II

Qúljadan Shihudyng kirekesh arbasyna otyryp edim, jýgi auyr bolyp, on kýnde әreng jetkizdi. Shildening jelsiz, qapyryq ystyghy Shihudy shyjghyryp túrghan shalqar týs uaqytynda Ámirqannyng ýiin izdey jóneldim. Týsken denimnen kezikken bireu onyng byltyr qarashada qaytyp kelgenin aityp edi. Qazir osyndaghy qolbasshylyq shtaptyng qamdau bóliminde qyzmetker ekenin de estip shyqtym.

Ózim aldynghy jyly bir kórgen kishkene qaqpany qaghysymmen sart-súrt basyp kelgen bireu ilgekti aghytty. Boyy menen sәl biyiktey ósip, at jaqty súrygha ainalghan Ámirqan kóilekshen, әskery sary galiyfe sym men jenil etik kiyipti. Meni tanymaghanday, kiruime jol bosatyp, bosaghada túra qaldy. Ózime tanys sarghyshtau kókshil súry kózi men Ýrimjidegi tergeude jyrylghan qúlaghyna qarap qoyyp, tabaldyryqtan attadym. Shapkysyn basa kiygen, aq shashty, aryqtau «kekse» jigitting kózine qaray týskisi kelgendey ýnilgende, jýzimdi taydyra óttim aldynan. Su jana súry meshpet-sym, syqyrlaq batinke kiygen mening әiteuir oqyghan kisi siyaqty kórinuimnen bolsa kerek, aldyma týsip, kirer esikti núsqady.

Qiystau qarap túra qaldym:

- Osynda Qúdaydyng qara tyshqan beynesindegi elshisin kórgen jigit bar ma?

- A, kimdi aitasyz?! - degeninde kýlip jiberip edim. Jalma-jan shapkymdy kóterip jiberip mandayyma qaray sala qúshaqtay aldy.

II

Qúljadan Shihudyng kirekesh arbasyna otyryp edim, jýgi auyr bolyp, on kýnde әreng jetkizdi. Shildening jelsiz, qapyryq ystyghy Shihudy shyjghyryp túrghan shalqar týs uaqytynda Ámirqannyng ýiin izdey jóneldim. Týsken denimnen kezikken bireu onyng byltyr qarashada qaytyp kelgenin aityp edi. Qazir osyndaghy qolbasshylyq shtaptyng qamdau bóliminde qyzmetker ekenin de estip shyqtym.

Ózim aldynghy jyly bir kórgen kishkene qaqpany qaghysymmen sart-súrt basyp kelgen bireu ilgekti aghytty. Boyy menen sәl biyiktey ósip, at jaqty súrygha ainalghan Ámirqan kóilekshen, әskery sary galiyfe sym men jenil etik kiyipti. Meni tanymaghanday, kiruime jol bosatyp, bosaghada túra qaldy. Ózime tanys sarghyshtau kókshil súry kózi men Ýrimjidegi tergeude jyrylghan qúlaghyna qarap qoyyp, tabaldyryqtan attadym. Shapkysyn basa kiygen, aq shashty, aryqtau «kekse» jigitting kózine qaray týskisi kelgendey ýnilgende, jýzimdi taydyra óttim aldynan. Su jana súry meshpet-sym, syqyrlaq batinke kiygen mening әiteuir oqyghan kisi siyaqty kórinuimnen bolsa kerek, aldyma týsip, kirer esikti núsqady.

Qiystau qarap túra qaldym:

- Osynda Qúdaydyng qara tyshqan beynesindegi elshisin kórgen jigit bar ma?

- A, kimdi aitasyz?! - degeninde kýlip jiberip edim. Jalma-jan shapkymdy kóterip jiberip mandayyma qaray sala qúshaqtay aldy.

- Mine, Bighabil! - dep kirgizdi ýiine. Aldymnan sheshesi, art jaghymdaghy qarsy ýiden әpeke-jezdesi shyghyp ýiirile amandasty.

Ámirqangha Ýrimjiden airylysqannan bergi jaydy shәy ishe otyryp qysqasha sóilep berdim. Jezdesi kýrsine týregelip, syrtqa shygha jónelgende, auyz ýige әpekesi shyghyp, tamaq dayyndyghyna kiriskendey boldy.

- Áyteuir kózing men mandayyng qalpynda qalypty, Bigha! - dep qyzara kýlimsiregen Ámirqan kózin sipap qalghanda, kәri sheshesi parlatyp jiberip, betin oramalyna basa qoydy.

- Búl jerde ózing tergelmeding be? -degen súrauyma Ámirqannyng qaytarghan jauaby kýldirip jiberdi:

- Sheshem - ay, jezdelerim - jolbarys. Búlardan meni әkete ala ma? Saqshygha ózderi jauap berip qaytarady da, ózderi talap etip, qyzmetke ornalastyrdy.

- Ýrimjiden qalay ótip edin?

- Bar dәuletim - jezdelerim emes pe? Taudaghy bir jendet jezdem baryp Ýrimjiden ala qashpay ma? Senimen airylysardaghy uaghdamyz boyynsha Manas maydanyna qaluyma da kónbey, bókterley tartyp otyryp, sheshemning aldyna bir-aq týsirdi.

Bir jaydy súrasanyz qarsy súrau qoya sóileytin әdetin әli tastamaghan qaysar Ámirqangha qyzyqtay qaradym.

- Yntyqbay, Serәli, Salyqtar menen keyin ótip, osy ýide ýsh-tórt kýn jatyp qaytty, -dep tyng habar bastady ol, - ýilerine aman jetip, qyzmetke ornalasyp alypty, bәrinen hat keldi!

- Adresteri anyq jazylyp pa... kóreyinshi?

