastay jýgirgende, qalghan ýsheuine Manap kýle aiqaylady:

- Ei, saqshylar, denemizdegi bitti aryltyp alugha múrsa beresinder me, joq pa?!

- Bereyik! Bereyik! -dep bastyghy kýldi de, Manap jaqyndaghan song anyqtay súrady, - bittep qalyp pa edinizder?!

- Oibay shyraghym-au, bittemesek týn boyy typyrlaytynday bizge oqyra tiydi deymisin? Denemizding jarymyn ayaz, jarymyn bit jep boldy. -dey jetip, artyna jalt qayrylghan Manap, arydan atylghan qara qúiryqqa jetken úighyr saqshynyng ang ýstine mine týskenin kóre sala qarqyldady. - Ýy anau sartyng neghyp jatyr ýi?!

- Bauyzdap jatqan shyghar!

- E, bauyzdaghanda minip jatyp bauyzdaushy ma edi?!...

Manap pen saqshylar sayqylay qaljyndasyp túrghanda qaraqúiryqty iyghyna kóterip әkelgen úzyn sary múrtty saqshy qyzaraqtay aqtady ózin:

- Pyshaqsyz baryppyn aghayyndar, jatyp alyp tisimmen bauyzdadym!... Mine, mine! -dep auzy, múrnyn, múrtymen qaptaghan aq jýndi kórsetti. Onysyn qarsy dәlelge ainaldyra kýldi Manap:

- Ólermen sartym, alqymynan sýiip jabystyrghan jýning ghoy ol!...

- Utay beketine kisendi, myltyqty bolyp qarqyldap kýle kirdik sóitip.

Bizdi bit qyrugha oraylastyryp, eki qara qúiryqty saqshylar ózderi jarkemdedi...

Qúljadaghy ishki ister basqarmasynyng týrmesine tamtyghymyzdy osylay jetkizip edik. Kelisimizben ótkizip alghan bastyqtaryna aitqan aryzymyz boyynsha kisendi aldy da, aidap aparyp monshagha týsirdi. Biraq, tergeu kesheuildey berdi. Kiltshiler men tamaq kirgizushilerden qansha sәlem joldasaq ta tergeushiler tyndar emes.

Baqytqa jaray, Manap pen Quat ýsheuimiz bólinbey, bir kamerada jatqanbyz. Keshke sheyin tereze men esik syghalaytyn Manap, syrtta isteushilermen sóilesip qalyp jýrdi. «Býgin Ghany batyr kelip, eki úryny shygharyp әketipti», «býgin saqshylar bir úryny osy týrmege әkelisimen artynan Ghany batyr jetip, bosatyp әketipti», «qayt depti jalghyz-aq», «basqarmagha kók qasqa atpen shauyp kirip talabyn at ýstinen oryndatyp kete beredi eken» degen habarlar әr kýni derlik estilip túrdy. Búl habarlardan shekteusiz-zansyz bir myqtynyng Ilening jayynynday jayqap-shayqap jýrgenin ghana úqqanday bolyp edim, sol úqqanym artynan ile-shala tolyqtana týsti: Ghany Nylqyda alghash tónkeris bastaghan «alty úrynyn» biri eken, Búrataladaghy soghysta arqasyn bir-aq tilip, jaryp ketken oqtan Sovetke aparylyp emdelip jazylypty.

- Áyteuir qazaqtan shyqqan «úrylargha» óte qamqor eken, - dep Manap sýiindi.

- Joq, Mәke, búl sýiinuge tatityn qamqorlyq emes, zansyz-qisynsyz jaqsylyq isteytin adam әrqanday zansyz jamanshylyqty da istey beredi! -degenimde Manap auyr oigha batqandaghy daghdysynsha melshiyip, kózin júmyp aldy. Onyng juan basy men oilanysyna sýiinip, sózimdi jalghastyra týstim, - halyq tonaytyn úrylardy qorghaushy - halyqtyng jauy, qaraqshy bolmay ma? ... Ghany búrynghy úrlyq kәsibinen iygilikti úly iske auysyp, batyr ataghyn alghan eken, endigi bedelimen úrlyqty qayta sýiemeldese, gomindangha emes, halyqqa qastyq istegen qaraqshy bolatyndyghyna dau bar ma?...

- Ýkimet onyng talabyn oryndaghanda da úrylardyng aq-nahaqtyghyna, abroyly batyrdyng kuәligine qarap shygharyp jatqan bolar?

- Úrlyq mәselesimen ústalghan adamdy ýkimet anyqtamay, qolgha alysymen qoya bere me? Ghanidyng óktemdigimen, tipti, tergelmey ketip jatpay ma? Mening dauym tergelip bolmaghan úryny, sonyng talabymen qoya bere saluda!

- Olay bolsa, myna óz ýkimetiminzding de zansyz bolghany ghoy? -dep Manap meni qorqytar jerden ústaghanday qarqyldap kýldi.

- IYә, zansyzdyq! -dep órshelene týstim men, -búdan da zorghysyn aitayyn, «ýkimet» deytin atau men «qaraqshy» deytin ataudyng arasynda jalghyz-aq paryq bolady: ózi shygharghan zangha ózi baghynsa ghana ýkimet, ózi baghynbasa, naghyz qaraqshy!

- Oipyr-au, oipyr-au! ... Qiyn ekensing Bighash, osy joly kimde-kimdi de moyyndata alatyn shyndyq tújyrym aittyn-au!... Biraq, zansyzdyqqa qarsy kýresten tughan myna ýkimet solay bolar ma?!

- Dúrys aittynyz, búl ýkimetti men qaraqshylyqqa әste qimaymyn. Resmy qúrylghanyna әli jarty jyl da tola qoymady. Alasapyrannan әli aryla almay túrghany ghoy. Basqaru zany men kadrlaryn rettep bolghanda da osylay bolsa ona qoymas!...

Qúlyp sharqyldady, bir sәskede, esik ashyldy, sarjydan formaly әskery kiyim kiyim, jan qúralsyz jaltyrauyqty belbeu asynghan ofiyser mening atymdy shaqyryp edi, túra jónelgenimde zekirip toqtatty:

- Anau birdemelerindi alyp shyq! - «birdemelerimdi» kótere shyghyp, týrme zalynyng esigine enkendey jónelgenimde aqyryp jiberdi. - Kir, múnda!... Qayda ketpek eken búl neme? - dep, ózimiz jatqan ýy men qabyrghalas kameranyng esiginen iytermelep kirgizdi de, shaq-shúq jaba jóneldi. Artyma adyraya qarap, qalshyldap ketippin.

