Astanada ótken ekonomika forumy júrttyng esinde Nobeli syilyghynyng iyegeri Eduard Preskott myrzanyng «múnaydan týsken aqshanyng bir bóligin paydalanyp, ony әr qazaqstandyq azamattyng depoziytine audarularynyzgha bolady, sonda sizding halyq óz kapitalyna investisiya jasay alady» degen sózimen júrt kókeyinde qaldy. Rasynda, Eduardtyng «auzyna may, astyna tay» dep alaqaylaugha túratyn-aq pikir.

Amal ne, oghan pysqyratyn kim bar, bizde?! Negizi, Qazaqstangha múnaydan týsetin jyldyq tabysynyng bar bolghany, bir payyzyn ghana bizding biylik óz halqyna qisa, әr azamatqa 760 myng tenge mólsherinde syiaqy tiyedi eken. Bireuler ýshin búl tiyn-teben ghana shyghar. Biraq, qatardaghy azamattar ýshin aityp-aytpay ne kerek, shynymen de «batpan qúiryq». Ázirshe, 10-20 payyzdy qiyaldamay-aq qoyalyq.

Astanada ótken ekonomika forumy júrttyng esinde Nobeli syilyghynyng iyegeri Eduard Preskott myrzanyng «múnaydan týsken aqshanyng bir bóligin paydalanyp, ony әr qazaqstandyq azamattyng depoziytine audarularynyzgha bolady, sonda sizding halyq óz kapitalyna investisiya jasay alady» degen sózimen júrt kókeyinde qaldy. Rasynda, Eduardtyng «auzyna may, astyna tay» dep alaqaylaugha túratyn-aq pikir.

Amal ne, oghan pysqyratyn kim bar, bizde?! Negizi, Qazaqstangha múnaydan týsetin jyldyq tabysynyng bar bolghany, bir payyzyn ghana bizding biylik óz halqyna qisa, әr azamatqa 760 myng tenge mólsherinde syiaqy tiyedi eken. Bireuler ýshin búl tiyn-teben ghana shyghar. Biraq, qatardaghy azamattar ýshin aityp-aytpay ne kerek, shynymen de «batpan qúiryq». Ázirshe, 10-20 payyzdy qiyaldamay-aq qoyalyq.

Auyldaghy balaly-shaghaly, júmyssyz әri byltyr ghana qoradaghy qyryq qoyyn úrylargha ýptetip san soghyp qalghan, keyin kýdiktilerding iyeligindegi maly tabylsa da audan prokurorynyng  yqpalymen oghan da qol jetkize almay otyrghan Narekeng men Áujekendi aitpaghannyng ózinde qala túrghyndary ýshin de ýlken olja. Eng bergisin aitqanda, últtyq uniyversiytetting aqyly bóliminde bilim alyp jatqan bozbala men boyjetken ýshin taptyrmas mýmkindik. Ár jylynyng oqu aqysyn eshkimge alaqan jaymay, keshkisin meyramhanalargha baryp ydys-ayaq jumay, týnimen әldebir firmanyng mýlkin kýzetip kelip, kýndiz sabaq ýstinde qalghyp-shúlghymay  Allanyng bergen tabighy baylyghynyng arqasynda yn-shynsyz tólep tastasa, alansyz jýrip, bilim aluyna ýlken qolghabys bolmas pa edi. Ipotekanyng my batpaghyna batyp bara jatqan jandar ýshin tal qarmaugha mýmkindik tuatyny taghy bar.

Osy taqylettes әr azamat óz basyna týsken әldebir problemasyn esh qinalmay sheship bir tynystap qalary belgili. Jalpy, bәrimiz de «asty-ýsti ken men qazba baylyqqa toly keng baytaq dalada» qazaq bolyp tughanymyzgha shýkirshilik aityp, bir jasap qalghan bolar edik.

Ay, qaydam. Búlay bolmasy aidan anyq bolyp túr. Ýkimetke «keng bolsang kem bolmaysyn» degen bar, bizge  múnaydan týsken aqshanyn bir bóligin emes bir payyzyn ghana beruge kendik tanyta alasyng ba?» - dep súrap kóreyikshi! Olardyng taban astynda  bylay dep jauap beretindigine bәs tige alamyn: «Qolma-qol aqsha taratu - adam damuyna kedergi keltiredi. «Dayar asqa tik qasyq» bolyp ketesing jәne inflyasiyagha jol beriledi. Inflyasiya jogharylasa, bank nesiyelerining ósimi de úlghayady.  Búl ainalyp kelip, ekonomikany alqymnan alatyn tiyimsiz ýrdis. Júmys oryndaryn ashugha úmtylghan kәsiporyndar ýshin  nesie payyzynyng ósui soqqy bolyp tiyedi» - dep qana jyly jauyp qoya salady. Oghan «men masyl emespin, kýshim qazanday qaynap túr, eki qolgha әkelshi, bir kýrekti, bizde júmys ornyn ashyp jatqan kim bar, qane?» - dep, zarlap kór, bәribir tyndamaydy. Múnaydan týsken tabystan saghan soqyr tiyn da tatyrmaydy.

Negizi, tabighy baylyqqa kenelgen elder túrghyndarynyng jaghdayy býgingi tanda әjeptәuir kóterilip keledi. Arab әmirligi sekildi islam әlemin jaqsy bilemiz ghoy. Ony aityp auyz auyrpayyq. Tipti, ejelgi kórshimiz anau mongholdargha qarashy! Solardyng ózi býgingi kýni «Otan nesibesi» (Eh orny hishiyg) dep atalatyn bonustyq syiaqylaryn múnaydan týsken tabystyng esebinen alyp, jyldyq tabystaryn ýstemelep, hangha sәlem bermestey shalqayyp  otyr. Biz ýshin onday mayly jilikting auly alys jәne onyng ýstine ýkimetting beretin jauabynyng da qanday bolaryn men jogharyda menzedim. Tipti, múnaydan týsken tabystyng kimge qalay búiyryp jatqandyghyna shynayy týrde esep beretin bir pende tabyla ma?

Al, siz qalay oilaysyz, oqyrman qauym?

«Abay-aqparat».