Basqa da birneshe sabaqtastyng adresi bar eken. Yusup Qasym aitqan joghary basshylargha «tónkeristik kýshti úiym qúru» talabyn kóbeytu әdisi tabyla ketkendey boldy. Bәrining adresin qoyyn dәpterime jazyp otyrghanymda, bir qúmyra araq alyp, sanghyrlay kirdi әlgi jezdesi. Enesi syrtqa shyghyp ketti.

- Myna tentekti birneshe qaterden saqtap qalghanyndy estip edim bauyr. Óz auzynda qalghan jalghyz tamshy týkirigindi de emizgenindi qalay úmytayyn! - dep kýlip jiberip kýrsindi, - eki jas qana parqyng bolsa da eng qamqor aghasy bolypsyn! Ýy ishimizben eskerip otyramyz. Seni osy ýige bir keltirsem dep jýr edim. Dәm aidap ózing keldin. Taghy bir auyr qinaudan kelipsin, er jigitting basynan ne ótpeydi...

Osylay mórtin taba qúiylghan araqtan taghy birdi qaghystyryp jiberip edim, qazirgi ishki ahual jayynda sóiley ketken dәriger jezde janaghy mening oiymdaghy talaptyng dәl ýstinen týsti, «tura tónkeristik úiym» kózqaraqty, oqyghan júrtshylyqtyng ortaq talabyna ainalyp ketken eken!

- Sen siyaqty azamattardyng eki jaqtan birdey soqqy jegen sebebi de sol, quaty jeterlik әshkere bir úiymnyng bolmaghandyghynan! -dep bir kidirgende:

- Tezdete úiymdasyp múnday juan-juan qara kýshterdi shektemesek ol jinishke qyrshyndardy qiyp bitiredi, - dep men qostadym, - әkimshilikti taghy da gomindanshygha ainaldyra salady. Biz isti dúrysyna tartpay túra almaymyz. Sonda sýienetin úiymymyz bolmasa, túnshyqtyra salu olargha op-onay!

Araq ishuge jas sharty tolmay otyrghan Ámirqan tónkerisshildik shartyn bizden asyra tolyqtady:

- Bitim syltauyn paydalanbaq bolyp otyrghan gomindangha aldyryp qoymauymyz ýshin tónkeristik múnday úiym tipti kerek emes pe? Eger basshylar úiymdastyrmasa, ózimiz-aq úiymdasamyz.

Sóitip, tónkeris basshylyghyna talap qonshylardy Shihu audanynan úiymdastyrugha jezdesi de qúlshyndy. «Úsynys hat» joldanatyn adresti aiqyndap jazyp berdim. «Kýn jaryghyn kórudin» osy talaby jóninde әr audandaghy sabaqtastargha Ámirqan ekeumiz ekeulep hat jazugha kiristik...

Ertenine tanerteng qyzmetine ketken Ámirqan saghat ondar mólsherinde ýige jýgirip kirdi. Qolynda shiyrshyqtalghan «Tónkeristik Shyghys Týrkistan»  gazetining eki sanyn aldyma tastay salyp otyra ketti.

Gomindang ýkimetimen jasasqan on bir tarmaqty bitim jayynda Ahymetjan Qasmy jazghan jarnama sipatty maqala basylghan eken. Osy bitim arqyly «Shinjandaghy barlyq últ halqynyng tendik mýddesin qorghaugha» mindettelip, «Shynjang ólkelik birikken ýkimet» qúrylghandyghyn jariyalapty. Shynjanda bayandy beybitshilik ornauy ýshin demokratiya tolyghymen iske asyryluy shart ekenin basa kórsetipti. Qarsy jaqtyng búl prinsipti oryndau-oryndamau jaghdayyn baqylap, býldiruine tótep beretin kýshimiz - últtyq armiya óz qalpynda, ózi jetken oryndarynda saqtalatyndyghyn oqyghanda ghana tiyanaq tapqanday boldym. Sonynda gomindang óktemdigine qarsy barlyq halyqty ymyrasyz tónkeristik qyraghylyqqa últ atauyn qospay shaqyruy... útymdy da jaghymdy sezildi.

Ámirqangha qarasam bas terisi auzyna týsip otyr eken. Aldyndaghy gazetine ýnildim. «Birikken ýkimet» qúramyn jariyalaghan maqalany oqypty. Ýkimet bastyghy: Jang jyjýn, orynbasarlary: Ahymetjan Qasymi, Búrhan Shahiydi. Bas hatshy: Lu Minchýn, orynbasalrlary: Ábdikerim Apbas, Sәlis...

- Kórding be, biz jaqtyng bәri orynbasar, - dep qynjyldy Ámirqan, - últtyq armiya Manas jaghasynda túryp qalmay, Ýrimjige basyp kirip sóilesse búlay bolmas edi ghoy?

- Osylay bolaryn biz byltyr kýzde-aq aitqanbyz, Ámish!... Bas qolbasshylyqqa bir kitap aryz da jazghanbyz. Áyteuir myna «әpendimizdin» sózinde sәule bar eken, últtyq armiya jetken jerinde saqtalady; ashyq kózi bar, qayraty molyraq úiym qúrylar... sonyn kýtelik...

Sóilese shyghyp, bazargha bardyq. Batys jaq jarymy soghysta týgel kýirep ketken qalanyng oirandalghan kýiik sheke dualyna bir jigit shyghyp, aiqaylap túr eken:

- Esil Shihu! Seni azat etu jolynda qúrban bolghan qaharmandarym!...  Kól bolyp tógilgen qan! Myndaghan asyl dostarym!... Senderding qan-jan bodaularyna kelgen ýstemdigimiz jaudyng jemi bolghany ma?... Tilinen shyqqan tәtti zaharyna ulanghanymyz ba?... Qayda qaldy tarih kegi. Qayda... qayda qaldyng halyq ary!... Otan zary ilinbegenime qúlaqqa!

- Áne, anau bitimge narazylyq jariyalap túr! -dep Ámirqan elendey úmtyldy.