- Oghan yzalanyp qaytesin, bauyr! -dep qaldy qyryqtar shamasyndaghy qyrma saqal kýreng qylmysty. - Bitke qylysh suyrghanmen birdey.

- Tergeushilerding biri emes pe?!

- Búghan tergeushilik qayda? Qúr sәulet, kiltshi. Osy qaladaghy bir baydyng әulekisi bolatyn.

- Alasapyranovtardyng birining jendeti deshi! -dep kýrsinip qaldym.

- Kel, múnda jat, myna jerge! -dep әlgi kýreng sәkining orta sheninen oryn ashty da, ornymdy jaylastyryp bolysymmen jónimdi súray jóneldi. Bar jayymdy qysqasha sholyp aityp shyqtym.

- Olay bolsa, aryz jazshy bauyr, tez bosata alatyn bir ghana kisi bar osy qalada, Ghany batyrdy ózing de biletin shygharsyn. Kónili týsse, shaqyryp әkete salady.

- Kónili týsetindey men úry emespin ghoy, amal qansha! -dep jymidym men, - ol ózining tanityn kisilerine ghana rahymdy shyghar?

- IYә, ol óz tanystarynyng iytin de qamatpaydy. Tanymasa da ózining batyrlyghyn kórgen bolyp, kópshigin kótere jazyp shyghyp ketkender de bar. Amal qansha, onyng Sovetten qaytyp kelgenin ýkimim shyqqan song ghana estidim. Áytpese, búrynnan tanys edik!

Búl kisining de úry ekenin bilip, ýndemey qalyp edim. Bir shette maghan kóbirek qarap otyrghan qoy kózdi, qalyng qasty, qyzyl sary jigit jaqyndap, sәki keneresine kelip otyrdy:

- Siz Ýrimjiden oqydym dediniz be? Atynyz kim?

- IYә, atym Bighabil, - dep men de baghdarlay qaradym. Oiyma Kýlәnning opasyzy týse qaldy da, bayqap anyqtaghym kelip ,biraz ótirik qosa saldym, - men oqugha 44-shi jyly ghana barghanmyn, bir jyl ghana oqyp, osy ótken toghyzynshy aida qayttym. Sizding atynyz kim?

Ol sarghysh qonyr kózi jalt-júlt etip, manyna jaltaqtay týsti. Kóne týrmelesterine qarap, atynan jaltara almay qalghan siyaqty:

- Atym Músatay, - dep kýbirledi.

- Qaydan keldiniz?

- Men de Ýrimjiden qashyp keldim.

- Qashan?

- Jaqynda... bir jylday boldy ghoy! -dep mingirledi.

Talay tónkerisshil qayratker azamattyng tógilgen qanyna, qandy azabyna sebepshi bolghan eng arsyz shpion, qorqaq satqyn qasymda otyr, mine. «Ýrimjiden qashyp shyqtym degen jauabymen qútylyp qaytyp baryp, ondaghy tónkeristik dostardy taghy da sorlatpaq! Hu Gojynnyng kýshimen Kýlәshti da zorlap-torlap ala qoymaq qoy! Aqylbay ólip ketti dep búl súmpayygha ony qor etuge bolar ma?... Múnyng beyuazsyghan kózin ayau tónkeriske, býkil adamgershilikke ziyankestik tudyrmay ma?» degen oimen, tanityndyghymdy sezdirmeu ýshin jaybaraqatsyp, ashyq súrauymdy toqtata qoydym. Az kidirstine song ol Kýlәnning búrynghy ózi biletin adresin aityp, tanityn-tanymaytyndyghymdy súrady. Odan da jaltaryp, bas shayqay saldym da:

- Ol neniz edi? -dep súradym sonynan.

- Qalyndyghym.

- Qalyndyghyn tastap qasha ma eken?! Ýiiniz qayda edi?

- «Baytal týgil bas qayghy» boldy ghoy ol kezde... Ýiim Shihu tauynda.

Ótirikting shytyrmanyna әbden kirip, jauabyna tolyq tóselip alghan siyaqty. Tergeudi ashyqqa shygharmay aldyra qoymaytynyn týsindim de, qisaya kettim. «Tergeushige bergen jauabynyng ótiriktigin aiqyn dәleldep, matap beruim kerek...»

Kesapatty kiltshi ertenine tanerteng taghy kirip, maghan anket kestesin úsyndy.

- Anketa toltyrumen mәselem anyqtalmaydy, әpendim. Búrynghy toltyrghan anketterimdi kórsin! - dep, almay qoyyp edim, ol taghy kidindeuge basty. - Kidindemeuinizdi talap etemin, búl sizding isiniz emes, sizge anketti tergeushi berip otyr ghoy, sol tórenizge mening myna jauabymdy jetkizseniz bolghany, sizding mindet oryndalady. Betine pәranjy* salynbaghan erkek tergeushi bolsa, meni shaqyryp alyp, betpe-bet tergesin, osy sózimdi búzbay, tura jetkiziniz!

Kiltshi qúrym etigin sart-súrt basyp, esikti sharq-shúrq jaba jóneldi. «Astaghypyralla... astaghypyralla» desti manymdaghylar. Týrmeshilerding eshqaysysy qaytyp kirmey qoyyp edi, ertenine tanerteng Quatty tergeuge әketkenin esik sanlauynan kórdim. Meni sonyng ertenine shaqyrdy.

Eki ýstelde otyrghan eki tergeushi, bir hatshy ala kózderimen qarasa da, aldynghy kýngi sózim ýshin aqyrmay da, «otyr» demey de bedireyip qaldy.

- Ýrimjiden shyqqaly tergeushi kórmep edim, saghynyp qalyppyn, - dep jymidym men, - ózimizding týrmege kelip týskeli eki ay boldy. Eki anket toltyryp berdim, Shihanzyda da toltyrghanmyn. Dórbiljinde, Shәueshek te tergemey kisendep, sol anketterimmen qosa sizderge aidap jiberdi. Endi sizder de aldynghy kýni anket toltyruymdy tapsyrypsyzdar. Búl anketpen meni endi Tekeske әlde tipti Ýrimjige aidap jiberedi eken dep shoshydym. Qalay qinasanyzdar da ózderiniz tergey kórinizder! Ózim sóiley bereyin be, súrau qoyyp sóiletesizder me?

- Aldymen ne ýshin, qalay qashyp ótken jayyndy ózing sóile! -dep óskeleng qyrma saqaldy, týksiygen qara súrysy ózbekshe men úighyrshany aralastyra sóiledi. - Biraq, aqiqy bolghan mәselendi sóilemesen, kóp jatyp qinalyp qalasyn!

Búl «qamqorym» sýiektiligine qaraghanda tym jýdeu eken. Ekinshi tergeushige qarasam, ol tipti ilmiyip otyr. «Shyghys Týrkistan osylardyng ózderin kóp minip qoyghannan sau ma» degendey jymidym. Qyzyl kýreng hatshynyng jýzinde ghana qan bar siyaqty, degenmen keseldi kiltshi qúrly «mәrtebeli» kórine qoymady. Hatshygha qarap sóiledim:

- Sózimnen ótirik tabylsa, ayamanyzdar! Mening kuә-kepilderim kóp әri myqty oryndarda. Olardyng ótirik aitpaytyndyghyna ózderining dәrejeleri kuә. Siz qaldyrmay jazynyz, men asyqpay, bastan-ayaq sóilep bereyin...

Aldymen Álmenmen baylanysymnan týsip, 1944-shi jyldyng 10-shy aiynda sanyrau kempirding ýiine jasyryn kezdesuimizden bastadym da, Shihanzydan qalay qaytqanyma deyin tolyq sóilep jazdyrdym. Qoyghan kiylikpe súraulary sóz arasynda jauap tauyp otyrdy.

Sózim bitken song tergeushiler saghattaryna qarasyp, meni qaytara túru jayyn ymdasqanday bolyp edi.

- Sizderde gomindang shpionyn tabu mindeti bar kórinedi, -degenimde maghan anyra qarasty, - múny qoyghan súraularynyzdan týsindim. Qanqúily, naghyz shpiondy osy týrmelerinizde jasyrynyp jatqan jerinen men tauyp bersem qalay?

Eki tergeushi bajyraya qaldy da, hatshy basyn shúlghyp-shúlghyp jiberdi:

- Jaqsy, jaqsy... qarsy alamyz!... Qayda ol?!

- Men aldynghy kýni kelip jatqan 14-shi kamerada eken, aty - Músatay. Onyng qalyndyghy mening sabaqtasym bolatyn, anyq tanydym. Onyng qalay shpion bolghanyn, tónkeris bastalghan kezende Hu Gojyn búl jaqqa ony ne mindetpen jibergenine deyin bilemin.

- Tipti jaqsy, - dedi týksiygen qara súry, - bylay etsek qalay... uaqyt bitip qaldy. Sen erteng tanertenge deyin tolyq faktysymen jazyp ber, óz qolynmen jazghanyng jaqsy!

- Maqúl. Biraq, ol «qashyp kelgendik» tonyna myqtap oranyp alypty. Tez moyyndatu ýshin betpe-bet aighaqtyqqa ózimdi shaqyrynyzdar! Ýrimji týrmesinde asa zor qylmystary bar onyn. Qolma-qol aiqyndap moyyndata alamyn. Jәne bir ótinish: ol menen basqa orynda, myqtyraq kameragha jatsyn, janynan keshkende meni joyyp ketui de mýmkin!...

- Maqúl!... Dúrys! - dedi qara súrysy.

- Búl enbegindi qarsy alamyz! - dep arq súrysy taza úighyr tilinde sóilep, bir qozghalyp qoydy, - óz mәselendi de jaqsy oilap, tolyq tapsyr... Myna enbeginmen juylyp ketedi... jas adam gomindangha aldanady, qatelesedi, shynyn moyyndap, jaqsy tapsyrsang nemene ol .... basqa shpiondy ústasuda ýlken enbeging bolghannan keyin...

Men tigile qarap, qatty tistenip qalyppyn. Bógelmey bir jauap aitu qajettigi esime әreng týsti:

- Jazynyzshy! - dep ótindim hatshygha. - Óz mәselem bolyp, sony jasyryp ketu ýshin men sizderge jaghatsyghanday kórinip qalyppyn ghoy?... Búl - men ýshin zor namys... Músataydyng qylmysy óz aldyna, mening tergeluim óz aldyna! Men tónkeristik mindetim ýshin ghana әshkereleymin, sizderge jaghynu da, jaghatsu da joq múnda... jalynbaymyn, úghyp qoyynyzdar! Sizderge kerekti bar ahualymdy sóilep boldym. Endi qaytalap sóilemeymin de! Eger anyqtau kerek bolsa, Álmennen, osy qúljalyq Yusup Qasymnan, Shihanzydaghy әlgi aitylghan adamdardan, bizge qaryz berip ertip kelgen malshylardan súranyzdar! - dep olardyng adresterin aittym. - Tipti Ýrimjiden kelip ústalghan әrqanday shpionnan da súrap kórinizder.. eger jauabymda qate bolsa, mine basym!...

Kesapatty kiltshining aidauymen kameragha kirgenimde denem ysyp-suyp auyra bastaghanym bilinip edi, tamaqqa tәbetim tartpady. Otyra sala Músatay turaly biletinimdi jazugha kiristim. Keshki saghat toghyzdar shamasynda jazyp bitirisimmen miymdy tónkerip jibergendey bir bas auru shalqamnan týsirdi. Denem qalshylday jóneldi. Qaghazdy әreng jasyryp, ýstimdi qalyndatyp jauyp tastauyn qasymdaghy kisiden әreng ótindim.

Týnde ystyghym qatty órlep, es-túsymdy bilmey qalyppyn. Tanerteng basymdy kóterip, su súrap ishtim. Auru biraz jenildegendey. Keseldi kiltshi kirip edi, kameralastarym shulap, mening týn boyy esten tanghanymdy aitty, dәriger shaqyryp teksertudi súrady. «Sýzek bolsa bәrimizge júghady. Búl kamerada adam kóp, syghylysyp jatyrmyz, auruhanagha jatqyzynyzdar» desti.