- Ei, sen massyn, týsip ket, - dep aqyrdy bireu.

- Mas bolsa qazyqtay dualda búlay túra ala ma! Sózi dúp-dúrys! - dep bir óktem dauys qarsy aqyrghanda manayyndaghylar dabyrlap, danghyrlap ala jóneldi:

- Sóilesin, soghysta jan qighan adamgha bir sóilep aludy qimaymysyn!

- Óz halqyna aitpay kimge aitpaq búl zaryn?

- Sóiley ber, qaytkenin kórip alamyz! -desedi.

- Ei, halayyq, jýregi mәlim gomindangha Ahymetjan aldanady dep oilaysyndar ma? -dep endi bir shashty jigit jypylyqtata sóilep ketti, - neshe myndaghan qol bastaushy Ysqaqbek, Dәlelqandar aldanbaq pa? Aldanatyn adamdy olar jibermek pe?... Jeti qabat súmdyghyn kórip, jaudyng ajal qazanynan әreng qútylghan myndaghan sanalylarymyz aldanbaq pa? Qoyyndar bassyzdyqty!

- E, bas degen osynyng ózinde ghana boldy, jýr, ótip ketelik! - dedim de, jiylghan halyq arasynan Ámirqandy jetektey jóneldim. Kýitindegi Bayanbaydan byltyr Shihuda dep estigen tuysqanym esime týse ketti, - Ámirqan ei, osynda, qala ishinde túratyn Qoybaghar deytin shaldy bilemisin?

- Bilemin. Ýii tas jolgha shyghatyn kóshede, ol neng edi?...

Ontýstik jaq shetki kóshedegi bir ashyq auladan kórsetken esikke kirip baryp edik, kishkene kezimde kórgen anqyldaq jeneshem jalghyz otyr eken, úshyp túrdy, Bighazygha úqsatqanday, tany ketti:

- Yapyr-au, Bighanbysyn? Ákeng imandy bolsyn! -dey salmasy bar ma? Tórindegi syrmaqqa jete etbetimnen týstim. Anghaldyqpen tosyn aitylghan myna «kónil» kók bolat nayzaday týirep edi. Jýregim oq dәl tiygen elikshe yrshyp qalyp omaqasqanday boldy. Endi bir sәtte tirshilikting sol tetigi tilinip ketkeni qayta sezilgendey býrip, qolym da, ayaghym da bauyryma tartyla berdi.

- Búlay nege tosynnan aita saldynyz! -dep Ámirqan keyip otyr eken.

- Qaydan bileyin, balam-au, ýiinen kelgen eken dep qalyppyn.

- Ol kisi qashan qaytys bolypty?!

- Biz ýshinshi aidyng bas kezinde estidik, sýzekten ketipti... Byltyr kýzden beri sýzek qatty tarady ghoy?

Egile, ezile solqyldadym. «Bar tilegin maghan arnap, jan jýregin maghan jayghan esil әke, bar ýmitin maghan artushy edi ghoy?... Sol «qúlynynyn» óli-tiriligin de bile almay ótkeni me?!... Ómir boyyna joqshylyq taqsyretin tartyp kelse de, qay beyuazgha taryday zәbir tiygizip edi?!... Qara jýrek qatal taghdyr, tym bolmasa songhy minutynda qasynda boldyrmaghanyng ba!... «Barmyn әke» degizbey, barlyghyma sengizbey, kóz aldynda basymdy bir iygizbey, bitpes ókinish, óshpes kýiik uyn taghy qúighanyng ba janyma!... Kórgenining barlyghy kórdey týnek bolyp kelip edi ghoy, al men kýiikten basqa ne berdim, ne paydam tiydi?...»

Birneshe adamnyng kónil-toqtau aityp otyrghany emis-emis seziledi. Kózi óshkindep bara jatqan ýziler kezende, kebersigen ernin әreng qymyrlatyp, arman aityp jatqan әkem ghana aiqyn «kórinedi». Jayylghan dastarqangha da, iyilgen bastargha da qaramay, qaraugha múrsam da jetpey shygha jóneldim. Ózim  alghash týsken denge baryp edim, Dórbiljin  jaqqa jýretin arba joq eken. Birer kýn ayaldaugha kóndire almaghan Ámirqan men bir-eki tuys jigit arba izdep tús-túsqa jýgirdi. Ámirqannyng jezdesi kelip, jýirik tilmen kónil aitty da, ýiine jetektedi...

Keshke jaqyn jalghyz atty arba tabylyp, sol ýiding qaqpasy aldynan týn qata attandym. Jolaushysy jalghyz men ghana, Ámirqangha jaqyn bireuding arbasy eken. Sheshesi baryp, razy bolar aqysyn bere jalynyp kóndiripti. Qansha quzaghanmen jany bar attyng ottauy, tynyghuy kerek qoy, ol tynyqqanda mening tynyshym ketedi. Tynysym tarylyp baryp, kóz júmamyn. «Áyteuir aman qayttyng ba qúlynym» degen әkemning ýni estiledi. Qyblagha qarap jýginip, men ýshin namaz oqidy. Otyra qalyp, kishkenesinshe aldyna alady. «Biylsha ýiden shyqpa, kýshigim» dep aimalaydy. - Araq ishseng ish, tamaqty kóp jeseng bolghany, saghan keletin kýnәning barlyghyn ózim kóteremin, Qúday aldynda jauabym dap-dayyn!...»

Kóz jasym sorghalap, ýnsiz jylay týsemin arbadan, bet aldyma jýrip ketemin. «Osy yqylasyng ýshin ne paydam tiydi әketayym!... Qay kiyimine jamau boldym!...» - arbakesh at jegip shaqyrghanda bir-aq qaytamyn.....