- Tergeui bitpegen adamdy auruhanagha jatqyzugha bola ma, jatyp túrsyn! -dep tyjyrynghan kiltshi menen keshegi materialdy aqyra súrady, - jazyp boldyng ba?...

On bettik qaghazdy appaq sausaghyna tyjyryna qysyp, basqa lәm demey jónelgen kiltshining artynan shu taghy kóterildi:

- Dәriger shaqyryp kórsetsin!

- Auruhanagha jibermese adamy az kameragha auystyrsyn! Aytynyz bastyqtargha!...

Auru tekserushini qoyyp, qylmys tekseretin eshkimdi kórmey, taghy eki kýndi ótkizdim, taghy eki týn esten tanghanymda basqa bir kiltshi kelip búrynghy ornyma shyghardy. Qara tonymdy әreng kóterip, jyrtyq pima sýiretken týrimnen Manap pen Quat qatty shoshyp, yrshyp-yrshyp túrysty...

Ekeuining esikti kezek soqqylap jýrip keltirgen ystyq basatyn dәrisi em bolmay,  keshinde taghy da qaltyray jyghyldym da, lapylday órtendim. Esim bar siyaqty, eki jaghymnan tónip jatqan qimas tórt kóz, kirpik qaghar emes. «Búlar tynyshtalyp úiyqtasyn» degen oimen, kózimdi ashpay, ynqyldamay jatugha tyrystym. Ayaq jaghymnan telmirip jylap otyrghan Núriyashymdy kórgendeymin...

- Núriyashpysyn? Núriyash, Núriyashym, saghyndym ghoy! - dep basymdy kóterip alyp edim, erinderi qybyrlap, eki jaghymnan sóilegendey bolghan eki dos qayta jatqyzdy. Endi әke-sheshem «kórinip», taghy búlqyna «týregeldim»:

- Mening múnda kelgenimdi qalay bildinder? Áke... apa, apatayym... jylamandar, jylamandarshy!...

Múnan song ne sóilegenimdi bilmeymin. Bir kezde sergigendey bolyp, kózimdi ashsam, Quat pen Manap kóz jastaryn ýnsiz tógip otyr eken.

- Mazalaryndy aldym-au, úiyqtandarshy, endi sergidim! - dep kózimdi taghy júmdym. Eki qolym auyrlap, zildey bolyp bara jatyr edi. Eki «taudy» eki qolyma «ústap» «sýzistire» bergenimde Álihan tóre bir «jartastyng quysynan» shygha kelip myjylyp shelpek bolyp ketkendey boldy. «Osynsha bylyq sening kórsoqyrlyghynnan bolyp túr edi, ep boldy-au, -dep qarqylday kýldim, - eshkim kórmese, tynysh sheshildi ghoy» degenimde bir sybys estilgendey bolyp, jan-jaghyma jaltaqtay qaradym. Nayza, sadaq kezenip, qylysh suyrghan ónshek sәldeli, juan әskerler qorshap ala qoyghan siyaqty meni. Álihandy «óltirgenimdi» kórgen beynemen turap tastarday tónip keledi. Yrshyp túrdym, túra qashpaq edim, Quat pen Manap eki jaghymnan ústap, erinderin jybyrlata berdi, sózderi estilmedi.

- Álihandy óltirip tastadym ghoy, jendetteri kelip qaldy, mine! Aghataylar, qoya ber, myna jardan domalap shyghyp keteyin...

Jatqan sәkimizden domalaugha qansha kýsh salsam da ekeui jibermey, kórpemning eki jaghynan basyp otyryp aldy....

Som temir torly terezeden tannyng aq sәulesi týskende esimdi jiyp, tynyshtala qaldym. Týnimen esirippin. Jamylysh-tósenishim terden malmanday bolyp, su astyndaghy boyragha ótipti. Dәretke shyghugha esik ashylysymen Manap pen Quat kiyim keshegimdi syrtqa jayyp, meni ózderining qúrghaq kórpesine jatqyzdy. Manap kiltshige birneshe týrli dәri tapsyryp kirgende Quatqa «aqyl» aittym:

- Adam ólgende ghana tynyshtalady, osy әureli ómirde nemiz qaldy bizdin... Anau týiinshektelgen elektr symyn jazshy, lampy tómendesin, sonyng ornyna súq qolymdy tygha-tygha salsaq, әpsәtte tynyshtalamyz... Ózine nәsip kórmesen, maghan ghana, men ýshin ghana tómendet... Bolmasa anau jogharydaghy kór shegeni tómendetip qaghyp berindershi, tóbemmen bir ghana sýzeyin, basym qinap barady!

- Ter shyqty ghoy, endi jazylasyn, - dep kýrsingen Manap úshqyr tilmen meni qayratqa qayray jóneldi, - ýlken oidyng qajyrly azamatyna kýireuik bolu jaraspaydy Bighash, el estimesin, namys qoy mynauyn!... Delbe sýzekpen auyrdyn, ystyqty biraz tejesek tez jazylasyn. Myna ter - sonyng kepili! Qazir de sonyng jeligimen esirip jatqanyndy sezbeytindey ne bolghan saghan?!

- Osy men qazir de esirip jatyrmyn ba?... IYә, iyә, onda qate oilaghanym... delbe sýzek emes shygharmyn.... Alghashynda aitqanmyn ghoy.. it tergeushining sózinen qorlanyp... nerviden jyghylghanmyn.. al, qoydym endi, esiriktik әreketten qatty saqtanayyn... әkeliniz dәrinizden, kóbirek beriniz!

Aqsham bata taghy qyzghanymda tisimdi tisime basyp aldym. «Timiski tergeushining ittigine bola jyndanbaqpyn ba».... taghy da terledim. Kóz aldyma taghy da esirtetin elester payda bolsa da, miz baqpay qoyyp edim, kórgen týsim siyaqty ghana bayqaldy.

- Býgin sózsiz tynysh jatamyn, tynyshtalyp qaldym, alansyz úiyqtay berinizder!