Osy zarmen ezilip-ýgilip, Dórbiljinge bir aptada jetip edim, ýiimdi Maralsu boyynan, qara qúrym kiyiz ýiden taptym. Jaras aparyp saldy. Kózim júdyryqtay bolyp isip, shashym agharyp keluinen bilgen sheshem jylatpay qoydy. Ózi de shirap alypty. Agha-bauyrlardyng bәri de, qayghy-qasiret kórsetpey, «kýlimdep» qúshaqtasty.

- Áyteuir, ózing aman qaytsang bolmady ma, әkenning tileui qabyl! -deydi sheshe.

- Oi, ynjyq! - desedi aghalar kózime qarap qoyyp. - Ózinning tiri qaytuyng - әkemizding tirilip kelui emes pe?... Sen olay-búlay bolyp ketseng ol kisi shynymen óler edi, auyra salysymen sening amandyghyng ýshin ózin qúrbandyqqa ýsh ret ataghan!

- Qashan jan ýzgenge deyin seni súrap jatty, qyrau! - dep Bighadil turasynan tastady bir shaqta. - «Keldi me», «keldi me» dep súray berdi. Apam bizge: «qinalmay ýzilsin, keldi dendershi» dep kýbirledi sonynda. Biz: «Bighabil keldi», «aman keldi» dep dabyrlasyp edik, kózin baqyrayta qarap, auzyn eki-aq ashty da, ýzildi!...

Osyny estigende ózimdi toqtata almay enirep jiberippin. Bәri jabyla úrysty Bighadilge, zorlanyp shirap, toqtata qoydym. Bayqasam bәri de jýdeu eken. Salmaqpen súray otyryp úqtym; Bighayshadan basqasy sýzekpen týgel auyryp túrypty da, eng sonynda әkem jyghylyp, ózi ghana ketipti.

Qabaqtaryna qayghy bolyp ýiirilip túrghan basqa jәitterdi kelisimmen aityp auyrlatpaugha bekinisken eken: Ospannyng kýieu bolmaq úly da ólip, bizding ýige baqqyzghan otyz iri qarasy júttan qyrylypty. Mening Shihanzydan minip kelgen keri atym úry qolyna týsip, Shaghanobagha ótkizilipti. Qoldarynda jalghyz siyr ghana qalyp totighan son, «qyrsyqty júrttan» kóship, osy tanys eli arasyna - Maralsugha qaytyp kelipti.

Zil qasiret aldynda búl hal maghan qayghy bolyp sezilmedi. Kónil aityp, qúran oqushylar qatarynda Ospan molda da kelip kórisip, úzaq bir sýreni synghyrlatty. «E, Bighan, insangha tumaq - sýnnәt, ólmek - paryz, bәrimiz de osy bes kýndik jalghan dýniyening meymanymyz. Baqy dýniyege ketpeytin kim bar deysin, qayghyrma!... Artynda ózindey balalary qalghan Jәkende arman joq. «Atadan bala tusa iygi edi, ata jolyn qusa iygi edi» depti. Inshalla, múnan keyin ózing barsyng ornynda, istey almay ketken isin ózing istep, búl dýniyedegi ar-namysyn ózing qorghaysyn. Ata qaryzy - Alla qaryzy... ol dýniyede jýzi jaryq bolsyn» dep qaytty.

«Jylannyng ayaghyn» ghana emes, «qarasanyna» deyin «kórgen» búl qudyng «ata qaryzy» deuinen atadaghy «qaryzyn», balasynan óndirmek emeuirini sezilse de seskene qoymadym: «onyng júttan qualap әkelip tastaghan maly Sarbasta emes, Orqasharda túrsa da qyrylmas pa. Qayta, Orqashardaghy mal tez qyrylypty ghoy! Ákening búl kónilshektigi maghan týgil, ózine de qylmys bolmas, adaldyq qasiyet qoy!»

Mening qaytyp kelgenimdi estigen Tóleughazy da «kónil aita» keldi. Ýrimjiden әkelgen shәiimenen quattanyp alghanyn kiyiminen de, shyrayynan da kórsete jetti.

- Bighash, «arnalghan kiyim tileu tileydi» degen ras eken. Sening qoldy bolyp ketkenindi estigen son, byltyr menen kiygen etigindi jaltyratyp maylap saqtap edim, tileui dúrys shyqty. Aman qaytsa óz qolymmen tegin kiygizeyin dep saqtaghanmyn... Ózing qaraly-jaraly bolyp qaytypsyn. Sen bolmasang barlyq shәiim qaraqshynyng qolynda ketetinin nemese jolda qalatynyn aqymaq aghang keyin týsingen... Ózim de qatty ókinip jýr edim... -dep jylpyldady.

- Sol etik sózin soza berme, Tóleughazy! - dep týiile qaradym, - kónil aita kelseng rahymet, «etik kiygizuge» kelsek, qayt, keregi joq maghan!

Minezime tanyrqaghanday anyra qarap alghan Tóleughazy qaytadan maymónkeledi:

- Bighash, sen qútqarghan sol shәilarymmen, Qúdaygha shýkir, bayyp aldym, somam molaydy. Bir shәy ortasha bir ógizge ótti de otyrdy... Qaytys bolghan ayauly aghamyzgha «bata oqyrlyghym» ýshin... tórt ógizge ghana kelgen sol bir etikti qimaymyn ba, tileuli etik qoy, ózing kiy.

Yzadan manday terim búrqyray qaldy. «Ne dep otyr mynau» dep jan-jaghyma qarasam, ýide eshkim joq eken. Dalada shәy qaynatyp jýrgen sheshemning qasyna shyqtym:

- Apa, myna ash bit birdeme әkelip pe edi?

- Sary qaghazgha oraghan birdeneni kebejening ýstine qoyghan. Ashyp kórmedim... ne deydi?!

- «Tórt ógizge ghana kelgen bir etikti» bata oqyrlyqqa әkelgen be?