«Kino» kóre-kóre ózim de úiyqtap ketken siyaqtymyn. Ter sayabyrlap, tilim auzyma simay shóldep oyanyppyn. Eki-ýsh kýnnen beri kóz ilmegen eki dos eki jaghymda, qatty úiyqtap jatyr eken. Olardy oyatyp, su alghyzudan ayadym. Ong jaq bosaghada túratyn su bóshkesining ýstingi jaghyndaghy taushadan bir-birine kiygizilgen birneshe tas ayaq kórindi. Eppen aqyryn ghana syrghyp sәkiden týstim. Týregelip bir-eki qadam basymymmen-aq kózim shybartyp edi, taushagha qolymdy soza bastaghanymda eshnәrse kórinbey, tizem dirildegeni sezildi. Ayaqty tez alghym kelip, dualgha sýiene sozdym qolymdy. Sipalap tauyp, ýstindegi bireuin ala bergenimde sharq ete týsti әlde ne, shalqamnan týskenim  sezildi. Jerden bir «ayaq» taptym da bóshkege enbektep baryp, erneuinen ústaghanday boldym. Onan songhysyn bilmeymin...

Kózimdi bir shaqta ashyp aldym, esime kelippin. Óz ornymda jatyrmyn. Eki dos eki jaghymnan taghy tónip, kóz jastaryn taghy da sorlatyp otyr.

- Ne boldy?! ... Birdeme shaghylghanday boldy ma? - dep súradym.

- Joq, eshnәrse bolghan joq, tynyshtal!

Basymdy kóterip dybys shyqqan jaqqa qarasam, bar tas ayaq jerde kýirep jatyr. Ekinshi bosaghadaghy dәret bóshkesining aghash qaqpaghy men jarty ayaq tabaldyryqqa laqtyrylypty.

- Úiqylarynyzdy qimay, sudy ózim baryp iship keluge túrghanmyn. Esim dúrys siyaqty edi... jasyrmay aita berinizdershi, serguim ýshin jaqsy ghoy!

- Keyin estirsin, endi jat ta úiyqta!...

Bolghan «oqighany» tang atqan song estidim: jyghylyp bara jatyp, tas ayaqty týgel shaghyppyn da, sonyng býtinirek bir jartysyn ústap, dәret bóshkesine enbektey úmtylyppyn. Bóshke qaqpaghy esikke úrylghanda oyanghan eki dos yrshyp kelgenshe әlgi synyq ayaqpen auyz tiyip te ýlgirgen siyaqtymyn....

- Úrttay bergeninde qolynnan tartyp aldyq, - dedi Manap, «oqasy joq» degendey, jep-jenil sóiledi, - artynan sudy kóp ishtin. Birazy ótse de eshtene emes, qayta titirkendirgish dәri bolyp, nervi jýielerindi shiratar.

Rasynda da shiryqtyrghanday sodan song esirmeytin de, esten tanbaytyn da boldym. Bas auru men ystyq órleui onshaqty kýnge sozyldy.

Osy kezde bir shaqyrtty tergeushi. Týrme esiginen shygha kózim shybartyp, dualgha sýiene jyghyldym. Qylmystyny saqshy sýiemelder me. Daualdan dualgha ótip, qabyrghalar ainalyp jetkenimshe aidaushynyng ózi de bar ómirin qúmargha útqyzghanday qynjyldy. Búl qinalysqa Músataymen bettestirer dep shydap edim, ózimnen qylmys tabu ýshin osy esalang kezimdi paydalanbaq eken. Tergeu bólimine kire edenge qol tirep otyra ketkenimde oryndyq qoyyp, kótermelegen hatshy da zor qaskýnemdey sezildi.

Kózim shybar aladan sәl aiyqqqanda kóz jýgirtsem, tórt búryshqa tórt tergeushi ornalasypty. Búl joly tús-túsymnan talamaq siyaqty, tym yrsiynqy raylar bar.

- Sóile! - dedi bireui, - oilanyp bolghan shygharsyn.

- Neni?!

- Mәselendi! - dep art jaghymnan biri zekidi.

- Qojannan alyp kelgen tapsyrmandy! - dep aldymnan biri aqyrdy.

- Men sóilep bolghanmyn, odan basqa eshqanday sózim joq!

Qaysysy qay tústan qaytalap aqyrsa da, ýndemey qoyyp edim, eng sonynda qatty aqyrghan bireuine qaytara aqyruyma tura keldi:

- Qylmysty deseng faktyndy qoy... tap ta atyp tasta!

- Olay bolsa, qalay ótkenindi qaytadan sóile! -dep bireui júmsarghanda, mening ýnim de júmsardy:

- Ony myna kisige bir kýn sóilep jazdyrghanmyn ghoy, sodan oqyp alynyzdar, basqa qosatynym joq!

- Olay bolsa, mynany sóile: Músataydyng mәselesin ne ýshin búryn mәlimdemey, ózing tergelgende ghana sóz ettin?

Búl súraqty úqpaghanday tandana qarap qalyp edim, bireui taghy da zekirip, týsindirdi:

- Tergeushining nazaryn soghan audaryp, ózing qútylyp ketpek bolghansyn!

- Dýisenbi kýni kórip, Músatay ekenin anyqtadym; seysenbi kýni әreng kóringen kiltshiden shaqyrularynyzdy talap ettim. Sodan eki kýn ótken song әreng shaqyrylghanda mәlimdegenim, tergeuge tatityn qylmys pa?... Jazyp jiberuime qaghaz-qalam da joq!

- Sen nemelerding bәring «qashyp keldik» dep qana jauap beresinder, «tapsyrmamen keldim» dep moyyndaytyn biring de joq. Júlyndaryna pyshaq taqalghanda ghana birindi biring kórsetip qútylmaq bolasyndar! Ózdikterinnen moyyndasandar bolmay ma?! Keshirimge ie bolu ýshin aldymen ózindi әshkerele!

- Qúp, osy syrlarynyzdy jaqsy aittynyz, -dep quanghannan basymdy iyzep-iyzep qalyp edim, birdeme dәmetkendey edireye qalysty, - bәri de Ýrimjiden «qashyp keldik» dep qisyndastyrghan song anyryp otyryp qalady ekensizder ghoy? Sonsong anket ala sala bir-birlerinizge joldap ótkize beredi ekensizder. Mening sizderge kelgende anket toltyrmay qoyym dúrys bolghan eken. Ótkelekten ótip neghyp aidala bergenimdi endi týsindim. Búlardyng aq-nahaqtyghyn tez aiyru ýshin, aighaq-kuasymen sóilesinizdershi! Ayghaq-kuә, kepil, dәleldermen qanaghattandyra almaghanyn ghana qamanyzdar, onyng obaly az bolady....

- Toqtat ústatylyqny! - dep ekeui eki jaghymnan zekidi, - óz mәselendi tapsyr!

- Al toqtattym! Basqalardan súranyzdar, bәrining adresin aityp jazdyrghanmyn, mening aqtyghyma kuә kóp, tapsyratynym joq, tittey qylmysym bolsa ókpeme tiysin oq!... Bitti sózim!

- Shyq!... apar, jap! - dep aqyrdy týkti qara súry, - mәselendi qashan tapsyratyn bolghanyndy aitqanda shaqyramyz!

- Ózimnen qylmys tauyp bere almasam, mәngi qamaysyndar ma? Olay bolsa, eng zor qylmysym - tónkeriske qatynasuym. Endeshe jazalay berinder! Aytyp qoyayyn, Músataydy tezdep anyqtap, sotqa tapsyrmasandar joghary sotqa aryz jazamyn!...

Esikten shygha dualgha sýienip, jyljy berdim...

Sol jatqannan jata berippiz, Quatty menen song bir shaqyryp, bólek kameragha jatqyzdy. Búl aiyruyna qaraghanda, bir-birimizge sóilestirmey taghy tergeu niyeti bar siyaqty. «Tapsyrar mәselem bar» dey almaghan son, sert boyynsha tergeushiler de «shaqyra almay» jatyr ma degen oida ghana boldym. Eki aidan beri qylau týsken shashymnyng aurudan song jedel agharghanyn Manap aityp otyrdy. Músataydyng bir adamdyq berigirek kameragha ketkenin estip, jogharygha aryz jazbadym. Soghan aighaqqa shaqyryludy kýte-kýte tórtinshi aidyng orta shenine jetkende, shashym tolyq agharyp, «endi agharmaytyn» kezge jetkende kiltshi esik ashty da, «shyq» dedi jalghyz-aq, súq sausaghymen ymdauy boyynsha tósenish-kórpemdi kótere shyghyp edim, Quat ta kótere shyghypty. «Ketinder, bosadyndar» dedi kiltshi. Bosaghanymyzgha quanghandyghymyzdan ýlken qaqpadan lezde shyghyp, zaulata jónelippiz.

- Ýi, qayda baramyz?! - dedi Quat. Qúljany búryn kórmegenbiz. Yusup Qasymnyng ýiin taba almaytynymyz da, basqa eshqanday tanysymyzdyng joq ekeni de esimizge endi týsip bir-birimizge qarasa toqtadyq. Kýn enkeyip qalsa da ystyq eken. Terlep ketuimizden esimizge taghy týsti: basymyzda malaqay, ýstimizde úzyn qara ton, ayaqta jyrylghan qonyshtary aq jippen kóktelgen qara pima... myna ystyqta tabylmaytynday kýlkige úshyray shyghyppyz... qaltada bir tiyn bola ma?!...

- Qayyr tileymiz be? - dep jymidy Quat, -osy biz agharyp shyqtyq pa, qarayyp shyqtyq pa?

- Búl jaydy saghan týsindirmep pe edi? Sen estigen shyghar dep ere berippin. Jýr onda týrmemizge, qayta jattyq!

- Dúrys... qarasyng dese atsyn, aq ekensing dese, ayasyn da óz avtomobiylimen ýiimizge jetkizip salsyn...

Qara syrly qaqpagha qara boyauly tonmen, qara pimamen sýiretilip qayta kirip edik, jana ghana aldynan ótkizgen qarauylshy aiqay salyp, kezekshini shaqyrdy. Otyzdar shamasynda bolsa da talay azap keshkeni bet syzyqtarynan kórinip túratynday qara qazaq әsker kelip súrady jónimizdi.

- Jýrinizder, olay bolsa, Nәbijannan súranyzdar, - dep erte jóneldi, -  basqarmanyng sayasy bólim bastyghy ghoy, bәrin sol biledi, bólimine kirgizip jibereyin. Myna týrlerinmen kóshege qaytyp shyghasyndar, beysharalar-ay, ýilerine qalay jetpeksinder... әne, anau zal esigine sýienip túrghan jalpaq qara Nәbijan, aldyna tura baryp, túra qalyndar, ózi-aq súraydy.

Tósenishterimizdi arqalay sýiretilip jetip baryp toqtadyq. Dop-domalaq, juan basty qara, shardighan qarnymen de, týksiygen qabaghymen de qarabauyr býiidey tym suyq kórindi. Tompaq kózining astynan bedireye qarap túr edi, qaytyp kirgen jayymyzdy estisimen tyjyryna týsip, qysqa moynyn teris búra, qolyn bir-aq siltedi:

- Shygharghan eken, kete berinder, men bilmeymin! -degen sózin aityp bolghansha әreng búrylyp, zal boylay jóneldi.

- Sayasy bólimning bastyghy siz bilmeseniz kim biledi? - dep Quat artynan órshelene dabystady. - dәtimizdi tyndar nemese mәselemizdi týsindirer degen ýmitti sizden ghana kýtip keldik. Bizge jón siltey ketiniz, qayda baralyq?

Keude qanqasyna moyynsyz, tóte qondyrylghanday kórinip bara jatqan may bas lәm demey, tym bolmasa bir jaq ezuin qayta bir kórsetpey ghayyp bolghansha qarap túrdyq. Osy jalynyshty talapty Quat sóilemey, men sóilep zaya etsem, nervi oiranshylyghymen taghy qúlap týser edim. Lajysyzdyqtyng jymiysymen ghana búrylyp jýre berippin.

Álgi kezekshi ketpey, bizdi tosyp túr eken:

- Jýrinder, olay bolsa, Maskalovtyng bólimin kórseteyin... Basqarmanyng ýlken bastyghy Raqymjan Sabyrhajy Ýrimjige kelissóz ókilderimen birge ketti. Sonyng orynbasary Maskalov qazaqsha tilge jetik, osy qúljalyq orys, aryzdaryndy soghan tóte aityndar endi... Mine, myna esikten kirsender ýshinshi nomer - sonyng kabiyneti...