- Ne dep túrsyng qaraghym-au?... Nege kelgen bolsa da «bata oqyr» degen qazaq salty emes pe?...

- Qoy apa, búl qazaq emes, qan sorghysh qandalanyng dәl ózi! - dey sala ýige kirip, buynshaghyn ashyp qarasam, sol pәleli etik pen bir bau qant eken. Sypayylyq ýshin bir bau qantyn shygharyp aldym da, etikti qayta orap aparyp, beldeudegi atynyng qanjyghasyna baylap kirdim:

- Mening «jaman» әkemning bata oqyryna «tórt ógiz» ketpeydi, óz imany ózinde, batagha da zәru emes! Bir bau qantyng azalyq qúrmet eseptelsin! ... Jetti, rahymet!

- Bighash, jaman aghang sózge shorqaq qoy, «tórt ógiz» degen sózdi qosyp qatelesippin keshir!... Shyn niyetimmen әkelgenim edi, úsynghan qoldy qayta serpimey, alyp qalshy!... Adamgha adam kerek ekenin týsinip kelisim, búl dauly etik desen, maghan kórsetken jaqsylyghyndy basqasymen qaytaramyn, renjime maghan!

- Renjigen men emes, renjitken sen edin, ekeumizge de ayan ghoy. Osy etik jayynda janasa ketken jerimnen janymdy suyryp ala jazdamap pa edin, «tórt ógizdi» taghy da atap kesetip otyrsang qaytpekpin!

- Ayyp mende, aiyp mende, - dep qarqylday kýldi Tóleughazy, - búl joly shyn niyetpen jaqyn boludy kóksep kelip edim, sol joldaghy aiybymdy ótep sendirmesem bolmaydy eken!... Sen biletin azamatymyzsyng ghoy Bighash, әiteuir aman keldin. Endi biylikti bir qyzmetke shyghuyna sóz bar ma?... Ózing kóp qayghyrmay kónildi jýr! Kimning әkesi ólmegen, artynda sendey balasy qalghan әkede arman joq, bәrinen densaulyghyng kerek!

Tóleughazy shәy iship qana, tileulestigin, aiybyn tanityndyghyn bildirip qana attandy da, men onyng tileules-jaqyndyghynyng da, aiybyn-imanyn tanuynyng da «biylikti» qyzmet aluymda ghana ekenin bilip attandyrdym.

- Elding biylikti-silyqty qyzmet degenine elikpe, qargham, - dedi sheshem ol ketken son, - әdilin aita salatyn azamatqa mәnsap túraqtaghanyn kórgemiz joq. Ár qu kelip miyndy bir qajay bermesin, óz densaulyghyna jayly bir qyzmet tabylar!... Áyteuir búrynghyday jalshy, kedey bolmaytyn siyaqtymyz. Jalshynyng aqysy da búrynghyday qúrdym emes....

Pomeshik jangýdeyler ketken song olardyng jerine ortaqtasyp egin salyp alushylargha rúqsat etilgen eken. Biyl Biygeldi de, Bighazy da kýsh-kóligi barlarmen ortaqtasyp egin salugha kirisipti. Búrynghy jalshylardyng kóbi osylay ortaqshy bolyp kete beretin bolghan son, jalaqy da ósirilgenin aitty sheshem.

Qaryndasym basyma jastyq qoyyp, kórpe tósep berdi de, sheshem jalghyz siyrynan úiytqan airanyn bir jaghyma, qaymaq-tarysyn bir jaghyma qoydy. Ákemning dombyrasyn irge jaghyma sýiedi:

- Dem al, ishing pyssa kitabyndy oqy jat, eshnәrse oilama!...

Osylay «oylatpay» tórt-bes kýn tynyqtyrghan song ghana taghy bir auyr qazany estirtti: Baghdarqan da ólgen eken. Onyng da alarlyq qúny, qaytararlyq kegi qaldy dýniyede - shemendey tolyp sheri qaldy! Kónilin súray barghanymda Núrasyl jayyn bilip tapsyrypty. «Qayghyra bergenim qaysysyna des әpermek, jauray berseng jau iyiler me?... Sanadan solyp, quramay shydauym kerek..... «Túrmys - kýres» degen ghoy!... Kýres, kýres, kýres!... Kýiremeu ýshin tek kýrese bil!... Aldymen ózindegi kýireuiktikpen kýres!...»

Basymdy kótere sala kiyim auystyryp, kónetoz saqshy sarymdy kiydim de, syrtqa shyqtym. Kýn tal týske kóterilip, shyjyghan uaqyt bolsa da, ózen boyynyng jasany jayly dym lebimen ystyqty serpip túr. Erte túratyn sheshem men Bighaysha dem alyp ýide jatyr. Bighadil aghalarynyng egin suaruyna kómekke ketken. Sheshemning tezek teretin qabyn qattap-qattap qoltyghyma qysa jóneldim. Jar qabaqtan shyghyp, qalyng shiyge kirgen song eshkim kóre qoyghan joq edi. Kere qap tezekti kóterip, bir tústan qayta týskenimde túmadan su alugha kelgen qúrbylas qyzyl sary kelinshek qarap túr eken. Bayaghyda oryssha sauatsyzdar kursysynan menimen birge oqyghan Bektemirding jana týsken kelinshegi.

- Múnyng ne, ei?! -dedi.

- Múnym osy, tanymaytyn zatyng ba edi?!

- Ýrimjiden oqyp kelgen ónering osy ma degenim ghoy!

- Ónerim kóp, bәrin de bilip keldim, qaysysy kerek edi ózine?

Synghyrlay kýlgen kelinshek sózining orayy endi kelgendey tez sóilep qaldy:

- Shashyng agharyp kelip býk týsip jata beruinnen shal bolyp, bitip kelgen eken desem, biletining quantty ghoy!

- Shyn quansang shyjymymdy bosata salayyn...