Zalgha kirisimizben shash-saqaly taza qyrylghan, úzyn boyly, aq sary bireu aldymyzdan ýnile qarap ótti. Bizde ýnile qarap kidirdik. Qarakók shúgha kiyteli, galiyfe symy men qúrym etigi tolyq denesine qúp jarasqan kelisti kisi eken. Doghaldau toq múrny men qonyr sary kózin orysqa úqsata almay, tatar bolar dep óte bergenimizde ózi qayyryla toqtap súrady:

- Balalar, kimdi izdeysizder?

-  Maskalovty... aryz aita kirmek edik, - dep Quat jauap berdi.

- Maskalov - men... a....a... әlgi Shәueshekten kelgen eki bala sizder emes pe?... Estigenmin, estigenmin, sәl kýte túrynyzdar osy jerde, qazir kelemin, - dep jýgire jóneldi.

Qyryq-elu jastar arasyndaghy, mol deneli adamnyng balasha jýgirgenine tandana qarap qalyp edik, dәretke shyqqan eken, lezde qaytyp, kensesining esigin ashyp kirgizdi. Oryndyq núsqap otyrghyzyp, teksere qarady bizge. Kiyimimizding mausymgha tym óreskeldigine de, shyrayymyzgha da qaray týidi bilem.

- Jasynyz neshede? -dep súrady menen. Jiyrma birinshi jasqa endi attaghanymdy aita sala, búiymtayymyzdy bastay berip edim, «tosa túr» degendi qolymen isharalay sóiledi, - men sizding delony әli kórmegenmin. Erteng tanerteng sóileseyik, býginshe jaqsylap dem alynyzdar, - dep, telefon trupkasyn aldy, - alo, býgin kezekshi kim?... Shaqyr!

Álgi kekse qara jigit jaqyn mannan syghalap jýrgen siyaqty, dereu esik qaghyp kirdi de, ayaqtaryn saq etkizip túra qaldy.

- Myna balalar býgin senderding qonaqtaryn, - degen Maskalovtyng qonyr sarghysh kózi býrkitshe tóndi, - jaqsylap kýtinder!... Monshagha týsuleri kerek, dәriger qajet bolsa da oryndap berinder!

Qazaqsha tilining mýkissizdigine de, mýltiksiz bayqalghan adamgershiligine de tandanysty razylyqpen rahymet aityp shyqtyq.

- Nәbijan naghyz laghnat eken! - dep tistendi Quat. Kezekshi kýbirley týsinik aitty:

- Ózderin týrikshil degen song senderdi aldymen soghan bastappyn, qarnynda soyqan baryn qaydan bileyin, tym aram bay eken ghoy? Osyndaghy tergeushining kóbi gomindan, ýkimetting nege saqtap otyrghanyn bilmeymin.

Bir ýide túratyn jeti-segiz saqshy ýsh-tórt últtan qúralsa da, týgel júmylyp, Quat ekeumizdi jazdyq kiyimmen tolyqtady. Jetpegenin basqa ýidegi saqshylardan súrap ta әkelisti, alystan izdeletin dәrigerden basqa syiyn qabylday berdik. Keng jayylghan dastarqandarynda úzaq otyryp, bastan keshkenimizdi sóilep edik, kózderin sýrtisti, týnimen bәiek bolyp kýtti. Tanertenine búrynghy masqara kiyimimizdi qayta kie týregeldik, basqarma qaqpasynan shyqqanymyzsha sol qalpymyzben túra túrugha keliskenbiz.

Tanerteng әskerlermen birge erte tamaqtanyp edik. Saghat dәl segizde kezekshige kense terezesinen dabystaghan Maskalovtyng juan dauysy estildi.

- Shәueshektik eki jigit múnda kelsin!...

Sәlemmen sýiretile kirip, keshegi oryndyqtargha otyrdyq. Orynbasar bastyqtyng aldynda qalyng sary qaghaz qapshyqty eki delo jatyr eken, sony alaqanymen bir úryp qoyyp sóiledi Maskalov:

- Mine, ekeuinning delon, bәrin oqyp shyqtym. Kýmәndanarlyq eshqanday mәsele joq. Kuәgha tartqan adamdarynnyng birimen de sóilespegen. Onymen qoymay shashtaryndy aghartyp, qartaytqansha jatqyzghan. Múnyng sebebin qazir kóresinder. Bizdegi myna istep jatqan tergeushiler gomindannan qalghan. Ózimizden shyqqany joq; mynalar ayaghyn qorqyp basady, sender siyaqty Ýrimjiden kelgen bir adamdy aqtap jiberip, artynan onyng jasyryn mindetpen kelgeni anyqtalsa, ózderi atylady, solay qorqady. Sondyqtan aqtay almay jatqyzyp qoyady. Qoryqpay isteytin alal tergeushige biz kóp-kóp múqtajbyz. Oqyghan azamattarymyzdyng bәri armiyada. Ekeuing osy basqarmada tergeushi bolyp qalyndar! Múnda bergen jauaptarynnan jaqsy oqyghan jәne tónkeriske qatynasqan alal azamat bolghandyqtaryndy týsindim. Ásirese Ýrimjiden kelgen adamdy sender tez aiyrasyndar. Sender istemey múnda kim isteydi, solay ma?

- Solay, tergeushi bolatyn kiside aldymen nerv quaty bolu kerek qoy, - dedim men, - biraq qazir mende ol joq, esirip auyrdym. Yzalansam esimnen tanyp qalamyn. Qanym tipti az, sondyqtan, ýlken aurugha shaldyqpay túrghanda ýiime jetip, dem aluym qajet, istey almaymyn.

Quat osy pikirdi jetkize aityp keldi de, kýshtirek talap qoydy:

- Biz búl jerge óz erkimizden airylyp, qatty ayazda kisendelip aidalyp keldik. Aq ekenimizge kóziniz ras jetken bolsa, ýilerimizge, óz audanymyzgha sony týsindiru ýshin basqarmanyng ózi jetkizip salugha mindetti... Densaulyghymyz týzelgen song qaytyp kelip istelik!