Birge otyrghan eki-ýsh ýy týski damyldan túrghan eken. Tezek terip kelgenime bir kempir anyra qarap túra qaldy:

- Qaraghym-au, myna ystyqta tezek tergenbisin?!

- Qayrat tergenim ghoy apa, múnyng aty - aiyghu!

- Bәse, aqyldy eding ghoy qaraghym, qayrattanghanyng jaqsy!

- Qaytsyn bayqús bala, qayghygha basyla bermeyin dep istep jýrgeni ghoy! -dep oghan irgeles kempir kýrsine kýbirlep túrghanda, ýiden sheshem shyqty:

- Po, balam-ay, múnyng ne myna ystyqta, tezek degen әne, jal bolyp ýiilip jatpay ma?... Sen kirispe búl boqtyqqa!

- Múnynyz - tәtti úiqydan bezip jýrip, qúzghyn sәride sudy keship jýrip jighan boqtyng tapasy, enbekting eng japasy, múny endi qoy, apasy! Mening tergenim - aiyghudyng sanasy, júmystyng sarasy, «sarasy» bolatyny - qaraly shesheni tiri saqtay túrudyng sharasy. Endi qoy, apasy!

Tyndap túrghandar qúptay kýldi. Sheshem de kýle iytermeledi meni ýige. Alghashqy kempirge qaytarghan jauabymdy onyng ózi syrtta basqalargha qaytalap aityp týsindirip túrghanda, sheshem meni shekteuin ýide qaytalap aityp týsindirdi.

- Balam, «dos basqa, dúshpan ayaqqa qaraydy» degen. Qazirshe jaqsy kiyinip, jaqsy jýr! Oqyp kelgen balasy boq shoqyp ketipti demesin!... Dúshpan ústatqan nahaq týrmeden keldin. Aqtalyp kelgenindi kórset, izine týsetin dúshpanyng kóp...

Ertenine tanerteng túsymyzdaghy ýlken jolmen ótip bara jatqan arbagha otyryp qalagha keldim de, aldymen Baghdarqan marqúmnyng ýiine baryp kónil aittym. Sheshesi Núrasyl ólimi jayynda tuys-tughandarynyn, dostarynyng izdenip jýrgenin jylay otyryp sóiledi. Qyrly, myqty azamattardan Qúryshbek, Kenesbaylar aldygha týsip, Joldybay, Qanas siyaqty tildi aqsaqaldargha Baghdarqan jazghan aryzdy kóterte, kóp adam qosylyp izdenipti. Mahkama sharghiyagha da, qazirgi audandyq ýkimetting sot-tergeu qyzmetin isteytin halyq bólimine de kirgen eken. «Teksereyik» deytin jauapty da tolyq ala almay toryghyp shyqqanyn aitqan qart ananyng zaryna shyday almadym, bir shyny shәidi әreng ishtim de, Qúryshbekti izdey jóneldim.

Tamshylyq júmysynan týski tamaqqa qaytqan ýstinen dәl týsippin. Mening Ileden qaytqanymdy estisimen ýige jylay jetip qúshaqtaghan qayratty agha taghy da qúshaqtap aparyp, tórine otyrghyzdy.

- Ólgen adam óldi, tiri qalghany tirligin kórsetu kerek, kelgening jaqsy boldy, -dep bastady sózin, - ólgenning jalghasy - tirisi, óndire almay ketkenin tirisi óndiredi. Búl tiriler óndire almasa, odan qalghan tirileri óndiredi... әiteuir óndiredi. Ólmeytin, tirshiligi bar, kýshti atalatyn halyq osylay bolady, Bighan!.... «dau arymaydy, altyn shirimeydi», bizding atalatynymyz altyn emes, jan alghyshtyng jany! Núrasyl qúny jóninde ýkimetten osyny talap ettik. Bizge óz rulas azamattarymyz ghana emes, osyndaghy bar últtan joqtaushy azamattar ilesti. Adam jegishteri Kәkim baydy qorghady...

- Ne deydi sonda, qalay aqtaydy?!

- Mahkama sharghiyasy: «araq ishetin adamnyng ólimi tekserilmeydi» dedi. Odan býkildey týnilip shyqtyq. Halyq bólimi: «ol maskýnem eken, mas bolyp barypty da, batpaqty qara sugha qúlapty» deydi.

- Ne dәleli bar onyn, mastyqtan jyghylyp jýrgenin kim kóripti?!... Dәrigerding anyqtau qaghazyn kórsettinizder me?! Denesindegi temir shoqpar tanbalaryn Qarasudyng baqalary sýzip týsirip pe eken!

- Kórsettik, aittyq qalqam, aittyq! -dep Qúryshbek yzamen aralas myrs-myrs kýldi.

- Núrasylgha Kәkimnen basqa, onyng jaldaghan jendetterinen basqa ósh adam bar ma eken, tekserip kórip pe halyq bólimi? Gomindang óltirgen bolsa, atqan myltyq iә shapqan qylysh izi bolmay ma?

- Ayttyq, «basqaday óshtesken adamy bolsa osyndaghy halyqtan súrap, aighaghyn tauyp, mastyqtan ólse onyng dәlelin tauyp berinizder! Ondaylar tabylmasa erding ajaly Kәkimnen bolghanyna bizding dәlelimiz kóp» dep, biletinimizding bәrin shúbyrttyq. «Áli de tekserip kórermiz» dey saldy sonynda. Búl - jenilgennen aita salghan ghana sóz búidasy. Kәkimning gomindang jendeti ekenin, jendetin mәnsapqa gomindang ghana kóteruge tiyis ekenin aita bergendigimizden bolsa kerek. Byltyr Mynbekti qyzmetinen bosatyp qana qoydy. Sonda da ony «qúrmetti kisi» atap, qorghaushylaryn tipti kóbeytip jatyr. Mol para jegen bir bastyq bar siyaqty.