- Talaptaryng oryndy. Biraq, qazirgi tónkeris múqtajyn oilasandar olaryng qate. Nesi bar, búl jerde vrash jetkilikti, kórinip túrasyndar, enbekaqy alyp istey jýrip, túrmystaryng jaqsarghan song densaulyq tez tolyqtanady. Qazir iydeyalaryna bir týrli auru payda bolghan. «Tergeushileri búzyq bolsa, ony týzeytin bastyqtary qayda» dep bizge narazy bolasyndar. Múnyng da tolyq dúrys emes ekenin qazir týsindireyin, ekeuing auyz ýide otyryp oilanyp kórinder, qalay da osynda istegendering jaqsy!

Biz auyz ýige shyghysymyzben Maskalov telefonda gýj ete týsti:

- Arshidden! Múnda, ýshinshi nomerge qazir kel!

- Arshidden deytinning týrme bastyghy ekenin estigenimizben mýlde kórmey shyghyp edik. Kebejedey qarnyn jarqyldaghan jalpaq belbeumen bughan qaba saqal qara toyghan qazday alshandap kirip keldi. Bir myqynyna asqan qylysh qynabynyng úshy esik tabaldyryghyna sozylyp, shaq ete týskende kýlip jibere jazdap edim, bir myqynyna «arqandalghan» mauzeri tór ýige jýr-jýrlep, may qúiryqtyng astynan týrtkilegendey kórinisinen sol qúraldardy asynudy da bilmeytinine tyjyryndym.

- Keskekti qaban kórip pe edin? - dep Quat sybyrlady.

- Qúryq ala qashqan borsyq shyghar,  - dep men jymidym. Qylyshynyng tabaldyryqqa taghy soghyluynan saqtandy ma әlde sasqandyghy ma, Arshidden ishki esikti shala jauyp kirdi.

- Auyz ýidegi eki balany kórding be?! - dep Maskalov bizge estirte dauystap súrady. Ne jauap alghanyn esty almay qaldyq.  Bastyq endi zirkildey jóneldi, - mine, ol ekeuining delosy, oqyp ta kórgen joqsyn... eshbir jauabynda ilinip qalarlyq kýmәn joq... bәri fakt, kuәli, kepildi... ne ýshin tórt ay jatady?! Múnday azamattardy ýsh ai, tórt ay týrmelep, shashy agharghansha azaptau kimning isi? Týrmedegilerdi kórip túratyn dәriger qayda? Qylmysy edәuir auyr adamnyng ýsh aigha kesiletinin kórmey jýrmisin?! Sening týrmende múnday adam әli kóp. Osylardy anyqtap shyghuyna ýsh tәulik uaqyt beremin. Artynan men tekseremin, qalghany tabylsa, ornyna ózindi qamaymyn!... Úqtyng ba?... bar, tez anyqta!

Myltyq-qylyshyn sarpyldata jónelgen Arshiddenning sonynan jymiysa qarap qalyp, ózara bas iyzestik. Maskalovtyng sózine sýiinip, jadyraghanday edik. Quat, «qalyp istesek qalay» dep ymdady da, men densaulyghymnyng jaramaytynyn bildirip ymdadym. Maskalov bizdi oilanyp alsyn dedi me, ózi oilandy ma, biraz uaqyt ótken song shaqyrdy.

- Mine, týrme jaghdayyna, obalgha qaraugha tiyisti bastyghy osy pomeshiyk! Bizde qolynan eshqanday is kelmeytin, biraq nayzasyn tastamaytyn Don Kihottar bar, qolynan is kelse de bitirgisi kelmeytin tergeushi bar. Qyzmet qalay jýredi?... Oilanghan shygharsyndar?

Biz oilanghanymyzdy da, ózinen qatty әserlengenimizdi de bildirdik. Biraq, densaulyghymyzdy biraz onaltyp alyp istemesek, bayandy qyzmetker bola almay qalatyndyghymyz jayynda kezekpen eselep sóilep, әreng týsindirdik.

- Onda bylay bolsyn, - dep kidirdi Maskalov, - densaulyqtaryndy tez onaltatyn jaylauly jerding qyzmetine tanystyrayyn, aqsha da, qymyz ben qozysy da tabylyp túratyn jer. El jaylaudan týsken song osynda qaytyp kelip isteysinder.... qalay?

Biz kelise qoydyq. Tas jol qúrylysynyng zaphozdyq-búghaltyrlyq qyzmeti eken. Maskalov telefon alyp, jol qúrylysy mekemesining bastyghyn shaqyrdy.

- Sender dayyndala berinder, myna kiyim bolmaydy, - dep kýldi maskalov sonson, - tundrada emessinder... qazirshe jandaryndaghy jatqan әskerlerden kiyip túratyn jazdyq kiyim tabylady, men aitamyn.

Shyghyp bara jatyp, qayrylyp túra qaldym, Arshiddenge «ýsh tәulik anyqtap bolasyn» dep týsirgen búiryghy boyynsha Músatay da ap-aman, appaq bolyp shygha jónelui mýmkin ghoy. Onyng ýstine tergeushilerge tapsyrghan materialymdy myna myqtynyng ózine de mәlimdep ketkim kelip edi.

- Jaqsy, jaqsy, - dedi men qysqasha bayandap shyqqan son, atyn jazyp aldy, - «syryn biletin әkene ózing qúran oqy» depti bir qazaq. Ózdering syryn biletin jerding adamyn ózdering teksersender, qanday әdil bolar edi, men sony aitqamyn, úmytpandar... ózderindi kóp qamap qoyghan tergeushilerdi de ózdering tergeysinder!

*  *  *

Ádiletti tergeushim, osy songhy sózden janynyz týrshigip-aq qalghan shyghar. Qúdaydy albastygha tergetkendey, tergeushilerin qylmystylaryna tergetuden zor súmdyq bar ma? «Partiyagha jalbyzbalap kirip alghan keri tónkerisshi» dep kóbinese, óz serikterining qúpiya aiybyn әshkerelep qoishylardy aityp jýrsiz ghoy, osy pәtua boyynsha, myna taqyr bastyng tóstigin istikke shәnship, qaqtap jeseniz de keginiz qaytarma! Al, onyng pikirine imanday úiyghan mendey mýritti qazanda qaynatarsyz-aq!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Shtik - myltyq nayzasy.

** Utay, Taqiya - jer attary

* Pәranjy - bet perde.