- Olay bolsa, bastyq ataulysyna eskertip qoymadynyzdar ma?...  Qan ishken qaraqshyny qorghaushy da qan ishken esepteledi, fakt buyp túrghan Kәkimdi kim qorghasa, erteng kýn ashylghanda sonysymen birge ózi de birge qúrtylady. Osyny eptep qana eskertip bayqadynyzdar ma?

- Múny dobalday qyp kim aita alar? -dep kýldi Qúryshbek, - qansha eseptese de tym qyshqyl ghoy, qúiryghynan týirep shamdandyryp almayyq dedik.

- Shamdansa shamdansyn, men aitayyn! Sessiz sert aitylmaydy, Kәkim de sespen aita jýrip, sertin oryndady. Biz sonysyn ghana ózine qaytaramyz!... Dәlelge bedel emes, dәlel ghana tótep bere almaq. Bizdi toytara alatyn dәleli bolmasa, kýn kózin eshqanday úlyq alaqanymen jaba almaydy. Halyqty gomindang da qúrta almaghan, halyqty qúrta almasa, dәleldi jaba almaydy!

- Osyny aitsaq ta qúlaghyna asar ma qazir?!

- Qúlaghyna aspasa da qúlaqtansyn. Kópti, zamandy qúrta almaytynyn bilip, qúrsaghymen aqyldasady!

Qúryshbek razy bolghanday qarqyldap kýldi:

- Jә, onda bylay bolsyn, sen búl iske kirispey, syrtta túr; osyny ózing aitqanday tәptishtep jazyp berseng bolghany, ayaghyna qoyatyn kóp qoldy men qúrayyn.

Dayyndap qoyghan sózimdi sol jerde jazyp berip edim, basyn iyzey týsip, sylq-sylq kýle týsip oqyp shyqty:

- «Eptep» degenine men biz súghady eken desem, jylqynyng mayynday sinirtip, býkil denesine qater jýgirtipsin-au! Sendelekter-aq. Jarapsyng qalqam, jarapsyn, aman bol!... Tergey almaytyn nanymdy eskertu bolypty. Osy boyynsha taghy bir quzap kórelik...

Tamaq iship, týs aughansha tynyghyp aldym da, qyzyl kópirden ótip, soghysta kýiregen ana mektebime qaray ayandadym. Byltyr jazda bolghan tónkeristik soghysta býkil mayly-jayyr teriskeyindegi audandardan osy mektep qana shyghyndalghanyn estigenmin: tús-túsynan tóngen shabuyldan qysylghan sary ayaq jendetter qalanyng basqa jerinen pana taba almay, dóndegi temir shatyrly berik mektepke bekinip alypty. Shatyry men terezelerinen puliymet saqyldatyp aldyrmay, kóp bógepti. Últtyq armiya polky men partizan qosynynyng bógeletini ishindegi myng shaqty sary ayaqtyng quattylyghy emes, aty bar ayauly mektepting qymbattylyghy bolypty da, qimay túryp qalypty. Ayaulysyn ayasa, ony daldalanghan ajal qirata beretinin týsingen song ghana kózdi júmyp, bir tal mina jibergen eken. Mektep týtini kókti, jalyny jaudy basyp, bir-aq qúlapty.

Kýiregen kerpish, kýiik topyraq tómpeshikterining birine shyghyp túryp qaldym. «Altyn besik ana mektep, dal bolyp sen qalypsyn, shal bolyp men qaytyppyn, -dep dauystap qalyp edim, sol sezim ekpinimen sózimdi jalghastyra týskim keldi, - sening ashqan kózing mine, mening basqan izim qayda?!...»

- Kózing barr-aq eken! - dep art jaghymnan bireu kýlip jibergende jalt qayryldym, Oraz eken, - basqan izin súrraydy taghy da! -dey kelip qúshaqtady. Ákeme kónil aita berip, kóz jasyn mólt etkizdi.

- Jylama, jylama... men búl sudy tauysyp alghanmyn, qoydym jylaudy!

- Jýrr ýige, - dep qoltyqtap ala jónelgen Oraz biraz ýnsizdikten song sóiledi, - myna dualmen qorrshalghan, osy mektebinning jataqhanasy emes pe edi, qazirr batalion kazarrmasy bolyp túrr. Osy jataqhanany bosatyp berrse de osyndaghy eng jaqsy, eng keng mektep bolarr edi!...

- Ói, «r» bayqústy әli janyshtap jýrmisin?... «i» dy qúrtyp bolyp, osyghan kezikken bes-alty jylynnyng ishinde neshe million «r» dy ysyrap qyldyn, jeter endi?!

- Mening tilimdi mazaq ete berrsen, týrmege kete berredi ekensin, sen de qoy endi shyrraghym... jә, búl rretki týrrmege qalay týstin, sonyndy aitshy!...

Ángimeley kelip, qaqpasynyng aldyna toqtadyq. Jelkesindegi potaydyng kerpishinen taghy bir ýy salyp alghan eken.

- Osy potaydaghy qúzghyndardan qorqyp, biz de qyrrgha shyghyp ketkenbiz. Sening әkene sheshemdi qosyp jiberrip qayttyq, - dep múnayghan Orazdyng qolyn endi men alyp, kónil aittym. Syrttan dabyr estip, balasyn qúshaqtay shyqqan kelinshegi ýiine qayta kire jóneldi, - әne, qatyn seni qúshaqtap kórrisu dәmesimen kirrdi. Jana men jylayyn degende jylamay qoyyp edin, jylamasang da osy qúshaghyn paydalansang qalay! Ákem qyrrgha ketken!

- Qoy myljyndy. Balannyng bauy berik, ómiri úzaq bolsyn, tóleui bar ólimning armany joq...

- Ey kempir, ei! - dep ýy jaghyna dabystay jóneldi Oraz, - myna ynjyq bayyndy arrtynan andyp kele jatsam, órrtengen mektepke kelip, «sen dal bolypsyn, men shal bolyppyn» dep jylady. Bassal da kórris, joqtauynnan eki dobalday adamnyng ólimine jylamasa, obalyng maghan bolsyn, bozdat!

- Sonynan men sóiley kirdim kelinshekke:

- Sen jylatsan, men mýlde uanbay qoyamyn,  astyna týsip te, ýstine shyghyp ta jylay beremin. Kórisseng pәlege qalghanyn!

Tósegining aldyna bir tizelenip alyp, rasynda bozdatugha dayyn otyrghan kelinshek ornynan kýle týregelip, qúshaqtasa kelip amandasty.

- Sonda da shýrrlerin jibermeuin qarrashy! -dep Oraz otyra ketti. Balasyn qúshaqtap sýie baryp, tórge jýgindim. Búl otyrysymnan qúran oqugha dayyndalghanymdy bilgen kelinshek dastarqan әkelip jaydy. Men, qúran ornyna qazaqsha sóiley jóneldim:

- Marqúmdar bizding toqtausyz jylauymyzgha layyq, eng qadirli ata-ana, biz ýshin jandaryn jaynamaz etip, bizding ómirimizdi ghana tilep ótken, biz ýshin eng úmytylmas ata-ana. Kóp jylap, sol tilekterin selge ketire jazdadym. Sender de selge ketirmender! Arttaryna - qúlyndaryna ómir-bereke bersin, Allahuakbar!

Oqyghan qúranym osy ghana. Qabyl bolyp dәl tiygenin jalghyz kelinning solq-solq ete týsuinen týsinip bet sipadym. Betin Oraz da yqylaspen sipap, dastarqan jighan song qaljynyna qayta basty:

- «Sen dal bolypsyn, men shal bolyppyndy» osy qatynyna aitarr-aq degen ýmitpen kórristirmek edim. Amal ne, topyrraqqa aitqansha, dәl tiyerr jerine aitsan, men de jylar edim ghoy!

«Erli-zayypty» ekeumiz bir-birimizge qarasyp alyp, qatar kýldik. Qyp-qyzyl kelinshek qúlpyryp-jútynyp túrsa da, onyng bala tapqany ras ta, mening shashym agharyp, shal bolyp qaytqanym ras qoy!

Múnan song qaljyndy toqtatyp, aldaghy is jayyn әngime ettik. Oraz әli ózining jeke júmysynda jýr eken. Qyzmet súranugha «pәle-jaladan» qorqatyn әkesi kónbepti. Men qyzmetti әkimshilik salasynan talap etip, halyq bólimine ornalassam, ózi advokattyq  isteuge әkesin kóndire alatyndyghyn aitty.

- Sәrsen Sayasatty halyq bóliminen týsirip, qazaq erlerr mektebining ghylmy mengerushiligine shygharrdy. Sen endi halyq bólimine súrran, - dedi ol, - tamyrr, sen myqty istey alasyn, daldana men de barrayyn. Qarra júdyryqtarrdyng tóreshildiginen kýn kórre almaytyn siyaqtymyz!

Ony jeke baspen eshkim jene almaytyndyghyn Qúljadaghy ahualmen qosaqtap aittym da, tónkeristik әshkere úiym ghana shektey alatyndyghyn týsindirdim. Sóitip, Dórbiljinnen de sony talap etushilerdi úiymdastyrugha kelistik.

- Men nerv jaghynan әlsirep qaldym, «shal boldym» dep beker «jylaghanym» joq, - dep kýldirdim sonan son, - әrkimmen sharmayaqtasa bermey, tynysh qana oqytushylyghymdy istemekpin!

- Sәrsen barghan mektep typ-tynysh qana qoyarma seni?!

- Oqu-aghartu bólimining bastyghy Tynysqan eken ghoy, ol bizding tynysymyz emes pe, sonyng tynysh qoyghyzuyn talap etpeymin be? «Sot» bolyp halyqqa qansha payda jetkizermin, oqytushylyq istesem, sýtti siyry bolatyndyghyma senemin!

Ertenine oqu-aghartu bólimine kirip kelsem, Tynysqannyng ýsteline enkeyip Sәrsen de túr eken. Meni Tynysqan qúshaqtay amandasqan song Sәrsen de qúshaqtamasyn ba. Kishpeyildigin asyra kórsetti. Jýregi tym ystyq adam bolghan siyaqtanyp kórindi. Men de «tynysh qyzmet» tapqanymdy sezinip qúlshyndym. Talaptary boyynsha qolma-qol ótinish jazyp úsynysymmen jana taghayyndalghan әkim - Núrsapagha kirgizilip, typ-tynysh bekitilip te shyqty. Túrmys jayymdy eskerip, ótken eki aigha jalaqy berudi de bekitipti. Kassiri sanap әkelgen aqshasyn typ-tynysh alyp shygha berdim.

Kóregen tergeushim, byltyr kýzdegi soghysqúmarlyghymnan alghan qylmys óniminizden osy taraudaghy tynyshqúmarlyghymnan alatyn qylmys óniminiz anaghúrlym artyp-aq týser. Qyrman tolsyn! Tynyshtyqqa qanday jau qúmartatynyn aityp jýrgeninizde auzynyzgha ózim týse qalmadym ba. Tynyshtyq-tynyshtyq dep «ýzdiksiz tónkerisimizdi»* týnshyqtyrghysy keletin, jaulargha qarsy shoqparly qolymyzdy baylaghysy keletin «týzetimpazdardyn» ataqty әueni emes pe búl! Tarihy «týzetimpazdyq» qylmysymdy әshkerelep, qaqpanynyzdy dәp basqan-aq shygharmyn-au!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Mauzeydin: «sotsializm - ýzdiksiz tónkeris dәuiri» degen.